[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit
вымолвить 279* Г сов. что kõnek. ütlema, lausuma, suust poetama; вымолви словечко poeta (ometi) sõnake
закинуть 334 Г сов. → несов. закидывать
‣ кого-что, во что, за что, на что viskama, heitma, paiskama; закинуть ружьё за плечо püssi õlale ~ rihmale heitma, закинуть аркан arkaani heitma, закинуть ногу на ногу jalga üle põlve heitma ~ viskama;
‣ кого-что van. maha jätma;
◊ закинуть ~ закидывать слово ~ словечко о ком-чём kõnek. sõnakest lausuma kelle-mille kohta v eest; закинуть ~ закидывать удочку kõnek. maad kuulama, pinda sondeerima, lanti välja heitma
‣ кого-что, во что, за что, на что viskama, heitma, paiskama; закинуть ружьё за плечо püssi õlale ~ rihmale heitma, закинуть аркан arkaani heitma, закинуть ногу на ногу jalga üle põlve heitma ~ viskama;
‣ кого-что van. maha jätma;
◊ закинуть ~ закидывать слово ~ словечко о ком-чём kõnek. sõnakest lausuma kelle-mille kohta v eest; закинуть ~ закидывать удочку kõnek. maad kuulama, pinda sondeerima, lanti välja heitma
замолвить 249 Г сов. väljendis замолвить слово ~ словечко о ком, за кого, перед кем kõnek. kelle eest v kaitseks sõna(kest) ütlema ~ kostma
защёлкать 164b Г сов.
‣ plaksuma ~ lõgisema hakkama, plaksatama; чем, без доп. plaksutama ~ lõgistama ~ laksutama ~ klõpsutama ~ naksutama ~ nipsutama ~ plõksutama hakkama; пули защёлкали о стволы сосен kuulid plaksatasid vastu männitüvesid, защёлкать бичом piitsa plaksutama hakkama, он защёлкал по-волчьи зубами ta hakkas hundi kombel hambaid lõgistama, соловей защёлкал ööbik hakkas laksutama, защёлкать пальцами sõrmenipsu lööma;
‣ что krõbistama hakkama (seemneid, pähkleid vm.); защёлкать орехи pähkleid krõbistama hakkama
‣ plaksuma ~ lõgisema hakkama, plaksatama; чем, без доп. plaksutama ~ lõgistama ~ laksutama ~ klõpsutama ~ naksutama ~ nipsutama ~ plõksutama hakkama; пули защёлкали о стволы сосен kuulid plaksatasid vastu männitüvesid, защёлкать бичом piitsa plaksutama hakkama, он защёлкал по-волчьи зубами ta hakkas hundi kombel hambaid lõgistama, соловей защёлкал ööbik hakkas laksutama, защёлкать пальцами sõrmenipsu lööma;
‣ что krõbistama hakkama (seemneid, pähkleid vm.); защёлкать орехи pähkleid krõbistama hakkama
нащёлкивать Г несов. 168a сов. нащёлкать . 168b чем plaksutama, laksutama (ka lindude kohta); нащёлкивать кнутом piitsa plaksutama, нащёлкивать языком keelt laksutama, соловей нащёлкивает ööbik aina laksutab
отпустить 317 Г сов. → несов. отпускать
‣ кого-что ära ~ vabaks ~ lahti ~ minna laskma, luba andma, ära lubama, vabastama; отпустить гостя külalist ära (minna) laskma, отпустить такси taksot ära laskma ~ vabaks andma, отпустить птицу на свободу lindu vabaks laskma, отпустить руку kätt lahti laskma, отпусти его (1) lase tal minna, (2) lase ta lahti, отпустить грехи van. patte andeks andma;
‣ что, без доп. järele laskma, järele andma, lõdvemaks laskma, lõdvendama; отпустить ремень rihma järele laskma, отпустить вожжи ohje lõdvemaks ~ lõdvemale laskma, мороз отпустил kõnek. pakane ~ külm andis järele;
‣ что välja jagama, välja andma, väljastama; отпустить большую сумму suurt summat välja andma, отпустить в кредит krediiti andma, отпустить деньги на строительство ehitust assigneerima;
‣ что kõnek. müüma, (ostjate) kätte andma; отпустить товар (ostjale) kaupa kätte andma;
‣ что pikaks ~ ette kasvatama, kasvada laskma; отпустить волосы juukseid pikaks kasvatama, juustel kasvada laskma, отпустить бороду habet kasvatama;
‣ что kõnek. (äkki, järsku) ütlema, ütelda sähvama, (vaimukusi, teravmeelsusi vm.) lendu laskma; отпустить шутку midagi naljakat ütlema, отпустить острое словечко teravmeelsust ~ vaimukust sekka poetama ~ ütlema;
‣ что tehn. noolutama; отпустить сталь terast noolutama;
‣ что van. (vikatit, mõõka) teritama, teravaks tegema
‣ кого-что ära ~ vabaks ~ lahti ~ minna laskma, luba andma, ära lubama, vabastama; отпустить гостя külalist ära (minna) laskma, отпустить такси taksot ära laskma ~ vabaks andma, отпустить птицу на свободу lindu vabaks laskma, отпустить руку kätt lahti laskma, отпусти его (1) lase tal minna, (2) lase ta lahti, отпустить грехи van. patte andeks andma;
‣ что, без доп. järele laskma, järele andma, lõdvemaks laskma, lõdvendama; отпустить ремень rihma järele laskma, отпустить вожжи ohje lõdvemaks ~ lõdvemale laskma, мороз отпустил kõnek. pakane ~ külm andis järele;
‣ что välja jagama, välja andma, väljastama; отпустить большую сумму suurt summat välja andma, отпустить в кредит krediiti andma, отпустить деньги на строительство ehitust assigneerima;
‣ что kõnek. müüma, (ostjate) kätte andma; отпустить товар (ostjale) kaupa kätte andma;
‣ что pikaks ~ ette kasvatama, kasvada laskma; отпустить волосы juukseid pikaks kasvatama, juustel kasvada laskma, отпустить бороду habet kasvatama;
‣ что kõnek. (äkki, järsku) ütlema, ütelda sähvama, (vaimukusi, teravmeelsusi vm.) lendu laskma; отпустить шутку midagi naljakat ütlema, отпустить острое словечко teravmeelsust ~ vaimukust sekka poetama ~ ütlema;
‣ что tehn. noolutama; отпустить сталь terast noolutama;
‣ что van. (vikatit, mõõka) teritama, teravaks tegema
перекинуть 334 Г сов. → несов. перекидывать
‣ кого-что, через что, за что üle viskama; перекинуть полотенце через плечо käterätikut üle õla viskama, перекинуть словечко с кем kõnek. kellega paari sõna vahetama;
‣ что ülek. liiga kaugele viskama;
‣ что, через что (silda, purret) ehitama; перекинуть мост через реку jõele silda ehitama, перекинуть бревно через ручей palki ojale sillaks panema;
‣ кого-что kõnek. ümber paigutama; üle viima; kohale ~ pärale toimetama; перекинуть рабочих с завода на строительство töölisi tehasest ehitusele üle viima
‣ кого-что, через что, за что üle viskama; перекинуть полотенце через плечо käterätikut üle õla viskama, перекинуть словечко с кем kõnek. kellega paari sõna vahetama;
‣ что ülek. liiga kaugele viskama;
‣ что, через что (silda, purret) ehitama; перекинуть мост через реку jõele silda ehitama, перекинуть бревно через ручей palki ojale sillaks panema;
‣ кого-что kõnek. ümber paigutama; üle viima; kohale ~ pärale toimetama; перекинуть рабочих с завода на строительство töölisi tehasest ehitusele üle viima
просвистеть 235 Г сов. → несов. просвистывать
‣ что vilistama mida; без доп. vilet laskma; просвистеть песню lauluviisi vilistama;
‣ (без несов.) vilinaga (mööda) lendama;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg) vilistama; соловей просвистел всю ночь ööbik laksutas kogu öö
‣ что vilistama mida; без доп. vilet laskma; просвистеть песню lauluviisi vilistama;
‣ (без несов.) vilinaga (mööda) lendama;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg) vilistama; соловей просвистел всю ночь ööbik laksutas kogu öö
пустить 317 Г сов. → несов. пускать кого-что
‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer. triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊ пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer. triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊ пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
рассыпаться 189 Г сов. → несов. рассыпаться
