[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
ломоть 15, kõnek. ломоть 17 С м. неод. viil, viilak, viilukas, lõik, liistak, käär, tükk; тонкий ломоть хлеба õhuke leivalõik, kahekäeleib, резать хлеб длинными ломтями leiba pikkadeks viiludeks lõikama, отрезать большие ломти хлеба suuri leivakääre ~ viilukaid lõikama;
◊ отрезанный ломоть (perekonnast vm.) lahkulöönud liige
◊ отрезанный ломоть (perekonnast vm.) lahkulöönud liige
от, ото предлог с род. п.
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
отрезать 186 Г сов. → несов. отрезать, van. отрезывать
‣ что, от чего (ära, maha, küljest, otsast) lõikama ~ saagima; отрезать все пути kõiki teid ära lõikama ~ sulgema, отрезать кусок хлеба leivaviilu lõikama, отрезать ногу jalga amputeerima (haiglas), кому отрезало ногу kes jäi jalast ilma (õnnetusjuhtumi tõttu);
‣ кого-что, от кого-чего ülek. lahutama, eraldama, ära lõikama, (teed) sulgema; батальон оказался отрезанным от полка pataljon oli polgust ära lõigatud, три месяца зимовье отрезано от мира kolme kuu vältel pole talvitajail sidet muu maailmaga, kolm kuud on talvitajad muust maailmast ära lõigatud ~ isoleeritud, дорога в город отрезана teed linna pole, tee linna on suletud ~ ära lõigatud;
‣ что, чего (piiriga) eraldama; отрезать земли подо что maad eraldama mille tarvis;
‣ ülek. kõnek. teravalt ütlema, sähvama, nähvama;
◊ как ножом отрезать kõnek. kategooriliselt vastama ~ ära ütlema; как (ножом) отрезало kõnek. nagu peoga pühitud, nagu noaga lõigatult; отрезанный ломоть kõnek. (perest jne.) lahkulöönud liige
‣ что, от чего (ära, maha, küljest, otsast) lõikama ~ saagima; отрезать все пути kõiki teid ära lõikama ~ sulgema, отрезать кусок хлеба leivaviilu lõikama, отрезать ногу jalga amputeerima (haiglas), кому отрезало ногу kes jäi jalast ilma (õnnetusjuhtumi tõttu);
‣ кого-что, от кого-чего ülek. lahutama, eraldama, ära lõikama, (teed) sulgema; батальон оказался отрезанным от полка pataljon oli polgust ära lõigatud, три месяца зимовье отрезано от мира kolme kuu vältel pole talvitajail sidet muu maailmaga, kolm kuud on talvitajad muust maailmast ära lõigatud ~ isoleeritud, дорога в город отрезана teed linna pole, tee linna on suletud ~ ära lõigatud;
‣ что, чего (piiriga) eraldama; отрезать земли подо что maad eraldama mille tarvis;
‣ ülek. kõnek. teravalt ütlema, sähvama, nähvama;
◊ как ножом отрезать kõnek. kategooriliselt vastama ~ ära ütlema; как (ножом) отрезало kõnek. nagu peoga pühitud, nagu noaga lõigatult; отрезанный ломоть kõnek. (perest jne.) lahkulöönud liige
решить 287a Г сов. → несов. решать
‣ что, с инф. otsustama; решить чью участь ~ судьбу kelle saatust otsustama, он решил остаться дома ta otsustas koju jääda, решили созвать съезд otsustati kongress kokku kutsuda;
‣ что lahendama; решить задачу ülesannet lahendama, решить вопрос küsimust lahendama, решить кроссворд ristsõnamõistatust lahendama;
‣ кого, чего madalk. ära võtma, ilma jätma; решить всех прав kõikidest õigustest ilma jätma, решить хлеба и жилья leivast ja eluasemest ilma jätma, söögi ja peavarjuta jätma;
‣ кого madalk. maha koksama ~ nottima, otsa peale tegema;
◊ решить ~ решать жизни кого madalk. kellele lõppu ~ otsa peale tegema, kellelt elu võtma; решено и подписано lõplikult otsustatud, otsus tehtud, käsi all
‣ что, с инф. otsustama; решить чью участь ~ судьбу kelle saatust otsustama, он решил остаться дома ta otsustas koju jääda, решили созвать съезд otsustati kongress kokku kutsuda;
‣ что lahendama; решить задачу ülesannet lahendama, решить вопрос küsimust lahendama, решить кроссворд ristsõnamõistatust lahendama;
‣ кого, чего madalk. ära võtma, ilma jätma; решить всех прав kõikidest õigustest ilma jätma, решить хлеба и жилья leivast ja eluasemest ilma jätma, söögi ja peavarjuta jätma;
‣ кого madalk. maha koksama ~ nottima, otsa peale tegema;
◊ решить ~ решать жизни кого madalk. kellele lõppu ~ otsa peale tegema, kellelt elu võtma; решено и подписано lõplikult otsustatud, otsus tehtud, käsi all
слово С с. неод.
‣ sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое слово hell ~ lahke ~ sõbralik sõna, ругательное слово sõimusõna, иностранное слово võõrsõna, заголовочное слово ~ заглавное слово märksõna (sõnastikus), ключевое слово võtmesõna, отдельное слово üksiksõna, lekseem, знаменательное слово lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное слово lgv. abisõna, вводное слово lgv. kiilsõna, крылатое слово lgv. lendsõna, порядковое слово bibl. järjestussõna, удвоенное слово info topeltsõna, слово данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать слова sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее слово техники tehnika viimane sõna, новое слово в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном ~ прямом смысле слова sõna otseses mõttes, к слову сказать вводн. сл. muide, muuseas, к слову пришлось kõnek. tuli jutuks;
‣ (без мн. ч.) sõna, kõne; культура слова kõnekultuur, дар слова (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное слово emakeel, оружие писателя -- слово kirjaniku relv on sõna;
‣ jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное слово veenev jutt, веское слово kaalukas sõna, громкие слова suured ~ kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade ~ ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих ~ коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним словом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом слова нет selle kohta pole midagi ~ sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром слове aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым словом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks ~ hakkama saama, перейти от слова к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем слова сказать pole kellega sõnakestki vahetada ~ rääkida, не даёт мне слова сказать ei lase mul sõnagi ~ sõnakestki ütelda;
‣ (без мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное слово ausõna, сдержать своё слово oma sõna pidama, человек слова sõnapidaja, он крепок на слово ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать слово (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna ~ lubadust andma, связать себя словом end lubadusega siduma, взять слово с кого kellelt ausõna ~ lubadust võtma, верить на слово sõna ~ lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на слово кого kelle lubadusele lootma;
‣ (без мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное слово avasõna, заключительное слово lõppsõna, последнее слово подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода слова sõnavabadus, приветственное слово tervituskõne, надгробное слово lahkumissõnad, järelehüüe, просить слово на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить слово для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого слова kellelt sõnaõigust ära võtma;
‣ (без мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; «Слово о полку Игореве» «Lugu Igori sõjaretkest»;
‣ слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele;
◊ крепкое слово vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; слово за слово sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.; бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima ~ pilduma, suure suuga rääkima; бросаться словами tühje sõnu tegema; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema ~ kõlksutama; ловить ~ поймать на слове кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama; не лезть ~ полезть за словом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule; без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa; сказать своё слово oma sõna ütlema; слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus ~ huulil; слово в слово sõna-sõnalt; держаться на чистом слове kõnek. ausõna peal püsima; слово -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld; не проронить ни слова mitte sõnakestki poetama; ни слова не добьёшься ei saa sõnagi suust ~ kätte; быть хозяином своего слова oma sõna peremees olema
‣ sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое слово hell ~ lahke ~ sõbralik sõna, ругательное слово sõimusõna, иностранное слово võõrsõna, заголовочное слово ~ заглавное слово märksõna (sõnastikus), ключевое слово võtmesõna, отдельное слово üksiksõna, lekseem, знаменательное слово lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное слово lgv. abisõna, вводное слово lgv. kiilsõna, крылатое слово lgv. lendsõna, порядковое слово bibl. järjestussõna, удвоенное слово info topeltsõna, слово данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать слова sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее слово техники tehnika viimane sõna, новое слово в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном ~ прямом смысле слова sõna otseses mõttes, к слову сказать вводн. сл. muide, muuseas, к слову пришлось kõnek. tuli jutuks;
‣ (без мн. ч.) sõna, kõne; культура слова kõnekultuur, дар слова (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное слово emakeel, оружие писателя -- слово kirjaniku relv on sõna;
‣ jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное слово veenev jutt, веское слово kaalukas sõna, громкие слова suured ~ kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade ~ ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих ~ коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним словом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом слова нет selle kohta pole midagi ~ sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром слове aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым словом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks ~ hakkama saama, перейти от слова к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем слова сказать pole kellega sõnakestki vahetada ~ rääkida, не даёт мне слова сказать ei lase mul sõnagi ~ sõnakestki ütelda;
‣ (без мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное слово ausõna, сдержать своё слово oma sõna pidama, человек слова sõnapidaja, он крепок на слово ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать слово (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna ~ lubadust andma, связать себя словом end lubadusega siduma, взять слово с кого kellelt ausõna ~ lubadust võtma, верить на слово sõna ~ lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на слово кого kelle lubadusele lootma;
‣ (без мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное слово avasõna, заключительное слово lõppsõna, последнее слово подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода слова sõnavabadus, приветственное слово tervituskõne, надгробное слово lahkumissõnad, järelehüüe, просить слово на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить слово для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого слова kellelt sõnaõigust ära võtma;
‣ (без мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; «Слово о полку Игореве» «Lugu Igori sõjaretkest»;
‣ слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele;
◊ крепкое слово vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; слово за слово sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.; бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima ~ pilduma, suure suuga rääkima; бросаться словами tühje sõnu tegema; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema ~ kõlksutama; ловить ~ поймать на слове кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama; не лезть ~ полезть за словом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule; без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa; сказать своё слово oma sõna ütlema; слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus ~ huulil; слово в слово sõna-sõnalt; держаться на чистом слове kõnek. ausõna peal püsima; слово -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld; не проронить ни слова mitte sõnakestki poetama; ни слова не добьёшься ei saa sõnagi suust ~ kätte; быть хозяином своего слова oma sõna peremees olema
сорока 69 С ж. од.
‣ zool. harakas (Pica pica), kiitsakas (murd.); голубая сорока siniharakas (Cyanopica cyana), зелёная сорока hiina harakas (Cissa chinensis), сорока трещит harakas kädistab;
‣ ülek. kõnek. kädistaja, latatara, latataraleenu, latard, pläraläraleenu, ladrakai;
◊ сорока на хвосте принесла humor. kõnekäänd harakas kädistas aiateibas, räägitakse, keegi (naine) rääkis, pastlatelefonijutt; как сорока на колу вертится kõnek. kes istub nagu tulistel sütel, kellel on nagu sipelgad ~ nõgesed püksis
‣ zool. harakas (Pica pica), kiitsakas (murd.); голубая сорока siniharakas (Cyanopica cyana), зелёная сорока hiina harakas (Cissa chinensis), сорока трещит harakas kädistab;
‣ ülek. kõnek. kädistaja, latatara, latataraleenu, latard, pläraläraleenu, ladrakai;
◊ сорока на хвосте принесла humor. kõnekäänd harakas kädistas aiateibas, räägitakse, keegi (naine) rääkis, pastlatelefonijutt; как сорока на колу вертится kõnek. kes istub nagu tulistel sütel, kellel on nagu sipelgad ~ nõgesed püksis
трещать 180 Г несов.
‣ pragisema, praksuma, raksuma, ragisema, rigisema, rägisema, paukuma, plärisema, tärisema, tirisema, kärisema (kõnek. ka ülek.); лёд трещит jää pragiseb ~ raksub ~ praksub, под ногами трещали сучья jalge all praksusid oksad ~ raod, мороз трещит pakane paugub, трещали мотоциклы mootorrattad mürisesid, будильник трещит äratuskell tiriseb ~ heliseb mis hirmus, дело трещит kõnek. asi käriseb ~ kipub lõhki minema;
‣ siristama, sädistama, kädistama; сорока трещит harakas kädistab, кузнечики трещат rohutirtsud siristavad ~ saevad;
‣ kõnek. vadistama, kädistama, vatrama, latrama, laterdama, lõugutama, lobisema; трещать, как сорока nagu harakas kädistama;
‣ kõnek. valutada lõhkuma (pea kohta), huugama; голова трещит pea lõhub otsas (valutada);
◊ (есть так, что) за ушами трещит kõnek. suure suuga ~ kahe suupoolega sööma; трещать языком kõnek. keelt ~ lõugu lõksutama; трещать по всем швам kõnek. kõigist õmblustest kärisema, tabast ja tapist lahti olema, lagunemise äärel olema
‣ pragisema, praksuma, raksuma, ragisema, rigisema, rägisema, paukuma, plärisema, tärisema, tirisema, kärisema (kõnek. ka ülek.); лёд трещит jää pragiseb ~ raksub ~ praksub, под ногами трещали сучья jalge all praksusid oksad ~ raod, мороз трещит pakane paugub, трещали мотоциклы mootorrattad mürisesid, будильник трещит äratuskell tiriseb ~ heliseb mis hirmus, дело трещит kõnek. asi käriseb ~ kipub lõhki minema;
‣ siristama, sädistama, kädistama; сорока трещит harakas kädistab, кузнечики трещат rohutirtsud siristavad ~ saevad;
‣ kõnek. vadistama, kädistama, vatrama, latrama, laterdama, lõugutama, lobisema; трещать, как сорока nagu harakas kädistama;
‣ kõnek. valutada lõhkuma (pea kohta), huugama; голова трещит pea lõhub otsas (valutada);
◊ (есть так, что) за ушами трещит kõnek. suure suuga ~ kahe suupoolega sööma; трещать языком kõnek. keelt ~ lõugu lõksutama; трещать по всем швам kõnek. kõigist õmblustest kärisema, tabast ja tapist lahti olema, lagunemise äärel olema
