[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 107 artiklit
аконит 1 С м. неод.
‣ bot. käoking (Aconitum); синий аконит sinine käoking (Aconitum napellus), шерстистоустый аконит kollane käoking (Aconitum lasiostomum);
‣ farm. vt. аконитин
‣ bot. käoking (Aconitum); синий аконит sinine käoking (Aconitum napellus), шерстистоустый аконит kollane käoking (Aconitum lasiostomum);
‣ farm. vt. аконитин
вливать 169a Г несов. → сов. влить
‣ что, во что (sisse) valama ~ kallama; вливать воду в бочку vett tünni valama;
‣ что, в кого ülek. sisendama mida; вливать бодрость в кого jõudu ~ reipust juurde andma kellele;
‣ кого-что во что lisama, ülek. juurde andma ~ liitma; вливать свежие силы в действующую армию tegevväkke uusi jõude saatma
‣ что, во что (sisse) valama ~ kallama; вливать воду в бочку vett tünni valama;
‣ что, в кого ülek. sisendama mida; вливать бодрость в кого jõudu ~ reipust juurde andma kellele;
‣ кого-что во что lisama, ülek. juurde andma ~ liitma; вливать свежие силы в действующую армию tegevväkke uusi jõude saatma
вращаться 169 Г несов.
‣ вокруг v около чего pöörlema (ka tehn., füüs.), tiirlema, keerlema; вращаться вокруг своей оси oma telje ümber pöörlema, разговор вращается вокруг v около чего ülek. jutt käib ~ keerleb mille ümber;
‣ в чём ülek. (sageli) ringi liikuma, viibima; вращаться в кругу ~ среди ~ в среде молодёжи noorte hulgas ~ seltsis viibima ~ ringi liikuma;
‣ страд. к вращать
‣ вокруг v около чего pöörlema (ka tehn., füüs.), tiirlema, keerlema; вращаться вокруг своей оси oma telje ümber pöörlema, разговор вращается вокруг v около чего ülek. jutt käib ~ keerleb mille ümber;
‣ в чём ülek. (sageli) ringi liikuma, viibima; вращаться в кругу ~ среди ~ в среде молодёжи noorte hulgas ~ seltsis viibima ~ ringi liikuma;
‣ страд. к вращать
вращение 115 С с. неод. (без мн. ч.) pöörlemine (ka tehn., füüs.), tiirlemine, keerlemine; вращение Земли вокруг своей оси Maa pöörlemine ümber oma telje
выделяться 255 Г несов. → сов. выделиться
‣ eralduma; silma ~ kõrva hakkama (ka ülek.); чем silma paistma, esile küündima; мальчик выделялся своей смелостью poiss paistis oma julgusega silma, выделяться талантом ande poolest silma paistma;
‣ erituma; eralduma;
‣ välja astuma ~ tulema; (isast) lahku lööma, omaette majapidamist asutama;
‣ страд. к выделять
‣ eralduma; silma ~ kõrva hakkama (ka ülek.); чем silma paistma, esile küündima; мальчик выделялся своей смелостью poiss paistis oma julgusega silma, выделяться талантом ande poolest silma paistma;
‣ erituma; eralduma;
‣ välja astuma ~ tulema; (isast) lahku lööma, omaette majapidamist asutama;
‣ страд. к выделять
вымазать 186* Г сов. → несов. вымазывать
‣ что, чем kõnek. (kokku, üleni ära) määrima; võõpama, plätserdama; ты вымазал рукав sa oled varruka ära määrinud, вымазать стены синей краской seinu siniseks võõpama ~ plätserdama, лицо было густо вымазано сажей nägu oli paksult tahmaga koos;
‣ что madalk. (määrimiseks v. värvimiseks) ära kulutama; вымазать банку краски purgitäit värvi ära raiskama ~ kulutama
‣ что, чем kõnek. (kokku, üleni ära) määrima; võõpama, plätserdama; ты вымазал рукав sa oled varruka ära määrinud, вымазать стены синей краской seinu siniseks võõpama ~ plätserdama, лицо было густо вымазано сажей nägu oli paksult tahmaga koos;
‣ что madalk. (määrimiseks v. värvimiseks) ära kulutama; вымазать банку краски purgitäit värvi ära raiskama ~ kulutama
вымазаться 186* Г сов. → несов. вымазываться чем kõnek. end ära ~ mustaks määrima ~ tegema; он весь вымазался сажей ta määris enese üleni tahmaga kokku, вымазаться в грязи end poriseks tegema
вымарать 165*a Г сов. → несов. вымарывать kõnek.
‣ что, чем, в чём (ära, kokku) määrima, mustaks tegema; вымарать платье сажей kleiti tahmaga määrima;
‣ что maha kriipsutama ~ tõmbama ~ kriipseldama; вымарать подпись allkirja maha kriipseldama, вымарать часть рукописи käsikirjast osa maha tõmbama
‣ что, чем, в чём (ära, kokku) määrima, mustaks tegema; вымарать платье сажей kleiti tahmaga määrima;
‣ что maha kriipsutama ~ tõmbama ~ kriipseldama; вымарать подпись allkirja maha kriipseldama, вымарать часть рукописи käsikirjast osa maha tõmbama
гипнотизировать 171a Г несов. кого-что, чем hüpnoosima, hüpnotiseerima (ka ülek.); гипнотизировать толпу своей речью rahvast oma kõnega hüpnotiseerima, гипнотизировать взглядом pilguga hüpnotiseerima; vrd. загипнотизировать
гордый 119 П (кр. ф. горд, горда, гордо, горды и горды) uhke, kõrk, upsakas; гордая душа uhke hing, гордый взгляд uhke ~ kõrk pilk, он горд своей независимостью ta on oma iseseisvuse üle uhke
добиваться 169 Г несов. → сов. добиться
‣ чего, чем, в чём taotlema, püüdlema, saavutada püüdma; saavutama; добиваться успеха edu taotlema, он всегда добивался своей цели ta jõudis alati eesmärgile, добиваться невозможного võimatut taotlema ~ saavutama, добиваться ответа vastust taotlema ~ saama;
‣ страд. к добивать
‣ чего, чем, в чём taotlema, püüdlema, saavutada püüdma; saavutama; добиваться успеха edu taotlema, он всегда добивался своей цели ta jõudis alati eesmärgile, добиваться невозможного võimatut taotlema ~ saavutama, добиваться ответа vastust taotlema ~ saama;
‣ страд. к добивать
дорога 69 С ж. неод. tee; teekond, reis; автомобильная дорога autotee, maantee, главная дорога peatee, шоссейная дорога maantee, скоростная дорога kiirtee, autotee, проезжая дорога sõidutee, подвесная дорога ripptee, канатная дорога köistee, железная дорога raudtee, просёлочная дорога külavahetee, полевая дорога põllutee, väljavahetee, отправиться в дорогу teele asuma ~ minema, сбиться с дороги teelt eksima ~ hälbima, устать с дороги sõidust väsima, уступить ~ дать дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, выбраться на дорогу tee peale jõudma, по дороге домой teel koju, пробивать ~ прокладывать дорогу teed rajama (ka ülek.), собраться в дорогу end teele asutama, поесть на дорогу enne teeleasumist kõhtu täis sööma, отдохнуть с дороги reisiväsimusest puhkama, мне с вами по дороге mul on teiega sama ~ üks tee, зайти по дороге в магазин kauplusest läbi astuma, ему предстоит дальняя дорога tal on pikk tee ees, дорога меня измучила reis ~ pikk tee väsitas mu ära, дорогой ~ по дороге teed käies, teel olles;
◊ идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; перебегать ~ перебежать дорогу кому kellele teele risti ette astuma, kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama; скатертью дорога madalk. halv. head teed sul minna, hakka astuma; становиться ~ стать поперёк дороги кому kõnek. kelle teel risti ees seisma, teed kinni panema kelle ees; туда кому и дорога kõnek. see on kellele paras; пойти по плохой ~ дурной ~ худой дороге halvale teele sattuma
◊ идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; перебегать ~ перебежать дорогу кому kellele teele risti ette astuma, kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama; скатертью дорога madalk. halv. head teed sul minna, hakka astuma; становиться ~ стать поперёк дороги кому kõnek. kelle teel risti ees seisma, teed kinni panema kelle ees; туда кому и дорога kõnek. see on kellele paras; пойти по плохой ~ дурной ~ худой дороге halvale teele sattuma
дорожить 287b Г несов. кем-чем kalliks pidama, hindama; дорожить своей честью oma au kalliks pidama, дорожить его дружбой tema sõprust hindama ~ kalliks pidama, не дорожить чем mitte hoolima millest
достичь 343a Г сов. → несов. достигать чего
‣ saavutama mida; достичь своей цели oma eesmärki saavutama, достичь больших успехов suurt edu saavutama;
‣ jõudma kuhu ~ milleni; достичь вершины горы mäetippu jõudma, достичь глубокой старости kõrgesse ikka jõudma, kõrge vanuseni elama, достичь чьего слуха kelle kõrvu ulatuma, мороз достиг 48° kraadiklaas langes -48 kraadini, pakane küündis 48°-ni
‣ saavutama mida; достичь своей цели oma eesmärki saavutama, достичь больших успехов suurt edu saavutama;
‣ jõudma kuhu ~ milleni; достичь вершины горы mäetippu jõudma, достичь глубокой старости kõrgesse ikka jõudma, kõrge vanuseni elama, достичь чьего слуха kelle kõrvu ulatuma, мороз достиг 48° kraadiklaas langes -48 kraadini, pakane küündis 48°-ni
достойный 119 П (кр. ф. достоин, достойна, достойно, достойны) чего mille vääriline, mida vääriv, väärt (olev); väärikas; он достоин своей славы ta väärib oma kuulsust ~ mainet, достойный подражания järgimist ~ matkimist vääriv, достойный награды autasu väärt, достойная смена кому vääriline vahetus kellele, достойный подарок vääriline kink
дятел 6 С м. од. rähn; зелёный дятел zool. roherähn (Picus viridis), седой дятел zool. hallrähn (Picus canus), большой пёстрый дятел zool. suur-kirjurähn (Dendrocopos major)
ёмкость 90 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) maht, mahutavus, el. ka mahtuvus; mahukus, ruumikus; мера ёмкости mahumõõt, ёмкость лёгких med. kopsumaht, измеритель ёмкости el. mahtuvusmõõtur, комната поразила меня своей ёмкостью tuba üllatas mind oma ruumikusega ~ avarusega, сосуд ёмкостью в десять литров kümneliitrine anum;
‣ mahuti; ёмкости с водой veemahutid, -anumad, -nõud
‣ (без мн. ч.) maht, mahutavus, el. ka mahtuvus; mahukus, ruumikus; мера ёмкости mahumõõt, ёмкость лёгких med. kopsumaht, измеритель ёмкости el. mahtuvusmõõtur, комната поразила меня своей ёмкостью tuba üllatas mind oma ruumikusega ~ avarusega, сосуд ёмкостью в десять литров kümneliitrine anum;
‣ mahuti; ёмкости с водой veemahutid, -anumad, -nõud
жизнь 90 С ж. неод. (обычно без мн. ч.) elu(iga), eluaastad; захолустная жизнь kolkaelu, зажиточная жизнь jõukas elu, супружеская жизнь abielu, жизнь человечества inimkonna elu ~ olelu ~ eksistents, дать жизнь кому kõrgst. kellele elu andma, keda sünnitama, отдать жизнь за кого-что kõrgst. elu kelle-mille eest andma, лишиться жизни surma saama, hukkuma, лишить себя жизни endale lõppu tegema, vabasurma minema, поплатиться жизнью eluga maksma, борьба за жизнь võitlus elu eest, образ жизни elulaad, eluviis, уклад жизни elulaad, продолжительность жизни eluiga, elu kestus, закат жизни ülek. eluloojang, на заре жизни ülek. elukoidikul, раз в жизни kord(ki) elus, на всю жизнь eluajaks, eluks ajaks, никогда в жизни eluilmaski mitte, mitte kordagi elus, в течение всей жизни kogu elu vältel ~ kestel ~ jooksul, при жизни eluajal, врачи вернули его к жизни arstid andsid talle elu tagasi, рассказ, верный жизни elulähedane jutustus, он полон жизни ta on täis elulusti, расскажи мне о своей жизни räägi mulle oma elust, в деревне проснулась жизнь maal ~ külas läks elu käima, maa ärkas ellu, он решил дожить свою жизнь в горах ta otsustas oma viimased eluaastad veeta mägedes, зарабатывать на жизнь elatist teenima, средства к жизни elatusvahendid;
◊ подруга жизни eluseltsiline, naine; по гроб жизни madalk. elu lõpuni, haua ääreni; ни в жизнь kõnek. eluilmaski mitte; вопрос жизни или смерти elu ja surma küsimus; жизнь бьёт ключом elu pulbitseb ~ keeb; брать всё от жизни elu nautima, elult võtma, mis võtta on ~ end võtta laseb; внедрять ~ внедрить в жизнь ellu viima ~ rakendama; претворять ~ претворить в жизнь teoks tegema, ellu viima
◊ подруга жизни eluseltsiline, naine; по гроб жизни madalk. elu lõpuni, haua ääreni; ни в жизнь kõnek. eluilmaski mitte; вопрос жизни или смерти elu ja surma küsimus; жизнь бьёт ключом elu pulbitseb ~ keeb; брать всё от жизни elu nautima, elult võtma, mis võtta on ~ end võtta laseb; внедрять ~ внедрить в жизнь ellu viima ~ rakendama; претворять ~ претворить в жизнь teoks tegema, ellu viima
заверить 269a Г сов. → несов. заверять
‣ кого-что, в чём kinnitama kellele, veenma, uskuma panema keda milles; заверить кого в своей дружбе kellele sõprust vanduma ~ oma sõprust kinnitama;
‣ что jur. tõestama; заверить подпись allkirja tõestama, заверить документ dokumendi õigsust tõestama
‣ кого-что, в чём kinnitama kellele, veenma, uskuma panema keda milles; заверить кого в своей дружбе kellele sõprust vanduma ~ oma sõprust kinnitama;
‣ что jur. tõestama; заверить подпись allkirja tõestama, заверить документ dokumendi õigsust tõestama
задуматься 164 Г сов. → несов. задумываться о чём, без доп. mõttesse jääma ~ vajuma, mõtlikuks jääma; над чем järele mõtlema hakkama; задуматься над своей участью oma saatuse ~ elu üle järele mõtlema hakkama
заразить 293a Г сов. → несов. заражать кого-что, чем nakatama (ka ülek.); mürgi(s)tama, saastama; он заразил меня гриппом sain talt gripi, он заразил всех своей жизнерадостностью tema elurõõm nakatas kõiki, выбраться из заражённой местности saastatud ~ nakkusohtlikust piirkonnast välja jõudma
заслуга 69 С ж. неод. teene; заслуги перед народом teened rahva ees, rahvale osutatud teened, наградить по заслугам teenete kohaselt autasustama, получил по заслугам sai, mida otsis ~ mis oli ära teeninud, медаль «За боевые заслуги» medal «Lahinguteenete eest», считать своей заслугой, ставить себе в заслугу oma teeneks pidama
затмить 300a (без страд. прич.) Г сов. → несов. затмевать кого-что, чем (ära) varjama, varjutama, varju jätma; tumestama, tuhmistama; тучи затмили солнце pilved varjasid päikese, она затмила всех своей красотой ta jättis kõik teised ilu poolest varju
зачаровать 172a Г сов. → несов. зачаровывать кого, чем, без доп. võluma ~ nõiduma, lummama, lummutama, kütkestama; скрипач зачаровал всех своей игрой viiuldaja võlus kõiki oma mänguga, книга зачаровала его raamat kütkestas teda
извергать 169a Г несов. → сов. извергнуть кого-что, откуда välja heitma (kõrgst. ka ülek.) ~ paiskama ~ purskama (kõnek. ka ülek.); извергать кого из своей среды keda enda hulgast välja heitma ~ tõukama, паровоз извергал клубы дыма vedur paiskas ~ pahvis suitsupilvi välja, извергать лаву laavat purskama, извергать проклятия needusi puistama ~ lausuma, сколько лжи извергают его уста kui palju valet tuleb ta huulilt
известный 126 П (кр. ф. известен, известна, известно, известны) кому, чем tuntud, tuttav, kuulus; (без кр. ф.) teatud, teatav; известный учёный tuntud ~ kuulus teadlane, эта местность хорошо известна отцу isale on see paik hästi tuttav, он известен своей музыкальностью ta on oma musikaalsuse poolest tuntud, известная величина mat. tuntud suurus, известное дело teadagi, muidugi, tuntud lugu, в известных случаях teatavail ~ teatud juhtudel, до известной степени teataval ~ teatud määral
изменить II 308 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. → несов. изменять кому-чему petma keda, truudust murdma kellele-millele; reetma keda-mida; loobuma, end lahti ütlema millest; изменить мужу meest petma, mehele truudust murdma, изменить родине kodumaad reetma, изменить присяге vannet murdma, изменить своему слову oma sõna murdma ~ mitte pidama, изменить долгу oma kohust unustama, счастье изменило ему õnn jättis ta maha ~ pööras talle selja, силы изменили ему tema jõud ütles üles, он не изменил своей привычке ta ei loobunud oma harjumusest;
◊ изменить ~ изменять (самому) себе oma mina maha salgama
◊ изменить ~ изменять (самому) себе oma mina maha salgama
иллюстрация 89 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) illustreerimine, illustreering, näitestus; иллюстрация книги raamatu illustreerimine, для иллюстрации своей мысли oma mõtte illustreerimiseks;
‣ illustratsioon; книжная иллюстрация (1) raamatu illustratsioon, (2) kunst raamatuillustratsioon, цветная иллюстрация värviline illustratsioon, värvusillustratsioon
‣ (без мн. ч.) illustreerimine, illustreering, näitestus; иллюстрация книги raamatu illustreerimine, для иллюстрации своей мысли oma mõtte illustreerimiseks;
‣ illustratsioon; книжная иллюстрация (1) raamatu illustratsioon, (2) kunst raamatuillustratsioon, цветная иллюстрация värviline illustratsioon, värvusillustratsioon
колокольня 67 С ж. неод. kellatorn;
◊ смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast vaatama, oma mõõdupuuga mõõtma; отзвонил и с колокольни долой kõnekäänd lugu lauldud ja kaelast ära
◊ смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast vaatama, oma mõõdupuuga mõõtma; отзвонил и с колокольни долой kõnekäänd lugu lauldud ja kaelast ära
контраст 1 С м. неод. kontrast, vastand; цветовой контраст värvuskontrast, värvikontrast, она составляет полный контраст своей сестре ta on oma õe täielik vastand
конфузиться 272 Г несов. перед кем, кого-чего, без доп. kohmetuma, segadusse ~ hämmingusse sattuma; häbenema, piinlikkust tundma; при посторонних девочка конфузится tüdruk häbeneb võõraid, конфузиться своей одежды oma riideid ~ rõivaid häbenema; vrd. сконфузиться
лунь 11 С м. од. zool. loorkull (Circus); болотный ~ камышовый лунь roo-loorkull (Circus aeruginosus), седой как лунь lumivalge ~ hõbevalge peaga (vanake)
люпин 1 С м. неод. bot. lupiin, hundiuba (Lupinus); белый люпин valge lupiin ~ hundiuba (Lupinus albus), узколистный ~ синий люпин ahtalehine lupiin ~ hundiuba (Lupinus angustifolius)
мерить 269a, kõnek. 253 (меряю...) Г несов.
‣ кого-что, чем, на что mõõtma, mõõtu võtma; мерить шестом глубину latiga sügavust mõõtma, мерить шагами sammudega mõõtma, мерить температуру кому, у кого kelle(l) ihusoojust ~ palavikku mõõtma, мерить землю maad mõõtma, мерить расстояние по карте kaardi järgi vahemaad mõõtma;
‣ что kõnek. (selga v. jalga) proovima; мерить туфли kingi jalga proovima;
◊ мерить вёрсты ~ землю kõnek. (jalgadega) maad ~ kilomeetreid mõõtma; мерить одной мерой ~ меркой ~ на один аршин ~ на одну мерку кого-что sama mõõdupuuga mõõtma keda-mida; мерить той же мерой кому liter. sama mõõduga tasuma ~ vastu mõõtma; мерить на свой аршин ~ своим аршином ~ своей меркой кого-что oma mõõdupuuga mõõtma; мерить глазами ~ взглядом кого pilguga mõõtma keda; vrd. смерить, померить
‣ кого-что, чем, на что mõõtma, mõõtu võtma; мерить шестом глубину latiga sügavust mõõtma, мерить шагами sammudega mõõtma, мерить температуру кому, у кого kelle(l) ihusoojust ~ palavikku mõõtma, мерить землю maad mõõtma, мерить расстояние по карте kaardi järgi vahemaad mõõtma;
‣ что kõnek. (selga v. jalga) proovima; мерить туфли kingi jalga proovima;
◊ мерить вёрсты ~ землю kõnek. (jalgadega) maad ~ kilomeetreid mõõtma; мерить одной мерой ~ меркой ~ на один аршин ~ на одну мерку кого-что sama mõõdupuuga mõõtma keda-mida; мерить той же мерой кому liter. sama mõõduga tasuma ~ vastu mõõtma; мерить на свой аршин ~ своим аршином ~ своей меркой кого-что oma mõõdupuuga mõõtma; мерить глазами ~ взглядом кого pilguga mõõtma keda; vrd. смерить, померить
мерка 72 С ж. неод.
‣ mõõt, mõõdupuu (ka ülek.); mõõde (mõõte), mõõtmine; сшить по мерке mõõdu järgi õmblema, снимать мерку с кого kelle(lt) mõõtu võtma, наборная мерка trük. (1) laomõõt, (2) lao mõõtmine;
‣ setverik, veerik, mõõt; две мерки зерна kaks mõõtu ~ setverikku vilja;
◊ мерить своей меркой кого keda oma mõõdupuuga mõõtma
‣ mõõt, mõõdupuu (ka ülek.); mõõde (mõõte), mõõtmine; сшить по мерке mõõdu järgi õmblema, снимать мерку с кого kelle(lt) mõõtu võtma, наборная мерка trük. (1) laomõõt, (2) lao mõõtmine;
‣ setverik, veerik, mõõt; две мерки зерна kaks mõõtu ~ setverikku vilja;
◊ мерить своей меркой кого keda oma mõõdupuuga mõõtma
нагота 52 С ж. неод. (без мн. ч.) liter. alastus, alastiolek, katmatus; во всей (своей) наготе ülek. kogu (oma) alastuses
наполовину Н pooleldi, poolikult, poolenisti, poole võrra; он наполовину дремал ta pooleldi tukkus, делать дело наполовину asja poolikult tegema, понимать лишь наполовину кого keda vaid poolikult mõistma, уменьшить наполовину poole võrra vähendama, зал наполовину пуст saal on pooltühi, он наполовину седой ta juuksed on hallisegused
неправота 52 С ж. неод. (без мн. ч.) ebaõigsus, väärus, ekslikkus, ebaõiglus; jur. õiglusetus, ülekohus; он сознался в своей неправоте ta tunnistas, et tal polnud õigus, неправота дела asja ebaõiglus ~ õiglusetus
несостоятельность 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ materiaalne kindlustamatus; jur., maj. maksejõuetus, maksujõuetus;
‣ alusetus (ka jur.); jõuetus, võimetus; несостоятельность обвинения süüdistuse alusetus, сознаться в своей несостоятельности oma jõuetust ~ võimetust tunnistama, логическая несостоятельность доводов põhjenduste ebaloogilisus
‣ materiaalne kindlustamatus; jur., maj. maksejõuetus, maksujõuetus;
‣ alusetus (ka jur.); jõuetus, võimetus; несостоятельность обвинения süüdistuse alusetus, сознаться в своей несостоятельности oma jõuetust ~ võimetust tunnistama, логическая несостоятельность доводов põhjenduste ebaloogilisus
неспособный 126 П
‣ к чему, без доп. andetu; неспособный мальчик andetu poiss, неспособный к рисованию мальчик poiss, kellel pole joonistamisandi;
‣ (кр. ф. неспособен, неспособна, неспособно, неспособны) к чему, на что, с инф. võimetu, mittevõimeline, oskamatu; неспособный к борьбе võitlusvõimetu, неспособный на смелый шаг julgeks sammuks mittevõimeline, он неспособен на ложь ta ei ole suuteline valetama, он неспособен руководить работой ta ei tule töö juhtimisega toime
‣ к чему, без доп. andetu; неспособный мальчик andetu poiss, неспособный к рисованию мальчик poiss, kellel pole joonistamisandi;
‣ (кр. ф. неспособен, неспособна, неспособно, неспособны) к чему, на что, с инф. võimetu, mittevõimeline, oskamatu; неспособный к борьбе võitlusvõimetu, неспособный на смелый шаг julgeks sammuks mittevõimeline, он неспособен на ложь ta ei ole suuteline valetama, он неспособен руководить работой ta ei tule töö juhtimisega toime
обворожить 287a Г сов. → несов. обвораживать кого-что, чем võluma, kütkestama, hurmama, paeluma, veetlema, lummama; актёр обворожил всех своей игрой näitleja võlus kõiki oma mänguga
обмарать 165a Г сов. → несов. обмарывать кого-что, чем madalk. (üleni) ära ~ kokku määrima ~ mäkerdama, mustaks tegema; обмарать руки сажей käsi tahmaseks tegema
обязанность 90 С ж. неод. kohustus, kohus; всеобщая воинская обязанность üldine sõjaväekohustus, исполняющий обязанности kohusetäitja, служебные обязанности ametialased kohustused, teenistuskohustused, взять на себя обязанность endale kohustust võtma, исполнять обязанности чьи kelle kohusetäitja olema, kelle kohuseid täitma, вменить в обязанность кому kohustama keda, kohustuseks tegema kellele, возложить обязанность на кого kohustama keda, считать своей обязанностью oma kohuseks pidama ~ lugema
окрасить 273a Г сов. → несов. окрашивать что, во что, чем (üle, ära) värvima; ülek. värvingut andma; окрасить в синий цвет siniseks värvima, окрасить известью (valgeks) lupjama, его щёки окрасил густой румянец ta põsed kattusid punaga, эта встреча окрасила радостью весь день see kohtumine andis kogu päevale rõõmuvärvingu
окраситься 273 Г сов. → несов. окрашиваться во что, чем, без доп. värvuma; ülek. värvingut saama; окраситься в синий цвет siniseks värvuma, окраситься кровью verega kattuma
ослепить 302 Г сов. → несов. ослеплять кого-что, чем (silmist) pimedaks tegema, pimestama (ka ülek.); ülek. pimedusega lööma; ослепить лучами прожектора prožektorikiirtega pimestama, ослепить своей красотой oma iluga pimestama, ослепить рассудок mõistust tumestama, он ослеплён гневом ta on vihast sõge
особый 119 П
‣ eri-, eriline, spetsiaal-, spetsiaalne, iseäralik; eri, eraldi, omaette; особый режим erirežiim, особый случай erijuhtum, держаться особого мнения eriarvamusel olema, отряд особого назначения eriülesandega salk, особый успех eriline edu, особая забота eriline hool, особый запах eriline ~ iseäralik lõhn, особое изучение spetsiaaluurimus, без особых затруднений suuremate raskusteta ~ takistusteta, особого желания спешить у меня нет eriti suurt tahtmist rutata mul pole, особая комната omaette tuba;
‣ mat. iseärane, singulaarne; особое ~ сингулярное решение iseärane ~ singulaarne lahend, особая ~ сингулярная точка iseärane punkt
‣ eri-, eriline, spetsiaal-, spetsiaalne, iseäralik; eri, eraldi, omaette; особый режим erirežiim, особый случай erijuhtum, держаться особого мнения eriarvamusel olema, отряд особого назначения eriülesandega salk, особый успех eriline edu, особая забота eriline hool, особый запах eriline ~ iseäralik lõhn, особое изучение spetsiaaluurimus, без особых затруднений suuremate raskusteta ~ takistusteta, особого желания спешить у меня нет eriti suurt tahtmist rutata mul pole, особая комната omaette tuba;
‣ mat. iseärane, singulaarne; особое ~ сингулярное решение iseärane ~ singulaarne lahend, особая ~ сингулярная точка iseärane punkt
отпугнуть 336a Г сов. → несов. отпугивать кого-что, чем eemale ~ kaugemale hirmutama ~ peletama (ka ülek.); отпугнуть своей суровостью karmusega eemale peletama
отрицание 115 С с. неод. eitamine, eitus (ka lgv., filos.), negatsioon; отрицание своей вины oma süü eitamine, закон отрицания отрицания filos. eituse eitamise seadus
охота II 51 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ к чему, с инф. tahtmine, tahe, himu(stus), soov; охота к чтению lugemistahe, охота учиться õppimishimu, по своей охоте omal tahtel, в охоту madalk. isu täis, отбить охоту у кого, кому kellel isu ~ tahtmist ära võtma;
‣ предик. безл. кому, с инф. kõnek. on tahtmine ~ soov; охота тебе спорить с ним on sul ikka tahtmist ~ viitsimist temaga vaielda;
◊ охота пуще неволи vanas. tahtmine on taevariik
‣ к чему, с инф. tahtmine, tahe, himu(stus), soov; охота к чтению lugemistahe, охота учиться õppimishimu, по своей охоте omal tahtel, в охоту madalk. isu täis, отбить охоту у кого, кому kellel isu ~ tahtmist ära võtma;
‣ предик. безл. кому, с инф. kõnek. on tahtmine ~ soov; охота тебе спорить с ним on sul ikka tahtmist ~ viitsimist temaga vaielda;
◊ охота пуще неволи vanas. tahtmine on taevariik
очаровать 172a Г сов. → несов. очаровывать кого-что, чем kütkestama, võluma, veetlema, hurmama, lummama; очаровать своей красотой oma iluga kütkestama ~ veetlema, очаровать пением lauluga võluma ~ lummama; vrd. чаровать
перемараться 165 Г сов. → несов. перемарываться madalk.
‣ чем, без доп. end õige mustaks tegema, end ära määrima; перемараться сажей end tahmaseks tegema;
‣ mustaks saama, määrduma
‣ чем, без доп. end õige mustaks tegema, end ära määrima; перемараться сажей end tahmaseks tegema;
‣ mustaks saama, määrduma
пленить 285a Г сов. → несов. пленять liter.
‣ кого-что vangi võtma, vangistama;
‣ кого-что, чем ülek. kütkestama, paeluma, hurmama, võluma, veetlema, köitma; пленить своей красотой oma iluga kütkestama
‣ кого-что vangi võtma, vangistama;
‣ кого-что, чем ülek. kütkestama, paeluma, hurmama, võluma, veetlema, köitma; пленить своей красотой oma iluga kütkestama
поведать 164a Г сов. → несов. van. поведывать что, кому, о ком-чём liter. kellele millest jutustama, rääkima, pajatama, teatama; поведать историю своей жизни oma lugu jutustama, поведать свою тайну oma saladust pihtima
подойти 374 Г сов. → несов. подходить к кому-чему, без доп.
‣ juurde ~ lähemale astuma ~ tulema ~ minema, lähenema (ka ülek.); подойти к окну akna juurde astuma, пароход подошёл к пристани laev tuli ~ jõudis sadamasse, уметь подойти к людям inimestele läheneda oskama, критически подойти к чему kriitikaga ~ kriitiliselt lähenema millele ~ suhtuma millesse, подойти к концу lõppema, lõpule lähenema;
‣ saabuma, kätte jõudma; подошёл вечер õhtu on käes, он должен вот-вот подойти kõnek. ta peab iga hetk saabuma ~ tulema;
‣ ulatuma; лес подошёл к дороге mets ulatus teeni;
‣ sobima; подойти по размеру suuruse poolest sobima, такие условия нам не подойдут need tingimused meile ei sobi, подойти к платью kleidiga kokku sobima;
‣ kallale ~ juurde asuma; подойти к изучению чего mille uurimist alustama;
‣ kõnek. kerkima (taigna kohta);
‣ madalk. valmis ~ küpseks saama (vilja kohta); рожь уже подошла rukis on küps;
◊ подойти ~ подходить со своей меркой к кому-чему keda-mida oma mõõdupuuga mõõtma
‣ juurde ~ lähemale astuma ~ tulema ~ minema, lähenema (ka ülek.); подойти к окну akna juurde astuma, пароход подошёл к пристани laev tuli ~ jõudis sadamasse, уметь подойти к людям inimestele läheneda oskama, критически подойти к чему kriitikaga ~ kriitiliselt lähenema millele ~ suhtuma millesse, подойти к концу lõppema, lõpule lähenema;
‣ saabuma, kätte jõudma; подошёл вечер õhtu on käes, он должен вот-вот подойти kõnek. ta peab iga hetk saabuma ~ tulema;
‣ ulatuma; лес подошёл к дороге mets ulatus teeni;
‣ sobima; подойти по размеру suuruse poolest sobima, такие условия нам не подойдут need tingimused meile ei sobi, подойти к платью kleidiga kokku sobima;
‣ kallale ~ juurde asuma; подойти к изучению чего mille uurimist alustama;
‣ kõnek. kerkima (taigna kohta);
‣ madalk. valmis ~ küpseks saama (vilja kohta); рожь уже подошла rukis on küps;
◊ подойти ~ подходить со своей меркой к кому-чему keda-mida oma mõõdupuuga mõõtma
покорить I 285a Г сов. → несов. покорять кого-что, чем vallutama (ka ülek.); кого-что, кому-чему alistama, allutama, hõivama, hõlvama; ülek. võluma; покорить крепость kindlust alistama ~ vallutama, покорить силы природы loodusjõude alistama, покорить людей своей воле inimesi oma tahtele allutama;
◊ покорить ~ покорять чьё сердце kelle südant vallutama ~ võitma
◊ покорить ~ покорять чьё сердце kelle südant vallutama ~ võitma
покориться 285 Г сов. → несов. покоряться
‣ кому-чему alistuma, alla heitma, alla andma;
‣ чему ülek. alistuma millele, leppima millega; покориться своей участи oma saatusele alistuma, oma saatusega leppima, покориться необходимости paratamatusega leppima
‣ кому-чему alistuma, alla heitma, alla andma;
‣ чему ülek. alistuma millele, leppima millega; покориться своей участи oma saatusele alistuma, oma saatusega leppima, покориться необходимости paratamatusega leppima
прельщать 169a Г несов. → сов. прельстить кого, чем võluma, veetlema, hurmama, kütkestama, paeluma, meelitama, meelitlema, ahvatlema; прельщать своей молодостью oma noorusega võluma, прельщать красотой iluga kütkestama, его прельщала поездка на юг teda ahvatles lõunasse sõit
противно I предлог с дат. п. liter. -vastaselt, vastupidi, vastu; поступить противно разуму mõistusvastaselt toimima, противно своей привычке oma harjumusele risti vastupidi, vastupidi oma harjumusele, harjumusvastaselt
противоположность 90 С ж. неод. vastand; vastandlikkus, vastupidisus; он полная противоположность своей сестре ta on oma õe täielik vastand, закон единства и борьбы противоположностей filos. vastandite ühtsuse ja võitluse seadus, противоположность взглядов seisukohtade vastandlikkus, противоположность интересов huvide vastandlikkus, противоположность между умственным и физическим трудом vaimse ja füüsilise töö erinevus, в противоположность кому-чему vastupidi kellele-millele
прошибить 333 Г сов. → несов. прошибать kõnek.
‣ что (sisse, katki, lõhki) lööma ~ virutama; ülek. läbi võtma ~ tungima; прошибить дверь ust sisse lööma, мороз прошиб его до костей külm võttis ta üdini läbi, дрожь прошибла кого kes hakkas üleni värisema, его ничем не прошибёшь teda ei kõiguta ~ ei murra miski;
‣ кого välja ~ nähtavale tulema; пот прошиб кого higiseks võttis kelle, слеза прошибла pisar tuli ~ veeres silma, краска прошибла кого kes punastas üleni, седой волос прошиб juustes on juba halli;
◊ пушкой ~ из пушки не прошибёшь ~ не пробьёшь kõnek. (1) кого где mis (on) puupüsti täis, keda on murdu koos, (2) кого kes (on) hirmus ~ kohutav põikpea ~ puupea; лбом стену не прошибёшь vanas. pea ees müürist läbi ei jookse; цыганский пот прошиб кого kelle võttis külmast lõdisema
‣ что (sisse, katki, lõhki) lööma ~ virutama; ülek. läbi võtma ~ tungima; прошибить дверь ust sisse lööma, мороз прошиб его до костей külm võttis ta üdini läbi, дрожь прошибла кого kes hakkas üleni värisema, его ничем не прошибёшь teda ei kõiguta ~ ei murra miski;
‣ кого välja ~ nähtavale tulema; пот прошиб кого higiseks võttis kelle, слеза прошибла pisar tuli ~ veeres silma, краска прошибла кого kes punastas üleni, седой волос прошиб juustes on juba halli;
◊ пушкой ~ из пушки не прошибёшь ~ не пробьёшь kõnek. (1) кого где mis (on) puupüsti täis, keda on murdu koos, (2) кого kes (on) hirmus ~ kohutav põikpea ~ puupea; лбом стену не прошибёшь vanas. pea ees müürist läbi ei jookse; цыганский пот прошиб кого kelle võttis külmast lõdisema
радость 90 С ж. неод. rõõm, heameel, meelehea; радость труда töörõõm, радость творчества loomerõõm, радость от встречи kohtumisrõõm, испытывать радость от чего millest rõõmu ~ heameelt tundma, доставлять радость кому чем kellele millega rõõmu ~ heameelt tegema ~ valmistama, делиться с кем своей радостью kellega oma rõõmu jagama, плакать от радости rõõmu pärast ~ suurest rõõmust nutma, с радостью делать что rõõmuga ~ heameelega tegema mida, радость охватила кого keda valdas rõõm, на радость кому kelle rõõmuks, единственная радость ainus rõõm, радости детства lapsepõlverõõmud, на радостях kõnek. suurest rõõmust ~ õnnest, вне себя от радости suurest rõõmust ~ õnnest meeletu ~ segane, радость моя mu silmarõõm ~ südamerõõm
раздуматься 164 Г сов. о ком-чём kõnek. mõttesse vajuma ~ jääma, järele mõtlema, mõtisklema, mõtteid mõlgutama; раздуматься о своей жизни oma elu üle järele mõtlema ~ mõtteid mõlgutama
раскаяние 115 С с. неод. (без мн. ч.) в чём kahetsus, kahetsemine; чувствовать раскаяние kahetsust tundma, kahetsema, полный раскаяния täis kahetsust, раскаяние в своей вине oma süü kahetsemine
расписаться 202 Г сов. → несов. расписываться
‣ на чём, в чём alla kirjutama, allkirja andma; расписаться неразборчиво mitteloetavat allkirja kirjutama, расписаться в получении чего kviteerima, kättesaamist ~ vastuvõttu (allkirja v. kviitungiga) tõendama;
‣ в чём ülek. kõnek. iroon. (enda kohta) tunnistama, omaks võtma; расписаться в своей беспомощности oma abitust ~ saamatust tunnistama;
‣ с кем kõnek. end ära registreerima (abiellumise kohta);
‣ (без несов) kõnek. kirjutamishoogu minema ~ sattuma
‣ на чём, в чём alla kirjutama, allkirja andma; расписаться неразборчиво mitteloetavat allkirja kirjutama, расписаться в получении чего kviteerima, kättesaamist ~ vastuvõttu (allkirja v. kviitungiga) tõendama;
‣ в чём ülek. kõnek. iroon. (enda kohta) tunnistama, omaks võtma; расписаться в своей беспомощности oma abitust ~ saamatust tunnistama;
‣ с кем kõnek. end ära registreerima (abiellumise kohta);
‣ (без несов) kõnek. kirjutamishoogu minema ~ sattuma
рассвет 1 С м. неод. (без мн. ч.) agu; koidik, koit (ka ülek.), koiduaeg, puhteaeg; на рассвете koidikul, koidu aegu, puhtel, встать до рассвета aovalgel ~ enne koitu tõusma, на рассвете своей славы oma kuulsuse koidikul
режим 1 С м. неод. režiim (valitsemis-, töö-, talitlus)viis, (valitsemis-, riigi-, töö)kord, töökorraldus; царский режим tsaarirežiim, полицейский режим politseirežiim, диктаторский режим diktatuur, старый режим vana kord, vana riigikord, финансовый режим maj. finantsrežiim, rahandusrežiim, режим экономии maj. kokkuhoiurežiim, режим наибольшего благоприятствования maj. enamsoodustusrežiim, режим рубок mets. raierežiim, режим работы töörežiim, töökord, töökorraldus, tööolukord, talitlusrežiim, talitlusolukord, talitlusviis, режим испытания katserežiim, teimirežiim, автономный ~ независимый режим info vallastalitlus, неавтономный ~ зависимый режим info sidustalitlus, водный режим hüdr. veerežiim, режим резания tehn. lõikerežiim, режим огня sõj. tulerežiim, постельный режим med. voodirežiim, режим питания toidurežiim, toitumisrežiim, toiterežiim, режим дня päevakava, päevarežiim, режим движения liikluskord, пограничный режим piirirežiim
репутация 89 С ж. неод. reputatsioon, maine, nimi, kuulsus, lugupeetus; безупречная репутация laitmatu reputatsioon, репутация товарного знака kaubamärgi reputatsioon ~ maine, репутация доброго человека hea inimese kuulsus, потерять свою репутацию oma head nime ~ mainet ~ lugupeetust kaotama, дорожить своей репутацией oma reputatsiooni hoidma
саван 1 С м. неод.
‣ surirüü, surisärk, surilina;
‣ ülek. kate, rüü, linik, loor (lume, jää, udu kohta); снежный саван lumevaip, lumerüü
‣ surirüü, surisärk, surilina;
‣ ülek. kate, rüü, linik, loor (lume, jää, udu kohta); снежный саван lumevaip, lumerüü
сверху Н
‣ pealt, pealtpoolt, ülalt, ülevalt;
‣ peal, pealpool, ülal, üleval; покрыть сверху pealt katma, сверху синий, снизу серый pealt ~ ülalt sinine, alt hall, вид сверху pealtvaade, сверху открылся вид во все стороны ülalt avanes vaade igasse külge, восьмая строка сверху kaheksas rida ülalt, сверху вниз ülalt ~ ülevalt alla, сверху донизу (1) ülevalt alla, (2) kõikjal, (3) otsast lõpuni, этот приказ идёт сверху see käsk tuleb ülaltpoolt ~ ülevalt(poolt) ~ kõrgemalt (poolt)
‣ pealt, pealtpoolt, ülalt, ülevalt;
‣ peal, pealpool, ülal, üleval; покрыть сверху pealt katma, сверху синий, снизу серый pealt ~ ülalt sinine, alt hall, вид сверху pealtvaade, сверху открылся вид во все стороны ülalt avanes vaade igasse külge, восьмая строка сверху kaheksas rida ülalt, сверху вниз ülalt ~ ülevalt alla, сверху донизу (1) ülevalt alla, (2) kõikjal, (3) otsast lõpuni, этот приказ идёт сверху see käsk tuleb ülaltpoolt ~ ülevalt(poolt) ~ kõrgemalt (poolt)
свой 156a М (своя, своё, свои)
‣ oma, enda; med. kehaomane, oma-; встать со своего места oma kohalt tõusma, сделать своими руками oma ~ enda kätega ~ käega tegema, к своему изумлению oma hämmastuseks, свои убеждения omad veendumused, своего рода omamoodi, в своё время omal ajal, он там свой человек ta on seal oma inimene, умереть своей смертью loomulikku surma surema;
‣ М → С своё с. неод. oma (asi, mõte, soov vm.); упорно делать своё visalt omamoodi tegema, своего бы чего не забыть et ühtegi oma asja maha ei unustaks; он своё сделал ta on oma töö teinud, он своё прожил tema aeg on otsas, temale antud elupäevad on otsas, ты опять за своё kõnek. jälle ajad sa oma (joru);
‣ М → С свои мн. ч. од. omad (inimesed); здесь все свои siin on kõik omad, партизаны с трудом добрались до своих partisanid jõudsid suurivaevu omade juurde;
◊ стоять на своём oma seisukohtadele kindlaks jääma, mitte taganema, enda ~ oma arvamuse juurde jääma; настаивать на своём oma raiuma; своя рубашка ближе к телу vanas. oma särk on kõige ligem; кричать ~ выть ~ голосить не своим голосом võika häälega karjuma; идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; идти своим чередом oma rada minema; молодость берёт своё noorus nõuab oma osa; свой глаз -- алмаз vanas. oma silm on kuningas; сам не свой, сама не своя nagu arust ära ~ endast väljas ~ tasakaalust väljas olema; идти на своих (на) двоих kõnek. jalgsi ~ kondiauruga ~ kand ja varvas minema; остаться ~ оставаться при своих козырях kõnek. omadega puhtalt välja tulema ~ väljas olema; свой брат kõnek. (1) oma mesti mees, omasugune, (2) oma poiss; своя рука kõnek. omainimene, omamees
‣ oma, enda; med. kehaomane, oma-; встать со своего места oma kohalt tõusma, сделать своими руками oma ~ enda kätega ~ käega tegema, к своему изумлению oma hämmastuseks, свои убеждения omad veendumused, своего рода omamoodi, в своё время omal ajal, он там свой человек ta on seal oma inimene, умереть своей смертью loomulikku surma surema;
‣ М → С своё с. неод. oma (asi, mõte, soov vm.); упорно делать своё visalt omamoodi tegema, своего бы чего не забыть et ühtegi oma asja maha ei unustaks; он своё сделал ta on oma töö teinud, он своё прожил tema aeg on otsas, temale antud elupäevad on otsas, ты опять за своё kõnek. jälle ajad sa oma (joru);
‣ М → С свои мн. ч. од. omad (inimesed); здесь все свои siin on kõik omad, партизаны с трудом добрались до своих partisanid jõudsid suurivaevu omade juurde;
◊ стоять на своём oma seisukohtadele kindlaks jääma, mitte taganema, enda ~ oma arvamuse juurde jääma; настаивать на своём oma raiuma; своя рубашка ближе к телу vanas. oma särk on kõige ligem; кричать ~ выть ~ голосить не своим голосом võika häälega karjuma; идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; идти своим чередом oma rada minema; молодость берёт своё noorus nõuab oma osa; свой глаз -- алмаз vanas. oma silm on kuningas; сам не свой, сама не своя nagu arust ära ~ endast väljas ~ tasakaalust väljas olema; идти на своих (на) двоих kõnek. jalgsi ~ kondiauruga ~ kand ja varvas minema; остаться ~ оставаться при своих козырях kõnek. omadega puhtalt välja tulema ~ väljas olema; свой брат kõnek. (1) oma mesti mees, omasugune, (2) oma poiss; своя рука kõnek. omainimene, omamees
седой 120 П (кр. ф. сед, седа, седо, седы) hall, hallipäine, halli peaga; halli okkaga; седая борода hall habe ~ pard, седой старик hallipäine ~ halli peaga taat, седой туман hall udu;
◊ дожить до седых волос vanaks elama; седая старина vana hall aeg
◊ дожить до седых волос vanaks elama; седая старина vana hall aeg
сжиться 330 (прош. вр. сжилось и сжилось, сжились и сжились) Г сов. → несов. сживаться с кем-чем harjuma, kohanema; kokku kasvama; сжиться с мыслью mõttega harjuma, сжиться со своим горем oma murega harjuma, сжиться с соседями naabritega kohanema, сжиться со своей ролью oma osaga kokku kasvama
синенький 122 П
‣ dem. vt. синий;
‣ П → С синенькая ж. неод. kõnek. viiekas, viierublaline, viierublane
‣ dem. vt. синий;
‣ П → С синенькая ж. неод. kõnek. viiekas, viierublaline, viierublane
синий 121 П (кр. ф. синь, синя, сине, сини) sini-, sinine; синее небо sinitaevas, sinine taevas, синие глаза sinisilmad, sinised silmad, синяя глина sinisavi, синее от холода лицо külmast sinine nägu, синяя акула zool. sinihai (Prionace glauca), синяя птица (1) zool. sini-vilerästas (Myophonus caeruleus), (2) ülek. sinilind;
◊ синий чулок iroon. sinisukk
◊ синий чулок iroon. sinisukk
смелый 119 П
‣ (кр. ф. смел, смела, смело, смелы и смелы) julge, vapper, pelutu, kartmatu, kohkumatu, südi, vahva, söakas; смелый мальчик julge ~ kartmatu poiss, смелый воин julge sõjamees, смелый поступок julge ~ kartmatu tegu, смелая мысль julge mõte, смелые краски julged värvid, смелая поза julge ~ väljakutsuv poos;
‣ П → С смелый м. од. julge (nimis.); смелого пуля боится, смелого штык не берёт julgete päralt on võit, õnn on julgete päralt
‣ (кр. ф. смел, смела, смело, смелы и смелы) julge, vapper, pelutu, kartmatu, kohkumatu, südi, vahva, söakas; смелый мальчик julge ~ kartmatu poiss, смелый воин julge sõjamees, смелый поступок julge ~ kartmatu tegu, смелая мысль julge mõte, смелые краски julged värvid, смелая поза julge ~ väljakutsuv poos;
‣ П → С смелый м. од. julge (nimis.); смелого пуля боится, смелого штык не берёт julgete päralt on võit, õnn on julgete päralt
смерть 91 С ж. неод.
‣ surm; естественная смерть loomulik surm, клиническая смерть med. kliiniline surm, скоропостижная смерть äkiline ~ ootamatu surm, äkksurm, смерть от задушения lämbumissurm, насильственная смерть vägivaldne surm, преждевременная смерть enneaegne ~ varajane surm, мучительная смерть piinarikas ~ vaevarikas surm, голодная смерть näljasurm, пасть смертью храбрых kangelasena langema, kangelassurma surema, приговорить к смерти surma mõistma, спасти от смерти surmast ~ surmasuust päästma, умереть своей смертью loomulikku surma surema, идти на верную смерть kindlasse surma minema, устать до смерти kõnek. surmväsinud olema, избить до смерти surnuks peksma, лежать ~ быть при смерти suremas olema, бледный как смерть surnukahvatu, koolnukahvatu, kaame, kalbe, под страхом смерти surmaähvardusel, найти смерть ülek. surma leidma, otsa saama;
‣ в функции Н kõnek. hirmsasti, tapvalt, meeletult, pööraselt, õudselt; on tappev ~ hirmus ~ õudne; смерть не люблю глупых jube, kuidas ma lolle ei salli, смерть как пить хочется on tappev janu, pööraselt tahaks juua, смерть как скучно ты рассказываешь sa räägid surmigavalt;
◊ на волосок ~ на волоске от смерти elu ripub ~ rippus juuksekarva otsas, surmasuus; смотреть ~ глядеть смерти в глаза surmaga silmitsi olema, surmale silma vaatama, surmasuus olema; не на жизнь, а на смерть elu ja surma peale; только за смертью посылать кого kõnek. keda on paras surma järele saata (väga aeglase kohta); вопрос жизни или смерти elu ja surma küsimus; быть между жизнью и смертью elu ja surma piiril olema ~ vahel vaakuma; двум смертям не бывать, а одной не миновать vanas. ei keegi kahte surma sure; на миру и смерть красна kõnekäänd koos surragi on ilusam, üheskoos saab kõigest üle, (teistega) jagatud mure on pool muret
‣ surm; естественная смерть loomulik surm, клиническая смерть med. kliiniline surm, скоропостижная смерть äkiline ~ ootamatu surm, äkksurm, смерть от задушения lämbumissurm, насильственная смерть vägivaldne surm, преждевременная смерть enneaegne ~ varajane surm, мучительная смерть piinarikas ~ vaevarikas surm, голодная смерть näljasurm, пасть смертью храбрых kangelasena langema, kangelassurma surema, приговорить к смерти surma mõistma, спасти от смерти surmast ~ surmasuust päästma, умереть своей смертью loomulikku surma surema, идти на верную смерть kindlasse surma minema, устать до смерти kõnek. surmväsinud olema, избить до смерти surnuks peksma, лежать ~ быть при смерти suremas olema, бледный как смерть surnukahvatu, koolnukahvatu, kaame, kalbe, под страхом смерти surmaähvardusel, найти смерть ülek. surma leidma, otsa saama;
‣ в функции Н kõnek. hirmsasti, tapvalt, meeletult, pööraselt, õudselt; on tappev ~ hirmus ~ õudne; смерть не люблю глупых jube, kuidas ma lolle ei salli, смерть как пить хочется on tappev janu, pööraselt tahaks juua, смерть как скучно ты рассказываешь sa räägid surmigavalt;
◊ на волосок ~ на волоске от смерти elu ripub ~ rippus juuksekarva otsas, surmasuus; смотреть ~ глядеть смерти в глаза surmaga silmitsi olema, surmale silma vaatama, surmasuus olema; не на жизнь, а на смерть elu ja surma peale; только за смертью посылать кого kõnek. keda on paras surma järele saata (väga aeglase kohta); вопрос жизни или смерти elu ja surma küsimus; быть между жизнью и смертью elu ja surma piiril olema ~ vahel vaakuma; двум смертям не бывать, а одной не миновать vanas. ei keegi kahte surma sure; на миру и смерть красна kõnekäänd koos surragi on ilusam, üheskoos saab kõigest üle, (teistega) jagatud mure on pool muret
смотреть 239 Г несов.
‣ что, на кого-что, куда, за кем-чем (järele, läbi) vaatama, silmitsema, vahtima, kaema; смотреть картину pilti ~ maali vaatama ~ silmitsema, смотреть пьесу näidendit vaatama, смотреть на часы kella vaatama, смотреть в окно aknast välja vaatama, смотреть в одну точку ühte punkti vaatama ~ vahtima, смотреть в даль kaugusse vaatama, смотреть в бинокль binokliga vaatama, смотреть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, смотреть косо viltu vaatama (ka ülek.), смотреть друг на друга teineteisele ~ üksteisele otsa vaatama, смотреть с надеждой на кого keda ~ kelle poole lootusega vaatama, смотреть на себя со стороны end kõrvalt vaatama, смотреть вслед кому-чему kellele-millele järele vaatama, смотреть вслед поезду rongile järele vaatama, смотреть больного haiget läbi vaatama, смотреть за детьми laste järele vaatama, смотреть за порядком korda pidama, korra järele vaatama, любо смотреть kena vaadata, срам смотреть hirmus ~ häbi vaadata, смотреть не на что kõnek. pole kelle-mille moodigi, pole ollagi, pole midagi vaadata, на него жалко смотреть teda on hale näha ~ vaadata, страшно смотреть на кого keda on õudne vaadata, смотри, не опоздай vaata, et sa hiljaks ei jää, того и смотри vaata, et, да вы на это не смотрите ärge pange seda tähele ~ tehke sellest väljagi, не смотри на то, что он молод ära pane tähele ~ vaata, et ta noor on, ära pane tema noorust tähele, ära tee tema noorusest väljagi, на нас весь мир смотрит meile on kõigi pilgud pööratud, meie peale vaatab kogu maailm, куда смотрит кто kus kelle silmad on;
‣ на кого-что kõnek. kelle järgi joonduma, keda eeskujuks võtma, kellelt mõõtu võtma; смотреть на старших vanemate inimeste järgi joonduma, не смотрите на лентяев ärge loodreid eeskujuks võtke;
‣ (без страд. прич.) kõnek. suhtuma, arvama; легко смотреть на детское горе lapsemuresse kergelt suhtuma, как ты на это смотришь kuidas sa sellesse suhtud, mida sa sellest arvad, я смотрю так: надо ехать arvan, et tuleb ~ on tarvis sõita ~ peab sõitma;
‣ (без страд. прич.) на что, во что avanema; окна смотрят в сад aknad on aia poole ~ aeda;
‣ (без страд. прич.) кем-чем, каким, как ülek. kõnek. näima, paistma; он смотрит орлом ta näib kotkana ~ kui kotkas, смотреть именинником särab nagu sünnipäevalaps;
‣ смотреть инф., смотрю 1 л. наст. вр., смотришь 2 л. наст. вр. в функции вводн. сл. nagu näha, paistab; ты, смотрю, совсем замёрз nagu näha, oled päris külmunud;
‣ смотря в функции частицы oleneb; смотря как жить oleneb kuidas elada, смотря какой человек oleneb milline inimene, смотря кто oleneb kes, смотря где oleneb kus, смотря по предлог olenevalt, смотря по обстоятельствам olenevalt asjaoludest;
◊ смотреть в глаза (1) кому kelle soove silmist lugema, (2) чему millele otse näkku ~ silma ~ vastu vaatama; смотреть в корень чего asja sisusse tungima ~ tuuma nägema ~ vaatama; смотреть в кусты kõnek. põõsasse pugeda ~ alt ära hüpata kavatsema; смотреть в оба kõnek. kellel peavad silmad ees ja taga olema, silmi (ja kõrvu) lahti hoidma; смотреть в рот кому kõnek. (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu ~ huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema; смотреть волком ~ зверем altkulmu põrnitsema, tigedalt ~ kurja näoga vaatama, tigeda ~ kurja näoga olema; смотреть из чьих рук kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema, kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast ~ vaatevinklist nägema, mida oma mõõdupuuga mõõtma, mida konnaperspektiivis nägema; смотреть сквозь пальцы на что läbi sõrmede vaatama; смотреть в лицо чему millele näkku vaatama; смотреть в гроб ~ в могилу kõnek. haua äärel seisma ~ olema; смотреть в упор lähedalt ~ pingsalt ~ teraselt vaatama, üksisilmi ~ ainiti vahtima; смотреть правде в глаза tõele näkku vaatama; как в воду смотрел kõnek. nagu ~ justkui oleks selgeltnägija; смотреть сверху вниз на кого kelle peale ülevalt alla vaatama; смотреть другими глазами на кого-что (hoopis) teise pilguga vaatama; смотреть как баран на новые ворота madalk. nagu vasikas uut ~ vastset väravat vahtima; того и смотри kõnek. vaata, et...; vrd. посмотреть
‣ что, на кого-что, куда, за кем-чем (järele, läbi) vaatama, silmitsema, vahtima, kaema; смотреть картину pilti ~ maali vaatama ~ silmitsema, смотреть пьесу näidendit vaatama, смотреть на часы kella vaatama, смотреть в окно aknast välja vaatama, смотреть в одну точку ühte punkti vaatama ~ vahtima, смотреть в даль kaugusse vaatama, смотреть в бинокль binokliga vaatama, смотреть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, смотреть косо viltu vaatama (ka ülek.), смотреть друг на друга teineteisele ~ üksteisele otsa vaatama, смотреть с надеждой на кого keda ~ kelle poole lootusega vaatama, смотреть на себя со стороны end kõrvalt vaatama, смотреть вслед кому-чему kellele-millele järele vaatama, смотреть вслед поезду rongile järele vaatama, смотреть больного haiget läbi vaatama, смотреть за детьми laste järele vaatama, смотреть за порядком korda pidama, korra järele vaatama, любо смотреть kena vaadata, срам смотреть hirmus ~ häbi vaadata, смотреть не на что kõnek. pole kelle-mille moodigi, pole ollagi, pole midagi vaadata, на него жалко смотреть teda on hale näha ~ vaadata, страшно смотреть на кого keda on õudne vaadata, смотри, не опоздай vaata, et sa hiljaks ei jää, того и смотри vaata, et, да вы на это не смотрите ärge pange seda tähele ~ tehke sellest väljagi, не смотри на то, что он молод ära pane tähele ~ vaata, et ta noor on, ära pane tema noorust tähele, ära tee tema noorusest väljagi, на нас весь мир смотрит meile on kõigi pilgud pööratud, meie peale vaatab kogu maailm, куда смотрит кто kus kelle silmad on;
‣ на кого-что kõnek. kelle järgi joonduma, keda eeskujuks võtma, kellelt mõõtu võtma; смотреть на старших vanemate inimeste järgi joonduma, не смотрите на лентяев ärge loodreid eeskujuks võtke;
‣ (без страд. прич.) kõnek. suhtuma, arvama; легко смотреть на детское горе lapsemuresse kergelt suhtuma, как ты на это смотришь kuidas sa sellesse suhtud, mida sa sellest arvad, я смотрю так: надо ехать arvan, et tuleb ~ on tarvis sõita ~ peab sõitma;
‣ (без страд. прич.) на что, во что avanema; окна смотрят в сад aknad on aia poole ~ aeda;
‣ (без страд. прич.) кем-чем, каким, как ülek. kõnek. näima, paistma; он смотрит орлом ta näib kotkana ~ kui kotkas, смотреть именинником särab nagu sünnipäevalaps;
‣ смотреть инф., смотрю 1 л. наст. вр., смотришь 2 л. наст. вр. в функции вводн. сл. nagu näha, paistab; ты, смотрю, совсем замёрз nagu näha, oled päris külmunud;
‣ смотря в функции частицы oleneb; смотря как жить oleneb kuidas elada, смотря какой человек oleneb milline inimene, смотря кто oleneb kes, смотря где oleneb kus, смотря по предлог olenevalt, смотря по обстоятельствам olenevalt asjaoludest;
◊ смотреть в глаза (1) кому kelle soove silmist lugema, (2) чему millele otse näkku ~ silma ~ vastu vaatama; смотреть в корень чего asja sisusse tungima ~ tuuma nägema ~ vaatama; смотреть в кусты kõnek. põõsasse pugeda ~ alt ära hüpata kavatsema; смотреть в оба kõnek. kellel peavad silmad ees ja taga olema, silmi (ja kõrvu) lahti hoidma; смотреть в рот кому kõnek. (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu ~ huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema; смотреть волком ~ зверем altkulmu põrnitsema, tigedalt ~ kurja näoga vaatama, tigeda ~ kurja näoga olema; смотреть из чьих рук kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema, kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast ~ vaatevinklist nägema, mida oma mõõdupuuga mõõtma, mida konnaperspektiivis nägema; смотреть сквозь пальцы на что läbi sõrmede vaatama; смотреть в лицо чему millele näkku vaatama; смотреть в гроб ~ в могилу kõnek. haua äärel seisma ~ olema; смотреть в упор lähedalt ~ pingsalt ~ teraselt vaatama, üksisilmi ~ ainiti vahtima; смотреть правде в глаза tõele näkku vaatama; как в воду смотрел kõnek. nagu ~ justkui oleks selgeltnägija; смотреть сверху вниз на кого kelle peale ülevalt alla vaatama; смотреть другими глазами на кого-что (hoopis) teise pilguga vaatama; смотреть как баран на новые ворота madalk. nagu vasikas uut ~ vastset väravat vahtima; того и смотри kõnek. vaata, et...; vrd. посмотреть
соевый 119 П soja-; соевая мука sojajahu, соевое масло sojaõli, соевое молоко sojapiim, соевые конфеты sojakompvekid
сознание 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ meelemärkus, meelemõistus (van.), teadvus, teadlikkus (ka filos.); классовое сознание klassiteadvus, klassiteadlikkus, общественное сознание ühiskondlik teadvus, рост политического сознания poliitilise teadlikkuse tõus, потерять сознание teadvust ~ meelemärkust kaotama, minestama, лежать без сознания teadvuseta ~ teadvusetult ~ meelemärkuseta lamama, прийти в сознание teadvusele ~ meelemärkusele tulema;
‣ tunnetamine; taju(mine); сознание своего долга oma kohuse tunnetamine, сознание своей правоты oma õiguse teadmine ~ tunnetamine, сознание невозможности делать что teo ~ tegemise võimatuse tajumine ~ mõistmine;
‣ jur. ülestunnistus, ülestunnistamine; сознание вины süü ülestunnistus, сознание в своём преступлении oma kuriteo ülestunnistamine;
◊ до потери сознания kõnek. nii et viimane mõistuseraas kaob peast, nii et silme ees on must, kuku või kokku, hullumoodi, hullupööra
‣ meelemärkus, meelemõistus (van.), teadvus, teadlikkus (ka filos.); классовое сознание klassiteadvus, klassiteadlikkus, общественное сознание ühiskondlik teadvus, рост политического сознания poliitilise teadlikkuse tõus, потерять сознание teadvust ~ meelemärkust kaotama, minestama, лежать без сознания teadvuseta ~ teadvusetult ~ meelemärkuseta lamama, прийти в сознание teadvusele ~ meelemärkusele tulema;
‣ tunnetamine; taju(mine); сознание своего долга oma kohuse tunnetamine, сознание своей правоты oma õiguse teadmine ~ tunnetamine, сознание невозможности делать что teo ~ tegemise võimatuse tajumine ~ mõistmine;
‣ jur. ülestunnistus, ülestunnistamine; сознание вины süü ülestunnistus, сознание в своём преступлении oma kuriteo ülestunnistamine;
◊ до потери сознания kõnek. nii et viimane mõistuseraas kaob peast, nii et silme ees on must, kuku või kokku, hullumoodi, hullupööra
сознаться 167 Г сов. → несов. сознаваться в чём, кому (üles) tunnistama, omaks ~ õigeks ~ tõeks võtma; сознаться в своей вине oma süüd üles tunnistama, сознаться в своей ошибке oma viga tunnistama, надо сознаться, нельзя не сознаться tuleb tunnistada
соловей 42 С м. од. ööbik, kiriküüt, sisask (murd.); zool. обыкновенный соловей ööbik (Luscinia luscinia), синий соловей siniööbik (Luscinia cyane), южный соловей lääneööbik (Luscinia megarhynchos);
◊ петь ~ разливаться ~ заливаться ~ залиться соловьём nalj. nagu linnuke oksal laulma, nagu lõoke lõõritama; соловья баснями не кормят vanas. ööbik ei ela laulust
◊ петь ~ разливаться ~ заливаться ~ залиться соловьём nalj. nagu linnuke oksal laulma, nagu lõoke lõõritama; соловья баснями не кормят vanas. ööbik ei ela laulust
спелый 119 П (кр. ф. спел, спела, спело, спелы) valminud, valmis, küps; спелое яблоко valmis õun, спелая рожь valminud ~ valmis ~ küps rukis
старый 119 П (кр. ф. стар, стара, старо и старо, стары и стары; сравн. ст. старее, старше)
‣ vana, vanaaegne; старый человек vana inimene, старая липа vana pärn, põlispärn, старый парк vana ~ põline park, põlispark, старая истина vana tõde, старый долг vana võlg, старая привычка vana harjumus, человек старого закала vana kooli mees, стар годами eakas, стар душой hingelt vana, старый стиль astr. vana kalender, старая книга (1) vanaraamat, vana(aegne) raamat, (2) vana ~ kulunud raamat, старый воин vana ~ kogenud sõjamees, старый пропуск vana ~ aegunud luba, старая архитектура vane(aegne) arhitektuur, старая гравюра vana(aegne) gravüür, старый адрес vana ~ endine aadress, старый режим vana ~ endine kord ~ režiim, старая дева vanatüdruk, vanapiiga, старая мода vana ~ vananenud mood, старая вера vanausk, старейший писатель vanimaid kirjanikke, старое вино laagerdunud vein, старые работы mäend. jäät-ala, старая выработка mäend. jäätkaeveõõs;
‣ П → С старое с. неод. vana; борьба нового со старым uue võitlus vanaga, приняться за старое vana asja üles võtma;
◊ старый воробей kõnek. vana kala; и стар и млад kõnek. nii vanad kui ka noored, viimane kui üks, kõik viimseni; по старой памяти vanast harjumusest, vana tava kohaselt, harjunud kombel; старая история ~ песня vana lugu ~ laul
‣ vana, vanaaegne; старый человек vana inimene, старая липа vana pärn, põlispärn, старый парк vana ~ põline park, põlispark, старая истина vana tõde, старый долг vana võlg, старая привычка vana harjumus, человек старого закала vana kooli mees, стар годами eakas, стар душой hingelt vana, старый стиль astr. vana kalender, старая книга (1) vanaraamat, vana(aegne) raamat, (2) vana ~ kulunud raamat, старый воин vana ~ kogenud sõjamees, старый пропуск vana ~ aegunud luba, старая архитектура vane(aegne) arhitektuur, старая гравюра vana(aegne) gravüür, старый адрес vana ~ endine aadress, старый режим vana ~ endine kord ~ režiim, старая дева vanatüdruk, vanapiiga, старая мода vana ~ vananenud mood, старая вера vanausk, старейший писатель vanimaid kirjanikke, старое вино laagerdunud vein, старые работы mäend. jäät-ala, старая выработка mäend. jäätkaeveõõs;
‣ П → С старое с. неод. vana; борьба нового со старым uue võitlus vanaga, приняться за старое vana asja üles võtma;
◊ старый воробей kõnek. vana kala; и стар и млад kõnek. nii vanad kui ka noored, viimane kui üks, kõik viimseni; по старой памяти vanast harjumusest, vana tava kohaselt, harjunud kombel; старая история ~ песня vana lugu ~ laul
стихия 89 С ж. неод.
‣ stiihia (looduse põhielemendid vanakreeka materialistidel; alge; taltsutamatu loodusjõud; ülek. kontrollile v. reguleerimisele allumatus, mitteplaanitavus, ohjeldamatus); стихия огня tulemöll, водная стихия veeuputus, борьба со стихиями võitlus loodusjõududega, стихия рынка turu stiihia ~ stiihilisus, мелкобуржуазная стихия väikekodanlik stiihia;
‣ (harjumuspärane) keskkond, olud; meelistegevus; родная стихия armsaks saanud ~ kodune keskkond, быть в своей стихии end (oma) sõiduvees ~ elemendis ~ nagu kala vees tundma, спорт -- его стихия sport on tema meelistegevus ~ meelisharrastus, море -- его родная стихия meri on tema kodu
‣ stiihia (looduse põhielemendid vanakreeka materialistidel; alge; taltsutamatu loodusjõud; ülek. kontrollile v. reguleerimisele allumatus, mitteplaanitavus, ohjeldamatus); стихия огня tulemöll, водная стихия veeuputus, борьба со стихиями võitlus loodusjõududega, стихия рынка turu stiihia ~ stiihilisus, мелкобуржуазная стихия väikekodanlik stiihia;
‣ (harjumuspärane) keskkond, olud; meelistegevus; родная стихия armsaks saanud ~ kodune keskkond, быть в своей стихии end (oma) sõiduvees ~ elemendis ~ nagu kala vees tundma, спорт -- его стихия sport on tema meelistegevus ~ meelisharrastus, море -- его родная стихия meri on tema kodu
сфера 51 С ж. неод.
‣ sfäär (toimimisala, valdkond, ulatus, piirid, piirkond, ring, keskkond, ümbrus, mat. kerapind); земная сфера maakera, небесная сфера astr. taevasfäär, taevaskera, сфера влияния mõjuala, mõjupiirkond, mõjusfäär, сфера действия mõjuala, mõjupiirkond, tööpiirkond, jur. kehtivuspiirkond, сфера обращения ringlussfäär, сфера производства tootmissfäär, сфера потребления tarbimissfäär, сфера сотрясения mäend. vappesfäär, сфера деятельности tegevusala, tegevusvaldkond, сфера полномочий pädevus, kompetents, сфера интересов huviring, в своей сфере oma sõiduvees;
‣ сферы мн. ч. ringkon(na)d; сферы культуры kultuuriringkond, дипломатические сферы diplomaatilised ringkonnad, в высших сферах kõrgemates ringkondades
‣ sfäär (toimimisala, valdkond, ulatus, piirid, piirkond, ring, keskkond, ümbrus, mat. kerapind); земная сфера maakera, небесная сфера astr. taevasfäär, taevaskera, сфера влияния mõjuala, mõjupiirkond, mõjusfäär, сфера действия mõjuala, mõjupiirkond, tööpiirkond, jur. kehtivuspiirkond, сфера обращения ringlussfäär, сфера производства tootmissfäär, сфера потребления tarbimissfäär, сфера сотрясения mäend. vappesfäär, сфера деятельности tegevusala, tegevusvaldkond, сфера полномочий pädevus, kompetents, сфера интересов huviring, в своей сфере oma sõiduvees;
‣ сферы мн. ч. ringkon(na)d; сферы культуры kultuuriringkond, дипломатические сферы diplomaatilised ringkonnad, в высших сферах kõrgemates ringkondades
талантливость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) andekus, anderikkus, anne, talent; поражать своей талантливостью oma andekusega ~ andega hämmastama
тарелка 72 С ж. неод.
‣ taldrik (ka tehn.); ketas; глубокая тарелка supitaldrik, десертная тарелка magustoidutaldrik, desserttaldrik, мелкая тарелка praetaldrik, einetaldrik, летающая тарелка lendav taldrik, я съел две тарелки супу kõnek. sõin kaks taldrikut ~ taldrikutäit suppi, тарелка клапана tehn. klapitaldrik, тарелка пружины tehn. vedrutaldrik;
‣ тарелки мн. ч. muus. taldrikud (löökpill);
◊ не в своей тарелке быть ~ чувствовать себя kõnek. end ebamugavalt ~ mitte kodus tundma, liimist lahti olema, tujust ära ~ tusane olema
‣ taldrik (ka tehn.); ketas; глубокая тарелка supitaldrik, десертная тарелка magustoidutaldrik, desserttaldrik, мелкая тарелка praetaldrik, einetaldrik, летающая тарелка lendav taldrik, я съел две тарелки супу kõnek. sõin kaks taldrikut ~ taldrikutäit suppi, тарелка клапана tehn. klapitaldrik, тарелка пружины tehn. vedrutaldrik;
‣ тарелки мн. ч. muus. taldrikud (löökpill);
◊ не в своей тарелке быть ~ чувствовать себя kõnek. end ebamugavalt ~ mitte kodus tundma, liimist lahti olema, tujust ära ~ tusane olema
торговать Г несов.
‣ 172b кем-чем, с кем-чем, без доп. kauplema, kaubavahetust pidama, kaubastama; торговать хлебом leivaga ~ viljaga kauplema, leiba ~ vilja kaubastama, торговать с другими странами teiste maadega kauplema ~ kaubavahetust pidama, торгующие организации kaubandusorganisatsioonid;
‣ 172b müüma, müütama (ka ülek.); ülek. kupeldama; торговать в киоске kioskis müüma ~ müüja olema, торговать своей красотой oma ilu müüma ~ müütama ~ kaubaks tegema, торговать своей совестью oma südametunnistust müüma;
‣ 172b kõnek. (kauplemiseks) lahti olema; сегодня магазин не торгует täna on kauplus kinni;
‣ 172a кого-что madalk. tingima, kauplema
‣ 172b кем-чем, с кем-чем, без доп. kauplema, kaubavahetust pidama, kaubastama; торговать хлебом leivaga ~ viljaga kauplema, leiba ~ vilja kaubastama, торговать с другими странами teiste maadega kauplema ~ kaubavahetust pidama, торгующие организации kaubandusorganisatsioonid;
‣ 172b müüma, müütama (ka ülek.); ülek. kupeldama; торговать в киоске kioskis müüma ~ müüja olema, торговать своей красотой oma ilu müüma ~ müütama ~ kaubaks tegema, торговать своей совестью oma südametunnistust müüma;
‣ 172b kõnek. (kauplemiseks) lahti olema; сегодня магазин не торгует täna on kauplus kinni;
‣ 172a кого-что madalk. tingima, kauplema
трахинот 1 С м. од. pompaano (kala); синий трахинот zool. sinine pompaano (Trachinotus glaucus), сенегальский трахинот zool. senegali pompaano (Trachinotus goreensis)
убедить 292 (без 1 л. ед. ч.) Г сов. → несов. убеждать кого-что
‣ в чём veenma, uskuma panema; дать себя убедить end veenda laskma, он убедил нас в своей правоте ta veenis meid oma õigsuses ~ et tal on õigus;
‣ с инф. keelitama, keelitlema; убедить отца лечиться isa ravima ~ ravile keelitama, veenma, et isa end raviks, убедить брата остаться keelitama, et vend jääks, venda jääma keelitama
‣ в чём veenma, uskuma panema; дать себя убедить end veenda laskma, он убедил нас в своей правоте ta veenis meid oma õigsuses ~ et tal on õigus;
‣ с инф. keelitama, keelitlema; убедить отца лечиться isa ravima ~ ravile keelitama, veenma, et isa end raviks, убедить брата остаться keelitama, et vend jääks, venda jääma keelitama
убеждённость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) в чём veendumus; внутренняя убеждённость veendumus, убеждённость в своей правоте veendumus oma õigsuses, kindel usk oma seisukoha õigsusse, с убеждённостью veendunult, kindlas usus
уверить 269a Г сов. → несов. уверять кого-что, в чём
‣ veenma, uskuma panema; он уверил нас в своей правоте ta veenis meid oma õigsuses, ta pani meid uskuma, et tal on õigus;
‣ kinnitama, tõendama; уверить в дружбе sõprust kinnitama, смею вас уверить julgen teile kinnitada, kinnitan teile
‣ veenma, uskuma panema; он уверил нас в своей правоте ta veenis meid oma õigsuses, ta pani meid uskuma, et tal on õigus;
‣ kinnitama, tõendama; уверить в дружбе sõprust kinnitama, смею вас уверить julgen teile kinnitada, kinnitan teile
увлечь 378a Г сов. → несов. увлекать
‣ кого-что (vägisi) kaasa viima ~ haarama ~ tõmbama, ära ~ eemale kandma ~ viima; увлечь в сторону eemale viima ~ kandma, увлечь за собой kaasa kiskuma (ka ülek.), течение увлекло его vool kiskus teda kaasa, толпа увлекла его с собой rahvahulk viis ~ kandis ta endaga kaasa;
‣ кого-что, чем ülek. kaasa kiskuma, paeluma, köitma, (kaasa) haarama, kütkestama, vaimustama, innustama; увлечь зрителей своей игрой vaatajaid oma mänguga haarama ~ köitma, увлечь своим примером isikliku eeskujuga innustama ~ kaasa kiskuma ~ nakatama, работа увлекла его töö haaras teda, ta oli tööst haaratud;
‣ кого ülek. (ära) võluma; увлечь девушку neidu ära võluma
‣ кого-что (vägisi) kaasa viima ~ haarama ~ tõmbama, ära ~ eemale kandma ~ viima; увлечь в сторону eemale viima ~ kandma, увлечь за собой kaasa kiskuma (ka ülek.), течение увлекло его vool kiskus teda kaasa, толпа увлекла его с собой rahvahulk viis ~ kandis ta endaga kaasa;
‣ кого-что, чем ülek. kaasa kiskuma, paeluma, köitma, (kaasa) haarama, kütkestama, vaimustama, innustama; увлечь зрителей своей игрой vaatajaid oma mänguga haarama ~ köitma, увлечь своим примером isikliku eeskujuga innustama ~ kaasa kiskuma ~ nakatama, работа увлекла его töö haaras teda, ta oli tööst haaratud;
‣ кого ülek. (ära) võluma; увлечь девушку neidu ära võluma
уже II частица rõhutab juurdekuuluvat sõna juba; уже не раз ты спасал меня sa oled mind juba mitu korda päästnud, уже по своей природе juba oma loomult ~ loomu poolest, уже по одному голосу ainuüksi ~ juba üksnes hääle järgi
умирать 169b Г несов. → сов. умереть
‣ от чего, за кого-что, без доп. surema (ka ülek.); ülek. välja surema, hääbuma; умирать, защищая родину kodumaad kaitstes langema ~ surema ~ surma saama, умирать за свободу vabaduse eest elu andma, умирать от голода nälga surema, умирать от тифа tüüfusesse surema, умирать своей смертью õiget ~ loomulikku surma surema, умирать от скуки kõnek. igavuse kätte ~ igavusest surema ~ suremas olema, умирать с горя kõnek. mure kätte surema ~ suremas olema, природа умирает loodus sureb ~ hääbub, дерево умирает puu sureb välja;
‣ (без сов.) только наст. вр. kõnek. (tähenduse intensiivistamisel) sure või ära; умираю устала olen surmani väsinud ~ surmväsinud ~ surmlikult väsinud, умираю есть хочу kõht on nii tühi, et sure või ära, он умирает спать хочет teda vaevab põrgulik uni;
◊ умирать ~ умереть со смеху kõnek. naeru kätte surema, end surnuks ~ lõhki ~ katki naerma; хоть ложись да умирай kõnek. pane või kõrvad pea alla, poe või kirstu
‣ от чего, за кого-что, без доп. surema (ka ülek.); ülek. välja surema, hääbuma; умирать, защищая родину kodumaad kaitstes langema ~ surema ~ surma saama, умирать за свободу vabaduse eest elu andma, умирать от голода nälga surema, умирать от тифа tüüfusesse surema, умирать своей смертью õiget ~ loomulikku surma surema, умирать от скуки kõnek. igavuse kätte ~ igavusest surema ~ suremas olema, умирать с горя kõnek. mure kätte surema ~ suremas olema, природа умирает loodus sureb ~ hääbub, дерево умирает puu sureb välja;
‣ (без сов.) только наст. вр. kõnek. (tähenduse intensiivistamisel) sure või ära; умираю устала olen surmani väsinud ~ surmväsinud ~ surmlikult väsinud, умираю есть хочу kõht on nii tühi, et sure või ära, он умирает спать хочет teda vaevab põrgulik uni;
◊ умирать ~ умереть со смеху kõnek. naeru kätte surema, end surnuks ~ lõhki ~ katki naerma; хоть ложись да умирай kõnek. pane või kõrvad pea alla, poe või kirstu
фанатичный 126 П (кр. ф. фанатичен, фанатична, фанатично, фанатичны) fanaatiline, pimesi veendunud ~ andunud, täielikult pühendunud, kirglikult harrastav; фанатичный человек fanaatik, fanaatiline inimene, фанатичен в своей ненависти pime ~ sõge oma vihkamises, fanaatiliselt ~ sõgedalt vihkav
хирург II 18 С м. од. kirurgkala; zool. полосатый хирург vöödiline kirurgkala (Acanthurus triostegus), синий хирург sinine kirurgkala (Acanthurus coeruleus), хирурги kirurgkalad (Acanthurus)
хозяин 1 (мн. ч. им. п. хозяева, род. п. хозяев, дат. п. хозяевам) С м. од.
‣ peremees (omanik; pereisa; ka ülek.); хозяин предприятия ettevõtte peremees ~ omanik, хозяин дачи suvila peremees ~ omanik, хозяева страны maa peremehed, хозяева поля väljaku peremehed (spordis), хозяин положения olukorra peremees, хозяин своей судьбы oma saatuse peremees, выйти из батраков в хозяева sulasest peremeheks saama, стать хозяином peremeheks hakkama, жить хозяином peremehe elu elama;
‣ biol. peremeesorganism;
‣ madalk. mees (abikaasana);
◊ хозяин своего слова ~ своему слову sõnapidaja ~ oma sõna peremees; сам себе хозяин ise enda peremees (olema)
‣ peremees (omanik; pereisa; ka ülek.); хозяин предприятия ettevõtte peremees ~ omanik, хозяин дачи suvila peremees ~ omanik, хозяева страны maa peremehed, хозяева поля väljaku peremehed (spordis), хозяин положения olukorra peremees, хозяин своей судьбы oma saatuse peremees, выйти из батраков в хозяева sulasest peremeheks saama, стать хозяином peremeheks hakkama, жить хозяином peremehe elu elama;
‣ biol. peremeesorganism;
‣ madalk. mees (abikaasana);
◊ хозяин своего слова ~ своему слову sõnapidaja ~ oma sõna peremees; сам себе хозяин ise enda peremees (olema)
художник 18 С м. од.
‣ kunstnik, taidur (maalija, maalikunstnik, graafik, skulptor; ka ülek.); свободный художник vabakunstnik, художник миниатюрной живописи miniatuurimaalija, художник росписи по дереву puidumaalija, картина известного художника tuntud ~ kuulsa kunstniku maal, художник сцены lavakunstnik;
‣ ülek. meister, (suur) asjatundja; художник слова sõnameister (kirjanik), художник своего дела ~ в своём деле ~ по своей части oma ala meister ~ suur asjatundja
‣ kunstnik, taidur (maalija, maalikunstnik, graafik, skulptor; ka ülek.); свободный художник vabakunstnik, художник миниатюрной живописи miniatuurimaalija, художник росписи по дереву puidumaalija, картина известного художника tuntud ~ kuulsa kunstniku maal, художник сцены lavakunstnik;
‣ ülek. meister, (suur) asjatundja; художник слова sõnameister (kirjanik), художник своего дела ~ в своём деле ~ по своей части oma ala meister ~ suur asjatundja
череда I 52 С ж. неод.
‣ van. (järje)kord, järg; придёт и моя череда (küll) tuleb ka minu kord;
‣ rida, rodu, jada; нескончаемая череда людей lõputu inimvool;
◊ идти своей чередой van. oma rada ~ omasoodu minema; всему своя череда van. iga asi omal ajal
‣ van. (järje)kord, järg; придёт и моя череда (küll) tuleb ka minu kord;
‣ rida, rodu, jada; нескончаемая череда людей lõputu inimvool;
◊ идти своей чередой van. oma rada ~ omasoodu minema; всему своя череда van. iga asi omal ajal
честь I 90 (предл. п. ед. ч. о чести, в чести и в чести) С ж. неод. (без мн. ч.) au; дело чести auasi, долг чести aukohus, человек чести aumees, džentelmen, девичья честь neiuau, честь семьи perekonna au ~ hea nimi, честь мундира mundriau, воинская честь sõjaväeline au, sõjameheau, дорожить своей честью oma au kalliks pidama, защищать спортивную честь страны riigi ~ maa spordiau kaitsma, клясться (своей) честью oma au juures ~ nimel vanduma, оказать честь кому kellele au osutama, воздавать честь au andma, отдавать ~ отдать воинскую честь sõj. au andma, затронуть ~ задеть честь кого kelle au riivama ~ haavama, оскорбить ~ уронить ~ запятнять чью честь kelle au ~ ausat nime määrima ~ teotama, потерять честь (1) süütust kaotama, (2) ausast nimest ilma jääma, нам выпала честь meil oli au, meile langes ~ sai osaks au, это большая честь для меня see on mulle suur au, в честь кого kelle auks, к его чести tema auks (peab ütlema), он в чести kõnek. teda peetakse au sees ~ austatakse, ta on tehtud mees, честь и слава героям au ja kuulsus sangareile ~ kangelastele;
◊ пора и честь знать kõnek. on aeg lahkuda ~ minema hakata, on paras aeg millele punkti panna; честь честью, честь по чести kõnek. nagu kord ja kohus; выйти с честью из чего millest auga välja tulema; по чести сказать van. tõtt öelda, ausalt öeldes; с честью сделать ~ выполнить ausalt ~ südametunnistusega ~ tipp-topp ära tegema; честь имею van. head aega; имею честь van. mul on au; делает кому честь teeb kellele au; невелика честь pole teab mis suur au; слишком много чести кому ~ для кого liiga suur au kellele
◊ пора и честь знать kõnek. on aeg lahkuda ~ minema hakata, on paras aeg millele punkti panna; честь честью, честь по чести kõnek. nagu kord ja kohus; выйти с честью из чего millest auga välja tulema; по чести сказать van. tõtt öelda, ausalt öeldes; с честью сделать ~ выполнить ausalt ~ südametunnistusega ~ tipp-topp ära tegema; честь имею van. head aega; имею честь van. mul on au; делает кому честь teeb kellele au; невелика честь pole teab mis suur au; слишком много чести кому ~ для кого liiga suur au kellele
что-нибудь 159 М midagi, miski; нет ли чего-нибудь почитать? kas midagi lugeda anda pole?, покажи что-нибудь из своей коллекции näita midagi oma kogust
чулок 24 (род. п. мн. ч. чулок) С м. неод. sukk; шерстяные чулки villased sukad, защитные чулки kaitsesukad, меховые чулки karusnahksed säärised ~ säärekatted, полотняные чулки riidest säärised ~ säärekatted ~ sukad, чулки гольф põlvikud, põlvsukad, чулок полуоси tehn. (ratta)võllikate, (ratta)võllikest (autol); пегий в белых чулках valgete sokkidega pugalik hobune;
◊ синий чулок iroon. sinisukk
◊ синий чулок iroon. sinisukk
шкура 51 С ж.
‣ неод. nahk; nahat. toornahk; шкура оленя põdra(toor)nahk, свиная шкура sea(toor)nahk, медвежья шкура karunahk;
‣ од. vulg. nahahoidja; täinahk, täi (ka sõimusõna);
‣ од. vulg. saatanahing, saatananahk (kirumissõna);
◊ спасать свою шкуру kõnek. oma nahka päästma; испытать ~ почувствовать на своей ~ собственной шкуре kõnek. omal nahal tunda saama; быть ~ очутиться в чьей шкуре kõnek. kelle nahas olema; влезть ~ попасть в чью шкуру kõnek. kelle nahas olema ~ olla katsuma; волк в овечьей шкуре hunt lambanahas; делить шкуру неубитого медведя karu nahka jagama, enne kui karu käes; драть ~ сдирать ~ содрать шкуру, драть ~ содрать две ~ три шкуры, драть ~ содрать семь шкур с кого kõnek. kelle seljast mitut nahka võtma ~ koorima; шкура барабанная madalk. (1) täinahk (sõimusõna), (2) kroonutäi, kroonukrobi, nahk; лезть из шкуры вoн kõnek. (kas või) nahast välja pugema, ihust ja hingest püüdma; спускать ~ спустить шкуру с кого kõnek. kellelt nahka maha võtma, kellele naha peale andma; дрожать за свою шкуру kõnek. oma naha pärast värisema
‣ неод. nahk; nahat. toornahk; шкура оленя põdra(toor)nahk, свиная шкура sea(toor)nahk, медвежья шкура karunahk;
‣ од. vulg. nahahoidja; täinahk, täi (ka sõimusõna);
‣ од. vulg. saatanahing, saatananahk (kirumissõna);
◊ спасать свою шкуру kõnek. oma nahka päästma; испытать ~ почувствовать на своей ~ собственной шкуре kõnek. omal nahal tunda saama; быть ~ очутиться в чьей шкуре kõnek. kelle nahas olema; влезть ~ попасть в чью шкуру kõnek. kelle nahas olema ~ olla katsuma; волк в овечьей шкуре hunt lambanahas; делить шкуру неубитого медведя karu nahka jagama, enne kui karu käes; драть ~ сдирать ~ содрать шкуру, драть ~ содрать две ~ три шкуры, драть ~ содрать семь шкур с кого kõnek. kelle seljast mitut nahka võtma ~ koorima; шкура барабанная madalk. (1) täinahk (sõimusõna), (2) kroonutäi, kroonukrobi, nahk; лезть из шкуры вoн kõnek. (kas või) nahast välja pugema, ihust ja hingest püüdma; спускать ~ спустить шкуру с кого kõnek. kellelt nahka maha võtma, kellele naha peale andma; дрожать за свою шкуру kõnek. oma naha pärast värisema
