[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit
выполнять 255 Г несов. → сов. выполнить что
‣ täitma, täide saatma ~ viima, teostama; выполнять норму normi täitma, выполнять свой долг oma kohust täitma, выполнять свои обязанности oma kohustust ~ kohustusi täitma, выполнять обещание lubadust täitma, выполнять приказ käsku täitma, выполнять волю чью kelle tahet teostama, выполнять работу в установленный срок tööd tähtajaks lõpetama, этим людям предстояло выполнять самую ответственную работу neil inimestel seisis ees kõige vastutusrikkam töö, выполнять заветы Ленина Lenini juhtmõtteid ellu viima;
‣ tegema, sooritama; valmistama; выполнять гимнастические упражнения võimlemisharjutusi tegema ~ sooritama
‣ täitma, täide saatma ~ viima, teostama; выполнять норму normi täitma, выполнять свой долг oma kohust täitma, выполнять свои обязанности oma kohustust ~ kohustusi täitma, выполнять обещание lubadust täitma, выполнять приказ käsku täitma, выполнять волю чью kelle tahet teostama, выполнять работу в установленный срок tööd tähtajaks lõpetama, этим людям предстояло выполнять самую ответственную работу neil inimestel seisis ees kõige vastutusrikkam töö, выполнять заветы Ленина Lenini juhtmõtteid ellu viima;
‣ tegema, sooritama; valmistama; выполнять гимнастические упражнения võimlemisharjutusi tegema ~ sooritama
за I предлог I с вин. п.
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
зачитать I 165a Г сов. → несов. зачитывать
‣ что ette lugema; зачитать приказ käskkirja ette lugema;
‣ что, до чего kõnek. räbalaks ~ kapsaks lugema; зачитать книгу до дыр raamatut kapsaks lugema;
‣ что kõnek. tagastamata ~ tagasi andmata jätma (raamatu kohta); он у меня три книги зачитал ta luges mul kolm raamatut ära (ei andnud tagasi)
‣ что ette lugema; зачитать приказ käskkirja ette lugema;
‣ что, до чего kõnek. räbalaks ~ kapsaks lugema; зачитать книгу до дыр raamatut kapsaks lugema;
‣ что kõnek. tagastamata ~ tagasi andmata jätma (raamatu kohta); он у меня три книги зачитал ta luges mul kolm raamatut ära (ei andnud tagasi)
издавать 219 Г несов. → сов. издать кого-что
‣ (trükis) avaldama, kirjastama, välja andma ~ laskma; издавать закон о чём millist, mille kohta seadust andma ~ avaldama, издавать приказ käskkirja andma, издавать в переводе tõlkes avaldama, издавать газету ajalehte välja andma, издавать большим тиражом suures tiraažis välja andma;
‣ kuuldavale tooma; издавать звук ~ звуки häälitsema, häält tegema, издавать стон oigama;
‣ (без сов.) andma; издавать слабый свет nõrka valgust andma, kumama, издавать запах lõhnama, haisema, lõhna ~ haisu levitama
‣ (trükis) avaldama, kirjastama, välja andma ~ laskma; издавать закон о чём millist, mille kohta seadust andma ~ avaldama, издавать приказ käskkirja andma, издавать в переводе tõlkes avaldama, издавать газету ajalehte välja andma, издавать большим тиражом suures tiraažis välja andma;
‣ kuuldavale tooma; издавать звук ~ звуки häälitsema, häält tegema, издавать стон oigama;
‣ (без сов.) andma; издавать слабый свет nõrka valgust andma, kumama, издавать запах lõhnama, haisema, lõhna ~ haisu levitama
исполнять I 255 Г несов. → сов. исполнить
‣ что täitma, täide saatma ~ viima; исполнять приказ käsku täitma, исполнять свой долг oma kohust täitma, исполнять просьбу palvet täitma, исполнять обязанности директора direktori kohuseid täitma;
‣ что, на чём esitama, mängima; исполнять танец tantsu esitama, кто исполнял эту роль? kes seda osa mängis ~ etendas?
‣ что, из чего tegema, teostama; исполнять акварелью akvarellitehnikas maalima
‣ что täitma, täide saatma ~ viima; исполнять приказ käsku täitma, исполнять свой долг oma kohust täitma, исполнять просьбу palvet täitma, исполнять обязанности директора direktori kohuseid täitma;
‣ что, на чём esitama, mängima; исполнять танец tantsu esitama, кто исполнял эту роль? kes seda osa mängis ~ etendas?
