[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

возрастной 120 П vanus-, vanuse-, vanuseline, ealine; возрастной состав vanuskoosseis, возрастнoй ценз jur. vanusetsensus, возрастная психология ealine psühholoogia
генетический 129 П geneetika-, geneetiline, tekkeline; генетическая станция geneetikajaam, генетический метод geneetiline meetod, генетическая психология geneetiline psühholoogia
детский 129 П
‣ lapse-, laste(-); детская психология lapsepsühholoogia, детская кроватка lastevoodi, lapsesäng, детские болезни lastehaigused, детский сад lasteaed, детские ясли lastesõim, детский сад-ясли lastepäevakodu, детские книги lasteraamatud, детская смертность laste suremus, детская техническая станция laste tehnikajaam, детское место anat. emakook, platsenta;
‣ lapsik, lapselik; детский почерк lapselik käekiri;
‣ П → С детская ж. неод. lastetuba;
◊
детское время kõnek. on varane õhtu, lapsedki ei maga veel
дифференциальный 126 П diferentsiaal-, diferentsiaalne; дифференциальное исчисление mat. diferentsiaalarvutus, дифференциальная проницаемость el. diferentsiaalne läbitavus, дифференциальная психология diferentsiaalpsühholoogia, дифференциальная рента maj. diferentsiaalrent, дифференциальное уравнение mat. diferentsiaalvõrrand
инженерный 126 П inseneri-; tehno-, tehniline; ehitus-; инженерные войска sõj. insenerivägi, -väed, инженерная психология tehnopsühholoogia, инженерные сети ehit., tehn. tehnovõrgud, инженерная геология ehitusgeoloogia, инженерное сооружение rajatis
неизменно Н muutumatult, alati, ikka, jäävalt, vääramatult, truult; разговор неизменно возвращался к событиям прошлой недели jutt läks ikka eelmise nädala sündmustele, она неизменно приходила туда ta tuli ikka ja jälle ~ truult kohale
отроду Н с отриц. kõnek. iialgi, eal(es), ealeski, (elu)ilmaski, (mitte) kunagi; я его отроду не обманывал ma pole iialgi ~ ealeski teda petnud, отроду подобного не слышал pole kunagi midagi seesugust kuulnud, отроду не приходило в голову pole pähegi tulnud, pole ealeski pähe ~ mõttesse tulnud
педагогический 129 П pedagoogi-, õpetaja-, kasvataja-; pedagoogika-, pedagoogiline; педагогические способности pedagoogivõimed, педагогическое образование pedagoogiharidus, педагогический коллектив õpetajate ~ pedagoogide kollektiiv, õpetajaskond, педагогический институт pedagoogikainstituut, pedagoogiline instituut, педагогический совет õppenõukogu, pedagoogikanõukogu, педагогический журнал pedagoogikaajakiri, педагогическая психология pedagoogiline psühholoogia
приходский 129 П kihelkonna-, kihelkondlik; приходское училище aj. kihelkonnakool
проходить II 313b Г сов.
‣ (teatud aeg v. ajani) käima (ka kella vm. kohta) ~ kõndima; он три часа проходил по городу ta käis kolm tundi mööda linna ringi, часы проходили один день kell käis ühe päeva;
‣ в чём (teatud aeg v. ajani) seljas kandma mida, (kleidiga, kingadega) käima;
‣ в ком-чём madalk. (teatud aeg v. ajani) mis ametit pidama ~ seisus olema, kellena töötama; он проходил в помощниках машиниста два года ta oli kaks aastat vedurijuhi abi, она до тридцати лет проходила в девках ta jäi kolmekümneni vanatüdrukuks
психоанализ 1 С м. неод. psühhoanalüüs (suund ning meetod psühholoogias ja psühhiaatrias)
психогенез 1 С м. неод. (без мн. ч.) psühhogenees (õpetus psüühika tekkimisest ja arenemisest)
психогенезис, психогенезис 1 С м. неод. (без мн. ч.) vt. психогенез
психология 89 С ж. неод. (без мн. ч.) psühholoogia (teadus psüühikast; hingelaad, hingeelu); инженерная психология tehnopsühholoogia
физиологический 129 П
‣ füsioloogia-, füsioloogiline; физиологическая акустика füsioloogiline akustika, физиологическая психология füsioloogiline psühholoogia, füsiopsühholoogia, физиологический раствор füsioloogiline lahus;
‣ kehaline, füüsiline; физиологическое раздражение kehaline ~ füüsiline ärritus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur