[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

обвести 367 Г сов. → несов. обводить
‣ кого-что, вокруг ~ мимо ~ около чего ümber ~ ringi viima; он обвёл меня вокруг дома ta tegi minuga ringi ümber maja;
‣ кого sport (palli v. litriga) läbi murdma, triblama, (palli v. litrit) mööda viima ~ vedama kellest, (palli) mööda põrgatama kellest;
‣ кого-что, чем osutama, (käega) näitama; (pilguga) üle libistama; обвести присутствующих взглядом ~ глазами pilgul üle kohalolijate libiseda laskma;
‣ что, чем ümbritsema; (joonega) piirama, ringi ~ piirjoont ümber tõmbama; tugevama joonega üle tegema; обвести стену вокруг чего müüriga ümbritsema mida, mille ümber müüri ehitama ~ püstitama, обведённый оградой двор aiaga ~ taraga piiratud õu, строки, обведённые синим read, millel on sinine joon ümber, sinisega ümbertõmmatud ~ piiratud read, обвести цифру кружком numbrile ringi ümber tõmbama, обвести чертёж тушью joonestust tušiga üle tegema;
‣ кого kõnek. petma, ninapidi vedama, alt tõmbama; он ловко обвёл всех ta vedas kõiki osavalt ninapidi;
◊
обвести ~ обводить вокруг пальца (1) кого alt tõmbama, haneks püüdma keda; (2) что van. kibekähku ~ välkkiirelt valmis tegema mida ~ toime tulema millega
ознакомить 278a Г сов. → несов. ознакомлять кого с чем tutvustama, tuttavaks tegema; ознакомить студентов с новой программой üliõpilastele uut õppekava tutvustama, ознакомить присутствующих с положением дел kohalolijaid olukorraga tutvustama, kohalolijaile olukorda tutvustama; vrd. знакомить
переписать 202a Г сов. → несов. переписывать
‣ что ümber kirjutama; переписать сочинение начисто ~ набело kirjandit puhtalt ümber kirjutama, переписать дом на имя кого maja kelle nimele kirjutama;
‣ кого-что uuesti maalima;
‣ кого-что (kõiki, paljusid) kirja panema ~ nimekirja kandma; loendit tegema (kõige v. paljude kohta); переписать присутствующих kõiki kohalolijaid kirja panema, переписать скот karja üles kirjutama;
‣ кого-что куда kõnek. mujal arvele võtma, teise nimekirja kandma
пересчитать 165a Г сов. → несов. пересчитывать
‣ кого-что uuesti ~ üle loendama ~ lugema; пересчитать деньги raha üle lugema;
‣ кого-что (järgemööda kõiki) kokku ~ üle lugema; пересчитать присутствующих kohalolijaid üle lugema;
‣ что ümber arvestama ~ arvutama;
◊
пересчитать (все) кости ~ рёбра кому kõnek. keda tümitama, kellele opmanikeretäit ~ kolki andma, kellele tuupi tegema; по пальцам можно пересчитать кого-что kõnek. võib (ühe käe) sõrmedel üles lugeda keda-mida
поименовать 172a Г сов. кого-что (nimepidi) nimetama ~ loendama ~ üles lugema; поименовать всех присутствующих kõiki kohalolijaid nimepidi üles lugema
присутствующий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г присутствовать;
‣ прич. → С присутствующие мн. ч. juuresolijad, kohalolijad, kohalviibijad
список 23 С м. неод.
‣ nimekiri, nimestik, nimistu, loend, loetelu, (aine- vm.) register; список присутствующих kohalolijate nimekiri, список избирателей valijate nimekiri, список пассажиров reisijate nimekiri, алфавитный список tähestiknimestik, alfabeetnimestik, список предметных рубрик bibl. ainejaotiste nimestik, список использованных материалов viitenimestik, список литературы kirjanduse loetelu, kirjandusloetelu, bibliograafialoetelu, список использованных источников allikate loetelu, allikaloetelu, послужной список sõj. teenistuskiri, по списку nimekirja alusel, составить список nimekirja koostama, внести в список nimekirja kandma, вычеркнуть из списка nimekirjast kustutama ~ maha tõmbama;
‣ käsitsi ümberkirjutatu, ümberkirjutis;
◊
чёрный список must nimekiri
число 100 С с. неод.
‣ arv (ka mat.), number; абсолютное число absoluutarv, относительное число suhtarv, положительное число positiivne arv, отрицательное число negatiivne arv, приближённое число ligikaudne arv, массовое число massiarv, октановое число oktaaniarv (bensiinil), действительное ~ вещественное число reaalarv, двоичное число kahendarv, binaararv, мнимое число imaginaararv, нечётное число paaritu arv, чётное число paarisarv, несоизмеримые числа ühismõõduta arvud, простое число algarv, целое число täisarv, дробное число murdarv, число оборотов (1) pöörete arv, (2) pöörlemiskiirus, атомное число füüs., keem. aatomnumber, единственное число lgv. ainsus, singular, множественное число lgv. mitmus, pluural, двойственное число lgv. duaal, kaksus;
‣ kuupäev; какое сегодня число? mitmes (kuupäev) täna on?, пятого числа viiendal (kuupäeval), в первых числах мая mai(kuu) esimestel päevadel;
‣ hulk; большое число людей suur hulk inimesi, в большом числе suurel hulgal, без числа arvutu ~ määratu hulk, отряд числом в двадцать человек kahekümnemeheline ~ kahekümneline salk, относить кого к числу своих друзей keda oma sõprade hulka arvama, быть в числе присутствующих kohalolijate ~ kohalviibijate ~ kohalviibivate hulgas olema, malnitsema, в том числе sealhulgas;
◊
числа нет ~ несть числа кому-чему arvutul hulgal, millel pole otsa ega äärt; по первое число попадёт ~ достанется кому kõnek. kes saab nii et kõliseb ~ laksub, kes saab nii, et ei mäleta, kui vana ta on; задним числом takkajärele, tagantjärele

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur