[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

гнездо 98 С с. неод.
‣ pesa (ka ülek.); птичье гнездо linnupesa, орлиное гнездо kotkapesa, осиное гнездо herilasepesa, змеиное гнездо maopesa, ussipesa, дворянское гнездо aadlipesa, родное гнездо kodu, isamaja, oma pesa, вить гнездо pesa punuma ~ ehitama ~ tegema, гнездо картофеля kartulipesa, гнездо камня kiviase, пулемётное гнездо kuulipildujapesa;
‣ kurn, pesakond (ka ülek.); щенок из хорошего гнезда kutsikas on heast pesakonnast
идейный 126 П (кр. ф. идеен, идейна, идейно, идейны) idee-, ideeline; ideoloogia-, ideoloogiline; идейная борьба ideede võitlus, идейное содержание ideesisu, идейная ошибка ideoloogiaviga, идейный враг ideoloogiline vaenlane
именной 120 П
‣ nime-, nimeline; именной указатель nimeregister, именной список nimekiri, именной вклад nimeline hoius, именные часы nimeline kell;
‣ lgv. nimisõnaline, substantiivne; käändsõna-, käändsõnaline, noomeni-; именное сказуемое käändsõnaline öeldis (öeldisverb koos öeldistäitega v. ainult öeldistäide), именная форма глагола pöördsõna ~ verbi käändeline muude ~ infiniitmuude, именное предложение (1) nimetuslause, nominaallause, (2) nimisõnalise öeldistäitega lause, именное словосочетание käändsõnaühend, noomeniühend
искание 115 С с. неод.
‣ otsimine, otsing; искание правды tõe otsimine, tõeotsing, творческие искания loomeotsingud;
‣ (без мн. ч.) tehn. valimine; линейное искание liinivalimine, прямое искание pärivalimine
оружие 115 С с. неод. (без мн. ч.) sõj. relv (ka ülek.), sõjariist, tapariist; огнестрельное оружие tulirelv(ad), холодное оружие külmrelv(ad), бактериологическое оружие bakterrelv, термоядерное оружие termotuumarelv, оружие массового поражения massihävitusrelv, личное оружие isiklik(ud) relv(ad), именное оружие nimeline relv, стрелковое оружие laskurrelv(ad), -relvastus, призвать к оружию võitlusse ~ relvile kutsuma, браться за оружие ülek. relvile tõusma ~ asuma, поднять оружие против кого ülek. kelle vastu relva tõstma, сложить оружие ülek. relvi maha panema, alla andma, силой оружия добиться чего mida relva jõul saavutama, с оружием в руках relv käes, товарищ по оружию relvavend, печать -- могучее оружие нашего времени ajakirjandus on meie ajastu võimas relv;
◊
бряцать оружием relvi täristama
побережный 126 П ranniku-, rannikumaa-, ranna-, rannaäärne, kalda-; побережная равнина rannikutasandik, побережная деревня rannaküla, побережное селение rannaäärne asundus
селение 115 С с. неод. asundus
серийный 126 П seeria-, sari-, seeriaviisiline; серийное производство seeriatootmine, seeriaviisi tootmine, серийное издание sariväljaanne, seeriaväljaanne
сказуемое 119 С с. неод. lgv. öeldis, predikaat; простое сказуемое lihtöeldis, составное сказуемое liitöeldis, именное сказуемое noomenöeldis, käändsõnaline öeldis, глагольное сказуемое verböeldis, pöördsõnaline öeldis, простое глагольное сказуемое liht-verböeldis
склонение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) langetamine, langetus, kallutamine, kallutus, kaldumine (ka ülek.); склонение к миру lepituskatse (ka jur.);
‣ deklinatsioon (lgv. käänamine, deklineerimine; käändkond; astr., füüs., geol. kääne, hälve, kõrvalekalle; kaldenurk, taevakoordinaadid); именное склонение lgv. noomenite käänamine ~ deklineerimine, первое склонение lgv. esimene käändkond ~ deklinatsioon, астрономическое склонение astr. astronoomiline deklinatsioon ~ kääne, северное склонение astr. põhjakääne, магнитное склонение geol. magnetiline deklinatsioon, склонение компаса kompassihälve
явление 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) ilmumine, tulek; явление гения geeniuse ilmumine ~ sünd;
‣ nägemus, ilmutus; небесное явление taevalik nägemus;
‣ teater etteaste, stseen (vaatuse osa);
‣ nähtus, ilming; med. näht; явление природы loodusnähtus, случайное явление juhuslik nähtus, временное явление ajutine nähtus, отрадное явление rõõmustav nähtus ~ ilming, нездоровое явление ebaterve nähtus ~ ilming, оптическое явление optiline nähtus, мнимое явление pettenähtus, карстовое явление geol. karstinähtus, явление близости el. lähedusnähtus, lähedusefekt, сопутствующее явление med. saatnäht, komitantnäht, талант -- явление сравнительно редкое anne on võrdlemisi harva esinev nähtus;
‣ filos. nähtumus (olemuse avaldumisvorm), fenomen; сущность и явление olemus ja nähtumus
яйцо 102 (мн. ч. им. п. яйца, род. п. яиц, дат. п. яйцам) С с. неод. muna (valminud munarakk koos seda ümbritseva kestaga; linnumuna toiduna; ümara kujuga ese); гусиное яйцо hanemuna, куриное яйцо kanamuna, черепашьи яйца kilpkonnamunad, змеиное яйцо ussimuna, maomuna, муравьиное яйцо sipelgamuna, sipelganukk (kõnek.), тухлое яйцо mädamuna, хрустальное яйцо kristallmuna, kristallkera, яйца вкрутую kõvad ~ kõvaks keedetud munad, яйца всмятку pehmed ~ poolvedelad munad, класть ~ нести яйца munema, посадить курицу на яйца kana hauduma panema, садиться на яйца hauduma minema (kana kohta);
◊
выеденного яйца не стоит kõnek. ei ole küünemustagi väärt; носиться как курица с яйцом с кем-чем kõnek. millest kaagutama, nagu munas ~ munavalus kana olema; яйца курицу не учат vanas. muna õpetab kana

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur