?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 26 artiklit
аналогия 89 С ж.
неод.
analoogia, sarnasus; частичная аналогия osaline sarnasus ~ analoogia, провести аналогию между чем analoogiat leidma mille vahel, millede analoogiat leidma, при помощи аналогии analoogia põhjal ~ varal, заключить по аналогии analoogia põhjal järeldama
анкета 51 С ж.
неод.
ankeet; провести анкету ankeeti ~ ankeetküsitlust korraldama, заполнить анкету ankeeti täitma
беседа 51 С ж.
неод.
jutuajamine, vestlus, keskustelu; дружеская беседа sõbralik jutuajamine ~ keskustelu, провести беседу с молодёжью завода tehase noortega vestlema ~ vestlust pidama
данный 127‣ страд. прич. прош. вр. Г дать;
‣ прич. → П see, käesolev, kõnesolev, vaadeldav, kõnealune, antud; данное лицо see isik, в данном случае käesoleval juhul, данное исследование käesolev ~ see uurimus, данный вопрос kõnesolev ~ kõnealune küsimus, в данный момент sel ~ praegusel ~ käesoleval hetkel, через две данные точки А и В провести окружность läbi kahe antud punkti A ja B tõmmata ~ joonestada ringjoon
касательная 126 С ж.
неод.
mat.
puutuja; сопряжённая касательная kaaspuutuja, провести касательную к окружности ringjoone(le) puutujat tõmbama ~ joonistama
митинг 18 С м.
неод.
miiting; массовый митинг massimiiting, траурный митинг leinamiiting, летучий митинг välkmiiting, участник митинга miitingust osavõtja, устроить митинг miitingut korraldama, провести митинг miitingut pidama
остаток 23 С м.
неод.
‣ ülejääk, rest; mat.
, keem.
jääk; продажа остатков материи restimüük, остаток от выпаривания keem.
aurustusjääk;
‣ (без мн. ч.) ülejäänud ~ allesjäänud osa; провести остаток отпуска у моря järelejäänud puhkusepäevi mere ääres veetma, провести ~ прожить остаток жизни где viimaseid elupäevi veetma ~ elama kus;
‣ (обычно мн. ч.) jäänused, riismed, tootmisjäätmed; остатки крепостной стены kindlusevaremed, нефтяные остатки naftajäätmed, остатки прежней роскоши iroon. endise uhkuse riismed, остатки прошлого minevikuigand(id);
◊ остатки сладки kõnekäänd eks viimane pala ole kõige magusam
отпуск 21 (предл. п. ед. ч.
в отпуске, kõnek.
в отпуску, об отпуске) С м.
неод.
‣ puhkus; очередной отпуск korraline puhkus, декретный отпуск dekreetpuhkus, emapuhkus, отпуск по беременности и родам rasedus- ja sünnituspuhkus, быть в отпуске ~ в отпуску puhkusel olema, провести отпуск где kus puhkama ~ puhkust veetma, уехать в отпуск puhkusele sõitma;
‣ (без мн. ч.) äralaskmine, vabakslaskmine, lahtilaskmine, minnalaskmine, äralubamine; отпуск птицы на волю linnu vabakslaskmine;
‣ (без мн. ч.) lõdvemakslaskmine, järelelaskmine, järeleandmine, lõdvendus; отпуск тормоза piduri vabastamine ~ järelelaskmine;
‣ 18 van. vabastus(tõend); отпуск грехов pattude andeksandmine;
‣ (без мн. ч.) väljajagamine, väljaandmine, müük; van. väljavedu, eksport;
‣ kirikl. lõpupalve, meieisapalve;
‣ (без мн. ч.) tehn. noolutus, noolutamine; отпуск стали terase noolutamine, многократный отпуск kordusnoolutus;
‣ (без мн. ч.) van. (vikati, mõõga) teritamine, teritus
параллель 90 С ж.
неод.
paralleel(joon), rööpjoon; земная параллель geogr.
laiuskraad, rööbik, небесная ~ суточная параллель astr.
taevaparalleel, провести параллель rööpjoont ~ paralleeli tõmbama (ka ülek.
)
посчастливиться 278 Г сов.
безл.
кому, в чём, с инф.
, без доп.
õnneks minema, õnne olema, õnnestuma; нам посчастливилось провести лето в горах meil läks õnneks ~ õnnestus ~ oli õnne veeta suvi mägedes
приказ 1 С м.
неод.
‣ käsk; käskkiri; выполнить приказ käsku täitma, отдать приказ käsku andma, подчиниться приказу käsule alluma, kuuletuma, исполнить приказ käsku täitma, получить приказ (1) kõnek.
käskkirja (käskkirjaga karistada) saama, (2) käsku saama, боевой приказ sõj.
lahingukäsk, käskkiri, приказ на оборону sõj.
kaitselahingukäsk, -käskkiri, приказ по части sõj.
väeosa(sisene) käskkiri, объявить благодарность в приказе käskkirjaga tänu avaldama, провести приказом käskkirjaga läbi ~ sisse viima;
‣ aj. prikaas (keskvalitsusasutus Vene riigis XVI--XVII saj.); приказы общественного призрения hoolekandeasutused (XVIII--XIX saj. Venemaal)
провести 367 Г сов.
→ несов.
проводить I‣ кого-что, куда (teed juhatades) läbi mille ~ millest läbi ~ millest mööda juhtima ~ viima (harilikult raskusi ületades v. ohte vältides); провести судно через канал laeva läbi kanali ~ kanalist läbi juhtima ~ lootsima, провести кого через лес keda läbi metsa ~ metsast läbi viima;
‣ что, чем, по чему tõmbama; провести черту joont tõmbama, провести границу piiri tõmbama, провести языком по губам keelega üle huulte limpsama ~ tõmbama, провести рукой по лицу käega üle näo tõmbama;
‣ что sisse panema ~ seadma; ehitama, rajama; провести телефон telefoni sisse panema ~ paigaldama ~ kohale seadma, провести на ферму электричество farmi elektrit sisse panema ~ tooma ~ viima, провести дорогу teed ehitama ~ rajama, провести воду в дом majja veevärki sisse panema ~ tooma;
‣ что (ära) tegema, teostama, korraldama, ellu ~ sisse viima, rakendama; провести опыт katset tegema, провести экспертизу ekspertiisi tegema, провести большую работу в деле воспитания молодёжи noorsoo kasvatamisel suurt tööd ~ palju ära tegema, провести реформу reformi teostama, провести испытание модели mudelit katsetama, провести инвентаризацию inventeerima, провести расследование ~ следствие juurdlust toimetama, провести совещание nõupidamist korraldama, провести дискуссию diskussiooni korraldama, провести урок tundi andma, провести сев (maha) külvama, külve maha tegema, провести идею в жизнь mõtet ellu viima ~ teoks tegema, провести предложение в дирекции direktsioonis ettepanekut läbi viima, провести боевую операцию lahinguoperatsiooni läbi viima, провести шайбу в ворота litrit väravasse lööma;
‣ что maj. kirjendama, sissekannet tegema, läbi kandma; кого (kohale) määrama, kinnitama; провести счёт по кассе kassatoimingut ~ kassatehingut tegema, провести кого приказом keda käskkirjaga kohale määrama;
‣ что veetma; провести отпуск в Крыму puhkust Krimmis veetma, провести лето в деревне suve maal veetma, провести ночь без сна unetut ööd veetma ~ mööda saatma, весь день они провели вместе nad olid terve päeva koos;
‣ кого kõnek. alt tõmbama ~ vedama, ninapidi vedama, petma, tüssama; меня не проведёшь mind sa juba alt ei tõmba ~ ei vea;
◊ на мякине не проведёшь кого keda ei ole nii lihtne petta ~ tüssata, keda nii lihtsalt küll alt ei vea ~ haneks ei püüa
проводить I 313a (без страд. прич. прош. вр.
) Г несов.
сов.
провести .
что (soojust, heli, elektrit) juhtima
прямой 120 П (кр. ф.
прям, пряма, прямо, прямы и прямы)‣ sirge, sirg-, õgev, õgu-; otse(ne); прямая улица sirge tänav, прямой нос sirge nina, идти прямой тропкой otseteed ~ kõige otsemat rada mööda minema, прямая линия sirge, sirgjoon;
‣ (без кр. ф.) püst- (ka mat.); tasa-, tasa(pinnali)ne; füüs., el. päri-; прямой ворот püstkrae, прямая призма püstprisma, прямой конус püstkoonus, прямой склон geol. tasanõlv, tasapinnaline nõlv, прямое направление pärisuund, прямой провод pärijuhe, прямая проводимость pärijuhtivus, прямое сопротивление päritakistus, прямой угол mat. täisnurk, прямой узел mer. õigesõlm, rehvisõlm, прямой парус mer. raapuri, прямая нить накала el. juushõõgniit, прямая складка geol. normaalkurd, прямая кишка anat. pärasool;
‣ (без кр. ф.) otse-, otsene, vahetu; прямое сообщение otseühendus (liikluses), прямой поезд otserong, otseühendusrong, вагон прямого сообщения otsevagun, otseühendusvagun, прямая наводка sõj. otsesihtimine, прямой курс mer. otsekurss, прямая волна mer. otselaine, прямой поток geol. otsevool, прямой код mat. otsekood, прямое освещение el. otsevalgustus, прямая речь lgv. otsekõne, otsene kõne, прямое дополнение lgv. (otse)sihitis, прямая обязанность otsene kohustus, прямое указание otsene näpunäide, прямая зависимость otsesõltuvus, otsene sõltuvus, прямое родство jur. otsesugulus, otsene sugulus, прямой наследник otsene pärija, прямые выборы otsesed valimised, прямой налог maj. otsene maks, в прямом смысле слова sõna otseses mõttes, иметь прямое отношение к чему otseselt seotud olema millega, прямое действие vahetu ~ otsene mõju ~ toime, прямой перевод vahetu tõlge, otsetõlge, прямой показатель vahetu näitaja;
‣ (без кр. ф.) ilmne, selge, vaieldamatu, otsene; прямая польза ilmne kasu, прямой вызов avalik väljakutse, прямой обман sulaselge pettus, есть прямой смысл вам сегодня отдохнуть kõnek. teil on hädatarvilik ~ vajalik ~ hädasti vaja täna puhata;
‣ sirgjooneline, otsekohene; прямой характер sirgjooneline iseloom, прямой ответ otsekohene vastus, прямой взгляд julge ~ aval pilk ~ vaade;
‣ (без кр. ф.) täielik, tõeline; прямая противоположность täielik vastand, прямой простофиля kõnek. tõeline lontkõrv ~ otu;
‣ П → С прямая ж. неод. sirge, sirgjoon; вертикальная прямая mat. püstsirge, финишная прямая sport lõpusirge, провести прямую sirget ~ sirgjoont tõmbama
смотр С м. неод.
‣ (üle)vaatus; смотр художественной самодеятельности taidlusülevaatus, смотр районных газет rajoonilehtede ülevaatus, провести смотр ülevaatust korraldama;
‣ (предл. п. ед. ч. о смотре и на смотру) ülevaatus, inspekteering, järelevaatamine, kontroll, kontrollimine; строевой смотр riviülevaatus
собеседование 115 С с.
неод.
vestlus, jutuajamine, keskustelu; провести собеседование с кем kellega vestlema ~ juttu ajama
собрание 115 С с.
неод.
‣ (без мн. ч.
) kogunemine, kokkutulek;
‣ kogu (ka pol.); собрание документов dokumendikogu, arhiivikogu, arhiivifond, собрание редкостей rariteedikollektsioon, harulduste kogu, собрание законов seaduste kogu, seadustik, koodeks, полное собрание сочинений kogutud teosed, национальное собрание rahvuskogu, законодательное собрание seadusandlik kogu, учредительное собрание asutav kogu;
‣ koosolek; общее собрание üldkoosolek, отчётно-выборное собрание aruande- ja valimiskoosolek, партийное собрание parteikoosolek, профсоюзное собрание ametiühingukoosolek, торжественное собрание pidulik koosolek, aktus, открытое собрание lahtine koosolek, закрытое собрание kinnine koosolek, родительское собрание lastevanemate koosolek, собрание уполномоченных volinike koosolek, председатель собрания koosoleku juhataja, провести собрание koosolekut pidama, устраивать собрание koosolekut korraldama, открывать собрание koosolekut avama, принимать участие в собрании koosolekust osa võtma, собрание приняло постановление koosolek võttis vastu otsuse
сон 7 С м.
неод.
uni; unenägu; тяжёлый сон raske uni, глубокий сон sügav uni, лёгкий сон unekirme, kerge ~ põgus uni, uneviirastus, летаргический сон letargiline uni, varjusurm, непробудный сон ränkraske ~ rampraske uni, surmauni, дневной сон (1) päevauni, päevane uni, (2) päevane uneaeg, клонит ко сну uni tikub peale, спать сладким сном magusasti magama, спать крепким сном kõvasti magama, он потерял сон ta ei saa magada, ta ei maga enam, tal pole und, tal läks uni ära, и во сне не снилось pole aimugi, pole uneski näinud, провести ночь без сна unetut ööd veetma ~ mööda saatma, погрузиться в сон sügavasse unne vajuma, sügavalt ~ nagu kott magama jääma, пробудиться ото сна virguma, unest ärkama, сквозь сон läbi une, видеть сон und nägema, видеть во сне unes nägema, приятного сна head und;
◊ ходить ~ жить как во сне nagu kuutõbine ringi käima, nagu unes ringi liikuma; сна (нет) ни в одном глазу kõnek.
pole uneraasugi, uni ei tule ega tule; не знать ~ не ведать ни сном ни духом чего kõnek.
mitte ööd ega päeva ~ mitte mõhkugi teadma millest, pole õrna aimugi millest, kes pole kuulnudki millest; вечный сон viimne ~ igavene uni; почить вечным сном luulek.
igavesele unele suikuma; заснуть ~ спать мёртвым сном nagu surmaund ~ nagu surnu magama, nagu surmaunne vajuma; спать ~ заснуть сном праведника õndsa ~ õiglase und magama ~ unne vajuma; сон в руку unenägu läks täide
суета 52 С ж.
неод.
‣ askeldus(ed), sekeldus(ed), askel, rahmeldus, sebimine, sigin-sagin; праздничная суета pühade-eelne askeldus ~ sagin, житейская суета igapäevategemised, argipäevatoimetused, мелочная ~ мирская суета ilmalikud ~ maised askeldused, argiaskel, весь дом в суетах kogu maja on kihevil ~ saginat täis, провести день в суете päev otsa askeldama, работать без суеты rahulikult ~ kiirustamata tööd tegema;
‣ liter. midagi tühist ~ tarbetut ~ asjatut ~ väärtusetut; tühisus, tarbetus, asjatus, väärtusetus;
◊ суета сует, мышиная суета tühi töö ja vaimunärimine, tühi-tähi, tühisuste tühisus
телефон 1 С м.
неод.
telefon, kõnetraat (van.
), telefoniaparaat; автоматический телефон automaattelefon, беспроволочный телефон raadiotelefon, traadita telefon, высокочастотный телефон kõrgsagedustelefon, головной телефон kuularid, kõrvaklapid, kuuldeklapid, peatelefon, телефон параллельного включения paralleeltelefon(iaparaat), rööptelefon(iaparaat), внутренний телефон sisetelefon, полевой телефон välitelefon, междугородный телефон kaugtelefon, домашний телефон kodutelefon, служебный телефон töötelefon, ametitelefon, говорить по телефону telefoniga rääkima, звонить по телефону helistama, telefoonima, telefoneerima, спрашивать по телефону telefoniga ~ telefonitsi ~ telefoni teel küsima, набрать номер телефона telefoninumbrit valima, провести телефон telefoni sisse panema, связаться по телефону telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma;
◊ висеть на телефоне kõnek.
telefoni ~ toru otsas rippuma
черта 52 С ж.
неод.
‣ joon, kriips, (sule)tõmme; волнистая черта laineline joon, финишная черта finišijoon, lõpujoon, черта дроби mat.
murrujoon, провести черту joont ~ kriipsu tõmbama, переступить черту üle (joone) astuma (ka ülek.
), остаться за чертой призёров ülek.
auhinnasaajate hulgast välja jääma;
‣ (без мн. ч.) piir, raja; piirkond, ala; черта города linna piir, пограничная черта (riigi) piir, последняя черта viimne ~ äärmine piir, в черте города linna piirides, черта бедности vaesuse piir, vaesuspiir;
‣ чего, какая ülek. joon, tunnus; черты лица näojooned, черты характера iseloomujooned, неприятная черта ebameeldiv iseloomujoon, отличительная черта erijoon, eritunnus, iseloomulik tunnus, в общих чертах üldjoontes;
‣ ülek. üksikasi, detail;
◊ подвести ~ подводить черту под чем millele kriipsu alla tõmbama
чудесно Н imeliselt, imepäraselt, imeilusasti, imetabaselt, (ime)toredasti, imeväärselt; on imeline ~ imepärane ~ imeilus ~ imetabane ~ (ime)tore ~ imeväärne; чудесно звучать imeliselt kõlama, куст чудесно цветёт põõsas õitseb imeilusasti, чудесно себя чувствовать end imehästi tundma, чудесно провести время (ime)toredasti aega veetma, чудесно выглядеть imeilus välja nägema, в лесу было чудесно metsas oli imetore olla
шайба 51 С ж.
неод.
‣ tehn.
seib; войлочная шайба viltseib, регулировочная шайба sobitusseib, vaheseib, упорная шайба tugiseib, предохранительная шайба kaitseseib, пружинная шайба vedruseib, уплотнительная шайба tihendseib;
‣ sport (hoki)litter; хоккей с шайбой jäähoki, забить ~ забросить шайбу (в ворота), провести шайбу litrit väravasse lööma, väravat lööma (jäähokis), шайбу! (löö) värav!
шашка I 73 С ж.
неод.
‣ шашки мн. ч.
kabe, kabemäng, kabetamine; играть в шашки kabet mängima, kabetama, партия в шашки kabepartii, русские шашки vene kabe, стоклеточные ~ международные шашки sajaruuduline ~ rahvusvaheline kabe;
‣ kabend, kabekivi, kabenupp; провести шашку в дамки kabendit ~ kabekivi kabeks viima ~ kabestama ~ tammi viima ~ tammiks tegema (kõnek.), ход чёрной шашкой musta kabendi käik;
‣ ehit. pakk, klots; tahutud kivi; торцовая шашка püstpakk, põrandapakk, деревянная шашка puitpakk, puitklots;
‣ (lõhkeaine)brikett; подрывная шашка lõhkeainebrikett, толовая ~ тротиловая шашка trotüülbrikett, дымовая шашка sõj., põll. suitsuküünal;
‣ (mustri)ruut; в шашку, шашкой, шашками (male)ruuduline, maleruutu, ситец в шашку (male)ruuduline ~ maleruutu ~ malelauamustriga sits;
‣ aut. mügar (turvisemustril)
штука 69 С ж.
‣ неод.
tükk (üksikese); десять штук яблок kümme õuna, десять копеек за штуку kümme kopikat tükk;
‣ неод. kõnek. asi, ese, riistapuu; värk; это полезная штука see on kasulik asi ~ värk, жизнь -- сложная штука elu on keeruline asi ~ värk, одиночество -- страшная штука üksindus on kole asi, речь сказать -- штука нехитрая kõnega üles astuda pole mingi kunst ~ üldse raske;
‣ неод. kõnek. lugu, temp, vemp, vigur, riugas; такая штука с ним случилась temaga juhtus selline lugu, это его штуки need on tema vigurid, опять взялся за старые штуки jälle on tal vanad vigurid sees ~ mängus, jälle ta teeb oma vanu vigureid, в том-то и (вся) штука selles see asi ongi ~ seisabki, не в этом штука asi pole selles, его провести не штука teda petta on käkitegu ~ pole mingi kunst;
‣ од. kõnek. peenike ~ osav sell; сразу видно, что он за штука kohe näha mis lind ta on;
◊ вот так штука madalk. vaat kus lugu ~ lops, säh sulle, on alles ~ vast lugu; сыграть штуку с кем madalk. kellele hullu tükki tegema, vingerpussi mängima; откалывать ~ отколоть, отмачивать ~ отмочить, выкидывать ~ выкинуть штуку kõnek. tükke ~ tükki tegema, vempu (sisse) viskama
электричество 94 С с.
неод.
(без мн. ч.
) elekter, elektrienergia; elektervalgustus, elektrivalgustus; атмосферное электричество õhuelekter, atmosfäärielekter, контактное электричество kontaktelekter, отрицательное электричество negatiivne elekter, положительное электричество positiivne elekter, статическое электричество staatiline elekter, счёт за электричество elektriarve, провести электричество elektrit sisse panema