‣ maha minema ~ pudenema, laiali minema ~ pudenema ~ valguma (ka ülek.); мука рассыпалась jahu pudenes maha, картофель рассыпался по дороге kartulid veeresid tee peale laiali, карандаши рассыпались по полу pliiatsid kukkusid põrandale ~ põrandat mööda laiali, толпа рассыпалась по площади rahvahulk pudenes mööda väljakut laiali, волосы рассыпались по плечам juuksed olid ~ on õlgadel laiali;
‣ (koost) pudenema ~ murenema, purunema; рассыпаться в порошок pulbriks pudenema, печенье рассыпалось küpsised on murenenud, камень рассыпался от удара молота kivi pudenes haamrilöögi all kildudeks;
‣ перед кем, в чём kõnek. meelitusi puistama, meelitustega üle külvama, lipitsema; рассыпаться в комплиментах komplimentidega üle külvama, рассыпаться в благодарностях lipitsev-ohtrasti tänama, tänusõnu puistama, рассыпаться перед начальником ülemuse ees lipitsema;
‣ чем trillerdama, sillerdama (hääle kohta); соловей рассыпался звонкой трелью ööbik lõi trilleri lahti, рассыпаться звонким смехом hõbedaselt naerma (hakkama)
‣ maha minema ~ pudenema, laiali minema ~ pudenema ~ valguma (ka ülek.); мука рассыпалась jahu pudenes maha, картофель рассыпался по дороге kartulid veeresid tee peale laiali, карандаши рассыпались по полу pliiatsid kukkusid põrandale ~ põrandat mööda laiali, толпа рассыпалась по площади rahvahulk pudenes mööda väljakut laiali, волосы рассыпались по плечам juuksed olid ~ on õlgadel laiali;
‣ (koost) pudenema ~ murenema, purunema; рассыпаться в порошок pulbriks pudenema, печенье рассыпалось küpsised on murenenud, камень рассыпался от удара молота kivi pudenes haamrilöögi all kildudeks;
‣ перед кем, в чём kõnek. meelitusi puistama, meelitustega üle külvama, lipitsema; рассыпаться в комплиментах komplimentidega üle külvama, рассыпаться в благодарностях lipitsev-ohtrasti tänama, tänusõnu puistama, рассыпаться перед начальником ülemuse ees lipitsema;
‣ чем trillerdama, sillerdama (hääle kohta); соловей рассыпался звонкой трелью ööbik lõi trilleri lahti, рассыпаться звонким смехом hõbedaselt naerma (hakkama)
свистать 211 Г несов.
‣ что, без доп. vilistama, vilet laskma, vilinat tegema, vihistama; свистать песенку lauluviisi vilistama, свистать в свисток vilet puhuma, vilega vilistama, ветер свищет tuul ulub ~ undab ~ vilistab, соловей свищет ööbik laksutab;
‣ (без страд. прич.) без доп. kõnek. purskama (vedeliku kohta);
◊ ищи свищи кого-что, без доп. kõnek. võta veel kinni, katsu veel leida, otsi siis veel taga
‣ что, без доп. vilistama, vilet laskma, vilinat tegema, vihistama; свистать песенку lauluviisi vilistama, свистать в свисток vilet puhuma, vilega vilistama, ветер свищет tuul ulub ~ undab ~ vilistab, соловей свищет ööbik laksutab;
‣ (без страд. прич.) без доп. kõnek. purskama (vedeliku kohta);
◊ ищи свищи кого-что, без доп. kõnek. võta veel kinni, katsu veel leida, otsi siis veel taga
словечко 107 С с. неод. dem. kõnek. sõnake, sõna; мне надо вам словечко сказать mul on tarvis teile paar sõna(kest) ütelda;
◊ крепкое словечко kõnek. vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; замолвить словечко о ком, за кого, перед кем kõnek. kelle eest ~ kaitseks ~ heaks sõna(kest) ütlema ~ kostma ~ paari sõna kostma; закидывать ~ закинуть ~ запускать ~ запустить словечко за кого, о ком-чём kõnek. sõnakest lausuma kelle-mille kohta ~ eest; перекинуться ~ обменяться словечком kõnek. mõnda ~ paari sõna(kest) vahetama
◊ крепкое словечко kõnek. vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; замолвить словечко о ком, за кого, перед кем kõnek. kelle eest ~ kaitseks ~ heaks sõna(kest) ütlema ~ kostma ~ paari sõna kostma; закидывать ~ закинуть ~ запускать ~ запустить словечко за кого, о ком-чём kõnek. sõnakest lausuma kelle-mille kohta ~ eest; перекинуться ~ обменяться словечком kõnek. mõnda ~ paari sõna(kest) vahetama
соловей 42 С м. од. ööbik, kiriküüt, sisask (murd.); zool. обыкновенный соловей ööbik (Luscinia luscinia), синий соловей siniööbik (Luscinia cyane), южный соловей lääneööbik (Luscinia megarhynchos);
◊ петь ~ разливаться ~ заливаться ~ залиться соловьём nalj. nagu linnuke oksal laulma, nagu lõoke lõõritama; соловья баснями не кормят vanas. ööbik ei ela laulust
◊ петь ~ разливаться ~ заливаться ~ залиться соловьём nalj. nagu linnuke oksal laulma, nagu lõoke lõõritama; соловья баснями не кормят vanas. ööbik ei ela laulust
чисто Н
‣ puhtalt; on puhas; в комнате было чисто toas valitses puhtus, tuba oli puhas, чисто одетый puhtalt riides, чисто сделано mis on puhtalt tehtud;
‣ puht(a)-, puhtanisti, tervenisti, täiesti, täitsa (kõnek.); чисто ржаной хлеб puhas rukkileib, чисто русский человек puhas ~ ehtne ~ täisverd venelane, задание чисто практического характера puhtpraktiline ülesanne, чисто случайный täiesti juhuslik;
‣ Н → союз madalk. justkui, just nagu, täpselt nagu, otsekui, lausa; она поёт, чисто соловей ta laulab nagu ööbik, весной там чисто рай kevadel on seal lausa ~ puhta paradiis
‣ puhtalt; on puhas; в комнате было чисто toas valitses puhtus, tuba oli puhas, чисто одетый puhtalt riides, чисто сделано mis on puhtalt tehtud;
‣ puht(a)-, puhtanisti, tervenisti, täiesti, täitsa (kõnek.); чисто ржаной хлеб puhas rukkileib, чисто русский человек puhas ~ ehtne ~ täisverd venelane, задание чисто практического характера puhtpraktiline ülesanne, чисто случайный täiesti juhuslik;
‣ Н → союз madalk. justkui, just nagu, täpselt nagu, otsekui, lausa; она поёт, чисто соловей ta laulab nagu ööbik, весной там чисто рай kevadel on seal lausa ~ puhta paradiis
щёлкать Г несов.
‣ 164a кого-что, чем nipsu lööma ~ laskma, nipsutama; щёлкать по лбу otsaette nipsu laskma ~ lööma, щёлкать пальцами (sõrmedega) nipsu laskma ~ lööma;
‣ 164b чем, без доп. laksutama (ka ülek.); соловей щёлкает ööbik laksutab, щёлкать кнутом piitsa plaksutama, щёлкать языком keelt ~ keelega laksutama, щёлкать на счётах kõnek. arvelauda ~ arvelauaga ~ arvelaual klõbistama;
‣ 164a что, чем prõksutama, plõksutama, krõpsutama, praksutama, nagistama; щёлкать орехи pähkleid prõksutama, щёлкать семечки sihvkasid krõbistama, щёлкать фотоаппаратом fotoaparaati klõpsutama, щёлкать каблуками kingakontsi kõpsutama, щёлкать задачи по арифметике ülek. rehkendusülesandeid ühe naksuga ~ naks ja naks lahendama;
◊ щёлкать по носу ninanipsu andma; щёлкать зубами (от холода) külmast hambaid plagistama; щёлкать зубами (от голода) hambaid varna panema, püksirihma pingutama
‣ 164a кого-что, чем nipsu lööma ~ laskma, nipsutama; щёлкать по лбу otsaette nipsu laskma ~ lööma, щёлкать пальцами (sõrmedega) nipsu laskma ~ lööma;
‣ 164b чем, без доп. laksutama (ka ülek.); соловей щёлкает ööbik laksutab, щёлкать кнутом piitsa plaksutama, щёлкать языком keelt ~ keelega laksutama, щёлкать на счётах kõnek. arvelauda ~ arvelauaga ~ arvelaual klõbistama;
‣ 164a что, чем prõksutama, plõksutama, krõpsutama, praksutama, nagistama; щёлкать орехи pähkleid prõksutama, щёлкать семечки sihvkasid krõbistama, щёлкать фотоаппаратом fotoaparaati klõpsutama, щёлкать каблуками kingakontsi kõpsutama, щёлкать задачи по арифметике ülek. rehkendusülesandeid ühe naksuga ~ naks ja naks lahendama;
◊ щёлкать по носу ninanipsu andma; щёлкать зубами (от холода) külmast hambaid plagistama; щёлкать зубами (от голода) hambaid varna panema, püksirihma pingutama
