[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 45 artiklit
вымётываться 168 Г несов. → сов. выметаться
‣ väljendeis вымётываются всходы tõusmed tärkavad, вымётывается рожь rukis loob pead;
‣ (ära) kudema;
‣ страд. к вымётывать I, II
‣ väljendeis вымётываются всходы tõusmed tärkavad, вымётывается рожь rukis loob pead;
‣ (ära) kudema;
‣ страд. к вымётывать I, II
головнёвый 119 П nõgi-, nõgipäine; головнёвые грибы bot. nõgiseened (Ustilaginales), головнёвая рожь nõgipäine rukis
дожинать 169a Г несов. → сов. дожать I что (vilja)lõikust lõpetama; до чего (vilja) lõikama (näit. mingi ajani); дожинать рожь rukkilõikust lõpetama
заглушить 287a Г сов. → несов. заглушать что
‣ summutama; крики чаек заглушили человеческие голоса kajakakisa summutas inimhääle(d), заглушить мотор mootorit seiskama;
‣ ülek. vaigistama, leevendama; заглушить душевную боль südamevalu ~ hingepiina vaigistama ~ leevendama;
‣ ülek. lämmatama; сорняки заглушили рожь umbrohi lämmatas rukki, заглушить стремление к свободе vabaduspüüet lämmatama;
‣ kõnek. ära kustutama; заглушить огонь tuld lämmatama ~ kustutama; vrd. глушить
‣ summutama; крики чаек заглушили человеческие голоса kajakakisa summutas inimhääle(d), заглушить мотор mootorit seiskama;
‣ ülek. vaigistama, leevendama; заглушить душевную боль südamevalu ~ hingepiina vaigistama ~ leevendama;
‣ ülek. lämmatama; сорняки заглушили рожь umbrohi lämmatas rukki, заглушить стремление к свободе vabaduspüüet lämmatama;
‣ kõnek. ära kustutama; заглушить огонь tuld lämmatama ~ kustutama; vrd. глушить
заколыхаться 195, 165 Г сов. õõtsuma ~ voogama ~ lainetama ~ hällima ~ luhtama ~ lehvima ~ vappuma ~ rappuma hakkama; болото заколыхалось под ногами soo hakkas jalge all õõtsuma, рожь заколыхалась rukis hakkas hällima, знамёна заколыхались lipud hakkasid ~ lõid lehvima, живот заколыхался от смеха kõht vappus naerust
зернистый 119 П (кр. ф. зернист, зерниста, зернисто, зернисты) tera-, teraline, terajas, terataoline, sõmer(jas); ivakas; ülek. tuumakas (kõne); зернистая руда teraline maak, зернистая структура teraline ~ kristalliline struktuur, зернистая икра teraline kalamari, kaaviar, зернистая рожь ivakas ~ terakas rukis
зимостойкий 122 П (кр. ф. зимостоек, зимостойка, зимостойко, зимостойки) talvekindel; зимостойкая рожь talvekindel rukis
золотиться 294 Г несов.
‣ kullendama, kollendama; kullakarvaliseks ~ kuldkollaseks muutuma; вдали золотилась рожь eemal kollendas rukkiväli;
‣ страд. к золотить
‣ kullendama, kollendama; kullakarvaliseks ~ kuldkollaseks muutuma; вдали золотилась рожь eemal kollendas rukkiväli;
‣ страд. к золотить
колосник 19 С м. неод.
‣ tehn. tuharest, varbrest, plaanrest (katlakoldes);
‣ (resti)lüli;
‣ колосники мн. ч. nöörilagi (teatrilaval, tsirkuses, filmiplatsil); etn. parred; на колосниках сушилась рожь parsil ~ partel kuivas rukis
‣ tehn. tuharest, varbrest, plaanrest (katlakoldes);
‣ (resti)lüli;
‣ колосники мн. ч. nöörilagi (teatrilaval, tsirkuses, filmiplatsil); etn. parred; на колосниках сушилась рожь parsil ~ partel kuivas rukis
колыхать 195a, 165a Г несов. что, чем õõtsutama, kiigutama, kõigutama; lainetama ~ lehvima ~ hällima panema; ветер колышет рожь tuul hällitab rukist
невызревший 124 П valmimata, pooltoores, poolküps; невызревшие ягоды pooltoored marjad, невызревшая рожь vahaküps rukis
несжатый 119 П lõikamata, (maha)niitmata, koristamata; несжатая рожь lõikamata rukis, несжатое поле koristamata põld
нечистый I 119 П (кр. ф. нечист, нечиста, нечисто, нечисты и нечисты; без сравн. ст.) must (ka ülek.), räpane (ka ülek.), kasimatu, määrdunud, ebapuhas, mittepuhas; ülek. ebaaus; нечистый воротник must ~ määrdunud krae, нечистая вода must ~ sogane vesi, нечистая комната koristamata ~ must tuba, нечистый двор pühkimata ~ räpane õu, нечистый цвет mittepuhas ~ segatud ~ murtud ~ määrdunud värvitoon, нечистое произношение ebapuhas ~ mitteselge hääldus, нечистая глина mittepuhas savi, нечистая порода mittepuhas tõug, нечистой породы mittetõupuhas, mittetäisverd, mittepuhastverd, mittepuhtavereline, нечистый воздух umbne õhk, нечистая рожь prahine rukis, нечистое дело must ~ räpane asi, нечистая совесть must südametunnistus, нечистым путём добиться чего mida ebaausal ~ mitteausal teel saama;
◊ нечистая сила, нечистый дух folkl. paha ~ kuri vaim, kurivaim, vanakuri; кто нечист на руку kellel on pikad näpud, kelle käed pole puhtad
◊ нечистая сила, нечистый дух folkl. paha ~ kuri vaim, kurivaim, vanakuri; кто нечист на руку kellel on pikad näpud, kelle käed pole puhtad
обещать 165a Г
‣ сов. и несов. кого-что, чего, кому-чему, с инф. lubama, lubadust andma, tõotama; он обещал прийти вовремя ta lubas õigeks ajaks tulla, он обещал мне денег ta lubas mulle raha anda, ты обещал мне это sa lubasid mulle seda;
‣ несов. с инф., что lootust andma, tõotama; день обещал быть ясным päev lubas ~ tõotas tulla selge, он обещает быть хорошим скрипачом on lootust ~ loota, et temast saab hea viiuldaja, рожь обещает богатый урожай rukis tõotab head saaki, это не обещает ничего доброго see ei tõota midagi head; vrd. пообещать
‣ сов. и несов. кого-что, чего, кому-чему, с инф. lubama, lubadust andma, tõotama; он обещал прийти вовремя ta lubas õigeks ajaks tulla, он обещал мне денег ta lubas mulle raha anda, ты обещал мне это sa lubasid mulle seda;
‣ несов. с инф., что lootust andma, tõotama; день обещал быть ясным päev lubas ~ tõotas tulla selge, он обещает быть хорошим скрипачом on lootust ~ loota, et temast saab hea viiuldaja, рожь обещает богатый урожай rukis tõotab head saaki, это не обещает ничего доброго see ei tõota midagi head; vrd. пообещать
озимый 119 П
‣ tali-, talivilja-; озимая рожь talirukis, озимые хлеба talivili, озимые культуры taliviljakultuurid, озимые поля taliviljapõllud; озимая совка zool. oraseöölane (liblikas Agrotis segetum);
‣ П → С озимые мн. ч. неод. talivili
‣ tali-, talivilja-; озимая рожь talirukis, озимые хлеба talivili, озимые культуры taliviljakultuurid, озимые поля taliviljapõllud; озимая совка zool. oraseöölane (liblikas Agrotis segetum);
‣ П → С озимые мн. ч. неод. talivili
пережать II 221 Г сов. → несов. пережинать что kõnek. ära lõikama (hulga v. kogu vilja kohta); пережать всю рожь kogu rukist kokku saama, rukkilõikust lõpetama
перезрелый 119 П üliküps, ülevalminud, liigvalminud, üleküpsenud (kõnek. ka ülek.); перезрелая рожь üliküps ~ varisemisohus rukis, перезрелая ягода ülevalminud ~ üliküpsed marjad, перезрелая дева iroon. vanapiiga, üliküpses eas ~ kauaks pruudipõlve pidama jäänud tüdruk
перемолотить 316a Г сов. → несов. перемолачивать что
‣ (vilja, reht) üle peksma;
‣ (suurt hulka vilja) peksma ~ peksta jõudma; к вечеру перемолотили всю рожь õhtuks saadi rukis pekstud ~ lõpetati rukkipeks
‣ (vilja, reht) üle peksma;
‣ (suurt hulka vilja) peksma ~ peksta jõudma; к вечеру перемолотили всю рожь õhtuks saadi rukis pekstud ~ lõpetati rukkipeks
перестоять 257 Г сов. → несов. перестаивать
‣ что, без доп. kõnek. (seistes) ära ootama; судно перестояло бурю в порту laev ootas sadamas tormi vaibumise ära;
‣ (kauasest seismisest) halvaks minema, seiskuma, liisuma, jääbima; vanaks kasvama, üle küpsema; сметана перестояла hapukoor pole enam värske, рожь перестояла rukis on üliküps ~ pudenemise äärel, тесто перестояло tainas on üle kerkinud ~ hapnenud;
‣ liiga kaua seisma, seismisest väsima; кого kellest kauem seisma
‣ что, без доп. kõnek. (seistes) ära ootama; судно перестояло бурю в порту laev ootas sadamas tormi vaibumise ära;
‣ (kauasest seismisest) halvaks minema, seiskuma, liisuma, jääbima; vanaks kasvama, üle küpsema; сметана перестояла hapukoor pole enam värske, рожь перестояла rukis on üliküps ~ pudenemise äärel, тесто перестояло tainas on üle kerkinud ~ hapnenud;
‣ liiga kaua seisma, seismisest väsima; кого kellest kauem seisma
побить 325 Г сов. → несов. побивать
‣ (без несов) кого-что läbi kolkima ~ peksma, peksa ~ kolki andma;
‣ кого-что kõnek. võitma; побить рекорд rekordit purustama ~ põrmustama;
‣ кого-что (kõiki, paljusid) tapma ~ maha lööma; что hävitama; град побил рожь rahe hävitas rukki ~ tegi rukkile kahju;
‣ (без несов) что kõnek. (kõike, palju) katki tegema, puruks lööma;
‣ (без несов) что (läbi) sööma ~ purema; ära rikkuma; моль побила воротник koid on krae auklikuks söönud ~ ära rikkunud, крыша побита ржавчиной katus on läbi roostetanud;
◊ побей ~ убей меня бог madalk. karistagu mind jumal
‣ (без несов) кого-что läbi kolkima ~ peksma, peksa ~ kolki andma;
‣ кого-что kõnek. võitma; побить рекорд rekordit purustama ~ põrmustama;
‣ кого-что (kõiki, paljusid) tapma ~ maha lööma; что hävitama; град побил рожь rahe hävitas rukki ~ tegi rukkile kahju;
‣ (без несов) что kõnek. (kõike, palju) katki tegema, puruks lööma;
‣ (без несов) что (läbi) sööma ~ purema; ära rikkuma; моль побила воротник koid on krae auklikuks söönud ~ ära rikkunud, крыша побита ржавчиной katus on läbi roostetanud;
◊ побей ~ убей меня бог madalk. karistagu mind jumal
подойти 374 Г сов. → несов. подходить к кому-чему, без доп.
