?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 29 artiklit
белый 119 П (кр. ф.
бел, бела, бело и бело, белы и белы)‣ valge(-); белый потолок valge lagi, белые облака valged pilved, белый как мел kriitvalge, белые ночи valged ööd, белое мясо valge liha (kana- v. vasikaliha), белый шар valge kuul (poolthäälena), белый чугун valgemalm, белое вещество мозга füsiol.
aju valgeaine ~ valgeollus, белые кровяные тельца füsiol.
valgelibled, leukotsüüdid, белое каление tehn.
valge hõõgus, белый шум tehn.
valge müra, белый стих kirj.
blankvärss, белое духовенство kirikl.
valged vaimulikud, ilmikvaimulikud (mungaks pühitsemata), белая горячка med.
joomahullus, белый медведь zool.
jääkaru (Ursus v. Thalarctos maritimus), белый налив bot.
valge klaar(õun), белый гриб bot.
(harilik) kivipuravik (Boletus edulis);
‣ П → С м. од. valge (valgenahaline); pol. valge(kaartlane); в плену у белых (1) valgete (meeste) käes vangis, (2) valge(kaartlas)te käes vangis;
‣ П → С белые мн. ч. неод. valged (malendid);
◊ белая ворона valge vares; белая кость kõrgemast soost ~ sinivereline (inimene); белое пятно valge laik (uurimata ala); белый свет (1) füüs. valge valgus, (2) (maa)ilm; белые мухи lumehelbed, -räitsakad; доводить ~ довести до белого каления кого kõnek. marru ajama keda; сказка про белого бычка ikka üks ja sama laul; среди ~ средь белого ~ бела дня kõnek. päise päeva ajal; шито белыми нитками iroon. traagelniidid näha; чёрным по белому must valgel
жёлтый 119 П (кр. ф.
жёлт, желта, жёлто и желто, жёлты и желты) kollane (ka ülek.
), kolla-; жёлтый лист kollane leht, жёлтая лихорадка med.
kollapalavik, жёлтое пятно anat.
kollatähn, жёлтое тело anat.
kollakeha, жёлтая акация bot.
suur läätspuu (Caragana arborescens), kollane akaatsia (kõnek.
), жёлтый дом van.
hullumaja
жирный 126 П‣ rasva-; жирное пятно rasvaplekk;
‣ (кр. ф. жирен, жирна, жирно, жирны и жирны) rasvane; rasvas, rasvunud, rammus; жирное мясо rasvane liha, жирное лицо rasvas ~ rasvunud nägu, жирная глина rammus savi;
‣ jäme(-), paks; жирный шрифт trük. jäme ~ paks kiri, жирная линейка trük. jämejoon, жирная черта jäme joon;
◊ жирный кусок kõnek. rasvane suutäis
закраситься 273 Г сов.
→ несов.
закрашиваться чем, без доп.
värvuma; värvi ~ võõba alla kaduma; вода закрасилась кровью vesi värvus verest punaseks, одно пятно не закрасилось üks laik jäi värvi alt näha
застирать 165a Г сов.
→ несов.
застирывать что‣ (plekki vm.) välja ~ maha pesema; застирать пятно plekki välja pesema;
‣ mustaks pesema (korduval pesemisel mustust sisse jättes)
класть 356a (без страд. прич.
) Г несов.
→ сов.
положить‣ кого-что, на что, во что (pikali, lapiti) asetama, panema, tõstma; класть книгу на полку raamatut riiulile panema, класть больного на носилки haiget kanderaamile panema, отца кладут в больницу isa võetakse ~ jäetakse haiglasse (sisse), класть противника на лопатки vastast seljatama ~ selili panema ~ suruma, класть ногу на ногу jalga üle põlve panema ~ tõstma, класть деньги на текущий счёт raha jooksevkontole ~ jooksvale arvele (kõnek.
) panema, класть чемодан на верхнюю полку kohvrit ülemisele riiulile tõstma ~ panema, класть блины на тарелку pannkooke taldrikule tõstma ~ panema, класть сахар в чай teele suhkrut panema, класть вещи в чемодан asju kohvrisse panema ~ laduma, класть яйца munema, класть краску värvima, värvi peale kandma, класть печать pitserit panema ~ peale vajutama, класть начало чему mida alustama, rajama, millele alust panema, mille algus olema, класть конец чему millele lõppu tegema, класть в основу aluseks võtma, класть поклоны kummardusi tegema;
‣ на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
‣ что, на что kõnek. kulutama; класть много сил на что millele palju jõudu kulutama;
‣ сов. сложить что laduma; класть печь ahju laduma;
◊ класть ~ положить голову ~ жизнь ~ живот за кого-что, без доп. hukkuma, oma elu andma; класть (деньги) в кубышку kõnek. (raha) sukasäärde koguma; класть ~ положить зубы на полку kõnek. hambaid varna panema ~ riputama; класть пятно на кого-что varju heitma millele-kellele; класть ~ положить на (обе) лопатки кого kõnek. selja peale ~ selili panema keda; класть ~ положить под сукно что kalevi alla panema mida; (ему) пальца в рот не клади kõnek. ta ei lase endale kanna peale astuda, hoia näpud temast eemal; краше в гроб кладут kõnek. (on) nagu surmavari ~ surmakutsar
кровавый 119 П (кр. ф.
кровав, кровава, кроваво, кровавы)‣ veri-, vere-, verine; кровавая рвота med.
veriokse, кровавое пятно vereplekk, кровавый подтёк med.
verevalum, кровавая рана verine haav, кровавый бой ülek.
verine lahing, Кровавое воскресенье aj.
Verine pühapäev;
‣ veripunane, verev;
◊ (работать) до кровавого пота (töötama) nii et veri küünte all; кровавая баня veresaun; кровавые слёзы verepisarad, kibedad pisarad
малозаметный 126 П (кр. ф.
малозаметен, малозаметна, малозаметно, малозаметны) vähe ~ vaevalt märgatav, raskmärgatav; ülek.
silmapaistmatu, silmatorkamatu, tähelepandamatu; малозаметное пятно vaevaltmärgatav plekk, малозаметный человек tähelepandamatu ~ silmapaistmatu inimene
масляный 126 П või-; õli-; масляное пятно rasvaplekk, õliplekk, -laik, масляная краска õlivärv, масляный выключатель el.
õlilüliti, масляная кислота keem.
butaanhape, võihape
отстать 223 Г сов.
→ несов.
отставать‣ от кого-чего, без доп.
maha jääma (ka ülek.
); taha jääma; отстать на несколько шагов mõni samm ~ mõne sammu võrra maha jääma, отстать от поезда kõnek.
rongist maha jääma, отстать в развитии arengus maha jääma, отстать от жизни elust maha jääma, eluga mitte sammu pidama, этот класс отстал see klass on teistest maha jäänud, часы отстали kell on taha jäänud;
‣ от чего, без доп. (küljest) lahti tulema; штукатурка на потолке отстала krohv on laest lahti tulnud, пятно отстало madalk. plekk on välja läinud;
‣ от кого-чего kõnek. lahku lööma, kaugeks jääma, võõrduma; отстать от своего круга oma tutvusringkonnast lahku lööma, отстать от прежних привычек seniseid harjumusi maha jätma, endistest harjumustest võõrduma;
‣ от кого, без доп. kõnek. keda rahule jätma; отстань от меня jäta mind rahule
отстирать 165a Г сов.
→ несов.
отстирывать‣ что välja ~ puhtaks pesema (pesu kohta); отстирать пятно plekki välja pesema, отстирать рубашку särki puhtaks pesema;
‣ (без несов.) что, без доп. kõnek. (pesu)pesemist lõpetama
отстираться 165 Г сов.
→ несов.
отстирываться pesus välja ~ puhtaks minema; пятно отстиралось plekk läks pesemisel välja
оттереть 243 (буд. вр.
ототру, ототрёшь...
; повел. накл.
ототри) Г сов.
→ несов.
оттирать‣ что ära ~ maha ~ puhtaks hõõruma ~ nühkima; оттереть пятно со стекла (akna)klaasi puhtaks tegema, plekki klaasilt maha nühkima, оттереть грязь с чего millelt pori maha nühkima, оттереть снегом уши lumega külmunud kõrvu hõõruma;
‣ кого, от кого-чего kõnek. kõrvale ~ eemale tõrjuma (ka ülek.) ~ trügima; оттереть на задний план tagaplaanile suruma
оттереться 243 (буд. вр.
ототрёшься, ототрётся...
; повел. накл.
ототрись) Г сов.
→ несов.
оттираться (hõõrumise v. nühkimisega) maha tulema ~ puhtaks minema; грязь оттёрлась pori on maha tulnud, пятно оттёрлось plekk läks hõõrudes ~ nühkimisel välja
отчистить 276a Г сов.
→ несов.
отчищать 1.
что, от чего mida (puhastades) eemaldama, maha kraapima; puhastama, puhtaks tegema ~ küürima; отчистить ржавчину roostest puhastama, отчистить пятно plekki eemaldama, отчистить котёл pada puhtaks küürima
отчиститься 276 Г сов.
→ несов.
отчищаться от чего, без доп.
puhtaks minema; maha tulema; вилки хорошо отчистились kahvlid läksid hästi puhtaks, пятно отчистилось plekk läks välja ~ kadus
отъесть 359 Г сов.
→ несов.
отъедать‣ что, у кого-чего, кому-чему küljest ära sööma ~ hammustama ~ närima;
‣ что ülek. kõnek. läbi ~ ära sööma, hävitama; сода отъела грязь sooda on mustuse lahti võtnud, раствором отъело пятно lahus on pleki hävitanud ~ ära võtnud
поставить I 278a Г сов.
→ несов.
ставить‣ кого-что, на что, во что panema, asetama, seadma (ka ülek.
); поставить книгу на полку raamatut riiulisse panema ~ asetama, поставить горчичник sinepiplaastrit (peale) panema, поставить заплату lappi peale panema, поставить точку punkti panema (ka ülek.
), поставить ученику двойку õpilasele kahte panema, поставить на место kohale ~ paika panema, поставить самовар teemasinat üles panema, поставить подножку кому kellele jalga taha panema, поставить нового директора kõnek.
uut direktorit kohale panema, поставить в трудное положение raskesse olukorda panema, поставить под контроль kontrolli alla panema ~ seadma, поставить перед фактом fakti ette seadma ~ panema, поставить в пример eeskujuks seadma, поставить себе новую цель enesele uut eesmärki seadma, глубоко поставленные глаза sügaval asetsevad silmad, редко поставленные зубы harvad hambad, хорошо поставить дело asja hästi korraldama, поставить пятно на скатерть kõnek.
laudlinale plekki peale ajama, поставить подпись alla kirjutama, поставить опыт katset tegema, поставить кого в известность kellele teatavaks tegema;
‣ что kõnek. ehitama, püstitama; поставить дом maja üles lööma, поставить памятник mälestussammast püstitama;
‣ что lavastama, lavale tooma; поставить оперу ooperit lavastama;
‣ что, на кого-что panust tegema (hasartmängudes); что pandiks andma;
‣ кого-что, за что, как ülek. kuidas hindama, kelleks-milleks pidama; поставить кого высоко keda kõrgelt hindama, поставить кого выше других keda teistest enamaks pidama ~ teistest kõrgemale seadma, поставить за правило reegliks võtma;
‣ что, кому, без доп. madalk. välja tegema; поставить бутылку шампанского pudeli šampust välja tegema;
◊ поставить ~ ставить в вину что кому kellele mida süüks panema ~ arvama; поставить ~ ставить во главу угла что mida kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama; поставить ~ ставить в тупик keda ummikusse ajama; поставить ~ ставить вопрос ребром küsimust täie teravusega tõstatama, otse ~ kategooriliselt küsima; поставить ~ ставить точку ~ точки над и i-le punkti (peale) panema; поставить ~ ставить на (своё) место кого kellele (tema õiget) kohta kätte näitama; поставить ~ ставить знак равенства между кем-чем kelle-mille vahele võrdusmärki panema; поставить ~ ставить к стенке кого keda seina äärde panema; поставить ~ ставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; поставить ~ ставить на вид кому что kellele märkust tegema; поставить ~ ставить на карту что mida mängu ~ (ühele) kaardile panema; поставить ~ ставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; поставить ~ ставить ~ поднимать ~ поднять на ноги кого (1) keda terveks arstima, (haigevoodist) jalule aitama, (2) keda kaelakandjaks saada ~ jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поставить ~ ставить на одну доску кого-что, с кем-чем keda-mida kellega-millega ühele pulgale seadma ~ asetama; поставить ~ ставить ребром последнюю копейку kõnek. raha viimase pennini läbi lööma; поставить ~ ставить фонарь кому kellel ~ kelle silma siniseks lööma, kellele laternat silma alla panema ~ lööma
пятно 100 С с.
неод.
täpp, tähn, plekk (ka ülek.
), laik, märk (ka ülek.
); световое пятно valgustäpp, жёлтое пятно anat.
kollatähn (silmas), слепое пятно anat.
pimetähn (silmas), чернильное пятно tindiplekk, жирное пятно rasvaplekk, солнечные пятна astr.
päikeseplekid, -laigud, пятно позора, позорное пятно ülek.
häbiplekk, -märk, родимое пятно (1) sünnimärk, (2) ülek.
igand(id), igandlik puudus, выводить пятна plekke eemaldama ~ välja võtma, лицо пошло пятнами nägu läks laiguliseks ~ plekiliseks;
◊ белое пятно valge laik (uurimata ala); класть пятно на кого-что varju heitma kellele-millele
родимый 119 П‣ sünni-, kodu-; oma, kallis, armas; родимый дом sünnikodu, родимое пятно (1) sünnimärk, (2) чего ülek.
igand, jäänus, горстка родимой земли peotäis kodumulda ~ kodumaa mulda, родимый ребёнок kõnek.
oma ~ armas laps;
‣ П → С родимый м. од. folkl. taadike; родимая ж. од. folkl. memmeke; родимые мн. ч. од. folkl. armsad vanemad, isa-ema
сальный 126 П (кр. ф.
сален, сальна, сально, сальны)‣ rasva-, rasvane; pekine, peki-; rasu-; сальная свеча rasvaküünal, сальное пятно rasvaplekk, сальный откорм põll.
rasvanuum, сальная свинина rasvane ~ pekine sealiha, сальная железа anat.
rasunääre;
‣ ülek. soolane, vänge, rasvane, rõve, nilbe; сальный анекдот soolane ~ vänge anekdoot
свести 367 Г сов.
→ несов.
сводить II‣ кого-что, на что, с чего, к чему alla ~ ära ~ kõrvale viima ~ juhtima ~ talutama; свести ребёнка с лестницы last trepist alla aitama, свести разговор на что juttu millele viima, свести всё к шутке kõike naljaks pöörama;
‣ (без несов.) кого-что, куда kuhu viima; свести ребёнка к врачу last arsti juurde viima;
‣ что välja ~ maha võtma, eemaldama, ärastama; свести пятно plekki välja võtma, свести загар päevitust maha võtma, свести веснушки tedretähti pleegitama, свести лес metsa maha võtma;
‣ кого-что, с кем kokku viima, ühendama, liitma; свести мост sillapooli kokku viima ~ ühendama, свести арку võlvi ~ kaart kokku viima, свести брови kulmu kortsutama, kulmu kortsu ~ kipra tõmbama, их свела судьба saatus viis nad kokku, свести дружбу kõnek. sõprust sõlmima;
‣ что, во что koondama, ühendama; свести в одно целое üheks tervikuks ühendama;
‣ кого-что, до чего, на что, к чему milleni viima; свести расходы к минимуму kulutusi miinimumi(ni) viima, свести расход с приходом kulusid ja tulusid ots otsaga kokku viima, свести к ничьей viiki mängima ~ viima;
‣ что, на что kõnek. üle kandma; свести рисунок на кальку mustrit kalkale üle kandma;
‣ что kokku ~ viltu ~ könksu ~ kõveraks kiskuma, könksuma, kootama; ногу свело jalg kiskus krampi;
◊ свести ~ сводить концы с концами (1) otsi kokku viima; (2) ots otsaga kokku saama ~ välja tulema; свести ~ сводить с ума кого kõnek. (1) keda hulluks ajama ~ tegema, (2) kelle pead segi ajama, hullutama; свести ~ сводить счёты с кем kellega arveid õiendama; свести ~ сводить в могилу кого kõnek. hauda ajama keda; свести ~ сводить на нет ~ к нулю что, чем nulliks tegema, tühja viima
слепой 120 П‣ (кр. ф.
слеп, слепа, слепо, слепы) pime (nägemisvõimetu; ka ülek.
); слепой мальчик pime poiss, слепой щенок pime kutsikas, он совершенно слепой ta on täiesti pime, она слепая на один глаз ta on ühest silmast pime, ta ei näe ühe silmaga, слепой от рождения мальчик pimedana sündinud ~ sünnilt pime poiss, слепая любовь pime ~ sõge armastus, слепое счастье pime õnn, слепое доверие pimesi usaldamine, pime usaldus, слепое повиновение pimesi allumine ~ kuulekus ~ kuuletumine, слепой от злости vihast pime ~ sõge, слепой дождь nõiavihm;
‣ pime-; umb-; слепой полёт lenn. pimelend, слепая посадка lenn. pimemaandumine, слепая печать trük. pimetrükk, слепое пятно anat. pimetähn (silmas), слепая кишка anat. pimesool, umbsool, слепой метод pimemeetod, kümnesõrmemeetod (masinakirjutamisel, masinladumisel), слепая долина geol. umborg, слепая шахта mäend. umbkaevus, umbšaht, слепой ствол mäend. pimešaht, слепое месторождение mäend. peitmaardla, слепая карта van. kontuurkaart, слепой опыт, слепая проба keem. tühikatse, pimekatse;
‣ ülek. ebaselge, ähmane, tuhm; слепой шрифт tuhm kiri;
‣ П → С слепой м., слепая ж. од. pime; училище для слепых pimedate kool, азбука для слепых pimedate (kirja) tähestik;
◊ слепая курица kõnek. pime kana
смыться 347 Г сов.
→ несов.
смываться‣ pesus välja minema; пятно смылось plekk läks pesus välja;
‣ откуда ülek. madalk. jalga laskma, vehkat ~ sääred tegema, ajama panema; смыться с лекции loengult jalga laskma
снеговой 120 П lumi-, lume-, lumest; снеговой покров lumikate, снеговая линия ~ граница lumepiir, снеговая туча lumepilv, снеговой щит lumevärav, снеговое поле lumeväli, снеговое пятно geol.
(sõmer)lumelaik, снеговая нагрузка lumekoormus, снеговая эрозия geol.
lumemurenemine,lumeerosioon, nivatsioon
тёмный 126 П (кр. ф.
тёмен, темна, темно, темны)‣ pime (ka ülek.
); тёмная ночь pime öö, тёмная улица pime tänav, тёмные люди harimatud inimesed, pime rahvas, тёмная злоба pime viha;
‣ tume, must (ka ülek.); тёмное платье tume kleit, тёмные волосы tumedad juuksed, тёмные очки (1) tumedad prillid, (2) päik(e)seprillid, тёмный смысл ähmane ~ segane mõte, тёмное от горя лицо murest must nägu, тёмные годы реакции reaktsiooni sünge ~ rõõmutu aeg, тёмное прошлое must ~ kahtlane minevik, тёмные дела mustad ~ kahtlased asjad ~ teod, тёмная личность kahtlane tüüp, тёмная история tume ~ kahtlane ~ segane lugu, тёмное пятно must ~ tume plekk (ka ülek.);
‣ П → С тёмная ж. неод. van. karts, kartser;
◊ темна вода во облацех liter. nalj. segane ~ selgusetu (olema), segane kui mustlase unenägu (olema); тёмный лес для кого kelle jaoks tume ~ tundmatu maa, segane värk; устроить тёмную кому madalk. kellele kott pähe ja kere peale; тёмное царство pimeduseriik; с ~ от темна до темна kõnek. varavalgest hilisõhtuni
трупный 126 П laiba-, koolnu-, surnu-; трупное окоченение koolnukangestus, трупный яд koolnumürk, laibamürk, ptomaiin, трупное пятно koolnulaik, трупный запах laibalehk, surnuhais, surnulehk
удалить 285a Г сов.
→ несов.
удалять кого-что, от кого-чего, откуда‣ eemaldama, eraldama, irrutama, kõrvaldama, ärastama; удалить пятно plekki välja võtma ~ eemaldama, удалить ржавчину roostet kõrvaldama ~ ärastama, удалить посторонних из зала kõrvalisi isikuid saalist eemaldama ~ ära saatma, удалить ученика из класса õpilast klassist välja saatma, удалить зуб hammast välja tõmbama, удалить одну почку (ühte) neeru ära opererima, удалить занозу pindu välja võtma ~ tõmbama, удалить игрока с поля sport mängijat väljakult eemaldama, удалить свидетелей jur.
tunnistajaid (üksteisest) eraldama;
‣ kaugemale ~ eemale viima ~ toimetama; удалить мишень märklauda kaugemale viima
чернильный 126 П‣ tindi-; чернильное пятно tindiplekk, чернильный карандаш tindipliiats, чернильный мешок, чернильная железа zool.
tindinääre, чернильный орешек tindipähkel, pahkpähkel, чернильный гриб bot.
tindik (seen Coprinus);
‣ iroon. sule-; чернильная война sulesõda;
◊ чернильная душа kõnek. halv. tindihing, kantseleirott, paberimäärija, paberiinimene, paberikoi