?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 91 artiklit
абонент 1 С м.
од.
abonent, bibl. ka (raamatu)laenaja; абонент телефонной сети telefoniabonent
агентурный 126 П agentuur-; агентурные сведения agentuurandmed, агентурная сеть luurevõrk
базисный 126 П alus-, baas-, baasi-; базисный склад baasladu, keskladu, базисное напряжение el.
baaspinge, базисная сеть geod.
baasivõrk
бить 325 Г несов.
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
блуждать 165b Г несов.
ekslema; (ringi) rändama, rändlema; uitama, hulkuma, lonkima; блуждать в лесу ~ по лесу metsas ringi ekslema ~ lonkima ~ hulkuma ~ uitama, блуждать по свету mööda maailma ringi rändama, он блуждал взглядом по сторонам ta pilk eksles ringi, мысли блуждают где-то далеко mõte uitab ~ rändab ringi
буквально Н
‣ sõna-sõnalt, täht-tähelt, tähttäheliselt; bukvaalselt; истолковать чьи слова буквально kelle sõnu täht-tähelt võtma;
‣ kõnek. sõna tõsises mõttes; у него буквально каждая минута на счету tal on sõna tõsises mõttes iga hetk arvel
вымётывать I 165a Г несов.
→ сов.
выметать I‣ что kõnek.
(välja) viskama ~ heitma; вымётывать сети võrke sisse laskma ~ panema;
‣ väljendeis вымётывать икру kudema, вымётывать побеги võsusid ajama, вымётывать колос pead looma
выпутаться 164* Г сов.
→ несов.
выпутываться из чего kõnek.
välja rabelema (ka ülek.
); он не мог выпутаться из сети ta ei suutnud kuidagi võrgust välja rabelda, выпутаться из долгов võlgadest välja rabelema, выпутаться из грязной истории räpasest loost välja tulema ~ pääsema
город 4 С м.
неод.
linn; lastek.
kodu (liikumismängudes); портовый город sadamalinn, провинциальный город provintsilinn, промышленный город tööstuslinn, центр города kesklinn, südalinn, в черте города linna piires, выехать за город rohelisse sõitma, выехать из города linnast välja sõitma, жить за городом linnast väljas elama;
◊ ни к селу ни к городу asja ees, teist taga, heast peast; sobimatult, ebasobival ajal
градусный 126 П kraadi-; градусные измерения kraadimõõtmine, градусная сеть ~ сетка kaardivõrk
дорожный 126 П‣ tee(de)-; дорожное строительство teedeehitus, tee-ehitus, дорожные условия teeolud, дорожное покрытие teekate, дорожный указатель teeviit, дорожный мастер teemeister, дорожная сеть teedevõrk;
‣ liiklus-; дорожное движение liiklus (tänavail, maanteedel), дорожные знаки liiklusmärgid, дорожное происшествие liiklusõnnetus;
‣ reisi-, matka-; дорожный костюм reisiülikond, дорожные впечатления reisimuljed, дорожные расходы reisikulud
дурной 120 П (кр. ф.
дурен и дурён, дурна, дурно, дурны и дурны)‣ halb, paha; дурной вкус halb maitse, дурные вести halvad uudised, дурные привычки halvad kombed, дурная слава halb kuulsus, дурной поступок paha ~ halb tegu;
‣ (без полн. ф.) inetu, näotu; она дурна собой ta on inetu;
◊ дурной глаз kuri silm; (кричать ~ визжать) дурным голосом kõnek. kisama nagu siga aia vahel, nagu ratta peal ~ koleda häälega karjuma; (быть) на дурном ~ плохом счету halvas kirjas seisma ~ olema
забросить 273a Г сов.
→ несов.
забрасывать I кого-что‣ куда (sisse) viskama ~ heitma ~ paiskama; рыбаки забросили сети kalurid heitsid võrgud vette, забросить мяч в сетку palli võrku viskama, забросить шайбу в ворота litrit väravasse lööma, забросить ружьё за плечо püssi õlale viskama, судьба забросила меня сюда saatus tõi ~ on paisanud mu siia;
‣ ülek. unarusse ~ hooletusse jätma; она забросила книги ta ei hoolinud enam raamatutest, забросить детей lapsi hooletusse jätma;
‣ куда ülek. kõnek. (mööda minnes) kohale toimetama ~ viima; забросить чемодан в гостиницу kohvrit mööda minnes võõrastemajja viima;
◊ забросить ~ забрасывать удочку kõnek. pinda sondeerima, maad kuulama, lanti välja heitma
инженерный 126 П inseneri-; tehno-, tehniline; ehitus-; инженерные войска sõj.
insenerivägi, -väed, инженерная психология tehnopsühholoogia, инженерные сети ehit.
, tehn.
tehnovõrgud, инженерная геология ehitusgeoloogia, инженерное сооружение rajatis
к II предлог с дат. п.
‣ suuna v. suundumuse märkimisel pool(e), juurde, vastu, -le, omastavaline täiend jt.; бежать к лесу metsa poole jooksma, дым поднимается к небу suits tõuseb taevasse ~ taeva poole, к востоку от города linnast ida pool ~ poole, ехать к брату venna poole ~ juurde sõitma ~ minema, подойти к окну akna alla ~ juurde minema, стоять лицом к лицу silmitsi ~ silm silma vastu seisma, прислониться к стене seina vastu najatuma, vastu seina toetuma, он равнодушен к книгам ta on raamatute vastu ükskõikne, дорога к мосту sillale viiv tee, sillatee, путь к счастью õnnetee, tee õnnele, переход от страха к радости pööre hirmult rõõmule, плыть от острова к острову saarelt saarele ~ saarte vahet sõitma (vesitsi), наклониться к ребёнку lapse kohale kummarduma, на подступах к Днепру Dnepri ~ Dnipro lähistel, припасть к земле end maad ligi suruma, интерес к спорту spordihuvi, воля к победе võidutahe, любовь к родине kodumaa-armastus, приучить к порядку korraga harjutama keda;
‣ kuuluvust, lisamist v. lähedust märkides -sse, -ga, -le, juurde, külge, kõrval ja täiend; принадлежать к высшему обществу kõrgemasse seltskonda kuuluma, присоединиться к компании seltskonnaga liituma, к двум прибавить три kahele liita kolm, пришить к платью kleidi külge õmblema, плечо(м) к плечу õlg õla kõrval, к спору о приросте населения iibeainelise vaidluse sekka ~ puhul, печенье к чаю teeküpsis, предисловие к книге raamatu eessõna, к тому же pealegi, liiati, kummati(gi), lisaks veel;
‣ ajapiiri puhul -ks jt.; к первому января esimeseks jaanuariks, часам к пяти umbes kella viieks, к утру дождь прошёл hommikuks oli ~ jäi vihm üle, к вечеру õhtu eel, vastu õhtut, õhtu poole, õhtuks;
‣ otstarbe näitamisel -ks või omastavaline täiend; готовиться к экзаменам eksamiteks õppima ~ valmistuma, стол, накрытый к завтраку hommikueineks kaetud laud, приготовиться к бою lahinguks valmis ~ lahinguvalmis olema, end lahinguvalmis seadma, представить к награде autasustuseks esitama, к счастью õnneks, к чему milleks, misjaoks, это ни к чему milleks see ~ seda, seda pole vaja, это не к добру see ei tähenda head, подарок ко дню рождения sünnipäevakink, пуговицы к пальто mantlinööbid, пригодный к употреблению kasutamiskõlblik, tarvituskõlblik;
‣ kohasuse näitamisel; это вам не к лицу see ei sobi teile, замечание было к месту märkus oli asjakohane;
◊ принимать ~ принять к сведению teatavaks võtma; к слову сказать muide, muuseas, kui jutt juba sellele läks; ни к селу ни к городу kohatult, asja ees, teist taga; ни к чему, не к чему pole mõtet; к чёрту! kõnek. kuradile
канализационный 127 П kanalisatsiooni-; канализационная сеть kanalisatsioonivõrk
кануть 334 (без страд. прич.
) Г сов.
куда‣ van.
(tilgana) langema ~ kukkuma;
‣ põhja minema, millesse vajuma; ülek. kaduma; кануть во тьму веков sajandite hämarusse kaduma;
◊ кануть в вечность liter. igavikku vajuma, minevikku kaduma; кануть в Лету liter. unu(stuse) hõlma vajuma; как в воду канул kõnek. kadus kui vits vette ~ nagu tina tuhka
капиллярный 126 П kapillaar-, kapillaarsus-; капиллярная вода põll.
kapillaarvesi, капиллярная постоянная füüs.
kapillaarkonstant, капиллярная сеть anat.
juussoonestik, kapillaaristik, капиллярный сосуд anat.
juussoon, kapillaar
килечный 126 П kilu-; килечные сети kiluvõrgud
колесить 297b Г несов.
без доп.
, по чему kõnek.
‣ ringi(ga) sõitma, loogeldes ~ sinka-vonka liikuma;
‣ palju ringi sõitma; колесить по свету maailma mööda ringi rändama ~ kolama
лёт 1 (предл. п. ед. ч.
о лёте, на лету) С м.
неод.
(без мн. ч.
) lend, lendamine; до Москвы два часа лёта Moskvasse on lennukiga kahe tunni tee, Moskvasse ~ Moskvani on kaks tundi lennata, осталось три часа лёта on jäänud veel kolm tundi sõita (lennukil), птицы прекратили лёт linnud ei lenda enam ~ on lõpetanud lendamise, на лету (1) lennul, lennu ajal, (2) ülek.
lennult, käigu pealt, стрелять в лёт lennult laskma, lendavat lindu (vm.) laskma
ловить 321 Г несов.
→ сов.
поймать кого-что, чем püüdma (ka ülek.
); на чём ülek.
tabama; ловить мяч palli püüdma, ловить птиц сетями võrguga linde püüdma, он любит ловить рыбу talle meeldib kala püüda, ловить жениха kõnek.
meest püüdma, ловить чей взгляд kelle pilku püüdma, ловить каждое слово оратора kõnelejat pingsalt kuulama, ловить вора varast taga ajama, ловить случай (sobivat) juhust otsima ~ ootama, ловить себя на чём end millelt tabama, ловить кого на лжи keda valetamiselt tabama;
◊ ловить на лету что (1) lennult tabama, õhust haarama; (2) ahnelt kuulama; ловить ~ поймать на слове кого (1) sõnast püüdma keda, (2) sõna sabast kinni haarama kellel, ловлю на слове meest sõnast, härga sarvest; ловить рыбу в мутной воде sogases vees kalu püüdma
маскировочный 126 П sõj.
maskeerimis-, moondamis-; маскировочная сеть moondamisvõrk, moondevõrk, маскировочный халат moondamismantel, moondemantel
мёрзнуть 342 Г несов.
‣ külmuma, jäätuma, jääga kattuma; слёзы мёрзли на щеках pisarad jäätusid põskedel, птицы мёрзли на лету linnud külmusid lennul;
‣ külmetama; руки мёрзли käed külmetasid; vrd. замёрзнуть
мету 1 л. наст. вр. Г мести
мотаться 165 Г несов.
‣ (без 1 и 2 л.
) kõnek.
kõikuma, kõlkuma, kiikuma, võnkuma, tolknema, tolgendama (ka ülek.
); лодка моталась на волнах paat kõikus ~ loksus lainetel;
‣ madalk. rahmeldama, rähklema, askeldama, askeldades ringi jooksma; мотаться по хозяйству majapidamistöid teha rahmeldama;
‣ madalk. ringi kolama ~ lonkima ~ jooksma; мотаться без дела (tegevusetult) ringi kolama, tolknema, мотаться по магазинам mööda poode jooksma, мотаться по свету mööda ilma ringi hulkuma ~ kolama;
‣ страд. к мотать I
мыкаться 164 Г несов.
madalk.
‣ (hädas, viletsuses) ringi rändama, ümber hulkuma; мыкаться по белу свету mööda laia ilma rändama;
‣ sagima, sebima; мыкаться из стороны в сторону edasi-tagasi sagima ~ saalima
намыкаться 164 Г сов.
madalk.
(suures viletsuses) ringi rändama ~ hulkuma, vintsutusi üle elama; намыкаться по белу свету mööda laia ilma hulkuma, laias ilmas ringi hulkuma, намыкаться горя häda ja viletsust tunda saama
наплавной 120 П ujuv-; наплавная сеть kal.
ujuvvõrk, наплавной мост ehit.
uju(v)sild, наплавная дверь ehit.
manteluks
нету предик. кого-чего kõnek. ei ole, pole; житья от него нету ta ei anna hingeasu
ни
‣ частица ei, mitte, -gi; ни в коем случае mitte mingil juhul, ни минуты свободной нет ei ole ühtegi vaba minutit, ни шагу дальше mitte üks samm ~ mitte sammugi edasi, ни с места ei liigu paigastki, ни шагу! ни с места! seis! paigal! ни слова mitte üks ~ ühtegi sõna, mitte üks piiks, на небе ни облачка taevas pole pilveraasugi, кто ни посмотрит, удивляется kes aga näeb ~ vaatab, see imestab, как ни торопись, всё равно опоздаешь kuidas ka ei kiirustaks ~ kiirusta kuidas (kui palju) tahes, ikka ei jõua ~ jääd hiljaks, ни малейшего понятия pole aimugi, ни разу mitte kordagi, ни при чём ei puutu asjasse, какой ни на есть olgu või sellinegi, käib seegi, kui paremat pole;
‣ союз ühendis ни... ни ei... ega; не верит ни в сон, ни в чох ei usu ei jumalat ega kuradit, ни взад ни вперёд ei edasi ega tagasi, ни тот ни другой ei see ega teine, ни встать ни сесть ei saa istuda ega astuda;
◊ ни в зуб ногой ~ толкнуть madalk. tume nagu tökatipudel, ei tea tuhkagi, mitte mõhkugi ei jaga; ни гроша не стоит kõnek. pole punast krossigi väärt; ни дать ни взять täpipealt (sarnane), (kas) võta või jäta; что ни говори ütle mis sa ütled, mis seal ikka rääkida; (вдруг) откуда ни возьмись ... aga äkki, ei tea kust...; ни за что на свете mitte mingi hinna eest; ни два ни полтора kõnek. ei see ega teine; ни к селу ни к городу heast-paremast, asja ees, teist taga; ни на волос kõnek. mitte raasugi ~ karvavõrdki ~ küünevõrdki; ни на йоту kõnek. mitte kübetki ~ põrmugi; как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud ~ tema asigi, nagu õige mees kunagi; ни рыба ни мясо ei liha ega kala, ei see ega teine (inimese kohta); ни свет ни заря enne kukke ja koitu; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. ei kippu ega kõppu kellest-millest; ни с того ни с сего äkki, asja ees, teist taga; ни черта (не знает) kõnek. (ei tea) tuhkagi
отопительный 126 П kütte-; отопительный котёл küttekatel, отопительная сеть küttevõrk, отопительный сезон kütteperiood, отопительные приборы küttekehad, -seadised
паутинный 126 П ämbliku(võrk)-, (ämbliku)võrgu-; паутинная сеть ämblikuvõrk, паутинная железа zool.
võrgunääre (näit. ämblikul), паутинные клещи zool.
võrgendilestlased (Tetranychidae)
паучий 130 П ämbliku-; паучья сеть ämblikuvõrk
питание 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) toitmine, toitlustamine, toitlustus; toitumine; toit, toidus, söök; el.
toide; искусственное питание kunstlik toitmine, усиленное питание tugev(am) toitmine, общественное питание toitlustus, предприятие общественного питания toitlustusettevõte, диетическое питание dieettoitlustus, продукты питания toiduained, питание растений taimede toitumine, питание реки hüdr.
jõe toitumine, дождевое питание vihmaveeline toitumine, подземное питание toitumine maasisestest vetest, põhjaveeline toitumine, сетевое питание, питание от сети el.
võrgutoide, батарейное питание el.
patareitoide, резервное питание el.
varutoide, reservtoide, боевое питание sõj.
lahingumoonaga varustamine
по предлог I с дат. п.
‣ koha märkimisel mööda mida, mille peal, -l, -s, -st; по дороге mööda teed, tee peal, teel, по морю merd mööda, meritsi, по небу taevas, по лестнице mööda treppi, trepist (üles, alla), слёзы катились по щекам pisarad veeresid mööda põski alla, бегать по магазинам mööda poode jooksma, ходить по знакомым tuttavaid mööda käima, шарить по карманам taskutes sorima, оглянуться по сторонам ringi vaatama, по всему свету üle kogu ilma;
‣ objekti märkimisel vastu mida, mille vastu, kelle-mille pihta, -le; kelle-mille järele; хлопать по плечу vastu õlga ~ õla pihta lööma, õlale patsutama, стучать по столу vastu lauda koputama, стрелять по врагу vaenlast ~ vaenlase pihta tulistama, скучать по детям laste järele ~ lapsi taga igatsema, тосковать по родине kodumaad taga igatsema, плакать по покойнику surnut taga nutma;
‣ tegevusala märkimisel alal, -l, -s, -st, genitiivatribuut, liitsõna; работать по найму palgatööl olema, первенство страны по хоккею maa meistrivõistlused jäähokis, экзамен по физике eksam füüsikas ~ füüsikast, füüsikaeksam, специалист по нефти nafta eriteadlane, чемпион по шахматам maletšempion, -meister, исследование по языку keeleuurimus, работы по озеленению haljastustööd;
‣ põhjuse ja otstarbe märkimisel pärast, tõttu, tagajärjel, järgi, -st, -l, jaoks, tarvis, -ks, ka liitsõna; по болезни haiguse pärast ~ tõttu, жениться по любви armastusest ~ armastuse pärast naituma, позвать по делу asja pärast kutsuma, по обязанности kohustuse pärast ~ järgi, по рассеянности hajameelsuse tõttu, по ошибке eksituse tagajärjel, eksikombel, одеваться по погоде ilma järgi riides käima, работать по совести südametunnistuse järgi tööd tegema, по совету кого kelle soovitusel, kelle nõuande kohaselt, по просьбе кого kelle palvel, ошибка по невнимательности hooletusviga;
‣ abinõu v. vahendi märkimisel mille kaudu, teel, abil, varal, läbi, järgi, -s, -l, -ga; по радио raadio kaudu ~ teel, по почте posti teel, postiga, по компасу kompassi järgi, по солнцу päikese järgi, это передавали по радио seda räägiti raadios, считать по пальцам sõrmedel arvutama, говорить по телефону telefoniga rääkima;
‣ suhte märkimisel poolest, poolt, -lt, suhtes, liitsõna; по величине suuruse poolest, suuruselt, по качеству kvaliteedi poolest, kvaliteedilt, по образованию hariduse poolest, hariduselt, родственник по матери ema poolt ~ emapoolne sugulane, младший по возрасту vanuselt noorem ~ noorim, младший по званию sõj. auastmelt madalam, по отношению к друзьям sõprade suhtes, по сравнению с прошлым годом eelmise aastaga võrreldes, товарищ по оружию relvavend, товарищ по работе töökaaslane, самый ранний по времени памятник архитектуры kõige vanem arhitektuurimälestis;
‣ aja märkimisel -ti, -l, läbi, viisi, kaupa; по субботам laupäeviti, igal laupäeval, по утрам hommikuti, работать по ночам öösiti tööl käima ~ töötama, по целым дням päevad läbi, päevade viisi ~ kaupa;
‣ suuna märkimisel piki mida, mille suunas, mida mööda; ехать по границе piki piiri sõitma, гладить по шерсти pärikarva silitama (ka ülek.), по следам jälgedes, jälgi mööda;
‣ laadi v. tunnuse märkimisel järgi, vastavalt, kohaselt, põhjal, alusel, -s, -st, -l, -lt, liitsõna; по закону seaduse järgi, vastavalt seadusele, по желанию soovi järgi ~ kohaselt, работать по плану plaani järgi töötama, перчатка по руке kinnas on käe järgi, узнать по голосу hääle järgi ~ häälest ära tundma, судить по внешности välimuse järgi ~ põhjal otsustama, он одет по моде ta on moe järgi ~ moekalt riides, по всем правилам kõigi reeglite kohaselt, жить по правде kõnek. ausalt elama, по собственному желанию omal soovil, справочник по орфографии ortograafiateatmik;
‣ jaotuse märkimisel -sse, -le, -ti, kaupa, haaval; разместить по комнатам tubadesse paigutama, расходиться по домам (kodudesse) laiali minema, рассадить по местам istekohtadele paigutama, каждому по книге igaühele üks raamat, по пяти рублей каждому igaühele viis rubla, по зёрнышку terakaupa, -haaval, они выпили по стакану чая igaüks neist jõi klaasi teed, по одному ~ одной ühekaupa, ükshaaval, по пяти viiekaupa, по шести kuuekaupa, по рублю штука (üks) rubla tükk; II с вин. п. . piirmäära märkimisel kuni milleni, millest saadik, -ni; прочитать с первой по пятую главу lugema esimesest kuni viienda peatükini (kaasa arvatud), по пояс в воде vööst saadik vees, по колено põlvist saadik, põlvini, по сей день selle ajani, siiani, tänaseni, tänini, он влюблён по уши ta on kõrvuni armunud, он по горло занят ta on üle pea töö sees, ta on ülimalt hõivatud;
‣ koha märkimisel; сидеть по другую сторону стола teisel pool lauda istuma, по левую руку vasakut kätt;
‣ kõnek. tegevussfääri märkimisel -l, kelle-mille järel käima, keda-mida tooma ~ toomas käima; ходить по ягоды marjul käima, ходить по грибы seenel ~ seenil käima, идти по воду к колодцу kaevust vett tooma minema;
‣ jaotuse, määra v. hulga märkimisel kaupa; по два ~ по две kahekaupa, по двое kahekaupa, по три kolmekaupa, по трое kolmekaupa, по три рубля kolm rubla tükk, дать каждому по три рубля igaühele kolm rubla andma; III с предл. п. . ajalise järgnevuse märkimisel pärast ~ peale mida, mille järel; по окончании школы pärast ~ peale kooli lõpetamist, kooli lõpetamise järel, по истечении срока pärast tähtaja möödumist;
‣ kõnek. van. (tegevus)objekti märkimisel; скучать по отце isa taga igatsema;
◊ плыть по течению pärivett ujuma; цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel
повернуть 338 Г сов.
→ несов.
повёртывать, поворачивать кого-что, без доп.
, куда keerama, pöörama (ka ülek.
); повернуть кран kraani keerama, повернуть больного на другой бок haiget teisele küljele keerama, повернуть лицо к свету nägu valguse poole pöörama, повернуть направо paremale pöörama, повернуть назад tagasi pöörduma, повернуть разговор juttu teisale keerama ~ pöörama, jutuainet ~ jututeemat muutma, повернуть дело по-своему asja oma tahte järgi pöörama;
◊ повернуть ~ поворачивать оглобли madalk.
(1) otsa ringi ~ ümber pöörama, (2) oma sõnu sööma, (hoopis) teist laulu laulma (hakkama)
подготовиться 277 Г сов.
→ несов.
подготавливаться, подготовляться к чему end ette valmistama, (ette) valmistuma; подготовиться к экзаменам eksameiks valmistuma, подготовиться к севу külviks valmistuma, подготовиться к борьбе võitlema ~ võitluseks valmistuma
подготовка 72 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) ettevalmistus, ettevalmistamine, (välja)koolitus, (välja)koolitamine, õpe, õppus; (ette)valmistumine; ettevalmist(at)us, koolit(at)us; подготовка к выборам valimiseelne ettevalmistus, valimiste ettevalmistamine, valimisteks valmistumine, подготовка к севу külvi ettevalmistamine, külviks valmistumine, подготовка кадров kaadri ettevalmistus ~ ettevalmistamine, kaadriõpe, работник по подготовке кадров kaadriõppetöötaja, подготовка новых рабочих uute tööliste kutseõpe, вести подготовку ette valmistama, общетрудовая подготовка üldtöine ettevalmistus, üldine tööõpe (koolis), военная подготовка sõjaline ettevalmistus ~ õpetus, боевая и политическая подготовка sõj.
lahinguline ja poliitiline ettevalmistus, артиллерийская подготовка sõj.
suurtükiväe ettevalmistustuli, подготовка данных info andmevalmendus
подключить 287a Г сов.
→ несов.
подключать что, к чему (sisse) lülitama; кого, к кому-чему ülek.
kaasama, kaasa tõmbama, millesse lülitama; подключить ток voolu sisse lülitama, подключить аппарат к телефонной сети aparaati telefonivõrku lülitama
поймать 165a Г сов.
→ несов.
ловить кого-что kinni püüdma ~ võtma, kätte saama, tabama; поймать на лету lennult kinni püüdma, поймать живьём elusalt kinni võtma, поймать за руку käest kinni haarama, поймать рыбу kala kätte saama, поймать вора varast kätte saama, поймать на лжи valelt tabama, поймать на месте преступления kuriteopaigalt tabama, поймать ~ задержать с поличным jur.
kuriteolt tabama;
◊ поймать ~ ловить на слове ~ на словах кого kelle sõnast ~ sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, kelle sõnade kallal norima; поймать ~ подцепить на удочку кого keda õnge võtma; поймать ~ ловить себя на чём ennast millelt tabama
поколесить 297b Г сов.
по чему, без доп.
kõnek.
(mõnda aega, pisut) tiirutama ~ ringi sõitma; поколесить по белу свету mööda laia ilma ringi sõitma ~ ringi rändama
помотаться 165 Г сов.
‣ kõnek.
(mõnda aega) kõlkuma ~ kõikuma ~ kiikuma ~ võnkuma ~ tolknema ~ tolgendama;
‣ madalk. (mõnda aega) rahmeldama ~ rähklema ~ sagima ~ sekeldama ~ ringi jooksma;
‣ madalk. (mõnda aega) ringi hulkuma ~ jõlkuma; помотаться по белу свету mööda ilma (väheke) ringi hulkuma
помыкаться 164 Г сов.
madalk.
‣ по чему (veidi, mõnda aega hädas, viletsuses) ringi rändama ~ hulkuma; помыкаться по свету ilmas ringi rändama;
‣ (mõnda aega) sagima ~ sebima
попасться 356 Г сов.
→ несов.
попадаться‣ во что, кому, без доп.
kõnek.
(vastu, ette, kätte) sattuma ~ juhtuma, olema juhtuma, leiduma, esinema, pihku puutuma; попасться в сеть võrku sattuma (ka ülek.
), попадись он мне kui ma ta vaid kätte saaks, kui ta mu silma alla satuks, попалась интересная книга sattus ette ~ kätte huvitav raamat, попасться ему на лестнице talle trepil vastu juhtuma, сосед попался словоохотливый naabriks juhtus jutukas inimene, naaber juhtus olema jutukas;
‣ в чём, на чём, кому-чему sisse kukkuma, vahele jääma; попасться на краже vargusega sisse kukkuma, попасться сторожу valvuri juures vahele jääma;
◊ попасться ~ попадаться на глаза кому kelle silma puutuma ~ hakkama; попасться ~ попадаться на удочку к кому, кому kõnek. kelle õnge sattuma ~ minema ~ hakkama, kellel ennast õnge võtta laskma; первый попавшийся esimene vastutulija ~ ettejuhtuja
послать 196a Г сов.
→ несов.
посылать кого-что, с инф.
, без доп.
saatma, läkitama; послать телеграмму telegrammi saatma, послать деньги по почте postiga raha saatma, послать за врачом arsti järele saatma, послать учиться õppima saatma, послать мяч через сетку palli üle võrgu saatma ~ lennutama, послать воздушный поцелуй õhusuudlust saatma, послать привет tervitusi ~ tervisi saatma ~ läkitama, послать в эфир eetrisse andma;
◊ послать подальше кого madalk.
seenele ~ kuu peale saatma keda; послать ко всем чертям кого-что madalk.
kuradile saatma keda-mida; чем бог послал (угостить, покормить) van.
(süüa andma v. pakkuma) mida majas parasjagu leidub
превысить 273a Г сов.
→ несов.
превышать что ületama, üle ulatuma, üle astuma; превысить рекорд rekordit ületama ~ põrmustama, превысить смету maj.
eelarvet ületama, превысить норму normi ületama, превысить власть võimupiirist üle astuma, võimupiire ületama
придонный 126 П põhja-, põhjalähedane; придонные камни põhjakivid, придонное течение põhjahoovus, придонная сеть põhjavõrk, придонная фауна zool.
põhjaloomastik, -fauna
прямоугольный 126 П rist-, ristkülik-, ristkülikuline; täisnurk-, täisnurkne; прямоугольная проекция mat.
ristprojektsioon, прямоугольный кинескоп ristkülikuline kineskoop, прямоугольное поперечное сечение mat.
ristkülikristlõige, прямоугольный волновод mer.
ristküliklainejuhe, прямоугольная шина el.
täisnurklatt, прямоугольная резьба mat.
täisnurkkeere, прямоугольный треугольник täisnurkne kolmnurk, прямоугольная речная сеть geogr.
täisnurkne jõgedevõrk
разбрестись 367 Г сов.
→ несов.
разбредаться‣ (без 1 и 2 л. ед. ч.
) laiali minema (kõigi v. paljude kohta); разбрестись по свету mööda maailma laiali minema, разбрестись по домам kodudesse (laiali) minema;
‣ ülek. laiali valguma, hajuma; мысли разбрелись mõtted valgusid laiali, тучи разбрелись pilved hajusid
разветвить 300a Г сов.
→ несов.
разветвлять что haruteid tegema; разветвить железнодорожный путь raudtee haruteid tegema, хорошо разветвлённая телефонная сеть hästi väljaarendatud telefonivõrk
разветвлённый 128‣ страд. прич. прош. вр. Г разветвить;
‣ прич. → П harg-, hargnev, hargnenud, haraline; разветвлённая цепь el. hargahel, hargvooluring, keem. hargnenud ahel, разветвлённый корень hargnev juur, разветвлённое дерево haraline puu, разветвлённая сеть подпольных комитетов põrandaaluste komiteede tihe võrk
развозной 120 П (laiali)veo-, kohaleveo-, laialiveetav, kohaletoimetatav; развозной товар laialiveetav ~ kohaletoimetatav kaup, развозная торговля veokaubandus, развозная торговая сеть veokaubandusvõrk
раскинуть 334 Г сов.
→ несов.
раскидывать что‣ laiali ~ välja sirutama, sirevile ajama ~ heitma; раскинуть ноги jalgu välja sirutama, раскинуть руки käsi laiali lööma;
‣ laiali laotama; раскинуть ковёр на полу vaipa põrandale laotama, раскинуть карты kõnek. kaarte välja panema;
‣ üles panema ~ lööma (telki, laagrit); раскинуть палатку telki üles panema, раскинуть лагерь laagrit üles lööma;
‣ ülek. ulatuslikult välja arendama, rajama; раскинуть торговую сеть ulatuslikku kaubandusvõrku rajama, вокруг дома раскинут парк maja ümber on rajatud park;
◊ раскинуть умом ~ мозгами kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, aru pidama, mida peast ~ ajust läbi laskma
рассольный 126 П soolvee-, soolvesi-, soolalahuse(-); рассольная сеть mäend.
soolalahuse torustik
расставить 278a Г сов.
→ несов.
расставлять‣ кого-что kohale ~ laiali asetama ~ panema ~ paigutama ~ seadma; järjestama; расставить книги на полки raamatuid riiulitele asetama ~ paigutama, расставить шахматы на доске malendeid ~ malenuppe (malelaua) peale panema, расставить в алфавитном порядке tähestikuliselt järjestama ~ paigutama, расставить сети võrke ~ püüniseid välja panema ~ üles seadma (ka ülek.
), расставить ударения (sõnadele) rõhumärke panema, правильно расставить рабочую силу tööjõudu õigesti paigutama, расставить пальцы sõrmi laiali ~ harali ajama, расставить ноги jalgu harki ajama;
‣ что kõnek. laiemaks laskma ~ tegema; järele laskma; расставить платье kleiti õmblustest järele laskma
речной 120 П jõe(-), jõeline; речная вода jõevesi, речное судно jõelaev, речная рыба jõekala, речной вокзал jõevaksal, речной порт jõesadam, речной транспорт jõetransport, jõevedu, jõeveondus, речное пароходство jõelaevandus, речной флот jõelaevastik, речной трамвай jõetramm, речное плавание jõesõit, речное рыболовство jõepüük, речные перевозки jõeveod, речная сеть jõgede võrk, речная система jõestik, речная форма рельефа jõeline pinnavorm, речной окунь zool.
harilik ahven (Perca fluviatilis), речной рак zool.
jõevähk (Astacus astacus), речной бобр zool.
euroopa kobras (Castor fiber), речная выдра zool.
saarmas (Lutra lutra)
рыболовный 126 П kala(püügi)-, kalastus-; рыболовное судно kala(püügi)laev, рыболовный флот kalalaevastik, рыболовная сеть kala(püügi)võrk, рыболовные орудия kalapüügivahendid, рыболовные снасти kalastustarbed, рыболовная зона kalapüügipiirkond, рыболовный сезон kalastushooaeg, рыболовный поход ~ рейс kala(püügi)retk, kalastusretk, kalaretk
рыскать 194b, 164b Г несов.
‣ ringi jooksma ~ ajama ~ laskma ~ luusima ~ hulkuma; волки рыскают по степи hundid luusivad stepis ringi, рыскать по свету kõnek.
mööda ilma ringi hulkuma, рыскать по магазинам kõnek.
poodepidi ringi jooksma, ветер рыщет tuul uitab (näit. tühjas majas), он рыщет глазами ülek.
ta silmad vilavad peas;
‣ lenn. lengerdama;
‣ (без 1 и 2 л.) mer. seegama; рыскать на якоре ankrus seegama, рыскать к ветру küljega vastu tuult pöörduma, рыскать на курсе kursist kõrvale kalduma
сбросной 120 П heit-, heite-; сбросная вода heitvesi, сбросная сеть hüdr.
heitevõrk, lahtine äravooluvõrk (niisutussüsteemis)
сбросовый 119 П‣ hüdr.
heit-, heite-; сбросовая сеть heitevõrk;
‣ geol. murrang-, murrangu-, murranguline; сбросовые горы murrangmäestik, сбросовая трещина murrangulõhe, сбросовый уступ murranguline astang
свет I 1 С м.
неод.
(без мн. ч.
) valgus, valge, valu, tuli; säri; дневной свет päevavalgus, päevavalge, лунный свет kuuvalgus, kuuvalge, яркий свет ere valgus, рассеянный свет hajuvalgus, искусственный свет tehisvalgus, источник света valgusallikas, преломление света füüs.
valguse murdumine, сила света füüs.
valgustugevus (valgusallikal), fot.
valgusjõud (optilise süsteemi omadus), скорость света füüs.
valguse kiirus, valguskiirus, посмотреть на свет что mida vastu valgust ~ vastu valget vaatama, на свету kõnek.
valguse käes, при свете огня tulevalgel, до свету enne koitu, чуть свет ao hakul, aovalgel, varavalges, зажечь свет tuld süütama ~ põlema panema, погасить свет valgust ~ tuld kustutama, ближний свет aut.
lähituli, lähituled, дальний свет aut.
kaugtuli, kaugtuled, свет правды ülek.
tõevalgus, в свете чего ülek.
mille valguses ~ seisukohalt;
◊ ни свет ни заря enne kukke ja koitu; проливать ~ пролить ~ бросить свет на что liter.
millele valgust heitma; только света ~ свету в окошке у кого kõnek.
kelle ainus valguskiir ~ silmarõõm ~ päik(e)sekiir (olema); представлять ~ представить в мрачном свете что mida süngetes ~ mustades värvides näitama; представить ~ представлять в дурном ~ в ложном свете кого-что keda-mida halvustavalt ~ valesti ~ võltsilt ~ halvas valguses näitama; не видеть света (1) ööl ega päeval pole vahet, (2) eluisu võtab ära, nii et eluisu otsas
свет II 1 С м.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ maailm, universum; части света maailmajaod, страны света ilmakaared, путешествие вокруг света ümbermaailmareis, Новый свет Uus Maailm (Ameerika), конец света (1) maailma ots ~ äär ~ lõpp, (2) maailma lõpp (hukk), на всём свете terves ilmas, путешествовать по свету maailmas ringi rändama;
‣ inimesed, ilmarahvas, ilm; это всему свету известно see on kõigile ~ kogu ilmale ~ ilmarahvale teada;
‣ van. (kõrgem) seltskond, suurilm, suurmaailm; большой свет suur(maa)ilm, высший свет kõrgem seltskond, koorekiht, положение в свете seltskondlik positsioon, выезжать в свет seltskonda minema, бывать в свете seltskonnas liikuma;
◊ белый свет maailm, maa ja ilm, maad ja ilmad; на белом свете laias ilmas; выходить ~ выйти в свет trükist ilmuma, trükivalgust nägema; выпускать ~ выпустить в свет что mida välja andma ~ publitseerima, trükis avaldama, üllitama; браниться ~ ругаться на чём свет стоит kõnek. maa põhja (manama), nii et maa must (põhjama); отправлять ~ отправить на тот свет кого kõnek. keda teise ilma saatma; отправляться ~ отправиться на тот свет teise ilma minema; оставить ~ покинуть свет siitilmast ~ siitmaailmast ~ elavate kirjast lahkuma; кого нет на свете keda pole enam siinilmas olemas, kes on juba manalamees; на краю света kõnek. maailma lõpus ~ otsas; на край света maailma otsa ~ lõppu; ни за что на свете mitte mingi hinna eest; свет не клином сошёлся на ком-чём kõnek. egas see (sina, tema jne.) ole ainuke (koht, tegija vm.), ega veel kelle v mille pärast maailm hukas ole ~ hukka lähe; свет не без добрых людей ega head inimesed (veel) ilmast otsas ~ kadunud ole; сживать ~ сжить со света ~ со свету кого kõnek. kellelt eluisu (ära) võtma, keda hauda ajama, keda surmani ära vaevama, kellel hinge seest välja võtma; преставление света van. maailmalõpp, viimnepäev; появляться ~ появиться на свет ilmale tulema, ilma sündima; произвести на свет кого keda ilmale tooma; увидеть свет (1) ilmale tulema, ilmavalgust nägema, (2) trükivalgust nägema, trükist ilmuma, (3) kergemalt hingata saama, elust rõõmu tunda saama, valust ~ murest lahti saama; на свет божий не глядел бы kõnek. eluisu on otsas; выходец с того света kummitus, kodukäija, hauast tõusnu
секу 1 л. наст. вр. Г сечь
село 98 С с.
неод.
(suur) küla, maa-asula; работа на селе maatöö, труженики села maatöötajad;
◊ ни к селу ни к городу kõnek.
täiesti kohatult ~ sobimatult; (äkki) heast peast ~ heast-paremast, asja ees, teist taga
сет 1 С м.
неод.
sett (trük.
tüpograafiline mõõtühik; sport mängujärk tennises v. lauatennises v. sulgpallis)
сеть 92 (предл. п. ед. ч.
о сети, в сети) С ж.
неод.
‣ võrk (ka ülek.); рыболовная сеть kalapüügivõrk, плавная сеть kal.
uju(v)võrk, донная сеть kal.
põhjavõrk, дрифтерная сеть kal.
ajuvõrk, triivvõrk, маскировочная сеть sõj.
moondamisvõrk, сеть паутины, паутинная сеть ämblikuvõrk, сеть морщин kortsuvaod, kortsuräga, сети интриг intriigivõrk, вязать сеть võrku kuduma, ставить ~ закинуть сеть võrku sisse panema ~ laskma;
‣ (обычно ед. ч.) võrk, võrgustik; железнодорожная сеть raudteevõrk, телефонная сеть telefonivõrk, электрическая сеть elektrivõrk, водопроводная сеть veevõrk, канализационная сеть kanalisatsioonivõrk, отопительная сеть küttevõrk, трансляционная сеть translatsioonivõrk, торговая сеть kaubandusvõrk, сеть связи sidevõrk, разводящая ~ распределительная сеть jaotusvõrk, речная сеть jõestik, инженерные сети tehnovõrgud, венозная сеть med. veenivõrgustik;
‣ сети (мн. ч.) ülek. ahelad, köidikud, püünised; сети рабства orjaahelad, брачные сети abieluköidikud;
◊ расставлять ~ расставить сети кому kellele võrke välja panema; попасть в чьи сети kelle võrku langema; поймать в свои сети кого keda võrku tõmbama
сжить 330 Г сов.
→ несов.
сживать кого-что kõnek.
välja sööma; сжить с квартиры korterist välja sööma;
◊ сжить ~ сживать со света ~ со свету кого kõnek.
kellelt eluisu (ära) võtma, keda hauda ajama, keda surmani ära vaevama, kellel hinge seest välja sööma
скитание 115 С с.
неод.
ringihulkumine, rändamine; скитание по свету mööda (maa)ilma rändamine, годы скитаний rännuaastad
скитаться 165 Г несов.
hulkuma, ringi rändama; скитаться по белу свету mööda laia (maa)ilma rändama
смета 51 С ж.
неод.
maj.
eelarve; производственная смета, смета затрат на производство tootmiskulude eelarve, сводная смета koondeelarve, строительная смета ehituseelarve, смета на ремонт remondieelarve, составить смету eelarvestama, eelarvet koostama, включить в смету eelarvesse võtma
составить 278a Г сов.
→ несов.
составлять что‣ koostama, kokku panema ~ seadma, moodustama; составить план plaani koostama ~ tegema, plaanistama, составить учебник õpikut koostama ~ kirjutama, составить рукопись käsikirja koostama, составить уравнение võrrandit koostama, составить смету eelarvestama, eelarvet koostama ~ tegema, составить поезд rongi koostama, составить расписание уроков tunniplaani kokku seadma ~ tegema, составить правительство valitsust moodustama, составить целое tervikut moodustama, составить предложение lauset moodustama ~ sõnastama, lausestama, составить хор koori asutama ~ looma, составить компанию кому kõnek.
kellele seltsi pakkuma ~ seltsiks olema;
‣ kõrvuti ~ ühte kohta ~ kokku ~ ühte panema; составить два стола kahte lauda kokku lükkama, составить винтовки в козлы (vint)püsse hakki panema;
‣ soetama, muretsema, kokku korjama, koguma; составить библиотеку raamatukogu soetama, составить коллекцию марок margikogu soetama, составить капитал kapitali soetama ~ koguma;
‣ tegema, sõlmima; составить завещание testamenti tegema, составить договор lepingut koostama;
‣ tekitama, kujundama, looma; составить мнение arvamust tekitama ~ looma, составить представление kujutlust looma, ettekujutust andma, составить прецедент pretsedenti looma, составить гордость uhkuseks olema, составить радость rõõmu(allika)ks olema, составить чьё счастье kelle (kogu) õnn olema, это не составит препятствия see ei takista mida, see ei ole millele takistuseks, это не составит большого труда see pole kuigi tülikas ~ raske, see ei tee suurt tüli ~ ei tekita raskust;
‣ (kogus, hulk) olema, (määra, kvantumit) hõlmama, koosnema; расходы составят сто рублей kulud on ~ teevad välja sada rubla, kuludeks läheb sada rubla, собрание сочинений составило десять томов teostekogu on ~ sai kümneköiteline;
‣ с чего на что mille pealt alla ~ maha tõstma, ülalt alla ~ maha panema;
◊ составить ~ составлять выгодную ~ хорошую партию kõnek. head partiid tegema
ставить 277 Г несов.
‣ кого-что panema, paigutama, asetama; ставить вещи на место asju kohale panema, ставить в ряд ritta seadma ~ panema, reastama, ставить книги на полку raamatuid riiulile ~ riiulisse panema, ставить автомобиль в гараж autot garaaži panema, ставить кастрюлю на огонь potti ~ kastrulit tulele panema, ставить друг на друга ülestikku ~ üksteise peale panema ~ asetama, ставить горчичник sinepiplaastrit panema, ставить банки больному haigele kuppu(sid) panema, ставить заплату lappima, paikama, ставить тесто tainast kerkima panema, ставить вино kõnek.
veini käärima panema, ставить пиво kõnek.
õlletegu üles panema, ставить самовар samovari ~ teemasinat üles panema, ставить часы kella õigeks panema, ставить на якорь ankrusse panema, ankurdama, ставить сеть võrku sisse panema ~ sisse laskma, ставить в бригадиры ~ бриадиром kõnek.
brigadiriks panema, ставить в угол nurka panema, ставить на колени põlvili panema (ka ülek.
), ставить на ноги (1) püsti panema ~ tõstma, (2) ülek.
jalule aitama, ставить подножку jalga taha panema (ka ülek.
), ставить точку punkti panema (ka ülek.
), ставить тройку kolme panema (hinnet), ставить на очередь järjekorda panema, ставить на голосование hääletusele panema, ставить у власти võimule panema, ставить под сомнение kahtluse alla seadma ~ panema, ставить в затруднительное положение täbarasse ~ rumalasse olukorda ~ kitsikusse panema, ставить подпись alla kirjutama, allkirja andma, ставить диагноз diagnoosima, diagnoosi panema, ставить клеймо märgistama, ставить мины mineerima, miine panema;
‣ что püstitama (ka ülek.), ehitama; ставить памятник mälestussammast püstitama, ставить мачту masti püstitama, ставить рекорд rekordit püstitama, ставить вопрос küsimust (üles) tõstma ~ üles seadma, ставить паруса purjesid üles tõmbama ~ üles tõstma ~ heiskama;
‣ что lavastama, lavale tooma; ставить пьесу näidendit lavastama, ставить оперу ooperit lavale tooma;
‣ что seadma, tegema; ставить новые цели uusi eesmärke seadma, ставить себе целью endale eesmärgiks seadma, ставить в пример eeskujuks seadma, ставить задачей ülesandeks seadma, ставить перед фактом fakti ette seadma, ставить серьёзную задачу перед кем kelle ette rasket ~ tõsist ülesannet seadma, ставить голос häält seadma (lauljal), ставить в известность teatavaks tegema, teada andma, ставить в упрёк etteheidet tegema, ette heitma, ставить препятствие takistusi tegema, takistama, ставить кляксу tindiplekki tegema, ставить в зависимость от кого-чего sõltuvaks tegema kellest-millest, ставить твёрдые сроки kindlat tähtaega andma ~ tähtpäeva määrama;
‣ что korraldama, organiseerima; ставить работу tööd korraldama ~ organiseerima, ставить опыты katseid korraldama ~ tegema ~ sooritama;
‣ что, во что (millekski) pidama, arvama, lugema, hindama; ставить в заслугу кому kelle teeneks pidama ~ arvama ~ lugema, ставить в вину кому kellele süüks panema, kelle süüks pidama ~ arvama, süüdistama, ставить кого наравне с кем keda kellega võrdseks pidama, высоко ставить чьи способности kelle võimeid kõrgelt hindama, kelle võimetest palju pidama;
◊ ставить всякое лыко в строку кому kõnek. kellele kõike süüks arvama ~ iga viga pahaks panema; ставить в тупик кого keda ummikusse ajama, kimbatusse viima; ставить на вид кому kellele märkust tegema; ставить на кон что kõnek. mida mängu ~ kaalule panema; ставить на одну доску кого-что с кем-чем kõnek. ühele pulgale ~ õrrele panema, samale pulgale panema; ставить крест на ком-чём, на кого-что kõnek. kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; ставить палки в колёса кому kõnek. kellele kaikaid kodaratesse pilduma; ни в грош ~ ни во что не ставить кого-что kõnek. keda-mida ei millekski ~ mitte millekski pidama; ставить во главу угла что mida peaasjaks ~ kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama, mida mille nurgakiviks pidama; ставить вопрос ребром küsimust resoluutselt tõstatama ~ teravalt üles tõstma; ставить знак равенства между кем-чем võrdsusmärki vahele panema; ставить к позорному столбу кого keda häbiposti panema ~ naelutama; ставить к стенке кого kõnek. keda seina äärde panema; ставить на карту что mida mängu ~ kaalule ~ ühele kaardile panema; ставить под вопрос küsimärgi alla panema ~ seadma; ставить под ружьё püssi alla panema; ставить себя на чьё место end kelle asemele panema ~ seadma; ставить точки над и i-le punkti panema; vrd. поставить
ставной 120 П seisev-, kinnis-, püsi-, kinnitatud; ставная сеть seisevvõrk, püsivõrk, ставной неводный лов рыбы seisevnoodapüük, ставной невод seisevnoot, püsinoot
судя деепр. väljendis судя по предлог с дат. п. otsustades, vastavalt; судя по его виду, он здоров kui otsustada väljanägemise järgi, siis on ta terve (inimene), поступать, судя по обстоятельствам toimima vastavalt olukorrale ~ nagu olukord nõuab, судя по сему selle järgi otsustades
счёт С м.
неод.
‣ 1 (без мн. ч.
) arvulugemine, arvude lugemine; arvutamine, arvutus, rehkendamine, rehkendus (van.
); arvestus, loendamine, loendus; счёт до ста sajani lugemine ~ loendamine, обучение счёту и письму arvutama ja kirjutama õpetamine, устный счёт peastarvutamine, peastarvutus, второй по счёту järjekorras ~ loendamisel teine, счёта ~ счёту нет, без счёта ~ счёту kõnek.
lugematu hulk, lugematul hulgal, arutult palju, вести счёт arvestust pidama, сбиться со счёту loendamisega sassi minema, по первому счёту number ühe ajal (harjutuse sooritamisel);
‣ 1 sport seis, tulemus, skoor; счёт матча 2:3 matši seis on 2:3, ничейный счёт viik, viigiseis, открыть счёт skoori avama, сравнять счёт seisu viigistama ~ võrdsustama;
‣ 4 (предл. п. ед. ч. о счёте, на счету) arve, konto (raamatupidamis- ja pangaarve); товарный счёт kaubaarve, заключительный счёт lõpparve, счёт за газ gaasiarve, счёт в банке, банковский счёт pangakonto, pangaarve, лицевой счёт isikukonto, nimeline konto, текущий счёт jooksev konto, расчётный счёт arvelduskonto, балансовый счёт bilansikonto, счёт кассы kassakonto, в счёт чего mille arvel(t), за счёт кого-чего kelle-mille (1) kulul, (2) tõttu, tulemusel, ровный счёт ümmargune arve, круглым счётом ümmarguselt, umbes, ligikaudu, предъявить счёт arvet esitama (ka ülek.), оплатить счёт arvet maksma, уплатить по счёту arve järgi maksma ~ tasuma, каждая копейка на счету iga kopikas on arvel, жить за чужой счёт teis(t)e kulul elama;
‣ 1 (обычно мн. ч.) arve(d), arveteklaarimine, arveteõiendamine, arveteõiendus; личные счёты isiklikud arved, у меня с ним свои счёты mul on temaga omad arved;
◊ сводить ~ свести счёты с кем kellega arveid õiendama ~ klaarima; не в счёт arvesse mitte tulema ~ minema; в два счёта kõnek. jalamaid, silmapilk, otsekohe, üks-kaks-kolm, kähku ja kärmesti; не знать счёта кому-чему kellel on mida jalaga segada ~ tohutult ~ arvutult ~ väga palju, kellel-millel ei ole ~ ei olnud aru ega otsa, keda-mida on nagu muda; относить ~ отнести за счёт кого-чего mida kelle-mille arvele panema, kontosse kandma ~ kirjutama; принимать ~ принять на свой счёт что mida enda arvele panema ~ kirjutama, enda kontosse kandma; ставить ~ поставить в счёт что кому kõnek. mida kellele süüks panema; терять ~ потерять счёт кому-чему kellest-millest ülevaadet kaotama, keda-mida on lugematu hulk; сбросить ~ сбрасывать со счёта ~ счетов кого kõnek. arvest välja jätma, keda arvelt maha kandma; быть на хорошем ~ плохом счету heas ~ halvas kirjas olema; в конечном ~ в последнем счёте lõppkokkuvõttes; покончить счёты с кем-чем kellega-millega lõpparvet tegema; ровным счётом ничего mitte kui midagi, mitte kõige vähematki; деньги счёт любят kõnekäänd raha nõuab täpsust
телефонный 127 П telefon-, telefoni-; телефонная связь telefonside, телефонный аппарат telefoniaparaat, телефонная трубка telefonitoru, телефонное сообщение (1) telefoniühendus, (2) telefoniteade, телефонная книга telefoniraamat, телефонная сеть telefonivõrk, междугородные телефонные переговоры kaugekõned, центральная телефонная станция keskjaam, междугородная телефонная станция kaugejaam, телефонный разговор telefonijutt, телефонный звонок telefonihelin, telefonitirin
тепловой 120 П soojus-, sooja-, termo-, kuumus-, kuuma-; infrapuna-; тепловая энергия soojusenergia, тепловая сеть soojusvõrk, soojavõrk, тепловая электростанция soojuselektrijaam, тепловой двигатель soojusmootor, тепловая изоляция soojusisolatsioon, termoisolatsioon, soojustus, тепловое расширение soojuspaisumine, тепловое излучение soojuskiirgus, тепловое действие soojustoime, kuumustoime, утрата теплового ощущения med.
soojatundetus, soojatuimus, тепловой удар med.
kuumarabandus, тепловая защита kuumuskaitse, kuumakaitse, soojusvarje, soojavarje, тепловой процесс soojuslik protsess, тепловое равновесие soojuslik tasakaal, тепловые свойства termilised omadused, тепловая маскировка sõj.
infrapunamoondamine, тепловая разведка infrapunaluure
теплосеть 92 С ж.
неод.
(тепловая сеть) soojusvõrk, soojavõrk
товаропроводящий 124 П maj.
kaubakulgemis-, kaubaedastus, kaupade kulgemise, kaupade edastuse ~ edastamise; товаропроводящий канал kaubakulgemiskanal, товаропроводящий аппарат (1) kauplused, (2) kaubalaod, товаропроводящая сеть kaupluste ~ ladude võrk ~ jada, товаропроводящие организации kaubaedastusorganisatsioonid
торговый 119 П‣ kauba-, kaubandus-, kaubanduslik, müügi-; торговая база kaubabaas, торговый договор kaubaleping, kaubandusleping, торговое судно kaubalaev, торговый капитал kaubanduskapital, торговая сеть kaubandusvõrk, торговая палата kaubanduspalat, торговый работник kaubandustöötaja, торговая сделка kaubanduslik tehing, kaubatehing, äritehing, торговый посредник kaubanduslik vahendaja, kaubandusvahendaja, торговое представительство maj.
kaubandusesindus, торговый лес müügimets, торговые ряды van.
kaubahoov, торговая казнь aj.
avalik ihunuhtlus;
‣ kaupmeeste(-), ärimeeste(-); в торговом быту ärimaailmas
траловый 119 П traal-, traali-, traalimis-; траловый флот traallaevastik, траловая сеть traal(noot), траловый лов рыбы traalpüük
трансляционный 127 П transleerimis-, translatsioon-, translatsiooni-, ülekande-; трансляционный способ передачи сигналов translatsioonsignaliseerimine, трансляционная сеть translatsioonivõrk, ülekandevõrk, трансляционный радиоузел traathäälingusõlm
тянуться 339 Г‣ venima (kõnek. ka ülek.
); кожа тянется nahk venib, по дороге тянулись обозы mööda teed venisid voorid, дни тянулись медленно päevad venisid pikkamööda ~ aeglaselt, следствие тянулось uurimine venis;
‣ ulatuma, laiuma, laotuma; за рекой тянулись поля teisel pool ~ teispool jõge laiusid põllud;
‣ к кому-чему end välja sirutama, sirutuma; цветок тянулся к свету lill sirutas end valguse poole, тянуться к пирогу kätt piruka järele sirutama, мальчик сладко тянулся poiss ringutas mõnuga ~ mõnusasti;
‣ к кому-чему, за кем-чем kelle-mille poole hoidma ~ püüdma ~ püüdlema; тянуться к знаниям teadmiste poole püüdlema ~ pürgima, тянуться за товарищами püüdma sõprade sarnane olla, end pingutama, et sõprade sarnane olla, они тянутся друг к другу neid tõmbab teineteise poole, все в город тянутся kõnek. kõiki kisub linna;
‣ перед кем kõnek. trammi ~ sirgu tõmbuma, end trammi ~ sirgu tõmbama, tikksirgeks lööma; тянуться перед генералом end kindrali ees trammi tõmbama;
‣ kõnek. viimast välja pigistama, pingutama; тянуться из последних сил oma viimast jõudu välja panema;
‣ kanduma, levima; с полей тянется запах сена põldudelt tuleb heinalõhna;
‣ с кем kõnek. vägikaigast vedama (ka ülek.);
‣ страд. к тянуть;
◊ тянуться в нитку kõnek. rabama nii et silm sinine peas, pingutama, nii et saba sirge ~ habe tolmab; тянуться из жил kõnek. kas või nahast välja pugema, ihust ja hingest püüdma, viimast välja panema; канитель тянется kõnek. mis kestab ~ venib lõputult kaua, millega jorutatakse ~ venitatakse
уловить 321 Г сов.
→ несов.
улавливать‣ что (kinni) püüdma; уловить сигналы signaale kinni püüdma;
‣ что ülek. tabama; уловить чей взгляд kelle pilku tabama, уловить смысл чего mille mõtet tabama, уловить взглядом pilguga tabama, уловить себя на какой мысли end mis mõttelt tabama, уловить насмешку в словах друга sõbra sõnades pilget tabama, уловить случай kõnek. parajat juhust tabama;
‣ кого, на чём kõnek. vahele võtma, orki tõmbama; уловить преступника kurjategijat vahele võtma;
‣ что püüdma, koguma; уловить пыль tolmu püüdma;
‣ кого-что madalk. kinni püüdma ~ võtma ~ nabima ~ napsama; уловить муху kärbest kinni püüdma;
◊ уловить на лету что mida lennult ~ õhust haarama
хватать I 165a Г несов.
‣ кого-что, за кого-что, чем (kinni) haarama, kahmama, krabama, krahmama, rabama, rapsama, krapsama; хватать кого за руку kelle käest kinni haarama, хватать в руку камень kivi pihku haarama ~ krahmama, хватать под руку käe alt kinni kahmama ~ hakkama, хватать из рук käest kahmama ~ napsama, хватать за волосы juustest (kinni) haarama, хватать за ногу jalast kinni haarama, хватать наживу sööta haarama (kala kohta), хватать траву rohtu ampsama, хватать момент ülek.
sobivat hetke püüdma;
‣ кого kõnek. kinni nabima;
‣ что kõnek. ahmima, kokku krahmima (ka ülek.); хватать что попало kõike (ettejuhtuvat) kokku krahmima, хватать знания teadmisi ahmima, хватать впечатления muljeid ahmima, хватать воздух õhku ahmima;
◊ хватать верхи kõnek. latvu mööda laskma, mööda pealispinda libistama, kergelt üle käima; хватать на лету что mida lennult ~ otse õhust haarama; хватать за живое кого kõnek. keda valusalt puudutama, kelle haava ~ haiget kohta osatama; звёзд с неба не хватает tähti taevast alla ei too; хватать за душу ~ за сердце кого kellele hinge ~ südamesse minema, keda hingepõhjani liigutama, kelle meelt härdaks tegema, südant liigutama; vrd. схватить, хватить I
числиться 281 Г несов.
‣ где, кем kelle-mille hulgas olema ~ hulka arvatud olema; в списке его фамилия не числится nimekirjas tema nime pole, числиться в командировке lähetatute ~ komandeeringus olijate kirjas olema, числиться больным haigete kirjas olema, числиться на плохом счету kõnek.
halvas kirjas olema;
‣ где arvuliselt olema; в деревне числится двести человек külas elab ~ on kakssada inimest;
‣ за кем omama, (omane) olema; за ним числится долг ta on võlgu, tal on võlg (kaelas), грехов за ним числится много tal on palju patte hingel, за каждым числятся недостатки igaühel on puudusi;
‣ страд. к числить
шпионско-диверсионный 127 П spionaaži- ja diversiooni-; шпионско-диверсионная группа spionaaži- ja diversioonigrupp, шпионско-диверсионная сеть spionaaži- ja diversioonivõrk
штопать 164a Г несов.
что, чем nõeluma, parandama; штопать носки sokke nõeluma, штопать сети võrke parandama; vrd.
заштопать
электрический 129 П elekter-, elektri-, elektriline; электрический транспорт elektervedu, elekterveondus, elektertransport, электрическое охлаждение elekterjahutus, электрическое обогащение elekterrikastus, elektriline rikastamine, электрическое освещение elektervalgustus, elektrivalgustus, электрическое отопление elekterküte, elektriküte, электрическая станция elektrijaam, jõujaam, электрический ток elektrivool, электрическое поле elektriväli, электрическая цепь elektriahel, vooluring, электрический заряд elektrilaeng, электрическая дуга elektrikaar, kaarleek, электрические потери elektrikadu, электрическая сеть elektrivõrk, электрический двигатель elektrimootor, электрическая лампа elektrilamp, (elektri)pirn, (kõnek.
), электрический утюг elektritriikraud, электрический камин elektrikamin, электрические часы elektrikell, электрический звонок elektrikõlisti, электрический стул elektritool, электрическая подстанция (elektri)alajaam, электрический пылесос tolmuimeja, электрический шнур nöörjuhe, электрический стрелочный указатель (1) elektriline osutinäidik, (2) raudt.
elektriline pöörangutähisti, электрические шумы elektriline müra, электрическая разведка geol.
elektriline uuringumeetod ~ uuring, обыкновенный электрический скат zool.
elektrirai, marmorrai (kala Torpedo marmorata), электрический угорь zool.
elektriangerjas (Electrophorus electricus), электрический сом zool.
elektrisäga (Malapterus electricus)
ячейка 75 С ж.
неод.
‣ silm, auk; (mesilaste) kärjekann; mull; kastsektsioon; geol.
soöötsium, hüdroteek; rakk; anat.
kavern, korgas; ячейка сита sõelaava, sõelaauk, ячейка решётки võresilm, ячейка сети võrgusilm, сотовые ячейки kärjekannud, ячейки губчатого тела anat.
käsnkehakavernid, käsnkehakorkad;
‣ lüli, rakuke (van. ka pol.); семья -- ячейка общества perekond on ühiskonna algrakuke, партийная ячейка aj. parteirakuke;
‣ info pesa (koht arvuti põhimälus); sõj. (laske)pesa; место в ячейке info pesik (koht arvuti mälupesas), стрелковая ячейка sõj. laskepesa, пулемётная ячейка sõj. kuulipildujapesa, ячейка в ходе сообщения sõj. ühenduskraavi laskepesa