‣ juurde ~ lähemale astuma ~ tulema ~ minema, lähenema (ka ülek.); подойти к окну akna juurde astuma, пароход подошёл к пристани laev tuli ~ jõudis sadamasse, уметь подойти к людям inimestele läheneda oskama, критически подойти к чему kriitikaga ~ kriitiliselt lähenema millele ~ suhtuma millesse, подойти к концу lõppema, lõpule lähenema;
‣ saabuma, kätte jõudma; подошёл вечер õhtu on käes, он должен вот-вот подойти kõnek. ta peab iga hetk saabuma ~ tulema;
‣ ulatuma; лес подошёл к дороге mets ulatus teeni;
‣ sobima; подойти по размеру suuruse poolest sobima, такие условия нам не подойдут need tingimused meile ei sobi, подойти к платью kleidiga kokku sobima;
‣ kallale ~ juurde asuma; подойти к изучению чего mille uurimist alustama;
‣ kõnek. kerkima (taigna kohta);
‣ madalk. valmis ~ küpseks saama (vilja kohta); рожь уже подошла rukis on küps;
◊ подойти ~ подходить со своей меркой к кому-чему keda-mida oma mõõdupuuga mõõtma
‣ juurde ~ lähemale astuma ~ tulema ~ minema, lähenema (ka ülek.); подойти к окну akna juurde astuma, пароход подошёл к пристани laev tuli ~ jõudis sadamasse, уметь подойти к людям inimestele läheneda oskama, критически подойти к чему kriitikaga ~ kriitiliselt lähenema millele ~ suhtuma millesse, подойти к концу lõppema, lõpule lähenema;
‣ saabuma, kätte jõudma; подошёл вечер õhtu on käes, он должен вот-вот подойти kõnek. ta peab iga hetk saabuma ~ tulema;
‣ ulatuma; лес подошёл к дороге mets ulatus teeni;
‣ sobima; подойти по размеру suuruse poolest sobima, такие условия нам не подойдут need tingimused meile ei sobi, подойти к платью kleidiga kokku sobima;
‣ kallale ~ juurde asuma; подойти к изучению чего mille uurimist alustama;
‣ kõnek. kerkima (taigna kohta);
‣ madalk. valmis ~ küpseks saama (vilja kohta); рожь уже подошла rukis on küps;
◊ подойти ~ подходить со своей меркой к кому-чему keda-mida oma mõõdupuuga mõõtma
подоспеть 229b Г сов. → несов. подоспевать kõnek.
‣ (õigeks ajaks) jõudma ~ tulema; kätte jõudma; подоспеть на помощь appi jõudma, подоспеть к поезду rongile jõudma, доктор подоспел вовремя arst jõudis õigeks ajaks kohale, помощь подоспела вовремя abi tuli õigel ajal, подоспела пора учёбы õppeaeg jõudis kätte;
‣ valmis ~ küpseks saama, valmima; подоспела рожь rukis on ~ oli küps
‣ (õigeks ajaks) jõudma ~ tulema; kätte jõudma; подоспеть на помощь appi jõudma, подоспеть к поезду rongile jõudma, доктор подоспел вовремя arst jõudis õigeks ajaks kohale, помощь подоспела вовремя abi tuli õigel ajal, подоспела пора учёбы õppeaeg jõudis kätte;
‣ valmis ~ küpseks saama, valmima; подоспела рожь rukis on ~ oli küps
поспеть I 229b Г сов. → несов. поспевать valmima, küpsema, küpseks saama (vilja, marja kohta); kõnek. valmis saama (toidu kohta); рожь поспела rukis on küps, обед поспел lõuna on valmis; vrd. спеть II
прибить 325 Г сов. → несов. прибивать
‣ что, чем, к чему külge ~ kinni lööma ~ naelutama; прибить крышку гвоздями kaant kinni naelutama ~ naeltega kinni lööma;
‣ (без 1 и 2 л.) что kinni lööma; maha peksma; пыль прибило дождём vihm lõi tolmu kinni, град прибил рожь rahe on rukki maha peksnud;
‣ (без 1 и 2 л.) кого-что, к чему (jõuga) heitma, uhtuma; волной лодку прибило к берегу laine heitis paadi kaldasse ~ kaldale;
‣ (без несов.) кого-что madalk. läbi kolkima
‣ что, чем, к чему külge ~ kinni lööma ~ naelutama; прибить крышку гвоздями kaant kinni naelutama ~ naeltega kinni lööma;
‣ (без 1 и 2 л.) что kinni lööma; maha peksma; пыль прибило дождём vihm lõi tolmu kinni, град прибил рожь rahe on rukki maha peksnud;
‣ (без 1 и 2 л.) кого-что, к чему (jõuga) heitma, uhtuma; волной лодку прибило к берегу laine heitis paadi kaldasse ~ kaldale;
‣ (без несов.) кого-что madalk. läbi kolkima
прилечь 375 Г сов.
‣ во что, на что, на чём, с инф. (veidiks ajaks) pikali heitma ~ viskama; куда, к чему kõnek. nõjatuma; прилечь на диван diivanile pikali heitma, прилечь отдохнуть puhkama ~ pikali heitma, pikutama heitma, прилечь на плечо матери ema õla vastu nõjatuma, прилечь ухом к двери kõnek. kõrva vastu ust suruma;
‣ lamanduma, maha langema; рожь прилегла rukis on lamandunud, пыль прилегла tolm langes maha;
‣ несов. прилегать к чему tihedalt ümber olema, liibuma
‣ во что, на что, на чём, с инф. (veidiks ajaks) pikali heitma ~ viskama; куда, к чему kõnek. nõjatuma; прилечь на диван diivanile pikali heitma, прилечь отдохнуть puhkama ~ pikali heitma, pikutama heitma, прилечь на плечо матери ema õla vastu nõjatuma, прилечь ухом к двери kõnek. kõrva vastu ust suruma;
‣ lamanduma, maha langema; рожь прилегла rukis on lamandunud, пыль прилегла tolm langes maha;
‣ несов. прилегать к чему tihedalt ümber olema, liibuma
провеять 259a Г сов. → несов. провеивать что läbi tuulama, tuulamismasina ~ tuulari ~ tuularsorteeriga ~ tuule käes läbi puhastama; провеять рожь rukist (läbi) tuulama
пустить 317 Г сов. → несов. пускать кого-что
‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer. triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊ пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer. triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊ пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
рожь 93 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) bot. rukis (Secale); посевная ~ культурная рожь kultuurrukis (Secale cereale), озимая рожь talirukis, яровая рожь suvirukis;
‣ (без мн. ч.) rukkiterad, (leiva)vili, rukis; полный мешок ржи täis rukkikott, купили два мешка ржи osteti kaks kotti rukist;
‣ ржи мн. ч. rukkipõld, rukkioras(ed)
‣ (без мн. ч.) bot. rukis (Secale); посевная ~ культурная рожь kultuurrukis (Secale cereale), озимая рожь talirukis, яровая рожь suvirukis;
‣ (без мн. ч.) rukkiterad, (leiva)vili, rukis; полный мешок ржи täis rukkikott, купили два мешка ржи osteti kaks kotti rukist;
‣ ржи мн. ч. rukkipõld, rukkioras(ed)
сеять 259а Г несов.
‣ что külvama (liter. ka ülek.); seemendama; сеять рожь rukist külvama, сеять вражду vaenu külvama, сеять смерть surma külvama, сеять страх hirmu tekitama;
‣ что, без доп. pihutama, pihulund ~ pihuvihma ~ uduvihma sadama;
‣ что sõeluma; сеять муку jahu sõeluma; vrd. посеять
‣ что külvama (liter. ka ülek.); seemendama; сеять рожь rukist külvama, сеять вражду vaenu külvama, сеять смерть surma külvama, сеять страх hirmu tekitama;
‣ что, без доп. pihutama, pihulund ~ pihuvihma ~ uduvihma sadama;
‣ что sõeluma; сеять муку jahu sõeluma; vrd. посеять
скирдовать 172a Г несов. что kuhja ~ rõuku ~ virna ~ saadu ~ auna ~ hakki panema, kuhjastama, kuhja tegema, rõugutama, virnastama, aunatama; скирдовать сено heina kuhja ~ saadu panema, скирдовать рожь rukist hakki panema; vrd. заскирдовать
сопрелый 119 П kõnek. pehkinud, pehastunud, määndunud, kopitanud, kõdunenud, pendinud; haudunud; сопрелая солома määndunud ~ kopitanud põhk ~ õled, сопрелая рожь kopitanud rukis ~ rukkiterad
спелый 119 П (кр. ф. спел, спела, спело, спелы) valminud, valmis, küps; спелое яблоко valmis õun, спелая рожь valminud ~ valmis ~ küps rukis
сыпаться 189 Г несов.
‣ maha pudenema ~ varisema; штукатурка сыплется krohv pudeneb (maha), мука сыплется из мешка jahu jookseb kotist maha, рожь сыплется rukis variseb, листья сыплются с деревьев lehed varisevad puudelt;
‣ (laiali) lendama; искры сыпались из-под подков sädemed lendasid hobuseraudade alt;
‣ pihutama; сенг сыплется pihutab lund, tuleb pihulund, сыпался мелкий дождь pihutas vihma, sadas pihuvihma;
‣ ülek. igast küljest sadama ~ langema; предложения сыпались со всех сторон ettepanekuid sadas igast kandist, снаряды сыплются mürske tuleb nagu rahet, удары сыплются sajab lööke, отовсюду сыпались шутки naljad aina lendasid, сыпались проклятия sadas needusi ~ sajatusi, слёзы сыпались из глаз silmist veeresid pisarad;
‣ kõnek. hargnema, harunema (riide kohta);
‣ (без сов.) страд. к сыпать;
◊ песок сыплется из кого kõnek. kes on muldvana; искры из глаз сыплются kõnek. silmist lööb tuld välja
‣ maha pudenema ~ varisema; штукатурка сыплется krohv pudeneb (maha), мука сыплется из мешка jahu jookseb kotist maha, рожь сыплется rukis variseb, листья сыплются с деревьев lehed varisevad puudelt;
‣ (laiali) lendama; искры сыпались из-под подков sädemed lendasid hobuseraudade alt;
‣ pihutama; сенг сыплется pihutab lund, tuleb pihulund, сыпался мелкий дождь pihutas vihma, sadas pihuvihma;
‣ ülek. igast küljest sadama ~ langema; предложения сыпались со всех сторон ettepanekuid sadas igast kandist, снаряды сыплются mürske tuleb nagu rahet, удары сыплются sajab lööke, отовсюду сыпались шутки naljad aina lendasid, сыпались проклятия sadas needusi ~ sajatusi, слёзы сыпались из глаз silmist veeresid pisarad;
‣ kõnek. hargnema, harunema (riide kohta);
‣ (без сов.) страд. к сыпать;
◊ песок сыплется из кого kõnek. kes on muldvana; искры из глаз сыплются kõnek. silmist lööb tuld välja
убегать 165b Г несов. → сов. убежать
‣ vt. убежать;
‣ (без сов.) ülek. kaduma; дорога убегает в даль tee kaob kaugusse, молодость убегает noorus kaob (käest), тучи убегают на север pilved jooksevad ~ kiirustavad ~ liiguvad kiiresti põhja poole;
‣ (без сов.) minema, kulgema; тропинка убегает через рожь teerada läheb läbi rukki
‣ vt. убежать;
‣ (без сов.) ülek. kaduma; дорога убегает в даль tee kaob kaugusse, молодость убегает noorus kaob (käest), тучи убегают на север pilved jooksevad ~ kiirustavad ~ liiguvad kiiresti põhja poole;
‣ (без сов.) minema, kulgema; тропинка убегает через рожь teerada läheb läbi rukki
уродиться 292 Г сов.
‣ vilja kandma, (vilja)saaki andma; рожь уродилась на редкость rukkisaak oli haruldane, rukis andis haruldase saagi, хлеб не уродился vili ikaldus, viljasaak oli ~ on kehv ~ vilets;
‣ в кого kõnek. kelle moodi olema; сын уродился в отца poeg on isasse läinud ~ on isa moodi ~ isa nägu, и в кого он такой уродился! kellesse ta küll on läinud!;
‣ kõnek. ilmale tulema, sündima, sigima
‣ vilja kandma, (vilja)saaki andma; рожь уродилась на редкость rukkisaak oli haruldane, rukis andis haruldase saagi, хлеб не уродился vili ikaldus, viljasaak oli ~ on kehv ~ vilets;
‣ в кого kõnek. kelle moodi olema; сын уродился в отца poeg on isasse läinud ~ on isa moodi ~ isa nägu, и в кого он такой уродился! kellesse ta küll on läinud!;
‣ kõnek. ilmale tulema, sündima, sigima
устоять 257 Г сов. → несов. устаивать
‣ püsti ~ seisma jääma, püsima ~ jalule jääma; устоять на ногах jalule püsima jääma, я не мог устоять на месте ma ei suutnud paigale jääda ~ paigal püsida;
‣ против кого-чего, перед кем-чем vastu panema (ka ülek.), vastu pidama, kindlaks jääma; устоять под натиском врага vaenlase survele vastu pidama, пшеница погибла, а рожь устояла nisu hävis, aga rukis pidas vastu ~ elas (põua, pakase) üle, я не устоял перед её просьбами ma ei suutnud ta palvetele ~ palumisele vastu panna ~ vastu seista, он не устоял перед соблазном ta ei suutnud kiusatusele vastu panna
‣ püsti ~ seisma jääma, püsima ~ jalule jääma; устоять на ногах jalule püsima jääma, я не мог устоять на месте ma ei suutnud paigale jääda ~ paigal püsida;
‣ против кого-чего, перед кем-чем vastu panema (ka ülek.), vastu pidama, kindlaks jääma; устоять под натиском врага vaenlase survele vastu pidama, пшеница погибла, а рожь устояла nisu hävis, aga rukis pidas vastu ~ elas (põua, pakase) üle, я не устоял перед её просьбами ma ei suutnud ta palvetele ~ palumisele vastu panna ~ vastu seista, он не устоял перед соблазном ta ei suutnud kiusatusele vastu panna
ь peenendusmärk, pehmendusmärk;
‣ omasõnades joteeritud vokaalide е, ё, и, ю, я ees, võõrsõnades ka o ees; näit. хныканье nuuksumine, чутьё vaist, вьюга lumetorm, tuisk, дьявол saatan, батальон pataljon;
‣ tüve või naissoost sõna lõpul ж, ч või ш järel; näit. рожь rukis, мышь hiir, печь ahi, режьте lõigake, делаешь (sa) teed, помощь abi;
‣ sõna keskel kaashäälikute vahel ja sõna lõpul eelneva peenenduseks; näit. просьба palve, сельдь heeringas
‣ omasõnades joteeritud vokaalide е, ё, и, ю, я ees, võõrsõnades ka o ees; näit. хныканье nuuksumine, чутьё vaist, вьюга lumetorm, tuisk, дьявол saatan, батальон pataljon;
‣ tüve või naissoost sõna lõpul ж, ч või ш järel; näit. рожь rukis, мышь hiir, печь ahi, режьте lõigake, делаешь (sa) teed, помощь abi;
‣ sõna keskel kaashäälikute vahel ja sõna lõpul eelneva peenenduseks; näit. просьба palve, сельдь heeringas