‣ что, из чего tegema, teostama; исполнять акварелью akvarellitehnikas maalima
огласить 297a Г сов. → несов. оглашать
‣ кого-что, кем-чем (kõvasti) ette lugema, avalikult ~ kõigile kuulutama, avaldama, teatavaks tegema, teatama; огласить приказ käskkirja ette lugema, огласить приговор kohtuotsust (kriminaalasjas) teatavaks tegema, огласить показания свидетелей tunnistajate ütlusi ~ tunnistusi teatavaks tegema;
‣ что чем rõkkama ~ helama ~ helisema panema; птицы огласили лес звонким щебетанием mets helises linnulaulust
‣ кого-что, кем-чем (kõvasti) ette lugema, avalikult ~ kõigile kuulutama, avaldama, teatavaks tegema, teatama; огласить приказ käskkirja ette lugema, огласить приговор kohtuotsust (kriminaalasjas) teatavaks tegema, огласить показания свидетелей tunnistajate ütlusi ~ tunnistusi teatavaks tegema;
‣ что чем rõkkama ~ helama ~ helisema panema; птицы огласили лес звонким щебетанием mets helises linnulaulust
от, ото предлог с род. п.
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
отдать 227 Г сов. → несов. отдавать
‣ кого-что, кому-чему tagasi ~ ära andma, tagastama; отдать долг võlga tagasi andma ~ tasuma, отдать книгу в библиотеку raamatut raamatukogusse tagastama, отдать визит vastukülaskäiku ~ vastuvisiiti tegema, отдать в аренду välja rentima, rendile andma, отдать напрокат laenutama, laenuks andma (tarbeesemeid), отдать вещи на хранение asju hoiule andma, отдать в починку parandusse andma, отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, отдать свои знания кому oma teadmisi edasi andma kellele, отдать голос за кого kelle poolt hääletama ~ oma häält andma, отдать за бесценок kõnek. poolmuidu ~ võileivahinna eest ära andma ~ müüma, много бы отдал за что oleksin paljugi andnud ~ annaksin paljugi mille eest, отдать под суд kohtu alla andma, отдать в солдаты aj. nekrutiks andma, отдать на растерзание кому kelle lõugade vahele viskama (ka ülek.), отдать приказ käsku andma, отдать честь sõj. au andma, отдать предпочтение eelistama, отдать поклон van. kummardama, kummardust tegema;
‣ кого, за кого, куда (mehele, kooli) panema; отдать за старика vanamehele mehele panema, отдать замуж за кого ~ в жёны кому mehele panema, отдать в школу kooli panema;
‣ (также безл.) tagasi lööma; ружьё отдало в плечо püss lõi tagasi, отдало в спину seljast käis valuhoog läbi;
‣ что mer. lahti päästma, hiivama; pöörama; отдать канат köit lahti päästma ~ tegema, отдать концы (1) mer. otsi lahti andma, (2) ülek. madalk. vedru välja viskama, (3) ülek. madalk. plehku panema, varvast viskama, отдать якорь ankrut hiivama, отдать рычаг на себя hooba enda poole tõmbama, отдать назад madalk. taganema;
‣ кого-что, кому-чему pühendama; отдать жизнь науке oma elu teadusele pühendama, отдать все силы чему kogu jõudu pühendama millele;
◊ отдать ~ отдавать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema; отдать ~ отдавать ~ платить дань чему (1) vääriliselt hindama mida, (2) lõivu maksma, tähelepanu osutama millele; отдать ~ отдавать последний долг кому liter. viimset ~ viimast austust avaldama; отдать ~ отдавать должное ~ справедливость кому-чему vääriliselt hindama keda-mida
‣ кого-что, кому-чему tagasi ~ ära andma, tagastama; отдать долг võlga tagasi andma ~ tasuma, отдать книгу в библиотеку raamatut raamatukogusse tagastama, отдать визит vastukülaskäiku ~ vastuvisiiti tegema, отдать в аренду välja rentima, rendile andma, отдать напрокат laenutama, laenuks andma (tarbeesemeid), отдать вещи на хранение asju hoiule andma, отдать в починку parandusse andma, отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, отдать свои знания кому oma teadmisi edasi andma kellele, отдать голос за кого kelle poolt hääletama ~ oma häält andma, отдать за бесценок kõnek. poolmuidu ~ võileivahinna eest ära andma ~ müüma, много бы отдал за что oleksin paljugi andnud ~ annaksin paljugi mille eest, отдать под суд kohtu alla andma, отдать в солдаты aj. nekrutiks andma, отдать на растерзание кому kelle lõugade vahele viskama (ka ülek.), отдать приказ käsku andma, отдать честь sõj. au andma, отдать предпочтение eelistama, отдать поклон van. kummardama, kummardust tegema;
‣ кого, за кого, куда (mehele, kooli) panema; отдать за старика vanamehele mehele panema, отдать замуж за кого ~ в жёны кому mehele panema, отдать в школу kooli panema;
‣ (также безл.) tagasi lööma; ружьё отдало в плечо püss lõi tagasi, отдало в спину seljast käis valuhoog läbi;
‣ что mer. lahti päästma, hiivama; pöörama; отдать канат köit lahti päästma ~ tegema, отдать концы (1) mer. otsi lahti andma, (2) ülek. madalk. vedru välja viskama, (3) ülek. madalk. plehku panema, varvast viskama, отдать якорь ankrut hiivama, отдать рычаг на себя hooba enda poole tõmbama, отдать назад madalk. taganema;
‣ кого-что, кому-чему pühendama; отдать жизнь науке oma elu teadusele pühendama, отдать все силы чему kogu jõudu pühendama millele;
◊ отдать ~ отдавать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema; отдать ~ отдавать ~ платить дань чему (1) vääriliselt hindama mida, (2) lõivu maksma, tähelepanu osutama millele; отдать ~ отдавать последний долг кому liter. viimset ~ viimast austust avaldama; отдать ~ отдавать должное ~ справедливость кому-чему vääriliselt hindama keda-mida
отменить 308 Г сов. → несов. отменять что ära muutma ~ jätma, kaotama; kehtetuks tunnistama, tühistama, annulleerima, likvideerima; отменить наказание karistust ära muutma, отменить соревнование võistlust ära jätma, отменить телесные наказания ihunuhtlust kaotama, отменить решение суда kohtuotsust tühistama, отменить приказ käsku ~ käskkirja annulleerima ~ tühistama
подписать 202a Г сов. → несов. подписывать
‣ что alla kirjutama, signeerima; подписать приказ käskkirjale alla kirjutama, подписать под рисунком имя автора joonistuse alla autori nime kirjutama, joonistust signeerima;
‣ что (alla) juurde kirjutama; подписать снизу несколько строк mõnda rida alla juurde kirjutama;
‣ кого на что kõnek. kellele (ajalehti, kirjandust) tellima; подпиши меня на газету telli mulle ajaleht;
‣ что, кому kõnek. van. kellele annetama, kelle nimele kirjutama
‣ что alla kirjutama, signeerima; подписать приказ käskkirjale alla kirjutama, подписать под рисунком имя автора joonistuse alla autori nime kirjutama, joonistust signeerima;
‣ что (alla) juurde kirjutama; подписать снизу несколько строк mõnda rida alla juurde kirjutama;
‣ кого на что kõnek. kellele (ajalehti, kirjandust) tellima; подпиши меня на газету telli mulle ajaleht;
‣ что, кому kõnek. van. kellele annetama, kelle nimele kirjutama
получить 311a Г сов. → несов. получать что (kätte) saama; получить посылку (posti)pakki (kätte) saama, получить наследство pärandust saama, получить приказ käsku saama, получить повышение ametikõrgendust saama, получить большинство голосов häälteenamust saama, получить удовольствие rahuldust saama, получить увечье viga saama, получить ранение haavata saama, получить известность tuntuks ~ kuulsaks saama, получить интересные результаты huvitavaid tulemusi saama, huvitavatele tulemustele jõudma, получить образование haridust saama ~ omandama, получить специальность eriala omandama, получить применение kasutust leidma, получить всеобщее признание üldist tunnustust leidma, получить дальнейшее развитие edasi arenema, получить ангину kõnek. angiini jääma, получить подзатыльник kõnek. vastu kaela ~ võmmu kuklasse saama, на, получи! madalk. säh sulle! said nüüd! (löömisel);
◊ получить ~ получать щелчок в нос от кого kõnek. kellelt ninanipsu ~ nina pihta saama; получить ~ получать по шапке madalk. hundipassi saama
◊ получить ~ получать щелчок в нос от кого kõnek. kellelt ninanipsu ~ nina pihta saama; получить ~ получать по шапке madalk. hundipassi saama
приказ 1 С м. неод.
‣ käsk; käskkiri; выполнить приказ käsku täitma, отдать приказ käsku andma, подчиниться приказу käsule alluma, kuuletuma, исполнить приказ käsku täitma, получить приказ (1) kõnek. käskkirja (käskkirjaga karistada) saama, (2) käsku saama, боевой приказ sõj. lahingukäsk, käskkiri, приказ на оборону sõj. kaitselahingukäsk, -käskkiri, приказ по части sõj. väeosa(sisene) käskkiri, объявить благодарность в приказе käskkirjaga tänu avaldama, провести приказом käskkirjaga läbi ~ sisse viima;
‣ aj. prikaas (keskvalitsusasutus Vene riigis XVI--XVII saj.); приказы общественного призрения hoolekandeasutused (XVIII--XIX saj. Venemaal)
‣ käsk; käskkiri; выполнить приказ käsku täitma, отдать приказ käsku andma, подчиниться приказу käsule alluma, kuuletuma, исполнить приказ käsku täitma, получить приказ (1) kõnek. käskkirja (käskkirjaga karistada) saama, (2) käsku saama, боевой приказ sõj. lahingukäsk, käskkiri, приказ на оборону sõj. kaitselahingukäsk, -käskkiri, приказ по части sõj. väeosa(sisene) käskkiri, объявить благодарность в приказе käskkirjaga tänu avaldama, провести приказом käskkirjaga läbi ~ sisse viima;
‣ aj. prikaas (keskvalitsusasutus Vene riigis XVI--XVII saj.); приказы общественного призрения hoolekandeasutused (XVIII--XIX saj. Venemaal)
разрядный II 126 П
‣ sport järgu-; разрядные нормативы järgunõuded;
‣ aj. teenistus-, teenistuslaste; разрядный приказ teenistusprikaas (asutus), разрядная книга teenistuslaste määramisraamat (määramisnimekirjade kogumik)
‣ sport järgu-; разрядные нормативы järgunõuded;
‣ aj. teenistus-, teenistuslaste; разрядный приказ teenistusprikaas (asutus), разрядная книга teenistuslaste määramisraamat (määramisnimekirjade kogumik)
сверху Н
‣ pealt, pealtpoolt, ülalt, ülevalt;
‣ peal, pealpool, ülal, üleval; покрыть сверху pealt katma, сверху синий, снизу серый pealt ~ ülalt sinine, alt hall, вид сверху pealtvaade, сверху открылся вид во все стороны ülalt avanes vaade igasse külge, восьмая строка сверху kaheksas rida ülalt, сверху вниз ülalt ~ ülevalt alla, сверху донизу (1) ülevalt alla, (2) kõikjal, (3) otsast lõpuni, этот приказ идёт сверху see käsk tuleb ülaltpoolt ~ ülevalt(poolt) ~ kõrgemalt (poolt)
‣ pealt, pealtpoolt, ülalt, ülevalt;
‣ peal, pealpool, ülal, üleval; покрыть сверху pealt katma, сверху синий, снизу серый pealt ~ ülalt sinine, alt hall, вид сверху pealtvaade, сверху открылся вид во все стороны ülalt avanes vaade igasse külge, восьмая строка сверху kaheksas rida ülalt, сверху вниз ülalt ~ ülevalt alla, сверху донизу (1) ülevalt alla, (2) kõikjal, (3) otsast lõpuni, этот приказ идёт сверху see käsk tuleb ülaltpoolt ~ ülevalt(poolt) ~ kõrgemalt (poolt)
словесный 126 П
‣ sõna-, sõnaline, suusõnaline, suuline; словесная война sõnasõda, словесный поток sõnavool, словесный товарный знак sõnakaubamärk, sõnaline kaubamärk, придать словесную форму sõnastama, sõnades väljendama, словесный приказ suusõnaline käsk, словесное заявление suusõnaline ~ suuline avaldus, словесный портрет jur. isikukirjeldus;
‣ van. keele- ja kirjandus-, filoloogia-, filoloogiline; словесные науки keele- ja kirjandusteadus, словесное отделение filoloogiaosakond, словесное народное творчество rahvaluule
‣ sõna-, sõnaline, suusõnaline, suuline; словесная война sõnasõda, словесный поток sõnavool, словесный товарный знак sõnakaubamärk, sõnaline kaubamärk, придать словесную форму sõnastama, sõnades väljendama, словесный приказ suusõnaline käsk, словесное заявление suusõnaline ~ suuline avaldus, словесный портрет jur. isikukirjeldus;
‣ van. keele- ja kirjandus-, filoloogia-, filoloogiline; словесные науки keele- ja kirjandusteadus, словесное отделение filoloogiaosakond, словесное народное творчество rahvaluule
строй С м. неод.
‣ 44 (предл. п. ед. ч. в строю, о строе) rivi, (rivi)kord (ka sõj.); развёрнутый строй joonrivi, разомкнутый строй harvrivi, сомкнутый строй koondrivi, расчленённый строй lahkrivi, походный строй rännakurivi, в конном строю ratsarivis, в пешем строю jalgsirivis, встать в строй rivvi astuma, стоять в строю rivis olema ~ seisma, объявить приказ перед строем rivi ees käskkirja ette lugema, идти строем rivis minema ~ käima, вывести из строя (1) rivi ette tooma, (2) ülek. rivist välja lööma, выйти из строя (1) rivist välja astuma, (2) ülek. rivist välja langema, остаться в строю rivvi jääma (ka ülek.), ввести в строй käiku andma ~ laskma, вступить в строй käiku minema, прогнать сквозь строй aj. läbi kadalipu ajama (ka ülek.);
‣ 41 kord; общественный строй ühiskonnakord, ühiskondlik kord, социалистический строй sotsialistlik kord, буржуазный строй kodanlik kord;
‣ 41 чего (üles)ehitus, struktuur, laad, viis; грамматический строй языка keele grammatiline ehitus ~ struktuur, метрический строй стиха meetriline värsiehitus, строй мышления mõttelaad, mõtlemisviis, строй жизни elulaad;
‣ 41 kooskõla, harmoonia (ka muus.), üksmeel
‣ 44 (предл. п. ед. ч. в строю, о строе) rivi, (rivi)kord (ka sõj.); развёрнутый строй joonrivi, разомкнутый строй harvrivi, сомкнутый строй koondrivi, расчленённый строй lahkrivi, походный строй rännakurivi, в конном строю ratsarivis, в пешем строю jalgsirivis, встать в строй rivvi astuma, стоять в строю rivis olema ~ seisma, объявить приказ перед строем rivi ees käskkirja ette lugema, идти строем rivis minema ~ käima, вывести из строя (1) rivi ette tooma, (2) ülek. rivist välja lööma, выйти из строя (1) rivist välja astuma, (2) ülek. rivist välja langema, остаться в строю rivvi jääma (ka ülek.), ввести в строй käiku andma ~ laskma, вступить в строй käiku minema, прогнать сквозь строй aj. läbi kadalipu ajama (ka ülek.);
‣ 41 kord; общественный строй ühiskonnakord, ühiskondlik kord, социалистический строй sotsialistlik kord, буржуазный строй kodanlik kord;
‣ 41 чего (üles)ehitus, struktuur, laad, viis; грамматический строй языка keele grammatiline ehitus ~ struktuur, метрический строй стиха meetriline värsiehitus, строй мышления mõttelaad, mõtlemisviis, строй жизни elulaad;
‣ 41 kooskõla, harmoonia (ka muus.), üksmeel
судный 126 П van. kohtu-, kohtupidamis-; судное дело kohtuasi, судный приказ aj. kohtuprikaas, kohtuotsus (Venemaal XVI -- XVIII saj.), судный день kirikl. viimsepäevakohus (ka ülek.)
устный 126 П suuline, suusõnaline; устный экзамен suuline eksam, устный ответ suuline vastus, устная речь suuline kõne, устный приказ, устное приказание suuline ~ suusõnaline käsk, устное народное творчество rahvaluule, folkloor, устная народная словесность van. rahvaluule
циркулярный I 126 П ringkirja-, tsirkulaari-, ringkirjaline, tsirkulaarne; циркулярное письмо ringkiri, циркулярная телеграмма ringtelegramm, циркулярный приказ tsirkulaar
ямской 123 П
‣ aj. post-, posti-, veo-, küüdi-; ямские лошади posthobused, ямская тройка postitroika, ямская повинность küüdikohustus, veokohustus, voorikohustus (X--XVII saj. Vene riigis kohustus transportida ametiisikuid ja veoseid), Ямской приказ küüdiprikaas (postijaamade tegevust juhtinud ametiasutus Venemaal XVI--XVIII saj.);
‣ van. postipoisi-, kutsari-, küüdimehe-
‣ aj. post-, posti-, veo-, küüdi-; ямские лошади posthobused, ямская тройка postitroika, ямская повинность küüdikohustus, veokohustus, voorikohustus (X--XVII saj. Vene riigis kohustus transportida ametiisikuid ja veoseid), Ямской приказ küüdiprikaas (postijaamade tegevust juhtinud ametiasutus Venemaal XVI--XVIII saj.);
‣ van. postipoisi-, kutsari-, küüdimehe-
