[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

Serveri koormus liiga suur, ei sordi.

беспорядок 23 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) korratus, korralagedus, segadus; приводить в беспорядок korralagedust tekitama, в беспорядке laokil, segi, отступать в беспорядке segaduses taganema;
‣ беспорядки мн. ч. rahutused; студенческие беспорядки üliõpilasrahutused
восторг 18 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) vaimustus, vaimustumus; прийти в восторг vaimustusse sattuma, быть в восторге от чего millest vaimustuses olema, приводить в восторг кого vaimustusse viima;
‣ (без мн. ч.) van. ind; поэтический восторг luuleind, -kihk;
‣ vaimustusavaldus; восторги слушателей kuulajate vaimustusavaldused;
◊
административный восторг iroon. administreerimistuhin, võimujoovastus, valitsemishimu; телячий восторг iroon. vasikavaimustus
движение 115 С с. неод.
‣ (обычно без мн. ч.) liikumine; поступательное движение kulgliikumine, translatoorne liikumine, translatsioon, вращательное движение pöörlemine, pöör(lemis)liikumine, rotatsioon(liikumine), замедленное движение aeglustuv liikumine, ускоренное движение kiirenev liikumine, kiirendatud liikumine, колебательное движение võnkliikumine, võnkumine, колебательные движения geol. kõikuvad liikumised, национальное движение rahvusliikumine, движение Сопротивления vastupanuliikumine, resistents, resistanss, глаголы движения lgv. liikumisverbid, liikumispöördsõnad, прийти в движение liikuma hakkama, käima minema, приводить в движение liikuma ~ käima panema, käivitama, движение задним ходом tagurdamine, tagurdus;
‣ (без мн. ч.) liiklus; движение поездов raudteeliiklus, rongiliiklus, правила дорожного движения liikluseeskirjad, liiklusmäärustik;
‣ liigutus; liigutamine; неуклюжие движения kohmakad liigutused, сделать движение головой pead liigutama, лежать без движения liikumatult lamama;
‣ (без мн. ч.) voolamine; движение воды vee voolamine, вихревое движение keerisvoolamine
действие 115 С с. неод.
‣ (обычно мн. ч.) tegevus, toiming, aktsioon; план действий tegevuskava, военные действия sõjategevus, свобода действий tegevusvabadus, действие романа происходит в горах romaani tegevus toimub mägedes, партия действия aktsioonipartei, коэффициент полезного действия kasutegur, обстоятельство образа действия lgv. viisimäärus;
‣ (без мн. ч.) toime, mõju; оказывать действие mõju avaldama, toimima, под действием солнечных лучей päikesekiirte toimel;
‣ (без мн. ч.) töötamine, funktsioneerimine; машина ещё вчера была в действии eile veel masin käis ~ töötas, приводить в действие käima panema;
‣ (без мн. ч.) kehtivus, maksvus; действие закона seaduse kehtivus;
‣ mat. tehe; четыре действия neli tehet;
‣ teater vaatus; пьеса в трёх действиях näidend kolmes vaatuses;
‣ действия мн. ч. sammud, meetmed; эти действия обеспечат успех see teguviis tagab ~ need sammud ~ meetmed tagavad kordamineku
довод 1 С м. неод. põhjend, põhjendus, argument, tõestusvahend; неопровержимые доводы vaieldamatud ~ ületamatud argumendid, веский довод kaaluv põhjend(us), ваши доводы неубедительны teie põhjendused ~ argumendid ei ole veenvad, приводить свои доводы oma(poolseid) põhjendusi esitama
исполнение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ täitmine, täideviimine, teostamine, sooritamine; teostus; täideminek, täitumine; исполнение решения otsuse täitmine, исполнение приговора jur. kohtuotsuse täitmine ~ täideviimine (kriminaalasjas), исполнение всех желаний kõikide soovide täitumine, работа отличается хорошим исполнением töö on hästi tehtud, приводить в исполнение täide saatma;
‣ esitus, ettekanne, esitamine; в исполнении популярной певицы populaarse lauljatari esituses, исполнение роли короля kuninga osa mängimine
исправность 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ korrasolek; техническая исправность tehniline korrasolek, в полной исправности täiesti korras, приводить в исправность korda ~ terveks tegema, parandama;
‣ van. hool, usinus
оторопь 90 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. hämmeldus, ähm, kohmetus; наводить на кого оторопь, кидать ~ приводить кого в оторопь keda segadusse ajama, его взяла оторопь ta kaotas pea
отчаяние 115 С с. неод. (без мн. ч.) meeleheide, ahastus; впасть ~ прийти в отчаяние meeleheitesse ~ ahastusse sattuma, приводить кого в отчаяние, доводить кого до отчаяния keda meeleheitele viima, доходить до отчаяния ahastuse äärel olema, его охватило отчаяние ta on ~ oli ahastuses, ta sattus ~ langes ahastusse
привести 367 Г сов. → несов. приводить кого-что, к чему, во что (juurde, ette, kohale) tooma ~ viima (ülek. без 1 и 2 л. ); привести врача arsti tooma, я приведу лошадь ma toon hobuse kohale, тропинка привела его к дому teerada juhtis ~ viis ~ tõi ta maja juurde, привести в качестве примера näiteks ~ näidet tooma, привести к мысли mõttele viima, привести к победе võidule viima, привести к общему знаменателю что ühisnimetaja alla viima, ühist nimetajat leidma (mat., ka ülek.), привести в исполнение что täide viima, teostama, привести в соответствие что с чем mida millega vastavusse viima, mida millele vastavaks tegema, привести в восторг vaimustusse viima, vaimustama, привести в отчаяние meeleheitele viima, привести в замешательство segadusse ajama ~ viima, привести в ужас kabuhirmu peale ajama, привести в хорошее настроение кого kelle tuju heaks tegema, kellel tuju tõstma, привести в уныние кого kelle tuju halvaks tegema, keda kurvaks tegema, привести в негодность kasutuskõlbmatuks tegema, rikki ajama, привести себя в порядок end korda tegema, привести в порядок korda seadma, korrastama, привести в боевую готовность lahinguvalmis seadma, привести в движение liikuma ~ käima panema, käivitama, käitama, привести к убеждению veenduma panema, привести к упадку laostama, привести к гибели hukutama, привести к присяге vannet võtma, jur. ka vannutama, привести цитату tsiteerima;
◊
не приведи бог ~ господи kõnek. jumal hoidku selle eest; к добру не приведёт kõnek. ei see head too; привести ~ приводить в чувство meelemärkusele tooma; привести ~ приводить в себя кого (1) teadvusele ~ meelemärkusele tooma, (2) ülek. meelemõistusele ~ maa peale tagasi tooma
приводить 313a (без страд. прич. прош. вр.) Г несов. → сов. привести
резон 1 С м. неод. kõnek. mõte, põhjus, põhjendus, argument, õigustus; в этом есть свой резон sellel on mõte sees, приводить резоны põhjendusi ~ argumente esitama, не резон туда идти sinna pole mõtet ~ mõistlik ~ mõttekas minna
смирение 115 С с. неод. (без мн. ч.) liter.
‣ vaigistamine, rahustamine, taltsutamine; ohjeldamine, vaoshoidmine, mahasurumine, vaibutamine, kuuletuma panek, alistamine; taltumine, vaibumine, kuuletumine, alistumine, rahunemine; смирение гнева viha taltsutamine ~ talitsemine, смирение чувств tunnete vaoshoidmine, смирение перед кем kellele alistumine, приводить кого в смирение keda alistuma sundima, kuuletuma panema;
‣ alandlikkus, alistuvus, tasasus, vagurus, vagusus; показное смирение näiline alandlikkus, лицо выражало смирение näost paistis vagurust ~ vagusust, проявить смирение alandlikkust üles näitama, со смирением делать что alandlikult mida tegema
содрогание 115 С с. неод. värisemine, vappumine, võppumine, vabisemine; võpatus, vära(h)tus, värin, võbin, habin; содрогание стен seinte vappumine, содрогание грунта pinnase ~ maa põrumine, приводить в содрогание värisema ~ võpatama panema, об этом нельзя вспомнить без содрогания sellest mõeldes tuleb hirmuvärin peale
удивление 115 С с. неод. (без мн. ч.) imestus, hämmastus, imekspanek, imekspanu; к великому удивлению кого kelle suureks ~ ülimaks imestuseks, приводить в удивление imestama ~ hämmastama panema, вызывать удивление imestust ~ hämmastust äratama, с удивлением посмотреть на друга imestusega ~ imestunult sõbra otsa vaatama, приходить в удивление imestama, разинуть рот от удивления kõnek. suud imestusest lahti unustama, на удивление kõnek. (1) hämmastavalt, imestusväärselt, imekspandavalt, imestamapanevalt, (2) ime-, imeliselt, (3) кому kelle imetluseks, nii et kes ei jõua ära imetleda, сегодня он был на удивление добрым ta oli täna imestamapanevalt ~ hämmastavalt heatahtlik, картина прямо на удивление kõnek. pilt ~ maal on lihtsalt imeilus
умиление 115 С с. неод. (без мн. ч.) heldimus, meeleliigutus, härdumus, härdus; слёзы умиления heldimuspisarad, чувство умиления härdus, heldimus, meeleliigutus, приходить в умиление heldima, приводить в умиление кого heldima panema keda, смотреть с умилением heldinult ~ heldimusega ~ härdana ~ härdusega ~ täis härdust vaatama
уныние 115 С с. неод. (без мн. ч.) norutunne, norg, norutamine, norutus, raskemeelsus, kurvameelsus, nukrameelsus, nukrus; впадать в уныние norgu vajuma, tujul langeda laskma, приходить в уныние norgu vajuma, kurvameelseks muutuma, kurvaks saama ~ minema, наводить ~ нагонять уныние, приводить в уныние norutunnet ~ nukrust tekitama, meelt kurvaks tegema, всеми овладело уныние kõik olid norgu jäänud ~ jäid norgu
упоение 115 С с. неод. (без мн. ч.) joovastus, joobumus, ekstaas; приходить в упоение joobuma, joovastuma, приводить в упоение кого keda joovastama, joovutama, joobuma panema, работать с упоением suure vaimustusega töötama, упоение своими успехами eduuim, joobumus oma edusammudest, упоение любви armujoovastus, упоение счастья õnnejoovastus
цитата 51 С ж. неод. tsitaat, osund; приводить цитату tsitaati tooma ~ esitama, tsiteerima, osundama, цитата из газеты ajalehetsitaat
ярость 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ raev, ägedus, meeletus, pöörasus; порыв ~ припадок ~ приступ ярости raevuhoog, vihapuhang, vihavahk, raevusööst, входить ~ приходить в ярость raevu sattuma, pööraseks minema, märatsema hakkama, дрожать от ярости vihast värisema, приводить в ярость märatsema ~ vihast vahutama panema, raevu ~ marru ajama, hirmsat ~ pöörast viha tegema, быть вне себя от ярости marus ~ raevus ~ tulivihane ~ vihast pime olema, ярость ветра tuule ägedus ~ raevukus, ярость огня tule raevukus ~ ägedus;
‣ kirglikkus, ägedus, tulisus, tulihingelisus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur