[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
надел 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) jagamine, jaotamine, eraldamine, andmine;
‣ aj. jaos, jaosmaa, hingemaa (kõnek.)
‣ (без мн. ч.) jagamine, jaotamine, eraldamine, andmine;
‣ aj. jaos, jaosmaa, hingemaa (kõnek.)
разбить 325 (буд. вр. разобью, разобьёшь, разобьёт) Г сов. → несов. разбивать
‣ кого-что katki ~ puruks ~ lõhki lööma, ära lõhkuma, purustama (ka ülek.); разбить посуду nõusid ära lõhkuma, разбиь вдребезги kildudeks lööma ~ lõhkuma, разбить себе колено endal põlve katki kukkuma, разбить нос nina veriseks lööma, разбить дорогу kõnek. teed ära lõhkuma, разбить врага vaenlast puruks lööma ~ purustama, разбить жизнь elu purustama ~ nurja ajama, разбить надежду lootust purustama, разбить кого в споре ülek. keda vaidluses võitma, kellele vaidluses peale jääma, разбить неверие ülek. umbusku hajutama;
‣ что, на что jaotama, jagama; пополнение разбили по ротам täiendus jaotati roodude vahel, берег реки разбили на дачные участки jõekallas jaotati ~ jagati suvilakruntideks;
‣ что rajama; разбить сад aeda rajama, разбить палатку telki üles panema, разбить лагерь laagrisse jääma, laagrit üles lööma;
‣ кого-что halvama; дед разбит параличом vanaisa on halvatud, паралич разбил ноги jalad on halvatud ~ halvati ära (kõnek.);
‣ что ehit. maha märkima, tikutama; разбить план здания hoonet maha märkima, разбить на плазе märkimispõrandale kandma;
‣ что trük. harvendama; разбить строки в наборе laoridu harvendama;
‣ что nahat. (karusnahka) venitama; nahka müdima (trumlis kloppima);
‣ что kõnek. (raha) lahti vahetama, peeneks tegema; разбить десять рублей kümme rubla peeneks tegema ~ lahti vahetama;
◊ разбить лёд между кем jääd sulatama kelle vahel; разбить наголову кого keda pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
‣ кого-что katki ~ puruks ~ lõhki lööma, ära lõhkuma, purustama (ka ülek.); разбить посуду nõusid ära lõhkuma, разбиь вдребезги kildudeks lööma ~ lõhkuma, разбить себе колено endal põlve katki kukkuma, разбить нос nina veriseks lööma, разбить дорогу kõnek. teed ära lõhkuma, разбить врага vaenlast puruks lööma ~ purustama, разбить жизнь elu purustama ~ nurja ajama, разбить надежду lootust purustama, разбить кого в споре ülek. keda vaidluses võitma, kellele vaidluses peale jääma, разбить неверие ülek. umbusku hajutama;
‣ что, на что jaotama, jagama; пополнение разбили по ротам täiendus jaotati roodude vahel, берег реки разбили на дачные участки jõekallas jaotati ~ jagati suvilakruntideks;
‣ что rajama; разбить сад aeda rajama, разбить палатку telki üles panema, разбить лагерь laagrisse jääma, laagrit üles lööma;
‣ кого-что halvama; дед разбит параличом vanaisa on halvatud, паралич разбил ноги jalad on halvatud ~ halvati ära (kõnek.);
‣ что ehit. maha märkima, tikutama; разбить план здания hoonet maha märkima, разбить на плазе märkimispõrandale kandma;
‣ что trük. harvendama; разбить строки в наборе laoridu harvendama;
‣ что nahat. (karusnahka) venitama; nahka müdima (trumlis kloppima);
‣ что kõnek. (raha) lahti vahetama, peeneks tegema; разбить десять рублей kümme rubla peeneks tegema ~ lahti vahetama;
◊ разбить лёд между кем jääd sulatama kelle vahel; разбить наголову кого keda pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
раздеть 249 Г сов. → несов. раздевать кого-что
‣ lahti riietama, riidest lahti võtma, rõivaid ära võtma; раздеть ребёнка last riidest lahti võtma;
‣ kõnek. paljaks riisuma ~ tegema;
◊ раздеть до последней нитки кого keda puupaljaks tegema
‣ lahti riietama, riidest lahti võtma, rõivaid ära võtma; раздеть ребёнка last riidest lahti võtma;
‣ kõnek. paljaks riisuma ~ tegema;
◊ раздеть до последней нитки кого keda puupaljaks tegema
разлад 1 С м. неод. (без мн. ч.) lahkheli, ebakõla, ebaklapp, pahuksisolek; разлад в работе tööalased lahkhelid, разлад в семье lahkhelid perekonnas, между ними полный разлад nende vahel ~ nende suhetes on täielik ebakõla, nad ei klapi üldse, вносить разлад lahkhelisid ~ ebakõla tekitama ~ põhjustama, быть в разладе с кем kellega pahuksis olema, душевный разлад hingeline ebakõla
распил 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) katkisaagimine, lahtisaagimine, läbisaagimine, tükkideks ~ juppideks saagimine; järkamine; распил бревна на доски laualõikus;
‣ mäend. poolpruss, poolpalk;
‣ puidut. saagimispind, saetee; мшистый распил karune saagimispind
‣ (без мн. ч.) katkisaagimine, lahtisaagimine, läbisaagimine, tükkideks ~ juppideks saagimine; järkamine; распил бревна на доски laualõikus;
‣ mäend. poolpruss, poolpalk;
‣ puidut. saagimispind, saetee; мшистый распил karune saagimispind
созреть 229b Г сов. → несов. созревать küpsema (ka ülek.), küpseks saama, valmima; пшеница созрела nisu on küps, рано созревшая девушка varaküps tütarlaps, решение созрело otsus on küps, талант созрел anne ~ talent on õitsele puhkenud, вино созрело vein on valmis, нарыв созрел paise on pea ajanud ~ loonud ~ on küps; vrd. зреть I
сороковой 120 П neljakümnes; сороковая годовщина neljakümnes aastapäev, сороковые годы neljakümnendad aastad, сороковой размер обуви number nelikümmend jalatsid
шарах межд. в функции предик. madalk. piraki ~ põmaki ~ põraki ~ põmdi ~ pläudi ~ prauhti ~ plauhti lööma ~ virutama ~ lajatama, põmatama, prõmatama; prauhti ~ plauhti sööstma ~ hüppama; он шарах меня по голове ta virutas mulle põmaki ~ põmdi pähe, все пушки разом шарах kõik kahurid põmatasid ~ kärgatasid korraga, от страху он шарах на балкон suurest hirmust kargas ta prauhti rõdule
