[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 58 artiklit
ванильный 126 П vanill-, vanilli-; ванильный сахар vanillsuhkur, ванильный стручок vanillikaun, ванильный порошок vanillipulber
виноградный 126 П viinamarja-; viinapuu-; виноградный сок viinamarjamahl, виноградное вино viinamarjavein, виноградный сахар keem. viinamarjasuhkur, glükoos, виноградная лоза viinapuuväät
вода 53 (вин. п. ед. ч. воду) С ж. неод.
‣ vesi; проточная вода läbivoolav vesi, стоячая вода seisev vesi, питьевая вода joogivesi, сырая вода keetmata vesi, кипячёная вода keedetud vesi, пресная вода mage vesi, минеральная вода mineraalvesi, tervisvesi, непитьевая вода, вода, непригодная для питья joogikõlbmatu vesi, сточная вода, сточные воды reovesi, -veed, heitvesi, колодезная вода kaevuvesi, родниковая ~ ключевая вода allikavesi, lättevesi, жёсткая вода kare vesi, высокая вода kõrgvesi, tulvavesi, грунтовая вода põhjavesi, geol. pinnasevesi, святая вода kirikl. pühavesi, pühitsetud vesi, тяжёлая вода keem., füüs. raske vesi, струя воды veejuga, уровень воды veeseis, -tase, жёлтая вода med. roheline kae, glaukoom, бриллиант чистой воды puhas ~ ehtne briljant, идти за водой, kõnek. идти по воду vett tooma minema, ехать по воде, ехать водой veeteed ~ vesitsi ~ vett mööda sõitma, спустить корабль на воду laeva vette laskma, в его статье много воды ülek. tema artikkel on päris vesine ~ kesine ~ lahja;
‣ (обычно мн. ч.) veed; вешние воды kevadveed, территориальные воды territoriaalveed, лечение водами vesiravi, поехать на воды tervisvetele sõitma;
◊ живая вода folkl. eluvesi; седьмая ~ десятая вода на киселе kõnek. viies vesi taari peal (kaugelt sugulane); водой не разольёшь ~ не разлить kõnek. (lahutamatud) nagu sukk ja saabas; как с гуся вода kõnek. nagu hane selga vesi; лить воду на чью мельницу kelle veskile vett valama; много воды утекло palju vett on merre voolanud; (молчит,) словно воды в рот набрал vait nagu sukk, nagu oleks suu vett täis; пройти огонь и воду tulest ja veest läbi käima; прятать ~ спрятать концы в воду kõnek. jälgi kaotama; толочь воду в ступе kõnek., p ешетом воду носить kõnek. sõelaga vett kandma; выводить ~ вывести на чистую воду kõnek. päevavalgele tooma; выходить ~ выйти сухим из воды kõnek. puhtalt välja tulema, terve nahaga pääsema; как в воду канул kõnek. kadus nagu vits vette ~ nagu tina tuhka; (он) как в воду глядел kõnek. justkui oleks selgeltnägija; как в воду опущенный kõnek. nagu vette kastetud, norus; сажать ~ посадить на хлеб и воду vee ja leiva peale panema; (похожи) как две капли воды sarnased nagu kaks tilka vett
‣ vesi; проточная вода läbivoolav vesi, стоячая вода seisev vesi, питьевая вода joogivesi, сырая вода keetmata vesi, кипячёная вода keedetud vesi, пресная вода mage vesi, минеральная вода mineraalvesi, tervisvesi, непитьевая вода, вода, непригодная для питья joogikõlbmatu vesi, сточная вода, сточные воды reovesi, -veed, heitvesi, колодезная вода kaevuvesi, родниковая ~ ключевая вода allikavesi, lättevesi, жёсткая вода kare vesi, высокая вода kõrgvesi, tulvavesi, грунтовая вода põhjavesi, geol. pinnasevesi, святая вода kirikl. pühavesi, pühitsetud vesi, тяжёлая вода keem., füüs. raske vesi, струя воды veejuga, уровень воды veeseis, -tase, жёлтая вода med. roheline kae, glaukoom, бриллиант чистой воды puhas ~ ehtne briljant, идти за водой, kõnek. идти по воду vett tooma minema, ехать по воде, ехать водой veeteed ~ vesitsi ~ vett mööda sõitma, спустить корабль на воду laeva vette laskma, в его статье много воды ülek. tema artikkel on päris vesine ~ kesine ~ lahja;
‣ (обычно мн. ч.) veed; вешние воды kevadveed, территориальные воды territoriaalveed, лечение водами vesiravi, поехать на воды tervisvetele sõitma;
◊ живая вода folkl. eluvesi; седьмая ~ десятая вода на киселе kõnek. viies vesi taari peal (kaugelt sugulane); водой не разольёшь ~ не разлить kõnek. (lahutamatud) nagu sukk ja saabas; как с гуся вода kõnek. nagu hane selga vesi; лить воду на чью мельницу kelle veskile vett valama; много воды утекло palju vett on merre voolanud; (молчит,) словно воды в рот набрал vait nagu sukk, nagu oleks suu vett täis; пройти огонь и воду tulest ja veest läbi käima; прятать ~ спрятать концы в воду kõnek. jälgi kaotama; толочь воду в ступе kõnek., p ешетом воду носить kõnek. sõelaga vett kandma; выводить ~ вывести на чистую воду kõnek. päevavalgele tooma; выходить ~ выйти сухим из воды kõnek. puhtalt välja tulema, terve nahaga pääsema; как в воду канул kõnek. kadus nagu vits vette ~ nagu tina tuhka; (он) как в воду глядел kõnek. justkui oleks selgeltnägija; как в воду опущенный kõnek. nagu vette kastetud, norus; сажать ~ посадить на хлеб и воду vee ja leiva peale panema; (похожи) как две капли воды sarnased nagu kaks tilka vett
выходить 383b Г несов. → сов. выйти
‣ väljuma, lahkuma, välja minema ~ tulema; выходить из комнаты toast välja minema, выходить из вагона vagunist väljuma, выходить в поле põllule minema, выходить в море merele minema, он не выходил из дому ta ei tõstnud kodunt jalga, больной ещё не выходит haige ei käi veel õues, он скоро выходит из больницы ta saab varsti haiglast välja, выходить на работу tööle tulema, солнце выходит из-за тучи päike tuleb pilve tagant välja, выходить в отставку erru minema, выходить на пенсию pensionile minema ~ jääma, выходить на охоту (saagi)jahile minema (looma kohta), выходить из игры (ka ülek.) mängust lahkuma;
‣ välja jõudma ~ minema; выходить на дорогу teele (välja) jõudma, фронт уже выходил к морю rinne jõudis juba mereni, выходить один на один с вратарём väravavahiga vastamisi ~ mees mehe vastu minema;
‣ (trükist) ilmuma; выходило новое издание книги oli ilmumas raamatu uustrükk, выходить из печати trükist ilmuma;
‣ из чего kaduma, (olemast) lakkama; выходить из моды moest minema, выходить из употребления käibelt kaduma;
‣ kõnek. otsa saama ~ lõppema; kuluma, minema; срок выходит tähtaeg on lähedal;
‣ за кого (mehele) minema kellele, abielluma kellega; выходить замуж mehele minema, abielluma, выходить за врача kõnek. arstile mehele minema, arstiga abielluma;
‣ из кого-чего, кем-чем välja tulema, saama; выходить победителем võitjaks tulema;
‣ (без сов.) (vaatega mille poole) olema; окно выходит на улицу aken on tänava poole, комната выходит окнами в сад toa aknad avanevad aeda;
‣ из чего välja astuma; выходить из кооператива kooperatiivist välja astuma;
‣ из кого-чего pärinema; выходить из крестьян maalt ~ talupoegadest pärinema;
◊ выходить ~ выйти сухим из воды kõnek. terve nahaga pääsema, supist puhtalt välja tulema; выходить ~ выйти из себя endast välja minema, enesevalitsust kaotama; выходить ~ выйти из терпения kannatust kaotama; выходить ~ выйти из пелёнок kõnek. lapsekingadest välja kasvama; выходить ~ выйти из повиновения sõna kuulmast lakkama; не выходит из головы ei lähe meelest; выходить ~ выйти в люди haljale oksale jõudma, hea järje peale saama; выходить ~ выйти в свет ilmuma; выходить ~ выйти на первое место esikohale tulema; выходить ~ выйти из доверия usaldust kaotama; выходить ~ выйти из строя rivist välja langema; из ряда вон выходящий erakordne
‣ väljuma, lahkuma, välja minema ~ tulema; выходить из комнаты toast välja minema, выходить из вагона vagunist väljuma, выходить в поле põllule minema, выходить в море merele minema, он не выходил из дому ta ei tõstnud kodunt jalga, больной ещё не выходит haige ei käi veel õues, он скоро выходит из больницы ta saab varsti haiglast välja, выходить на работу tööle tulema, солнце выходит из-за тучи päike tuleb pilve tagant välja, выходить в отставку erru minema, выходить на пенсию pensionile minema ~ jääma, выходить на охоту (saagi)jahile minema (looma kohta), выходить из игры (ka ülek.) mängust lahkuma;
‣ välja jõudma ~ minema; выходить на дорогу teele (välja) jõudma, фронт уже выходил к морю rinne jõudis juba mereni, выходить один на один с вратарём väravavahiga vastamisi ~ mees mehe vastu minema;
‣ (trükist) ilmuma; выходило новое издание книги oli ilmumas raamatu uustrükk, выходить из печати trükist ilmuma;
‣ из чего kaduma, (olemast) lakkama; выходить из моды moest minema, выходить из употребления käibelt kaduma;
‣ kõnek. otsa saama ~ lõppema; kuluma, minema; срок выходит tähtaeg on lähedal;
‣ за кого (mehele) minema kellele, abielluma kellega; выходить замуж mehele minema, abielluma, выходить за врача kõnek. arstile mehele minema, arstiga abielluma;
‣ из кого-чего, кем-чем välja tulema, saama; выходить победителем võitjaks tulema;
‣ (без сов.) (vaatega mille poole) olema; окно выходит на улицу aken on tänava poole, комната выходит окнами в сад toa aknad avanevad aeda;
‣ из чего välja astuma; выходить из кооператива kooperatiivist välja astuma;
‣ из кого-чего pärinema; выходить из крестьян maalt ~ talupoegadest pärinema;
◊ выходить ~ выйти сухим из воды kõnek. terve nahaga pääsema, supist puhtalt välja tulema; выходить ~ выйти из себя endast välja minema, enesevalitsust kaotama; выходить ~ выйти из терпения kannatust kaotama; выходить ~ выйти из пелёнок kõnek. lapsekingadest välja kasvama; выходить ~ выйти из повиновения sõna kuulmast lakkama; не выходит из головы ei lähe meelest; выходить ~ выйти в люди haljale oksale jõudma, hea järje peale saama; выходить ~ выйти в свет ilmuma; выходить ~ выйти на первое место esikohale tulema; выходить ~ выйти из доверия usaldust kaotama; выходить ~ выйти из строя rivist välja langema; из ряда вон выходящий erakordne
говорить 285a Г несов. что, кому, о ком-чём, с кем rääkima, kõnelema, ütlema; ребёнок ещё не говорит laps ei räägi veel, говорить по-русски vene keelt ~ vene keeli rääkima, говорить правду tõtt rääkima ~ ütlema, это ни о чём ещё не говорит see ei ütle veel midagi, говорить с самим собой iseendaga rääkima, говорит Таллинн siin Tallinn (ringhäälingus), говорят тебе! kõnek. sulle ju öeldi ~ öeldakse! цифры говорят сами за себя arvud räägivad ise ~ enda eest, говорят, это правда see pidavat tõsi olema, говорить сквозь зубы läbi hammaste rääkima, говорить на разных языках (1) mitut keelt kõnelema, (2) ülek. üksteist mitte mõistma, eri keelt kõnelema, не говоря уже о том, что(бы)... rääkimata sellest, et..., между нами говоря omavahel öelda, говорить загадками mõistu kõnelema, собственно говоря õieti öelda, иначе говоря teiste sõnadega;
◊ не говоря худого ~ дурного слова paha sõna ütlemata; и не говори(те)! kõnek. mis seda rääkida! aga loomulikult! jumala eest! что вы говорите? kõnek. kas tõesti? ärge rääkige! говорить ~ сказать в лицо что кому kellele mida näkku ~ suisa suhu ütlema; говорить на ветер tühje sõnu tegema, sõnu tuulde loopima; говорить начистoту suud puhtaks rääkima; говорить под руку без доп., кому jutuga keda eksitama
◊ не говоря худого ~ дурного слова paha sõna ütlemata; и не говори(те)! kõnek. mis seda rääkida! aga loomulikult! jumala eest! что вы говорите? kõnek. kas tõesti? ärge rääkige! говорить ~ сказать в лицо что кому kellele mida näkku ~ suisa suhu ütlema; говорить на ветер tühje sõnu tegema, sõnu tuulde loopima; говорить начистoту suud puhtaks rääkima; говорить под руку без доп., кому jutuga keda eksitama
жжёный 126 П põletatud, kõrvetatud; жжёная известь põletatud lubi, toorlubi, жжёный сахар kõrvetatud suhkur
завихриться 269 (без 1 и 2 л.; повел. накл. завихрись,) завихриться 285 Г сов. kõnek.
‣ (tuulepöörisena) keerlema hakkama; завихрились сухие листья kuivanud lehed hakkasid keerlema;
‣ от чего turri ~ tuusti minema; соломенная крыша завихрилась от ветра tuul tuustis katuseõled ülespidi
‣ (tuulepöörisena) keerlema hakkama; завихрились сухие листья kuivanud lehed hakkasid keerlema;
‣ от чего turri ~ tuusti minema; соломенная крыша завихрилась от ветра tuul tuustis katuseõled ülespidi
заняться II 263 (прош. вр. занялся и занялся, занялась, занялось, занялись) Г сов. → несов. заниматься II
‣ loitma ~ lõkkele lööma, tuld võtma; костёр занялся lõke lõi loitma, сухие ветки быстро занялись kuivad oksad võtsid kiiresti tuld, занялся пожар puhkes tulekahju;
‣ koitma hakkama, punetama lööma; заря занялась koit lõi punetama ~ kumama, утро занялось koitis, hakkas koitma
‣ loitma ~ lõkkele lööma, tuld võtma; костёр занялся lõke lõi loitma, сухие ветки быстро занялись kuivad oksad võtsid kiiresti tuld, занялся пожар puhkes tulekahju;
‣ koitma hakkama, punetama lööma; заря занялась koit lõi punetama ~ kumama, утро занялось koitis, hakkas koitma
затрещать 180 Г сов.
‣ от чего, без доп. praksuma ~ pragisema ~ raksuma ~ ragisema ~ tärisema ~ ragistama hakkama; сухие ветки затрещали под ногами kuivad oksad praksatasid jalge all, пулемёт затрещал kuulipilduja hakkas tärisema ~ täristama, кузнечики затрещали tirtsud hakkasid siristama;
‣ ülek. kõikuma ~ vankuma lööma; kokku varisema; трон затрещал troon lõi kõikuma;
‣ ülek. kõnek. vadistama ~ sädistama ~ kädistama hakkama;
◊ затрещать по (всем) швам kõnek. õmblustest ragisema hakkama, koost lagunema (hakkama), vankuma lööma, kokku variseda ähvardama
‣ от чего, без доп. praksuma ~ pragisema ~ raksuma ~ ragisema ~ tärisema ~ ragistama hakkama; сухие ветки затрещали под ногами kuivad oksad praksatasid jalge all, пулемёт затрещал kuulipilduja hakkas tärisema ~ täristama, кузнечики затрещали tirtsud hakkasid siristama;
‣ ülek. kõikuma ~ vankuma lööma; kokku varisema; трон затрещал troon lõi kõikuma;
‣ ülek. kõnek. vadistama ~ sädistama ~ kädistama hakkama;
◊ затрещать по (всем) швам kõnek. õmblustest ragisema hakkama, koost lagunema (hakkama), vankuma lööma, kokku variseda ähvardama
катить Г несов.
‣ 316a что (ühes suunas) veeretama; lükkama; vedama; катить бочку tünni veeretama, катить коляску lapsevankrit lükkama, катить санки kelku vedama;
‣ 316b kõnek. kihutama, vurama; (mäest alla) veerema; lippama; по дороге катила машина auto vuras mööda teed, пот катил градом с кого kõnek. higi voolas oja(de)na kellel; vrd. катать
‣ 316a что (ühes suunas) veeretama; lükkama; vedama; катить бочку tünni veeretama, катить коляску lapsevankrit lükkama, катить санки kelku vedama;
‣ 316b kõnek. kihutama, vurama; (mäest alla) veerema; lippama; по дороге катила машина auto vuras mööda teed, пот катил градом с кого kõnek. higi voolas oja(de)na kellel; vrd. катать
класть 356a (без страд. прич.) Г несов. → сов. положить
‣ кого-что, на что, во что (pikali, lapiti) asetama, panema, tõstma; класть книгу на полку raamatut riiulile panema, класть больного на носилки haiget kanderaamile panema, отца кладут в больницу isa võetakse ~ jäetakse haiglasse (sisse), класть противника на лопатки vastast seljatama ~ selili panema ~ suruma, класть ногу на ногу jalga üle põlve panema ~ tõstma, класть деньги на текущий счёт raha jooksevkontole ~ jooksvale arvele (kõnek.) panema, класть чемодан на верхнюю полку kohvrit ülemisele riiulile tõstma ~ panema, класть блины на тарелку pannkooke taldrikule tõstma ~ panema, класть сахар в чай teele suhkrut panema, класть вещи в чемодан asju kohvrisse panema ~ laduma, класть яйца munema, класть краску värvima, värvi peale kandma, класть печать pitserit panema ~ peale vajutama, класть начало чему mida alustama, rajama, millele alust panema, mille algus olema, класть конец чему millele lõppu tegema, класть в основу aluseks võtma, класть поклоны kummardusi tegema;
‣ на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
‣ что, на что kõnek. kulutama; класть много сил на что millele palju jõudu kulutama;
‣ сов. сложить что laduma; класть печь ahju laduma;
◊ класть ~ положить голову ~ жизнь ~ живот за кого-что, без доп. hukkuma, oma elu andma; класть (деньги) в кубышку kõnek. (raha) sukasäärde koguma; класть ~ положить зубы на полку kõnek. hambaid varna panema ~ riputama; класть пятно на кого-что varju heitma millele-kellele; класть ~ положить на (обе) лопатки кого kõnek. selja peale ~ selili panema keda; класть ~ положить под сукно что kalevi alla panema mida; (ему) пальца в рот не клади kõnek. ta ei lase endale kanna peale astuda, hoia näpud temast eemal; краше в гроб кладут kõnek. (on) nagu surmavari ~ surmakutsar
‣ кого-что, на что, во что (pikali, lapiti) asetama, panema, tõstma; класть книгу на полку raamatut riiulile panema, класть больного на носилки haiget kanderaamile panema, отца кладут в больницу isa võetakse ~ jäetakse haiglasse (sisse), класть противника на лопатки vastast seljatama ~ selili panema ~ suruma, класть ногу на ногу jalga üle põlve panema ~ tõstma, класть деньги на текущий счёт raha jooksevkontole ~ jooksvale arvele (kõnek.) panema, класть чемодан на верхнюю полку kohvrit ülemisele riiulile tõstma ~ panema, класть блины на тарелку pannkooke taldrikule tõstma ~ panema, класть сахар в чай teele suhkrut panema, класть вещи в чемодан asju kohvrisse panema ~ laduma, класть яйца munema, класть краску värvima, värvi peale kandma, класть печать pitserit panema ~ peale vajutama, класть начало чему mida alustama, rajama, millele alust panema, mille algus olema, класть конец чему millele lõppu tegema, класть в основу aluseks võtma, класть поклоны kummardusi tegema;
‣ на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
‣ что, на что kõnek. kulutama; класть много сил на что millele palju jõudu kulutama;
‣ сов. сложить что laduma; класть печь ahju laduma;
◊ класть ~ положить голову ~ жизнь ~ живот за кого-что, без доп. hukkuma, oma elu andma; класть (деньги) в кубышку kõnek. (raha) sukasäärde koguma; класть ~ положить зубы на полку kõnek. hambaid varna panema ~ riputama; класть пятно на кого-что varju heitma millele-kellele; класть ~ положить на (обе) лопатки кого kõnek. selja peale ~ selili panema keda; класть ~ положить под сукно что kalevi alla panema mida; (ему) пальца в рот не клади kõnek. ta ei lase endale kanna peale astuda, hoia näpud temast eemal; краше в гроб кладут kõnek. (on) nagu surmavari ~ surmakutsar
колотый I 119
‣ страд. прич. Г колоть I;
‣ прич. → П tükk-, tükeldatud, lõhutud, purustatud, tükkideks raiutud; колотые дрова lõhutud puud, колотый сахар murdsuhkur, tükksuhkur (lõhutud tükkides)
‣ страд. прич. Г колоть I;
‣ прич. → П tükk-, tükeldatud, lõhutud, purustatud, tükkideks raiutud; колотые дрова lõhutud puud, колотый сахар murdsuhkur, tükksuhkur (lõhutud tükkides)
колоть I 252 Г несов. что raiuma, lõhkuma, tükeldama; колоть лёд jääd raiuma, колоть дрова puid lõhkuma, колоть сахар suhkrut tükeldama, колоть орехи pähkleid purustama
молочный 126 П
‣ piim-, piima-; piimjas, piimvalge; молочная кислота keem. piimhape, молочная спелость põll. piimküpsus, молочное стекло piimklaas, молочный сахар keem. piimasuhkur, laktoos, молочные продукты piimasaadused, -tooted, молочная промышленность piimatööstus, молочный зуб piimahammas, молочная кухня (1) (imikute) piimaköök, (2) piimamenüü, молочная каша piimapuder (piimaga keedetud), молочный поросёнок piimapõrsas, молочная корова piimalehm, молочное животноводство piimakarjandus, piimakarjakasvatus, молочный брат piimavend, молочное дерево bot. piimapuu, piimabroosimum (Brosimum galactodendron, Galactodendron utile), молочного цвета piimvalge, piimjas, piimjasvalge, молочный сепаратор koorelahuti;
‣ П → С молочная ж. неод. piimakauplus, piimapood; piimasaal, piimabaar;
‣ П → С молочное с. неод. (без мн. ч.) piimatoit, piimatoidud;
◊ молочные реки и кисельные берега folkl. piimajõed ja pudrumäed
‣ piim-, piima-; piimjas, piimvalge; молочная кислота keem. piimhape, молочная спелость põll. piimküpsus, молочное стекло piimklaas, молочный сахар keem. piimasuhkur, laktoos, молочные продукты piimasaadused, -tooted, молочная промышленность piimatööstus, молочный зуб piimahammas, молочная кухня (1) (imikute) piimaköök, (2) piimamenüü, молочная каша piimapuder (piimaga keedetud), молочный поросёнок piimapõrsas, молочная корова piimalehm, молочное животноводство piimakarjandus, piimakarjakasvatus, молочный брат piimavend, молочное дерево bot. piimapuu, piimabroosimum (Brosimum galactodendron, Galactodendron utile), молочного цвета piimvalge, piimjas, piimjasvalge, молочный сепаратор koorelahuti;
‣ П → С молочная ж. неод. piimakauplus, piimapood; piimasaal, piimabaar;
‣ П → С молочное с. неод. (без мн. ч.) piimatoit, piimatoidud;
◊ молочные реки и кисельные берега folkl. piimajõed ja pudrumäed
над, надо предлог с твор. п.
‣ märkides isikut, eset, kohta, ruumi, mille kohal tegevus toimub kohal, kohale, üle, peale, -le; висеть над столом laua kohal rippuma, склониться над работой töö kohale kummarduma, занести шашку над головой mõõka pea kohale tõstma, надо мной minu kohal ~ kohale ~ üle, стоять над душой kellele millega hinge peale käima;
‣ märkides isikut, eset, nähtust, millele tegevus on suunatud kallal, juures, ääres, üle, pärast, -ga; трудиться над проектом projekti kallal töötama, ломать голову над задачей ülesande kallal pead murdma, плакать над письмом kirja lugedes nutma, скучать над книгой raamatu juures igavlema, стрелять над ухом kõrva juures ~ ääres paugutama, победа над врагом võit vaenlase üle, смеяться над самим собой iseenese üle naerma, дрожать над ребёнком lapse pärast värisema, опыты над растениями katsed taimedega, сделать над собой усилие oma jõudu kokku võtma, end sundima, жулики над жуликами kõnek. van. sulide sulid
‣ märkides isikut, eset, kohta, ruumi, mille kohal tegevus toimub kohal, kohale, üle, peale, -le; висеть над столом laua kohal rippuma, склониться над работой töö kohale kummarduma, занести шашку над головой mõõka pea kohale tõstma, надо мной minu kohal ~ kohale ~ üle, стоять над душой kellele millega hinge peale käima;
‣ märkides isikut, eset, nähtust, millele tegevus on suunatud kallal, juures, ääres, üle, pärast, -ga; трудиться над проектом projekti kallal töötama, ломать голову над задачей ülesande kallal pead murdma, плакать над письмом kirja lugedes nutma, скучать над книгой raamatu juures igavlema, стрелять над ухом kõrva juures ~ ääres paugutama, победа над врагом võit vaenlase üle, смеяться над самим собой iseenese üle naerma, дрожать над ребёнком lapse pärast värisema, опыты над растениями katsed taimedega, сделать над собой усилие oma jõudu kokku võtma, end sundima, жулики над жуликами kõnek. van. sulide sulid
остаться 223 Г сов. → несов. оставаться где, с инф., кем, с кем-чем, без доп. jääma; остаться на месте paigale jääma, остаться с больным haige juurde jääma, остаться на второй год teiseks aastaks ~ istuma jääma, остаться на поле боя lahinguväljale jääma, остаться в живых ellu jääma, победа осталась за ним võit jäi temale, остаться в чьих воспоминаниях kelle mälestustes edasi elama, остаться при своём мнении oma arvamuse juurde jääma, остаться у власти võimule jääma, остаться в силе jõusse jääma, остаться на руках у кого kelle hoolde ~ hoole alla jääma, остаться самим собой iseendaks ~ iseenesele truuks jääma, остаться вдовцом leseks jääma, остался должен кому jäi võlgu kellele, за вами осталось пять рублей teil jäi viis rubla maksta, остаться ни с чем kõigest ilma jääma, остаться без гроша kõnek. pennita ~ kopikata jääma, ждать осталось недолго oodata ei ole enam kaua, до встречи остались секунды kohtumiseni jäid ~ on jäänud mõned sekundid, ему осталось только проститься tal jäi üle ainult hüvasti jätta;
◊ остались ножки да рожки от кого kõnek. kellest jäid ainult sõrad ja sarved järele; мокрого места не останется ~ не осталось от кого madalk. kellest ei jää ~ ei jäänud märga plekkigi järele; ни кровинки в лице нет ~ не осталось у кого kes on näost kaame ~ läks näost kriitvalgeks, kelle näost kadus ~ oli kadunud viimnegi verepiisk; сухой нитки нет ~ не осталось на ком kes on läbimärg, kellel pole hamba allgi kuiva kohta; остаться ~ оставаться с носом kõnek. pikka nina saama, pika ninaga jääma
◊ остались ножки да рожки от кого kõnek. kellest jäid ainult sõrad ja sarved järele; мокрого места не останется ~ не осталось от кого madalk. kellest ei jää ~ ei jäänud märga plekkigi järele; ни кровинки в лице нет ~ не осталось у кого kes on näost kaame ~ läks näost kriitvalgeks, kelle näost kadus ~ oli kadunud viimnegi verepiisk; сухой нитки нет ~ не осталось на ком kes on läbimärg, kellel pole hamba allgi kuiva kohta; остаться ~ оставаться с носом kõnek. pikka nina saama, pika ninaga jääma
от, ото предлог с род. п.
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
переработать Г сов. → несов. перерабатывать
‣ 164a что, во что, на что töötlema, ümber ~ läbi ~ välja töötama, viimistlema; (läbi) seedima (ka ülek.); переработать свёклу в сахар peete suhkruks töötlema, переработать проект projekti ümber töötama, переработать статью artiklit ümber tegema ~ viimistlema;
‣ 164b üle aja töötama, üleajatööd tegema; kõnek. (end) üle töötama; переработать два часа kaks tundi kauem töötama
‣ 164a что, во что, на что töötlema, ümber ~ läbi ~ välja töötama, viimistlema; (läbi) seedima (ka ülek.); переработать свёклу в сахар peete suhkruks töötlema, переработать проект projekti ümber töötama, переработать статью artiklit ümber tegema ~ viimistlema;
‣ 164b üle aja töötama, üleajatööd tegema; kõnek. (end) üle töötama; переработать два часа kaks tundi kauem töötama
пилёный 126 П sae-, saetud; пилёный лес saepuit, -materjal, пилёные дрова saetud puud, пилёный камень ehit. saekivi, saetud kivi, пилёный сахар tükksuhkur
плодовый 119 П vilja-, puuvilja-; viljapuu-; плодовое тело гриба seene viljakeha, плодовое дерево viljapuu, плодовый сад viljapuuaed, puuviljaaed, плодовый сахар keem. fruktoos, puuviljasuhkur, levuloos, плодовые консервы puuviljakonservid, плодовая гниль aiand. puuviljamädanik
подмокнуть 344b Г сов. → несов. подмокать alt veidi märjaks saama; pisut märguma ~ niiskuma; сахар подмок suhkur on niiskunud ~ niiskeks saanud
положить Г сов. → несов. класть 311a
‣ кого-что, во что, на что (pikali, lapiti) panema, asetama, paigutama, tõstma; положить книгу на стол raamatut lauale panema, положить деньги на сберкнижку raha hoiuraamatu peale panema, raha hoiukassasse viima, положить больного в больницу haiget haiglasse panema ~ paigutama, положить сахар в чай teele ~ tee sisse suhkrut panema, положить ногу на ногу jalga üle põlve panema ~ tõstma, положить границу чему millele piiri panema, положить начало чему mida alustama, rajama, mille algus olema, положить конец чему millele lõppu tegema, положить в основу aluseks võtma, положить много сил на что milleks palju jõudu rakendama, положить стихи на музыку ~ на ноты luuletusi viisistama, luuletustele viisi looma;
‣ на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
‣ что, на что kõnek. kulutama;
‣ (без несов) кого ülek. kõnek. van. maha lööma, vagaseks tegema, kellele otsa peale tegema;
‣ 311b (без несов) с инф. van. otsustama; положили дать делу законный ход asjale otsustati anda seaduslik käik;
‣ (без несов) что кому kõnek. van. määrama, ette nägema; ей положили небольшое жалование talle määrati väike tasu ~ palk;
‣ положено кр. ф. страд. прич. прош. вр. в функции предик. кому, без доп. kõnek. с инф. tuleb, peab, on ette nähtud, on kohane, on kombeks; здесь находиться не положено siin ei tohi olla, он поступает так, как положено моряку ta toimib ~ talitab nii, nagu on kohane meremehele;
‣ положим 1 л. мн. ч. также в функции вводн. сл. и частицы oletame, mööname;
◊ положа руку на сердце kätt südamele pannes; как бог на душу положит кому nagu jumal juhatab; положить ~ класть под сукно что kalevi alla panema mida; положить ~ класть жизнь за кого-что, без доп. kelle-mille eest hukkuma, oma elu andma; положить ~ класть зубы на полку kõnek. hambaid varna riputama ~ panema; вынь да положь kõnek. olgu olla, mitte üks jutt
‣ кого-что, во что, на что (pikali, lapiti) panema, asetama, paigutama, tõstma; положить книгу на стол raamatut lauale panema, положить деньги на сберкнижку raha hoiuraamatu peale panema, raha hoiukassasse viima, положить больного в больницу haiget haiglasse panema ~ paigutama, положить сахар в чай teele ~ tee sisse suhkrut panema, положить ногу на ногу jalga üle põlve panema ~ tõstma, положить границу чему millele piiri panema, положить начало чему mida alustama, rajama, mille algus olema, положить конец чему millele lõppu tegema, положить в основу aluseks võtma, положить много сил на что milleks palju jõudu rakendama, положить стихи на музыку ~ на ноты luuletusi viisistama, luuletustele viisi looma;
‣ на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
‣ что, на что kõnek. kulutama;
‣ (без несов) кого ülek. kõnek. van. maha lööma, vagaseks tegema, kellele otsa peale tegema;
‣ 311b (без несов) с инф. van. otsustama; положили дать делу законный ход asjale otsustati anda seaduslik käik;
‣ (без несов) что кому kõnek. van. määrama, ette nägema; ей положили небольшое жалование talle määrati väike tasu ~ palk;
‣ положено кр. ф. страд. прич. прош. вр. в функции предик. кому, без доп. kõnek. с инф. tuleb, peab, on ette nähtud, on kohane, on kombeks; здесь находиться не положено siin ei tohi olla, он поступает так, как положено моряку ta toimib ~ talitab nii, nagu on kohane meremehele;
‣ положим 1 л. мн. ч. также в функции вводн. сл. и частицы oletame, mööname;
◊ положа руку на сердце kätt südamele pannes; как бог на душу положит кому nagu jumal juhatab; положить ~ класть под сукно что kalevi alla panema mida; положить ~ класть жизнь за кого-что, без доп. kelle-mille eest hukkuma, oma elu andma; положить ~ класть зубы на полку kõnek. hambaid varna riputama ~ panema; вынь да положь kõnek. olgu olla, mitte üks jutt
порох 21 (род. п. ед. ч. пороха и пороху) С м. неод. püssirohi; ülek. kõnek. tulesäde; бездымный порох suitsuta püssirohi, дымный ~ чёрный порох suitsuga ~ must püssirohi, охотничий порох jahipüssirohi, эта девочка -- настоящий порох see tüdruk on nagu kadakapõõsas ~ püssipauk;
◊ даром тратить порох kõnek. (1) asjata suud kulutama, (2) ilma soojaks kütta püüdma, tühja vaeva nägema ~ tööd tegema; держать порох сухим löögivalmis ~ lahinguvalmis olema; пахнет порохом kõnek. õhus on tunda püssirohulõhna; не хватает пороху у кого на что kelle jõud ei kanna, kellel jääb väest ~ julgusest vajaka, kellel on vähe jaksu; понюхать пороху kõnek. püssirohtu nuusutama; (ни) синь пороха van. mitte tuhkagi; пороха ~ пороху не выдумает imet ei tee, pole eriti nupukas
◊ даром тратить порох kõnek. (1) asjata suud kulutama, (2) ilma soojaks kütta püüdma, tühja vaeva nägema ~ tööd tegema; держать порох сухим löögivalmis ~ lahinguvalmis olema; пахнет порохом kõnek. õhus on tunda püssirohulõhna; не хватает пороху у кого на что kelle jõud ei kanna, kellel jääb väest ~ julgusest vajaka, kellel on vähe jaksu; понюхать пороху kõnek. püssirohtu nuusutama; (ни) синь пороха van. mitte tuhkagi; пороха ~ пороху не выдумает imet ei tee, pole eriti nupukas
порядочный 126 П (кр. ф. порядочен, порядочна, порядочно, порядочны)
‣ korralik (kõnek. ka ülek.), aus; порядочный человек korralik ~ aus inimene, даже порядочного ножа в доме нет pole korralikku ~ õiget nugagi majas;
‣ ülek. kõnek. tubli, korralik, üsna kenake ~ suur; порядочное расстояние päris korralik ~ üsna kenake vahemaa, tubli tükk maad, порядочный лентяй üsna suur laiskvorst, порядочный нахал täitsa häbematu ~ jultunud kuju
‣ korralik (kõnek. ka ülek.), aus; порядочный человек korralik ~ aus inimene, даже порядочного ножа в доме нет pole korralikku ~ õiget nugagi majas;
‣ ülek. kõnek. tubli, korralik, üsna kenake ~ suur; порядочное расстояние päris korralik ~ üsna kenake vahemaa, tubli tükk maad, порядочный лентяй üsna suur laiskvorst, порядочный нахал täitsa häbematu ~ jultunud kuju
постный 126 П (кр. ф. постен, постна, постно, постны)
‣ (без кр. ф.) paastu-; lihata (toit); постный день paastupäev, постная пища paastutoit, постное масло paastuõli (van.), söögiõli, постный сахар van. paastusuhkur (sort kompvekke), постный борщ lihata peedisupp;
‣ kõnek. lahja; постное мясо lahja liha, tailiha;
‣ ülek. kõnek. morn, pilves, mossis, pahur, igavlev; постное лицо morn ~ pilves ~ mossis ~ pahur nägu;
‣ ülek. kõnek. nalj. vagatsev, teesklev; постный вид vagatsev nägu ~ ilme, pühakuilme;
◊ чепуха ~ ерунда на постном масле madalk. selge jama ~ möga, asi või midagi
‣ (без кр. ф.) paastu-; lihata (toit); постный день paastupäev, постная пища paastutoit, постное масло paastuõli (van.), söögiõli, постный сахар van. paastusuhkur (sort kompvekke), постный борщ lihata peedisupp;
‣ kõnek. lahja; постное мясо lahja liha, tailiha;
‣ ülek. kõnek. morn, pilves, mossis, pahur, igavlev; постное лицо morn ~ pilves ~ mossis ~ pahur nägu;
‣ ülek. kõnek. nalj. vagatsev, teesklev; постный вид vagatsev nägu ~ ilme, pühakuilme;
◊ чепуха ~ ерунда на постном масле madalk. selge jama ~ möga, asi või midagi
разойтись 372 Г сов. → несов. расходиться II
‣ с кем-чем, в чём lahku ~ laiali minema; kaduma; публика разошлась publik läks laiali, гости разошлись поздно külalised lahkusid ~ läksid laiali hilja, тучи разошлись pilved läksid laiali, туман разошёлся udu hajus, разойтись с женой naisest lahku minema, слова с делом не разошлись teod ei läinud sõnadest lahku, наши точки зрения разошлись meie seisukohad läksid lahku, дорога разошлась на две tee hargnes kaheks, разойдись! rivitult!, опухоль постепенно разошлась paistetus kadus pikkamööda, морщины разошлись kortsud silenesid ~ kadusid, швы разошлись õmblused vajusid ~ hargnesid laiali, щель разошлась pragu läks laiemaks, складки разошлись voldid vajusid välja, деньги разошлись raha kulus ära ~ kulus käest, письма разошлись в пути kirjad läksid teel ristamisi ~ teineteisest lahku, в темноте мы разошлись pimedas läksime üksteisest mööda ~ üksteist nägemata lahku, pimedas kadusime üksteisel käest;
‣ levima; слухи разошлись по городу linnas levisid kuuldused, румянец разошёлся по всему лицу puna levis üle kogu näo;
‣ müübima, läbi müüdama; книга быстро разошлась raamat müübis kiiresti ~ müüdi kiiresti läbi;
‣ ülek. ära sulama ~ lahustuma; сахар разошёлся в чае suhkur sulas tee sees ära, масло разошлось в каше või sulas pudru sees ära;
‣ kõnek. hoogu sisse saama; hoogu sattuma; поезд разошёлся под уклон rong sai kallakul hoo sisse, танцор разошёлся tantsija sattus ~ läks hoogu, дождь разошёлся vihma hakkas kallama ~ kõvasti sadama;
‣ (üksteist riivamata) mööduma; на узкой тропинке трудно разойтись kitsal rajal on raske üksteist riivamata mööduda
‣ с кем-чем, в чём lahku ~ laiali minema; kaduma; публика разошлась publik läks laiali, гости разошлись поздно külalised lahkusid ~ läksid laiali hilja, тучи разошлись pilved läksid laiali, туман разошёлся udu hajus, разойтись с женой naisest lahku minema, слова с делом не разошлись teod ei läinud sõnadest lahku, наши точки зрения разошлись meie seisukohad läksid lahku, дорога разошлась на две tee hargnes kaheks, разойдись! rivitult!, опухоль постепенно разошлась paistetus kadus pikkamööda, морщины разошлись kortsud silenesid ~ kadusid, швы разошлись õmblused vajusid ~ hargnesid laiali, щель разошлась pragu läks laiemaks, складки разошлись voldid vajusid välja, деньги разошлись raha kulus ära ~ kulus käest, письма разошлись в пути kirjad läksid teel ristamisi ~ teineteisest lahku, в темноте мы разошлись pimedas läksime üksteisest mööda ~ üksteist nägemata lahku, pimedas kadusime üksteisel käest;
‣ levima; слухи разошлись по городу linnas levisid kuuldused, румянец разошёлся по всему лицу puna levis üle kogu näo;
‣ müübima, läbi müüdama; книга быстро разошлась raamat müübis kiiresti ~ müüdi kiiresti läbi;
‣ ülek. ära sulama ~ lahustuma; сахар разошёлся в чае suhkur sulas tee sees ära, масло разошлось в каше või sulas pudru sees ära;
‣ kõnek. hoogu sisse saama; hoogu sattuma; поезд разошёлся под уклон rong sai kallakul hoo sisse, танцор разошёлся tantsija sattus ~ läks hoogu, дождь разошёлся vihma hakkas kallama ~ kõvasti sadama;
‣ (üksteist riivamata) mööduma; на узкой тропинке трудно разойтись kitsal rajal on raske üksteist riivamata mööduda
расколоть 252 Г сов. → несов. раскалывать
‣ что lõhkuma, lõhki ~ katki lööma ~ raiuma; расколоть дрова puid lõhkuma, расколоть орех pähklit katki lööma, расколоть сахар suhkrut tükeldama;
‣ кого-что ülek. lõhestama, lõhet tekitama; расколоть группировку rühmitust lõhestama
‣ что lõhkuma, lõhki ~ katki lööma ~ raiuma; расколоть дрова puid lõhkuma, расколоть орех pähklit katki lööma, расколоть сахар suhkrut tükeldama;
‣ кого-что ülek. lõhestama, lõhet tekitama; расколоть группировку rühmitust lõhestama
распустить 317 Г сов. → несов. распускать
‣ кого-что lahti ~ laiali laskma; laiali saatma; распустить учеников на каникулы õpilasi koolivaheajale laskma, распустить по домам koju ~ kodudesse laskma, распустить прислугу teenijaid lahti laskma, распустить парламент parlamenti laiali saatma;
‣ что lahti tegema, avama, valla päästma, vallandama; lõdvendama, lõdv(em)aks ~ järele laskma; распустить паруса purjesid lahti tegema ~ andma ~ laskma, распустить знамя lippu lahti tegema, распустить листья lehte minema, распустить цветы õitsele puhkema, õide minema, распустить волосы juukseid valla päästma, распустить косу patsi lahti palmitsema, распустить вожжи ohje lõdvemaks ~ järele laskma, распустить бумаги trük. paberit hajutama (servadest astmeliselt asetama);
‣ кого-что ülek. kõnek. käest ära ~ ülekäte minna laskma; распустить детей lapsi ~ lastel ülekäte minna laskma;
‣ что, в чём kõnek. lahustama, sulatama; распустить сахар в воде suhkrut vees (ära) lahustama;
‣ что (kootut, heegeldatut) üles harutama; распустить шарф salli üles harutama;
‣ что kõnek. lahti ~ lendu laskma, levitama; распустить слух kuulujuttu ~ kumu lahti ~ lendu laskma;
◊ распустить ~ распускать слюни madalk. halv. (1) tönni ~ pilli laskma, töinama, silmi vesistama, kellel on ~ olid silmad peos, kellel on kohe vesi lahti, kellel tilguvad ~ tilkusid räästad vett, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima, (3) härdaks minema, kelle meel läheb haledaks, kelle süda läheb ~ läks pehmeks; распустить ~ распускать нюни madalk. halv. (1) silmi vesistama, tönni ~ pilli laskma, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima; распустить ~ распускать хвост перед кем madalk. ennast kohevile ajama, tiivaripsu lööma; распустить ~ распускать язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, liialt suud pruukima
‣ кого-что lahti ~ laiali laskma; laiali saatma; распустить учеников на каникулы õpilasi koolivaheajale laskma, распустить по домам koju ~ kodudesse laskma, распустить прислугу teenijaid lahti laskma, распустить парламент parlamenti laiali saatma;
‣ что lahti tegema, avama, valla päästma, vallandama; lõdvendama, lõdv(em)aks ~ järele laskma; распустить паруса purjesid lahti tegema ~ andma ~ laskma, распустить знамя lippu lahti tegema, распустить листья lehte minema, распустить цветы õitsele puhkema, õide minema, распустить волосы juukseid valla päästma, распустить косу patsi lahti palmitsema, распустить вожжи ohje lõdvemaks ~ järele laskma, распустить бумаги trük. paberit hajutama (servadest astmeliselt asetama);
‣ кого-что ülek. kõnek. käest ära ~ ülekäte minna laskma; распустить детей lapsi ~ lastel ülekäte minna laskma;
‣ что, в чём kõnek. lahustama, sulatama; распустить сахар в воде suhkrut vees (ära) lahustama;
‣ что (kootut, heegeldatut) üles harutama; распустить шарф salli üles harutama;
‣ что kõnek. lahti ~ lendu laskma, levitama; распустить слух kuulujuttu ~ kumu lahti ~ lendu laskma;
◊ распустить ~ распускать слюни madalk. halv. (1) tönni ~ pilli laskma, töinama, silmi vesistama, kellel on ~ olid silmad peos, kellel on kohe vesi lahti, kellel tilguvad ~ tilkusid räästad vett, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima, (3) härdaks minema, kelle meel läheb haledaks, kelle süda läheb ~ läks pehmeks; распустить ~ распускать нюни madalk. halv. (1) silmi vesistama, tönni ~ pilli laskma, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima; распустить ~ распускать хвост перед кем madalk. ennast kohevile ajama, tiivaripsu lööma; распустить ~ распускать язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, liialt suud pruukima
рассыпать 189 Г сов. → несов. рассыпать
‣ что maha ~ laiali ajama ~ puistama ~ poetama; рассыпать сахар suhkrut maha ajama, рассыпать крошки по столу (leiva)raasukesi lauale ajama, рассыпать муку по мешкам jahu kottidesse kallama ~ puistama;
‣ кого-что ülek. laiali paiskama ~ hajutama; рассыпать роту в цепь roodu ahelikku paiskama (kiiresti ümber rivistama)
‣ что maha ~ laiali ajama ~ puistama ~ poetama; рассыпать сахар suhkrut maha ajama, рассыпать крошки по столу (leiva)raasukesi lauale ajama, рассыпать муку по мешкам jahu kottidesse kallama ~ puistama;
‣ кого-что ülek. laiali paiskama ~ hajutama; рассыпать роту в цепь roodu ahelikku paiskama (kiiresti ümber rivistama)
рафинировать 171a Г сов. и несов. что rafineerima (kõrvalistest lisanditest puhastama; rafinaadi valmistama); рафинировать нефть naftat puhastama, рафинировать сахар rafinaadsuhkrut valmistama
сам 153 М (сама, само, сами)
‣ ise; скажите это ему самому öelge seda talle endale ~ talle enesele ~ talle suu sisse, сам справился с работой ta sai ise tööga toime ~ hakkama, ta tuli ise tööga toime, он и сам не знает ta ei tea isegi, сам директор распорядился direktor ise andis ~ tegi korralduse, он -- сама доброта ta on headus ise;
‣ М → С сам м., сама ж. од. madalk. peremees, ülemus; сам приказал peremees andis käsu;
◊ сам не свой, сама не своя nagu arust ära ~ endast väljas ~ tasakaalust väljas olema; сам ~ сама ~ само по себе (1) omaette, (2) iseasi, (3) kui niisugune; сам ~ сама ~ само собой (1) iseenesest, (2) ise, oma nõu ja jõuga; сам ~ сама ~ само за себя говорит räägib iseenda eest; быть самим собой iseendaks jääma
‣ ise; скажите это ему самому öelge seda talle endale ~ talle enesele ~ talle suu sisse, сам справился с работой ta sai ise tööga toime ~ hakkama, ta tuli ise tööga toime, он и сам не знает ta ei tea isegi, сам директор распорядился direktor ise andis ~ tegi korralduse, он -- сама доброта ta on headus ise;
‣ М → С сам м., сама ж. од. madalk. peremees, ülemus; сам приказал peremees andis käsu;
◊ сам не свой, сама не своя nagu arust ära ~ endast väljas ~ tasakaalust väljas olema; сам ~ сама ~ само по себе (1) omaette, (2) iseasi, (3) kui niisugune; сам ~ сама ~ само собой (1) iseenesest, (2) ise, oma nõu ja jõuga; сам ~ сама ~ само за себя говорит räägib iseenda eest; быть самим собой iseendaks jääma
сари нескл. С с. неод. sari (india naise rahvarõivas)
сатир 1 С м. од.
‣ müt. saatür;
‣ silmik (päevaliblikas); сатиры zool. silmiklased (Satyridae), silmikud
‣ müt. saatür;
‣ silmik (päevaliblikas); сатиры zool. silmiklased (Satyridae), silmikud
сахар 1 С м. неод.
‣ (род. п. ед. ч. сахара и сахару) suhkur; кусковой сахар tükksuhkur, свекловичный сахар peedisuhkur, солодовый сахар linnasesuhkur, тростниковый сахар roosuhkur, постный сахар paastusuhkur, щипцы для сахара suhkrutangid;
‣ (мн. ч. сахара) keem. suhkur, sahhariid; виноградный сахар viinamarjasuhkur, glükoos, молочный сахар piimasuhkur, laktoos, сложный сахар liitsuhkur, polüsahhariid, polüoos, сахар в крови med. suhkurveresus, glükeemia, сахар в моче med. suhkurkusesus, glükosuuria;
‣ ülek. madalk. kompu, kompvek, (maitsva v. ilusa kohta); не сахар кому pole meelakkumine;
◊ чай да сахар, чай и сахар, чай с сахаром van. jätku (tervitus teejoojale)
‣ (род. п. ед. ч. сахара и сахару) suhkur; кусковой сахар tükksuhkur, свекловичный сахар peedisuhkur, солодовый сахар linnasesuhkur, тростниковый сахар roosuhkur, постный сахар paastusuhkur, щипцы для сахара suhkrutangid;
‣ (мн. ч. сахара) keem. suhkur, sahhariid; виноградный сахар viinamarjasuhkur, glükoos, молочный сахар piimasuhkur, laktoos, сложный сахар liitsuhkur, polüsahhariid, polüoos, сахар в крови med. suhkurveresus, glükeemia, сахар в моче med. suhkurkusesus, glükosuuria;
‣ ülek. madalk. kompu, kompvek, (maitsva v. ilusa kohta); не сахар кому pole meelakkumine;
◊ чай да сахар, чай и сахар, чай с сахаром van. jätku (tervitus teejoojale)
сахар-песок (сахар 1, песок 24) ( без мн. ч.) peensuhkur
свекловичный 126 П (suhkru)peedi-; свекловичные семена suhkrupeediseeme, свекловичный сахар peedisuhkur, свекловичная муха zool. peedikärbes (Pegomyia hyoscyami), свекловичная тля zool. oa-lehetäi (Aphis fabae)
сложный 126 П
‣ liit-, kompleks-, sega-; сложная функция mat. liitfunktsioon, сложное движение füüs. liitliikumine, сложная электрическия цепь el. liitvooluring, сложная реакция liitreaktsioon, сложный белок keem. liitvalk, сложный сахар keem. liitsuhkur, polüoos, polüsahhariid, сложный эфир keem. ester, сложное слово lgv. liitsõna, сложное предложение lgv. liitlause, сложные проценты maj. liitprotsendid, сложное удобрение põll. liitväetis, сложная руда geol. liitmaak, сложная порода geol. liitkivim, сложный вулкан geol. liitvulkaan, сложный лист bot. liitleht, сложная дельта geogr. liitdelta, сложная волна mer. liitlaine, komplekslaine, сложный раствор ehit. segamört;
‣ (кр. ф. сложен, сложна, сложно, сложны) keeruline, keerukas, keerd-, komplitseeritud, tüsi-, tüsilik; сложная обстановка keeruline ~ tüsilik olukord, сложный вопрос keeruline ~ keerukas ~ komplitseeritud küsimus, keerdküsimus, сложный орнамент keeruline ~ keerukas muster ~ ornament, сложный характер komplitseeritud iseloom, сложный ассортимент maj. keerukas sortiment ~ valik ~ toodangu koostis, сложное производство maj. tüsilik ~ komplitseeritud tootmine, сложный труд maj. keerukas ~ komplitseeritud töö
‣ liit-, kompleks-, sega-; сложная функция mat. liitfunktsioon, сложное движение füüs. liitliikumine, сложная электрическия цепь el. liitvooluring, сложная реакция liitreaktsioon, сложный белок keem. liitvalk, сложный сахар keem. liitsuhkur, polüoos, polüsahhariid, сложный эфир keem. ester, сложное слово lgv. liitsõna, сложное предложение lgv. liitlause, сложные проценты maj. liitprotsendid, сложное удобрение põll. liitväetis, сложная руда geol. liitmaak, сложная порода geol. liitkivim, сложный вулкан geol. liitvulkaan, сложный лист bot. liitleht, сложная дельта geogr. liitdelta, сложная волна mer. liitlaine, komplekslaine, сложный раствор ehit. segamört;
‣ (кр. ф. сложен, сложна, сложно, сложны) keeruline, keerukas, keerd-, komplitseeritud, tüsi-, tüsilik; сложная обстановка keeruline ~ tüsilik olukord, сложный вопрос keeruline ~ keerukas ~ komplitseeritud küsimus, keerdküsimus, сложный орнамент keeruline ~ keerukas muster ~ ornament, сложный характер komplitseeritud iseloom, сложный ассортимент maj. keerukas sortiment ~ valik ~ toodangu koostis, сложное производство maj. tüsilik ~ komplitseeritud tootmine, сложный труд maj. keerukas ~ komplitseeritud töö
столочь 382 Г сов. что, с чем kõnek. (peeneks, segi) tampima, uhmerdama; столочь соль soola peeneks tampima, столочь сахар с корицей suhkrut kaneeliga segi tampima, столочь в порошок pulbriks hõõruma, pulbristama
сухой 123 П (кр. ф. сух, суха, сухо, сухи; сравн. ст. суше)
‣ kuiv-, kuiva-, kuiv (ka ülek.), tahe, tahke, kuivanud, kuivatatud; сухое вещество kuivaine, сухой корм kuivsööt, сухой лёд kuivjää, süsihappelumi, сухой док kuivdokk, сухой метод kuivmenetlus, сухая очистка kuivpuhastus, сухой размол kuivjahvatus, сухая перегонка keem. utmine, kuivdestilleerimine, сухая кожа kuiv nahk, med. kuivnahksus, сухой период kuivaperiood, kuiv aeg, сухое полотенце kuiv käterätik, сухая погода kuiv ilm, сухое лето kuiv ~ põuane suvi, сухой воздух kuiv õhk, сухой ветер kuiv tuul, сухая пища kuiv toit, сухое вино kuiv vein, naturaalvein, сухие дрова kuivad (kütte)puud, сухой кашель kuiv köha, сухой закон ülek. kuiv seadus, сухой рассказ kuiv ~ eluta ~ ilmetu jutt, сухой доклад kuiv ~ tuim ettekanne, сухая деловитость kuiv asjalikkus, сухая корка kuivanud (leiva)koorik, сухая ветка kuivanud oks, сухие губы kuivanud huuled, сухие фрукты kuivatatud puuvili, сухое молоко piimapulber, сухой квас kaljapulber, сухое обезжиренное молоко lõssipulber, сухой рангоут mer. paljad peeled, tühi taglas, сухой туман mer. kerge udu, uduvine, hämu, сухим путём maitsi, maad mööda;
‣ kõnek. kõhn, kõhetu(nud), kuivetu(nud), luider; сухая рука kõhn ~ kõhetu ~ luider käsi, сухой старик kuivetanud taat;
‣ jahe; сухой тон jahe hääletoon, сухой взгляд jahe pilk, сухой ответ jahe vastus, сухая встреча jahe kohtumine;
‣ П → С сухая ж. неод. puhaspartii (mängus);
◊ выйти ~ выходить сухим из воды supist puhtalt välja tulema, kuiva ~ terve nahaga pääsema; держать порох сухим püssirohtu kuiva(na) hoidma; сухой нитки не осталось kõnek. pole kuiva kohtagi hamba all
‣ kuiv-, kuiva-, kuiv (ka ülek.), tahe, tahke, kuivanud, kuivatatud; сухое вещество kuivaine, сухой корм kuivsööt, сухой лёд kuivjää, süsihappelumi, сухой док kuivdokk, сухой метод kuivmenetlus, сухая очистка kuivpuhastus, сухой размол kuivjahvatus, сухая перегонка keem. utmine, kuivdestilleerimine, сухая кожа kuiv nahk, med. kuivnahksus, сухой период kuivaperiood, kuiv aeg, сухое полотенце kuiv käterätik, сухая погода kuiv ilm, сухое лето kuiv ~ põuane suvi, сухой воздух kuiv õhk, сухой ветер kuiv tuul, сухая пища kuiv toit, сухое вино kuiv vein, naturaalvein, сухие дрова kuivad (kütte)puud, сухой кашель kuiv köha, сухой закон ülek. kuiv seadus, сухой рассказ kuiv ~ eluta ~ ilmetu jutt, сухой доклад kuiv ~ tuim ettekanne, сухая деловитость kuiv asjalikkus, сухая корка kuivanud (leiva)koorik, сухая ветка kuivanud oks, сухие губы kuivanud huuled, сухие фрукты kuivatatud puuvili, сухое молоко piimapulber, сухой квас kaljapulber, сухое обезжиренное молоко lõssipulber, сухой рангоут mer. paljad peeled, tühi taglas, сухой туман mer. kerge udu, uduvine, hämu, сухим путём maitsi, maad mööda;
‣ kõnek. kõhn, kõhetu(nud), kuivetu(nud), luider; сухая рука kõhn ~ kõhetu ~ luider käsi, сухой старик kuivetanud taat;
‣ jahe; сухой тон jahe hääletoon, сухой взгляд jahe pilk, сухой ответ jahe vastus, сухая встреча jahe kohtumine;
‣ П → С сухая ж. неод. puhaspartii (mängus);
◊ выйти ~ выходить сухим из воды supist puhtalt välja tulema, kuiva ~ terve nahaga pääsema; держать порох сухим püssirohtu kuiva(na) hoidma; сухой нитки не осталось kõnek. pole kuiva kohtagi hamba all
тростниковый 119 П pilliroo-; тростниковое болото pilliroosoo, тростниковый торф pillirooturvas, тростниковый сахар roosuhkur, тростниковая крыша roo(g)katus
утрясти 364 Г сов. → несов. утрясать
‣ что (tihedamini) kokku ~ koomale raputama, raputades mahutama; утрясти сахар в кульке suhkrut kotis kokku ~ koomale raputama, утрясти ягоды в корзине marju korvis koomale ~ tihedamaks raputama;
‣ кого (безл.) segi põrutama ~ raputama (sõidul); меня утрясло в дороге sõit raputas ~ kloppis mu segi, sain teel rappuda ~ kloppida;
‣ что ülek. kõnek. jutti ~ kombesse ~ korda ajama, lahendama; утрясти дело asja jutti ajama ~ ära klattima, утрясти вопрос küsimust lahendama ~ klaarima
‣ что (tihedamini) kokku ~ koomale raputama, raputades mahutama; утрясти сахар в кульке suhkrut kotis kokku ~ koomale raputama, утрясти ягоды в корзине marju korvis koomale ~ tihedamaks raputama;
‣ кого (безл.) segi põrutama ~ raputama (sõidul); меня утрясло в дороге sõit raputas ~ kloppis mu segi, sain teel rappuda ~ kloppida;
‣ что ülek. kõnek. jutti ~ kombesse ~ korda ajama, lahendama; утрясти дело asja jutti ajama ~ ära klattima, утрясти вопрос küsimust lahendama ~ klaarima
хрип 1 С м. неод. kähin, kägin; rögin, korin, ragin, rägin; хрип в лёгких kopsus on rägin ~ ragin, предсмертный хрип surmaeelne korin, с хрипом дышать kähinaga ~ raginaga hingama, кашлять с хрипом raginal köhima, сухие хрипы med. kuivad räginad, kuivräginad, свистящие хрипы med. vilistavad ~ vinguvad räginad
хрупать Г несов. kõnek.
‣ 164b krõbisema, krõmpsuma, nagisema, prõksuma, naksuma, raksuma, ragisema; под ногами хрупают ветки oksad praksuvad jalge all;
‣ 164a что krõmpsutama, krompsutama, nagistama, krõbistama, prõksutama, naksutama, raksutama, ragistama; хрупать сахар (tükk)suhkrut krõbistama, хрупать огурцом kurki krõmpsutama, krõmpsudes kurki sööma, лошади хрупают сено hobused krõmpsutavad heinu
‣ 164b krõbisema, krõmpsuma, nagisema, prõksuma, naksuma, raksuma, ragisema; под ногами хрупают ветки oksad praksuvad jalge all;
‣ 164a что krõmpsutama, krompsutama, nagistama, krõbistama, prõksutama, naksutama, raksutama, ragistama; хрупать сахар (tükk)suhkrut krõbistama, хрупать огурцом kurki krõmpsutama, krõmpsudes kurki sööma, лошади хрупают сено hobused krõmpsutavad heinu
цифра 51 С ж. неод. number, numbrimärk; arv; арабские цифры araabia numbrid, римские цифры rooma numbrid, астрономическая цифра hiidarv, astronoomiline arv, контрольные цифры kontrollarvud, трёхзначные цифры kolmekohalised arvud, двоичная цифра kahendarv, сухие цифры ülek. kuivad arvud, дутые цифры ülek. ülespuhutud arvud, круглые цифры ümmargused arvud, получилась солидная цифра saadi aukartust äratav ~ soliidne arv, с цифрами на руках доказывать что mida arvude najal ~ varal tõestama
чай I 44 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) teepõõsas; китайский чай (1) bot. teepõõsas (Thea sinensis), (2) hiina tee, куст чая teepõõsas, плантация чая teeistandus;
‣ (род. п. ед. ч. чая и чаю, предл. п. в чае и в чаю) tee (teepulber; jook); байховый чай udemetee, зелёный чай roheline tee, липовый чай pärnaõietee, жидкий чай lahja tee, крепкий чай kange tee, чай с лимоном sidrunitee, sidruniga tee, кирпичный чай presstee, пачка чаю teepakk, pakk teed, заварить чай teed tõmbama panema, разливать чай teed (tassidesse) valama, чай да сахар jätku (tervitus teejoojatele);
‣ teejoomine; вечерний чай õhtune tee(joomine), за чаем teelauas, пригласить на чашку чая teed jooma ~ tassile teele ~ külla kutsuma, позвать к чаю teelauda ~ teed jooma kutsuma;
◊ на чай брать ~ давать jootraha võtma ~ andma; гонять чаи madalk. teed kaanima ~ larpima
‣ (без мн. ч.) teepõõsas; китайский чай (1) bot. teepõõsas (Thea sinensis), (2) hiina tee, куст чая teepõõsas, плантация чая teeistandus;
‣ (род. п. ед. ч. чая и чаю, предл. п. в чае и в чаю) tee (teepulber; jook); байховый чай udemetee, зелёный чай roheline tee, липовый чай pärnaõietee, жидкий чай lahja tee, крепкий чай kange tee, чай с лимоном sidrunitee, sidruniga tee, кирпичный чай presstee, пачка чаю teepakk, pakk teed, заварить чай teed tõmbama panema, разливать чай teed (tassidesse) valama, чай да сахар jätku (tervitus teejoojatele);
‣ teejoomine; вечерний чай õhtune tee(joomine), за чаем teelauas, пригласить на чашку чая teed jooma ~ tassile teele ~ külla kutsuma, позвать к чаю teelauda ~ teed jooma kutsuma;
◊ на чай брать ~ давать jootraha võtma ~ andma; гонять чаи madalk. teed kaanima ~ larpima
чахлый 119 П (кр. ф. чахл, чахла, чахло, чахлы) kidur, närb, närvetu, kurtunud, kõhetu, igerik, longus; otsajäänud; чахлая растительность kidur taimestik, чахлый ребёнок kidur ~ närvetu laps, lapseräbal
