[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 26 artiklit
ветер 6 (предл. п. ед. ч. о ветре, на ветру) С м. неод. tuul; встречный ветер vastutuul, сильный ветер tugev ~ kõva tuul, резкий ветер lõikav tuul, порывистый ветер puhanguline tuul, дуновение ветра tuuleõhk, порыв ветра tuulehoog, ветер поднялся tuul on tõusnud ~ tõusis, ветер стих tuul on vaibunud ~ vaibus, идти против ветра vastutuult minema, стоять на ветру tuule käes seisma, роза ветров meteor. tuuleroos;
◊ бросать ~ бросить на ветер tuulde loopima ~ pilduma; пускать ~ пустить по ветру ~ на ветер tuulde laskma, läbi lööma; держать нос по ветру kõnek. nina tuule järgi seadma; ищи ветра в поле kõnek. (mine) võta veel kinni; (понимать,) откуда ветер дует kõnek. (aru saama,) kustpoolt tuul puhub; куда ветер дует kõnek. kust tuul, sealt meel; ветер в голове kõnek. pea tuult täis; как ветром сдуло кого kes kadus välkkiirelt; каким ветром ~ какими ветрами занесло кого, куда mis tuul(ed) keda kuhu tõi(d); подбитый ветром (1) vile (-da; ihukatte kohta), (2) tuulepea, tuulepäine, kergemeelne
◊ бросать ~ бросить на ветер tuulde loopima ~ pilduma; пускать ~ пустить по ветру ~ на ветер tuulde laskma, läbi lööma; держать нос по ветру kõnek. nina tuule järgi seadma; ищи ветра в поле kõnek. (mine) võta veel kinni; (понимать,) откуда ветер дует kõnek. (aru saama,) kustpoolt tuul puhub; куда ветер дует kõnek. kust tuul, sealt meel; ветер в голове kõnek. pea tuult täis; как ветром сдуло кого kes kadus välkkiirelt; каким ветром ~ какими ветрами занесло кого, куда mis tuul(ed) keda kuhu tõi(d); подбитый ветром (1) vile (-da; ihukatte kohta), (2) tuulepea, tuulepäine, kergemeelne
козёл 7 С м.
‣ од. sokk, sikk; козлы zool. kitsed (sõraliste perekond Capra);
‣ неод. kits (tehn. tahkena rippuma jäänud ahjutäidis; sport võimlemisriist);
‣ madalk. од. kaotaja (doominos ja kaardimängus); неод. (teatud) doominomäng, kaardimäng; забивать козла doominot taguma;
‣ неод. kõnek. villis, maastikuauto, džiip;
◊ козёл отпущения kõnek. patuoinas; как от козла молока kõnekäänd justkui sea seljast villa, nagu vähilt villa; пускать ~ пустить козла в огород kõnekäänd kitse kärneriks panema
‣ од. sokk, sikk; козлы zool. kitsed (sõraliste perekond Capra);
‣ неод. kits (tehn. tahkena rippuma jäänud ahjutäidis; sport võimlemisriist);
‣ madalk. од. kaotaja (doominos ja kaardimängus); неод. (teatud) doominomäng, kaardimäng; забивать козла doominot taguma;
‣ неод. kõnek. villis, maastikuauto, džiip;
◊ козёл отпущения kõnek. patuoinas; как от козла молока kõnekäänd justkui sea seljast villa, nagu vähilt villa; пускать ~ пустить козла в огород kõnekäänd kitse kärneriks panema
корень 16 (предл. п. ед. ч. на корне, на корню) С м. неод.
‣ juur, mat. ka lahend, lgv. ka lihttüvi; пустить корни (ka ülek.) juurduma, juuri ajama, хлеб ещё на корню vili alles kasvab ~ on lõikamata, корень зуба hambajuur, квадратный корень mat. ruutjuur, кубический корень mat. kuupjuur, корень с избытком mat. liiaga juur ~ lahend, действительный корень mat. reaaljuur, -lahend, кратный корень mat. kordne lahend, корень многочлена mat. polünoomi nullkoht, извлечение корня mat. juurimine, juure leidmine, корень слова lgv. lihttüvi, sõna juur;
‣ van. sugu, päritolu;
◊ корень зла kurja juur; смотреть ~ глядеть в корень чего asja tuuma nägema ~ vaatama; подрубить ~ подкосить под корень кого jalgu alt ära lööma kellel; в корне täiesti, täielikult; вырывать ~ вырвать с корнем что mida välja juurima, (koos) juurtega välja kiskuma; краснеть ~ покраснеть до корней волос juuksejuurteni ~ kõrvuni punastama
‣ juur, mat. ka lahend, lgv. ka lihttüvi; пустить корни (ka ülek.) juurduma, juuri ajama, хлеб ещё на корню vili alles kasvab ~ on lõikamata, корень зуба hambajuur, квадратный корень mat. ruutjuur, кубический корень mat. kuupjuur, корень с избытком mat. liiaga juur ~ lahend, действительный корень mat. reaaljuur, -lahend, кратный корень mat. kordne lahend, корень многочлена mat. polünoomi nullkoht, извлечение корня mat. juurimine, juure leidmine, корень слова lgv. lihttüvi, sõna juur;
‣ van. sugu, päritolu;
◊ корень зла kurja juur; смотреть ~ глядеть в корень чего asja tuuma nägema ~ vaatama; подрубить ~ подкосить под корень кого jalgu alt ära lööma kellel; в корне täiesti, täielikult; вырывать ~ вырвать с корнем что mida välja juurima, (koos) juurtega välja kiskuma; краснеть ~ покраснеть до корней волос juuksejuurteni ~ kõrvuni punastama
красный 126 П (кр. ф. красен, красна, красно и красно, красны и красны)
‣ punane, puna-, verev; punetav; красное знамя punalipp, красный диск солнца punane ~ verev päikeseketas, красный от волнения erutusest punetav ~ punane;
‣ (без кр. ф.) puna-, punane; vääris-; красный уголок punanurk, puhketuba, Красная Армия aj. Punaarmee, красные стрелки punakütid, красное каление tehn. punahõõgus, красный перец punapipar, красные водоросли bot. punavetikataimed, punavetikad (Rhodophyta), красный галстук punane kaelarätt (pioneeridel), красная медь (punane) vask, красная икра punane kalamari, красная рыба punane kala, vääriskala (mõned tuurlased), красное дерево punane puu, mahagon, punapuit, (troopiline) väärispuit, красный зверь van. väärisuluk, красная строка taandrida, taane, красная цена kõrgeim hind;
‣ П → С м. од. punane (kommunistlik revolutsionäär, nõukogude võimu pooldaja); воевать на стороне красных punaste poolel võitlema;
‣ folkl. (ime)ilus, (ime)kaunis, kena, nägus; красная девица nägus neiu, kaunis piiga, красный денёк ilus ~ helge päev;
‣ (без кр. ф.) van. uhke, ilu-; красное крыльцо paraadtrepp, красные ворота auvärav, iluvärav;
◊ пускать ~ пустить красного петуха kõnek. punast kukke valla päästma; проходить красной нитью punase joonena läbima; на миру и смерть красна vanas. (teistega) jagatud valu on pool valu; красное словцо kõnek. tabav ~ teravmeelne sõna ~ väljend; ради красного словца kõnek. sõnalõbu ~ sõnailu pärast
‣ punane, puna-, verev; punetav; красное знамя punalipp, красный диск солнца punane ~ verev päikeseketas, красный от волнения erutusest punetav ~ punane;
‣ (без кр. ф.) puna-, punane; vääris-; красный уголок punanurk, puhketuba, Красная Армия aj. Punaarmee, красные стрелки punakütid, красное каление tehn. punahõõgus, красный перец punapipar, красные водоросли bot. punavetikataimed, punavetikad (Rhodophyta), красный галстук punane kaelarätt (pioneeridel), красная медь (punane) vask, красная икра punane kalamari, красная рыба punane kala, vääriskala (mõned tuurlased), красное дерево punane puu, mahagon, punapuit, (troopiline) väärispuit, красный зверь van. väärisuluk, красная строка taandrida, taane, красная цена kõrgeim hind;
‣ П → С м. од. punane (kommunistlik revolutsionäär, nõukogude võimu pooldaja); воевать на стороне красных punaste poolel võitlema;
‣ folkl. (ime)ilus, (ime)kaunis, kena, nägus; красная девица nägus neiu, kaunis piiga, красный денёк ilus ~ helge päev;
‣ (без кр. ф.) van. uhke, ilu-; красное крыльцо paraadtrepp, красные ворота auvärav, iluvärav;
◊ пускать ~ пустить красного петуха kõnek. punast kukke valla päästma; проходить красной нитью punase joonena läbima; на миру и смерть красна vanas. (teistega) jagatud valu on pool valu; красное словцо kõnek. tabav ~ teravmeelne sõna ~ väljend; ради красного словца kõnek. sõnalõbu ~ sõnailu pärast
лоб 7 (предл. п. ед. ч. о лбе, на и во лбу) С м. неод.
‣ laup, otsmik, otsaesine; высокий лоб kõrge laup, низкий лоб madal laup, открытый лоб avar laup, хмурить лоб otsaesist kortsutama, атака в лоб sõj. frontaalrünnak, атаковать в лоб otse ründama, вопрос в лоб otsene küsimus;
‣ (обычно мн. ч.) madalk. halv. loikamid, volaskid;
◊ что в лоб, что по лбу kõnekäänd madalk. üks kama kõik; (у него это) на лбу написано kõnek. talle on see otsaette kirjutatud; пускать ~ пустить (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; глаза на лоб лезут ~ полезли у кого madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad, kellel lähevad ~ läksid silmad suureks ~ peas pahupidi; брить ~ забривать ~ забрить лоб кому kõnek. van. nekrutiks võtma keda; семи пядей во лбу (maa)ilmatu ~ kole tark
‣ laup, otsmik, otsaesine; высокий лоб kõrge laup, низкий лоб madal laup, открытый лоб avar laup, хмурить лоб otsaesist kortsutama, атака в лоб sõj. frontaalrünnak, атаковать в лоб otse ründama, вопрос в лоб otsene küsimus;
‣ (обычно мн. ч.) madalk. halv. loikamid, volaskid;
◊ что в лоб, что по лбу kõnekäänd madalk. üks kama kõik; (у него это) на лбу написано kõnek. talle on see otsaette kirjutatud; пускать ~ пустить (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; глаза на лоб лезут ~ полезли у кого madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad, kellel lähevad ~ läksid silmad suureks ~ peas pahupidi; брить ~ забривать ~ забрить лоб кому kõnek. van. nekrutiks võtma keda; семи пядей во лбу (maa)ilmatu ~ kole tark
мир I 3 С м. неод.
‣ maailm, ilm; античный мир antiikmaailm, antiik, старый мир vana maailm, окружающий (нас) мир ümbritsev maailm, внутренний мир человека inimese sisemaailm, душевный мир человека inimese hingeelu, научный мир teadusmaailm, животный мир loomariik, loomastik, растительный мир taimeriik, taimestik, мир животных loomade maailm, мир звуков helidemaailm, происхождение мира maailma tekkimine, maailmateke, сотворение мира maailma loomine, во всём мире kogu maailmas, объехать весь мир kogu maailma läbi reisima ~ sõitma, со всего мира kogu maailmast, чемпион мира maailmameister;
‣ (предл. п. о мире, на миру; без мн. ч.) van. külakogukond;
‣ (предл. п. в миру; без мн. ч.) maine elu; ilmalik elu; удалиться от мира ilmalikku elu ~ ilmaelu maha jätma, kloostrisse minema;
◊ сильные ~ великие мира сего iroon. selle (maa)ilma vägevad; (быть) не от мира сего nagu teisest ilmast (olema); уходить ~ уйти в лучший ~ иной мир liter., iroon. teise ilma minema, siit ilmast lahkuma, manalasse varisema; пускать ~ пустить по миру kõnek. kepi ja kotiga rändama saatma, kerjama ajama; идти ~ пойти по миру kõnek. kerjama minema, kerjakotti võtma; ходить по миру kõnek. kerjama; на миру и смерть красна vanas. (teistega) jagatud valu on pool valu
‣ maailm, ilm; античный мир antiikmaailm, antiik, старый мир vana maailm, окружающий (нас) мир ümbritsev maailm, внутренний мир человека inimese sisemaailm, душевный мир человека inimese hingeelu, научный мир teadusmaailm, животный мир loomariik, loomastik, растительный мир taimeriik, taimestik, мир животных loomade maailm, мир звуков helidemaailm, происхождение мира maailma tekkimine, maailmateke, сотворение мира maailma loomine, во всём мире kogu maailmas, объехать весь мир kogu maailma läbi reisima ~ sõitma, со всего мира kogu maailmast, чемпион мира maailmameister;
‣ (предл. п. о мире, на миру; без мн. ч.) van. külakogukond;
‣ (предл. п. в миру; без мн. ч.) maine elu; ilmalik elu; удалиться от мира ilmalikku elu ~ ilmaelu maha jätma, kloostrisse minema;
◊ сильные ~ великие мира сего iroon. selle (maa)ilma vägevad; (быть) не от мира сего nagu teisest ilmast (olema); уходить ~ уйти в лучший ~ иной мир liter., iroon. teise ilma minema, siit ilmast lahkuma, manalasse varisema; пускать ~ пустить по миру kõnek. kepi ja kotiga rändama saatma, kerjama ajama; идти ~ пойти по миру kõnek. kerjama minema, kerjakotti võtma; ходить по миру kõnek. kerjama; на миру и смерть красна vanas. (teistega) jagatud valu on pool valu
обиход 1 С м. неод. (без мн. ч.) elulaad, igapäevane elu; igapäevane kasutamine, käibelolek, pruuk; kõnek. majapidamine; в их обиходе ничего не изменилось nende elulaadis ei ole midagi muutunud, эти слова вышли из обихода need sõnad on kõnepruugist ~ käibelt kadunud, войти в обиход käibele ~ kasutusele tulema ~ minema, быть в обиходе käibel ~ kasutusel olema, пустить в обиход käibele laskma, предметы домашнего обихода majatarbed, kodused tarbeesemed
оборот 1 С м. неод.
‣ pööre (ka ülek.), täispööre; keerd, keerang; tiir; sport höör; машина делает сто оборотов в минуту masin teeb sada pööret minutis, полный оборот täispööre, дело приняло дурной оборот asi võttis halva pöörde, оборот вперёд upphöör ette;
‣ kasutus; ввести ~ пустить в оборот käiku ~ liikvele laskma, kasutusele võtma, в обороте käigus, liikvel, kasutusel;
‣ maj. käive, ringlus, ringe; põll. vaheldus; торговый оборот kaubakäive, годовой оборот aastakäive, налог с оборота käibemaks, läbikäigumaks (van.), валовой оборот kogukäive, денежный оборот (1) rahakäive, (2) rahaline käive, оборот капитала kapitalikäive, оборот по продаже läbimüük, müügikäive, оборот вагона vaguniringe, оборот полевых культур viljavaheldus, põllukultuuride vaheldus ~ ringlus;
‣ lgv. tarind, konstruktsioon, väljend; оборот речи tarind, väljend, причастный оборот kesksõnatarind, partitsiibikonstruktsioon;
‣ tagakülg; написать на обороте tagaküljele ~ pöördele kirjutama;
◊ брать ~ взять кого в оборот keda pihtide vahele ~ käsile võtma
‣ pööre (ka ülek.), täispööre; keerd, keerang; tiir; sport höör; машина делает сто оборотов в минуту masin teeb sada pööret minutis, полный оборот täispööre, дело приняло дурной оборот asi võttis halva pöörde, оборот вперёд upphöör ette;
‣ kasutus; ввести ~ пустить в оборот käiku ~ liikvele laskma, kasutusele võtma, в обороте käigus, liikvel, kasutusel;
‣ maj. käive, ringlus, ringe; põll. vaheldus; торговый оборот kaubakäive, годовой оборот aastakäive, налог с оборота käibemaks, läbikäigumaks (van.), валовой оборот kogukäive, денежный оборот (1) rahakäive, (2) rahaline käive, оборот капитала kapitalikäive, оборот по продаже läbimüük, müügikäive, оборот вагона vaguniringe, оборот полевых культур viljavaheldus, põllukultuuride vaheldus ~ ringlus;
‣ lgv. tarind, konstruktsioon, väljend; оборот речи tarind, väljend, причастный оборот kesksõnatarind, partitsiibikonstruktsioon;
‣ tagakülg; написать на обороте tagaküljele ~ pöördele kirjutama;
◊ брать ~ взять кого в оборот keda pihtide vahele ~ käsile võtma
огород 1 С м. неод.
‣ köögiviljaaed, juurviljaaed, aiamaa;
‣ murd. tara, aed;
◊ огород городить kõnek. mida ette võtma; камешек в чей огород (бросать ~ бросить ~ кидать ~ кинуть) kivi kelle kapsaaeda (viskama); пускать ~ пустить козла в огород kõnekäänd kitse kärneriks panema; совать нос в чужой огород kõnek. oma nina võõrastesse asjadesse toppima
‣ köögiviljaaed, juurviljaaed, aiamaa;
‣ murd. tara, aed;
◊ огород городить kõnek. mida ette võtma; камешек в чей огород (бросать ~ бросить ~ кидать ~ кинуть) kivi kelle kapsaaeda (viskama); пускать ~ пустить козла в огород kõnekäänd kitse kärneriks panema; совать нос в чужой огород kõnek. oma nina võõrastesse asjadesse toppima
откос 1 С м. неод.
‣ nõlv, nõlvak, kallak, veer, liba; береговой откос kaldanõlv, rannanõlv, крутой откос järsk mäenõlv, свалиться под откос allamäge ~ nõlvast ~ nõlvakust alla veerema, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma;
‣ ehit. külg, põsk, tugipost; дверной откос uksepõsk, ukseava külg
‣ nõlv, nõlvak, kallak, veer, liba; береговой откос kaldanõlv, rannanõlv, крутой откос järsk mäenõlv, свалиться под откос allamäge ~ nõlvast ~ nõlvakust alla veerema, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma;
‣ ehit. külg, põsk, tugipost; дверной откос uksepõsk, ukseava külg
передом Н madalk. ees, ette; идти передом kelle ees minema ~ käima, пустить передом ette laskma, ees sõita ~ minna laskma
петух 19 С м. од.
‣ kukk (ka ülek.), kikas; индейский петух isakalkun, морской петух zool. ruuge merikukk (kala Trigla lucerna);
‣ петухи мн. ч. kukelaul; сидеть до петухов kukelauluni üleval istuma, вставать с петухами kukelaulu ajal tõusma, проснуться до петухов enne kukelaulu ärkama, когда пропели первые петухи esimese kukelaulu ajal;
◊ красный петух punane kukk (tulekahju); пускать ~ пустить петуха kõnek. kukehäält tegema, murduva häälega laulma; пускать ~ пустить ~ давать ~ дать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama, punast kukke lahti laskma
‣ kukk (ka ülek.), kikas; индейский петух isakalkun, морской петух zool. ruuge merikukk (kala Trigla lucerna);
‣ петухи мн. ч. kukelaul; сидеть до петухов kukelauluni üleval istuma, вставать с петухами kukelaulu ajal tõusma, проснуться до петухов enne kukelaulu ärkama, когда пропели первые петухи esimese kukelaulu ajal;
◊ красный петух punane kukk (tulekahju); пускать ~ пустить петуха kõnek. kukehäält tegema, murduva häälega laulma; пускать ~ пустить ~ давать ~ дать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama, punast kukke lahti laskma
пустить 317 Г сов. → несов. пускать кого-что
‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer. triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊ пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer. triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊ пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
пыль 90 (предл. п. о пыли, в пыли) С ж. неод. (без мн. ч.) tolm; õietolm; мучная пыль jahutolm, морозная пыль härmatis, lumekübemed, водяная пыль veepritsmed, облако пыли tolmupilv, быть в пыли tolmune olema, вытирать ~ сметать пыль tolmu pühkima, поднимать пыль tolmu üles keerutama (kõnek. ka ülek.), на улице пыль столбом õues on tolmusambad üleval, õues on õhk paksult tolmu täis, рассыпаться в пыль tolmuks pudenema;
◊ пускать ~ пустить пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ajama ~ kärbseid pähe ajama
◊ пускать ~ пустить пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ajama ~ kärbseid pähe ajama
ракета I 51 С ж. неод. rakett (ka sõj.); космическая ракета kosmoserakett, крылатая ракета tiibrakett, межпланетная ракета planeetidevaheline rakett, межконтинентальная баллистическая ракета kontinentidevaheline ~ mandritevaheline ballistiline rakett, самонаводящая ракета isesihitusrakett, ракета средней дальности keskmaarakett, исследовательская ракета uuringurakett, многоступенчатая ракета mitmeastmeline rakett, сигнальная ракета signaalrakett, пустить ракету raketti üles laskma, запустить космическую ракету kosmoseraketti lennutama ~ välja saatma
расход I 1 С м. неод. по чему, на что kulu, kulutus, väljaminek, tarvitus; транспортные расходы veokulud, transpordikulud, эксплуатационные расходы käituskulud, ekspluatatsioonikulud, административно-управленческие расходы halduskulud, почтовые расходы postikulud, непредвиденные расходы ettenägemata kulud, сметный расход maj. eelarveline kulu, расходы производства tootmiskulud, расход сил jõukulu, расход топлива ~ горючего kütusekulu, расход тепла soojuskulu, расходы по хозяйству majapidamiskulud, расходы по сбыту, сбытовые расходы maj. turustuskulud, расходы на содержание ülalpidamiskulud, hoolduskulud, удельный расход erikulu, военные расходы sõjalised kulutused, приход и расход maj. sissetulekud ja väljaminekud, карманные расходы taskuraha, kuluraha, расход воды (1) veekulu, (2) hüdr. vooluhulk, расход воды растениями taimede veekulu ~ veetarvitus, записать в расход maj. kuludesse kandma, ввести в расход кого kõnek. kellele kulutusi valmistama ~ tegema, keda kulutama sundima ~ panema;
◊ вывести ~ пустить в расход кого kõnek. keda mättasse lööma, mullatoidule saatma ~ arvama, ära koristama, vagaseks tegema, seina äärde panema
◊ вывести ~ пустить в расход кого kõnek. keda mättasse lööma, mullatoidule saatma ~ arvama, ära koristama, vagaseks tegema, seina äärde panema
самотёк 18 С м. неод. (без мн. ч.) isevool (ka ülek.); в порядке самотёка isevoolu teel, isevoolselt, пустить на самотёк isevoolu teed minna laskma, допустить самотёк omapead minekut ~ korraldamatust sallima
слеза (мн. ч. им. п., вин. п. слёзы, род. п. слёз) С ж. неод. pisar (ka ülek.); слёзы счастья õnnepisarad, слёзы выступили на глазах pisarad tulid silma, слёзы текут pisarad voolavad, слёзы подступают к горлу nutt tuleb ~ tõuseb kurku, смеяться до слёз naerma, nii et pisar silmas, pisarateni naerma, плакать горькими слезами kibedaid pisaraid valama, до слёз жалко pisarateni kahju, слёзы в ~ на глазах pisarsilmi(l), pisarad silmis, pisar silmas, довести до слёз кого keda nutma panema ~ ajama, pisarateni viima keda, со слезами в голосе nutuhäälel, лицо в слезах nägu on pisaraist märg, слеза смолы vaigupisar, vaigutilk, сыр со слезой pisaraga juust;
◊ смех сквозь слёзы naer läbi pisarate; глотать слёзы pisaraid (alla) neelama, pisaratega võitlema, nuttu tagasi hoidma; крокодиловы слёзы liter. krokodillipisarad; кровавые слёзы verepisarad, kibedad ~ verised pisarad; обливаться ~ облиться слезами, утопать в слезах silmi peast nutma, pisaraisse uppuma; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama, kellel lähevad silmad ~ läheb silm märjaks; лить ~ проливать слёзы pisaraid valama; удариться в слёзы kõnek. nutma pistma; слёзы кипят у кого kellel on nutuvõru suu ümber, kellel on nutt kurgus ~ varuks ~ varaks, nutt tuleb peale, kellel on nutumaik suus, pisarad kipitavad kurgus kellel; осушать ~ осушить слёзы кому kelle pisaraid kuivatama
◊ смех сквозь слёзы naer läbi pisarate; глотать слёзы pisaraid (alla) neelama, pisaratega võitlema, nuttu tagasi hoidma; крокодиловы слёзы liter. krokodillipisarad; кровавые слёзы verepisarad, kibedad ~ verised pisarad; обливаться ~ облиться слезами, утопать в слезах silmi peast nutma, pisaraisse uppuma; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama, kellel lähevad silmad ~ läheb silm märjaks; лить ~ проливать слёзы pisaraid valama; удариться в слёзы kõnek. nutma pistma; слёзы кипят у кого kellel on nutuvõru suu ümber, kellel on nutt kurgus ~ varuks ~ varaks, nutt tuleb peale, kellel on nutumaik suus, pisarad kipitavad kurgus kellel; осушать ~ осушить слёзы кому kelle pisaraid kuivatama
слух 18 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) kuulmine; музыкальный слух muusikaline kuulmine, muusikakõrv, острый слух terav ~ erk kuulmine, тонкий слух peen kõrv, peen ~ terav ~ erk kuulmine, органы слуха kuulmiselundid, kuulmisorganid, kuulmed, петь по слуху ~ на слух kuulmise ~ kõrva järgi laulma, дойти до слуха кого kelle kõrvu jõudma ~ ulatuma, приём на слух raad. kuuldevastuvõtt;
‣ kuuldus, kuulujutt, kõmu, kumu, kõlakas (kõnek.); ложный слух valekuuldus, valejutt, valeteade, верить слухам kuulujutte ~ kuuldusi uskuma, пустить слух kuulujuttu lahti ~ lendu laskma, распространять слухи kuulujutte ~ kõmu levitama, знать по слухам что mida kuulduste ~ kuulu järgi teadma, пошли слухи levis kuuldus, läks lahti kõmu, о нём долго не было слуха temast ei olnud kaua midagi kuulda, temalt ei olnud kaua mingeid teateid, про него идёт слух, что... tema kohta käib jutt ~ temast räägitakse, et...;
◊ обращаться ~ обратиться в слух kikikõrvu ~ kikkis kõrvadega kuulama, tähelepanu ise ~ üksainus suur tähelepanu olema; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. kellest-millest ei ole ~ ei olnud ~ pole kuulda ei kippu ega kõppu
‣ (без мн. ч.) kuulmine; музыкальный слух muusikaline kuulmine, muusikakõrv, острый слух terav ~ erk kuulmine, тонкий слух peen kõrv, peen ~ terav ~ erk kuulmine, органы слуха kuulmiselundid, kuulmisorganid, kuulmed, петь по слуху ~ на слух kuulmise ~ kõrva järgi laulma, дойти до слуха кого kelle kõrvu jõudma ~ ulatuma, приём на слух raad. kuuldevastuvõtt;
‣ kuuldus, kuulujutt, kõmu, kumu, kõlakas (kõnek.); ложный слух valekuuldus, valejutt, valeteade, верить слухам kuulujutte ~ kuuldusi uskuma, пустить слух kuulujuttu lahti ~ lendu laskma, распространять слухи kuulujutte ~ kõmu levitama, знать по слухам что mida kuulduste ~ kuulu järgi teadma, пошли слухи levis kuuldus, läks lahti kõmu, о нём долго не было слуха temast ei olnud kaua midagi kuulda, temalt ei olnud kaua mingeid teateid, про него идёт слух, что... tema kohta käib jutt ~ temast räägitakse, et...;
◊ обращаться ~ обратиться в слух kikikõrvu ~ kikkis kõrvadega kuulama, tähelepanu ise ~ üksainus suur tähelepanu olema; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. kellest-millest ei ole ~ ei olnud ~ pole kuulda ei kippu ega kõppu
сплетня 66 С ж. неод. keelepeks, klatš, kuulujutt, ilmajutt; пустить сплетню juttu ~ kumu lahti laskma, заниматься сплетнями jutte keerutama, keelt peksma, распускать сплетни kuulujutte levitama, пошли сплетни jutt ~ kõlakas on lahti läinud, kumu on valla pääsenud
сума 52 С ж. неод.
‣ kott, paun; охотничья сума jahipaun;
‣ kerjakott (ka ülek.); ходить с сумой kerjakotiga käima, kerjama, пустить с сумой kerjama saatma, дойти до сумы puruvaeseks jääma, довести до сумы puruvaeseks tegema, kerjakotti kätte andma;
◊ сума перемётная kõnek. halv. tuulelipp (inimese kohta)
‣ kott, paun; охотничья сума jahipaun;
‣ kerjakott (ka ülek.); ходить с сумой kerjakotiga käima, kerjama, пустить с сумой kerjama saatma, дойти до сумы puruvaeseks jääma, довести до сумы puruvaeseks tegema, kerjakotti kätte andma;
◊ сума перемётная kõnek. halv. tuulelipp (inimese kohta)
трамвай 41 С м. неод.
‣ tramm (trammiliin, tänavraudtee van.; rööbastel liikuv tänavamootorsõiduk); водитель трамвая trammijuht, пустить трамвай (1) trammiliini avama, (2) trammi liinile laskma, сесть на трамвай trammi ~ trammi peale minema, ехать на трамвае ~ трамваем trammiga sõitma, сочленённый трамвай liigendtramm, скоростной трамвай kiirtramm;
‣ väljendis речной трамвай jõetramm
‣ tramm (trammiliin, tänavraudtee van.; rööbastel liikuv tänavamootorsõiduk); водитель трамвая trammijuht, пустить трамвай (1) trammiliini avama, (2) trammi liinile laskma, сесть на трамвай trammi ~ trammi peale minema, ехать на трамвае ~ трамваем trammiga sõitma, сочленённый трамвай liigendtramm, скоростной трамвай kiirtramm;
‣ väljendis речной трамвай jõetramm
труба 53 С ж. неод.
‣ toru; tõri; korsten; kanal, lõõr, truup; водопроводная труба veetoru, veevärgitoru, водосточная труба vihmaveetoru, сточная труба kanalisatsioonitoru, äravoolutoru, вытяжная труба tõmbetoru, (tõmbe)korsten, выхлопная ~ выпускная труба väljalasketoru, tühjendustoru, обсадная труба manteltoru, дорожная труба (tee)truup, дымовая труба korsten, печная труба ahjukorsten, слуховая труба anat. kuulmetõri, зрительная ~ подзорная труба pikksilm, переговорная труба kõnetoru, ruupor, аэродинамическая труба aerodünaamiline toru ~ kanal ~ tunnel, рудная труба mäend. maagilõõr, Фаллопиева ~ маточная труба anat. munajuha, ovidukt, органная труба orelivile, пускать по трубам toru kaudu ~ torutsi juhtima, хвост трубой kõnek. (1) saba püsti, (2) ülek. saba selga (ja minema), из трубы идёт дым korstnast tuleb ~ tõuseb suitsu, дым поднимается трубой suits tõuseb otse üles, сложить руки трубой (hüüdmisel) käsi suu ette torusse panema;
‣ muus. trompet, truba (kõnek.); pasun;
‣ (jahimeeste keeles) rebasesaba;
‣ кому-чему, без доп. в функции предик. madalk. lõpp; ему труба ta on omadega täitsa läbi, после холодной зимы молодым яблоням труба pärast külma talve on noored õunapuud kõik läbi ~ mokas;
◊ дело -- труба kõnek. lood on halvad, asi on sant; вылететь в трубу kõnek. (1) korstnasse lendama, (2) purupaljaks jääma, põhja kõrbema; пускать ~ пустить в трубу kõnek. (1) кого keda puupaljaks tegema ~ koorima, laostama, (2) что mida läbi lööma, ära raiskama, korstnasse kirjutama, tuulde laskma; пройти огонь и воду и медные трубы kõnek. tulest ja veest ~ paksust ja vedelast läbi käima; иерихонская труба Jeeriku pasun; держи хвост трубой madalk. ära nina norgu lase, pea püsti
‣ toru; tõri; korsten; kanal, lõõr, truup; водопроводная труба veetoru, veevärgitoru, водосточная труба vihmaveetoru, сточная труба kanalisatsioonitoru, äravoolutoru, вытяжная труба tõmbetoru, (tõmbe)korsten, выхлопная ~ выпускная труба väljalasketoru, tühjendustoru, обсадная труба manteltoru, дорожная труба (tee)truup, дымовая труба korsten, печная труба ahjukorsten, слуховая труба anat. kuulmetõri, зрительная ~ подзорная труба pikksilm, переговорная труба kõnetoru, ruupor, аэродинамическая труба aerodünaamiline toru ~ kanal ~ tunnel, рудная труба mäend. maagilõõr, Фаллопиева ~ маточная труба anat. munajuha, ovidukt, органная труба orelivile, пускать по трубам toru kaudu ~ torutsi juhtima, хвост трубой kõnek. (1) saba püsti, (2) ülek. saba selga (ja minema), из трубы идёт дым korstnast tuleb ~ tõuseb suitsu, дым поднимается трубой suits tõuseb otse üles, сложить руки трубой (hüüdmisel) käsi suu ette torusse panema;
‣ muus. trompet, truba (kõnek.); pasun;
‣ (jahimeeste keeles) rebasesaba;
‣ кому-чему, без доп. в функции предик. madalk. lõpp; ему труба ta on omadega täitsa läbi, после холодной зимы молодым яблоням труба pärast külma talve on noored õunapuud kõik läbi ~ mokas;
◊ дело -- труба kõnek. lood on halvad, asi on sant; вылететь в трубу kõnek. (1) korstnasse lendama, (2) purupaljaks jääma, põhja kõrbema; пускать ~ пустить в трубу kõnek. (1) кого keda puupaljaks tegema ~ koorima, laostama, (2) что mida läbi lööma, ära raiskama, korstnasse kirjutama, tuulde laskma; пройти огонь и воду и медные трубы kõnek. tulest ja veest ~ paksust ja vedelast läbi käima; иерихонская труба Jeeriku pasun; держи хвост трубой madalk. ära nina norgu lase, pea püsti
уловка 72 С ж. неод. (kaval) võte, riugas, riuge, vigur, nõks, trikk, knihv; идти на уловки, прибегать к уловкам nõkse ~ võtteid kasutama, riuklema, пустить в ход разные уловки igasuguseid trikke ~ knihve ~ riukaid käiku panema ~ laskma, никакие уловки не помогли mingid vigurid ~ nõksud ~ knihvid ei aidanud
ход С м. неод.
‣ 1, 3 (предл. п. ед. ч. на ходу) käik (ka ülek. в ходе), kulg (pikaajalisem käik) ; малый ход tasane käik, средний ход keskmine käik, полный ход täiskäik, свободный ход vabakäik, lõtk, холостой ход tühikäik, tühijooks, jõudekäik (arvutil), рабочий ход töökäik, задний ход tagasikäik, тактический ход taktikaline käik, потайной ход salakäik, ответный ход vastukäik (males, kabes; ka ülek.), контрольный ход kontrollkäik (kabes, males), ход пешкой etturikäik, ход конём ratsukäik (ka ülek.), ход доказательства tõestuskäik, ход вещей asjakäik, ход развития (1) arenemiskäik, arenemiskulg, (2) arenduskäik (males, kabes), ход вперёд edasikäik, ход поршня kolvikäik, ход событий sündmuste kulg ~ käik, ход болезни haiguse kulg, ход волны laine kulg, ход войны sõja kulg, ход часов kella käimine ~ käik, ход поезда rongi liikumine, ход рыбы kalade liikumine, kalaränne, ход тузом ässaga käimine, рискованный ход riskantne ~ ohtlik samm, дипломатический ход diplomaatiline samm, конькобежный ход uisusamm (suusatamises), дать ход делу asjale käiku andma, развивать полный ход täiskäiku andma, идти своим ходом omal jõul liikuma, ise edasi sõitma (sõiduki kohta), вскочить в трамвай на ходу liikuvale trammile hüppama, читать газету на ходу käies ~ käigu peal lehte lugema, машина работает на холостом ходу masin käib tühjalt, туда пять минут хода ~ ходу sinna on viie minuti tee, на полном ~ всём ходу täiskäigul, täies purjes, с ходу, с хода käigu pealt (ka ülek.), по ходу дела asjade käigus, в ходе чего mille käigus ~ ajal, по ходу часовой стрелки päripäeva, против хода часовой стрелки vastupäeva, ход под парусами purjetamine, seilamine;
‣ 1, 3 (предл. п. ед. ч. в ходе и ходу) läbikäik, läbipääs; главный ход peasissekäik, paraaduks, чёрный ход tagauks, tagatrepp, köögikäik, подземный ход maa-alune käik, allmaakäik, боковой ход külgpääs, квартира с отдельным ходом omaette ~ eraldi sissekäiguga korter;
‣ 1 (предл. п. на ходу) ( без мн. ч.) kulgmik, rattad; колёсный ход rattad, ratastik, rataskulgmik, гусеничный ход roomikud, roomikkulgmik, тележка на резиновом ходу kummiratastega käru, часы с анкерным ходом ankurkell, анкерный ход часового механизма kella(mehhanismi) ankruratas;
‣ 1, 3 käigutee; наклонный ход kaldtee, катальный ход ehit. kärutee, ход сообщения ühenduskraav (ka sõj.), смоляной ход bot. vaigukäik (okaspuupuidus), поперечный ход arhit. ristikäik, ristilööv (sammaskäik kloostri siseõue ümber);
‣ 1 (предл. п. на ходу) ( без мн. ч.) kõnek. käidav ~ elava liiklusega koht; на самом ходу kõige käidavamas ~ elavamas ~ rahvarohkemas kohas;
‣ 1 (без мн. ч.) kiirus; набирать ход kiirust võtma ~ lisama ~ suurendama, замедлить ход kiirust vähendama ~ maha võtma;
‣ 4 (мн. ч. хода, род. п. ходов, предл. п. ед. ч. в ~ на ходу) käiguulatus; käivik; маятниковый ход mas. pendelkäivik;
‣ 1 (мн. ч. ходы) muus. (siirde)käik; ход басов bassikäik, струнные ходы keelpillide käigud, аккордовые ходы akordikäigud;
◊ быть в (большом) ходу kõnek. nõutav ~ minev ~ hea minekuga olema; дать ходу madalk. jalga laskma; знать все ходы и выходы kõnek. milles kodus olema, kõiki ees- ja tagauksi teadma; идти полным ходом täie hooga ~ täiskäiguga edasi minema; хода ~ ходу нет чем kõnek. mis ei liigu ~ ei lähe edasi ega tagasi ~ ei edene ~ tammub paigal; пустить в ход что mida käiku laskma ~ panema; пойти в ход käiku minema, tarvitusele ~ käibele tulema; черепашьим ходом kõnek. teosammul, kilpkonnatempoga
‣ 1, 3 (предл. п. ед. ч. на ходу) käik (ka ülek. в ходе), kulg (pikaajalisem käik) ; малый ход tasane käik, средний ход keskmine käik, полный ход täiskäik, свободный ход vabakäik, lõtk, холостой ход tühikäik, tühijooks, jõudekäik (arvutil), рабочий ход töökäik, задний ход tagasikäik, тактический ход taktikaline käik, потайной ход salakäik, ответный ход vastukäik (males, kabes; ka ülek.), контрольный ход kontrollkäik (kabes, males), ход пешкой etturikäik, ход конём ratsukäik (ka ülek.), ход доказательства tõestuskäik, ход вещей asjakäik, ход развития (1) arenemiskäik, arenemiskulg, (2) arenduskäik (males, kabes), ход вперёд edasikäik, ход поршня kolvikäik, ход событий sündmuste kulg ~ käik, ход болезни haiguse kulg, ход волны laine kulg, ход войны sõja kulg, ход часов kella käimine ~ käik, ход поезда rongi liikumine, ход рыбы kalade liikumine, kalaränne, ход тузом ässaga käimine, рискованный ход riskantne ~ ohtlik samm, дипломатический ход diplomaatiline samm, конькобежный ход uisusamm (suusatamises), дать ход делу asjale käiku andma, развивать полный ход täiskäiku andma, идти своим ходом omal jõul liikuma, ise edasi sõitma (sõiduki kohta), вскочить в трамвай на ходу liikuvale trammile hüppama, читать газету на ходу käies ~ käigu peal lehte lugema, машина работает на холостом ходу masin käib tühjalt, туда пять минут хода ~ ходу sinna on viie minuti tee, на полном ~ всём ходу täiskäigul, täies purjes, с ходу, с хода käigu pealt (ka ülek.), по ходу дела asjade käigus, в ходе чего mille käigus ~ ajal, по ходу часовой стрелки päripäeva, против хода часовой стрелки vastupäeva, ход под парусами purjetamine, seilamine;
‣ 1, 3 (предл. п. ед. ч. в ходе и ходу) läbikäik, läbipääs; главный ход peasissekäik, paraaduks, чёрный ход tagauks, tagatrepp, köögikäik, подземный ход maa-alune käik, allmaakäik, боковой ход külgpääs, квартира с отдельным ходом omaette ~ eraldi sissekäiguga korter;
‣ 1 (предл. п. на ходу) ( без мн. ч.) kulgmik, rattad; колёсный ход rattad, ratastik, rataskulgmik, гусеничный ход roomikud, roomikkulgmik, тележка на резиновом ходу kummiratastega käru, часы с анкерным ходом ankurkell, анкерный ход часового механизма kella(mehhanismi) ankruratas;
‣ 1, 3 käigutee; наклонный ход kaldtee, катальный ход ehit. kärutee, ход сообщения ühenduskraav (ka sõj.), смоляной ход bot. vaigukäik (okaspuupuidus), поперечный ход arhit. ristikäik, ristilööv (sammaskäik kloostri siseõue ümber);
‣ 1 (предл. п. на ходу) ( без мн. ч.) kõnek. käidav ~ elava liiklusega koht; на самом ходу kõige käidavamas ~ elavamas ~ rahvarohkemas kohas;
‣ 1 (без мн. ч.) kiirus; набирать ход kiirust võtma ~ lisama ~ suurendama, замедлить ход kiirust vähendama ~ maha võtma;
‣ 4 (мн. ч. хода, род. п. ходов, предл. п. ед. ч. в ~ на ходу) käiguulatus; käivik; маятниковый ход mas. pendelkäivik;
‣ 1 (мн. ч. ходы) muus. (siirde)käik; ход басов bassikäik, струнные ходы keelpillide käigud, аккордовые ходы akordikäigud;
◊ быть в (большом) ходу kõnek. nõutav ~ minev ~ hea minekuga olema; дать ходу madalk. jalga laskma; знать все ходы и выходы kõnek. milles kodus olema, kõiki ees- ja tagauksi teadma; идти полным ходом täie hooga ~ täiskäiguga edasi minema; хода ~ ходу нет чем kõnek. mis ei liigu ~ ei lähe edasi ega tagasi ~ ei edene ~ tammub paigal; пустить в ход что mida käiku laskma ~ panema; пойти в ход käiku minema, tarvitusele ~ käibele tulema; черепашьим ходом kõnek. teosammul, kilpkonnatempoga
