[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

дополнительно Н lisaks, juurde; täienduseks, täiendavalt; ему дали дополнительно десять дней отпуска talle anti kümme päeva lisapuhkust ~ puhkust juurde, сообщить дополнительно lisaks ~ täienduseks teatama
кое-что 159 М miski, midagi; хочу тебе кое-что сообщить tahan sulle midagi rääkida, он кое-что записал ta kirjutas mõned asjad üles
координата 51 С ж. неод. mat., geogr. koordinaat (asukohaarv); географические координаты geograafilised koordinaadid, прямоугольные координаты ristkoordinaadid, дуговая координата loomulik parameeter ~ koordinaat, сообщить свои координаты kõnek. oma koordinaate andma
лично Н isiklikult, personaalselt, ise; лично доложить isiklikult ette kandma, я сам лично пойду к нему ma lähen ise tema juurde, сообщить ему лично otse ~ vahetult ~ isiklikult talle teatama
место 96 С с. неод.
‣ koht (ka ameti-, töö-, pagasikoht), paik, plats; ase; ruum; населённое место asulakoht, asustatud koht ~ paik, место действия tegevuskoht, -paik, место заключения ~ задержания kinnipidamiskoht, место назначения sihtkoht, место рождения sünnikoht, рабочее место töökoht (vahetu töötamispaik), спальное место voodikoht, слабое ~ узкое место ülek. nõrk koht ~ külg, больное место valus koht (ka ülek.), место стоянки parkla, parkplats, peatuskoht, место старта lenn. stardiplats, местo боёв lahingupaigad, место катастрофы õnnetuspaik, место ответвления дорог teelahkmik, место пересечения дорог ristmik, teerist, место разветвления дорог teehargmik, место причала sildumiskoht, в наших местах meie kandis, бег на месте paigaljooks, откидное место lisaiste, klapptool, место водителя juhiiste, глухое место kolgas, отхожее место kõnek. väljakäik, käimla, он сдал в багаж два места ta andis kaks pakki pagasisse, белые места на карте ülek. valged laigud kaardil, детское место anat. emakook, platsenta, лобное место aj. tapalava, kuulutuslava, Лобное место Pealaease (kivipoodium Moskvas), присутственное место van. asutus, все на месте kõik on kohal, всё на (своём) месте (1) kõik on omal kohal, (2) ülek. kõik on korras, на вашем месте я бы ... teie asemel oleksin..., на месте кого-чего kõnek. van. kelle-mille asemel, ни с места! seis, mitte liikuda! по местам! kohtadele! быть на месте kohal olema, занять первое место esikohale tulema, занять видное место tähtsale kohale ~ positsioonile asuma, занять места (1) kohti kinni panema, (2) oma kohtadele istuma, мест нет (vabu) kohti ei ole, нет места ruumi ei ole, уступить место кому kellele kohta loovutama, поймать на месте преступления kuriteopaigalt tabama, места общего пользования üldkasutusruumid, доходное место tulus amet, быть без места tööta ~ kohata olema;
‣ места мн. ч. perifeeria; делегаты с мест perifeeria ~ allasutus(t)e ~ rajoonide saadikud, saadikud väljastpoolt keskust, сообщить на места kohtadele ~ perifeeriasse ~ allasutus(t)ele ~ rajoonidesse teatama, решать на местах kohapeal otsustama;
◊
глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on nutt varnast võtta ~ silmad vesise ~ märja koha peal; душа ~ сердце не на месте у кого kellel on süda rahutu; к месту on asjakohane; не к месту, не у места ei ole asjakohane, on sobimatu; места не столь отдалённые iroon. paremad pagenduspaigad; быть для кого пустым местом kelle jaoks tühi koht ~ paljas õhk ~ ümmargune null olema; иметь место toimuma, aset leidma; уступать ~ уступить место чему vahetuma ~ asenduma millega; мокрое место останется от кого-чего madalk. kellest-millest jääb märg plekk järele; (он) не находит (себе) места (ta) ei leia endale asu; нет места кому-чему, не должно быть места кому-чему kes-mis ei sobi kuhu, kellel-millel ei tohi olla asu ~ kohta kus; уложить ~ убить на месте kõnek. kohe samas maha koksama ~ lööma; общее место sõnakõlks, kulunud tõde; с места в карьер kõnek. otsemaid, jalamaid, hoovõtuta; ставить ~ поставить на место кого kellele kohta kätte näitama
предварительно Н eelnevalt, esialgselt, enne, varem, eel-; предварительно сообщить eelnevalt ~ ette teatama, предварительно сборный ehit. eelmonteeritud, предварительно напряжённый бетон ehit. pingbetoon, eelpingestatud betoon
происшедший 124
‣ действ. прич. прош. вр. Г произойти;
‣ прич. → С происшедшее с. неод. (без мн. ч.) (toimunud, asetleidnud) sündmus, juhtum(us), toimunu, juhtunu; сообщить о происшедшем juhtunust teatama
сейчас Н
‣ kohe, praegu, nüüd; я сейчас приду tulen kohe ~ õige varsti, мне сейчас некогда mul ei ole praegu aega, как сейчас помню selgesti mäletan, nagu oleks see täna olnud;
‣ kõnek. nüüdsama, äsja, vast, just praegu; он сейчас вышел ta läks just praegu välja;
‣ с частицей же otsemaid, otsekohe, silmapilk, jalamaid; сейчас же извинись otsemaid ~ silmapilk palu vabandust, надо сейчас же сообщить об этом sellest tuleb otsekohe teatada
секрет I 1 С м. неод.
‣ saladus; производственный секрет tootmissaladus, секрет успеха edu saladus, замок с секретом salalukk, держать в секрете что mida saladuses ~ salajas hoidma ~ pidama, выдать секрет saladust välja andma, сообщить под секретом saladuskatte all teatama;
‣ sõj. sala(valve)post;
‣ tekst. heidekraasimismasin;
◊
секрет полишинеля liter. avalik saladus
следовать 171b Г несов.
‣ за кем-чем järgnema; события следуют одно за другим sündmus järgneb sündmusele, следуйте за мной tulge minuga kaasa, järgnege mulle;
‣ кому-чему ülek. järgima, eeskuju võtma, mille järgi toimima ~ talitama; jäljendama, matkima; следовать во всём отцу kõiges isa järgima ~ eeskujuks võtma, следовать советам врача arsti nõuandeid järgima, arsti nõuannetest kinni pidama, arsti nõuannete järgi toimima ~ talitama, следовать курсу suunast ~ kursist kinni pidama, следовать моде moega kaasas käima, moodi silmas pidama ~ järgima;
‣ до чего, куда sõitma, liikuma, minema, siirduma; следовать к месту назначения sihtkohta sõitma ~ teel olema, поезд следует до Москвы rong sõidab Moskvani ~ Moskvasse;
‣ из чего tulenema ~ johtuma; из этого следует, что... sellest tuleneb ~ johtub, et..., отсюда следует вывод siit ka järeldus, siit järeldub;
‣ (безл.) кому, с кого-чего (maksta) tulema, (maksma) pidama; сколько с меня следует kui palju mul maksta tuleb, mis ma võlgnen;
‣ (безл.) кому-чему с инф. vaja olema, tulema; сообщить кому следует kõnek. teatada kellele on vaja, его следует предупредить teda tuleb hoiatada, следует признать, что... tuleb tunnistada, et... не следует в это вмешиваться sellesse ei tohi sekkuda ~ vahele segada, как и следовало ожидать on ~ oli ootuspärane, nagu võis(ki) arvata, как следует korralikult, nagu kord ja kohus;
◊
следовать по пятам kannul käima; vrd. последовать
сообщать 169a Г несов. → сов. сообщить
сообщить 287a Г сов. → несов. сообщать
‣ что, кому, о ком-чём, без доп teatama, teatavaks tegema, teada andma; сообщить новость uudist teatama, сообщить по радио raadios teatama, сообщить по телефону telefoni teel ~ telefonitsi teatama ~ teada andma;
‣ что кому-чему van. (edasi) andma; сообщить детям любовь к музыке lastele muusikaarmastust edasi andma;
‣ что чему milliseks tegema ~ muutma; сообщить ткани водонепроницаемость riiet vettpidavaks tegema
спешить 287b Г несов.
‣ куда, с чем, (с инф., без доп.) kiirustama, tõttama, ruttama, tõtlema; спешить с ответом vastusega kiirustama, спешить на поезд rongile tõttama ~ ruttama, спешить домой koju tõttama ~ ruttama, спешить на помощь appi tõttama ~ ruttama, он всегда спешит tal on alati kiire ~ rutt, мне некуда спешить mul pole kuhugi kiiret ~ ruttu ~ pakki, не спеша kiirustamata, ruttamata, aeglaselt, pikkamööda, спешу сообщить tõttan teatama;
‣ ette käima (kella kohta); часы спешат на минуту kell käib minuti ette, kell on üks minut ees;
◊
кто спешит, делу вредит vanas. ruttu tehtud, rumal töö
таинственно Н salapäraselt, saladuslikult; on salapärane ~ saladuslik; таинственно сообщить salapäraselt ~ salapärasel viisil ~ salapärase näoga teatama
торопиться 321 Г несов. с чем kiirustama, ruttama, rutlema, tõttama; торопиться на работу tööle ruttama, торопиться с уборкой квартиры korteri kraamimisega kiirustama, не торопясь kiirustamata, тороплюсь сообщить ruttan ~ tõttan teatama; vrd. поторопиться
через предлог с вин. п.
‣ koha v suuna märkimisel üle, teisel pool, pealtpoolt; через море üle mere, мост через реку Нарву Narva jõe sild, ремень через плечо üleõlarihm, rihm on üle õla, перейти через улицу üle tänava minema, tänavat ületama, лезть через забор üle aia ~ tara ronima, наливать через край üle ääre valama, переходить через границу piiri ületama, üle piiri käima, живу через улицу elan teisel pool tänavat;
‣ läbimise märkimisel läbi; идти через толпу rahvamurrust läbi minema, ехать через город läbi linna sõitma, смотреть через стекло läbi klaasi silmitsema;
‣ vahendi v vahendaja märkimisel kaudu, läbi, abil, teel, vahendusel, vahetalitusel, -st, -ga; через газету ajalehe kaudu, ajalehest, через доверенного voliniku kaudu ~ vahendusel, сообщить через друга sõbra kaudu teada andma, sõbraga sõna saatma, ехать через Москву Moskva kaudu sõitma, переходить через чьи руки kelle käest läbi käima, казнь через повешение surmanuhtlus poomise läbi, писать слово через чёрточку sõna sidekriipsuga ~ sidekriipsu abil kirjutama;
‣ aja- v kohavahemiku märkimisel pärast, peale, tagant, järel, -ga; приду через час tulen tunni aja pärast, смена через каждые два часа vahetus on kahe tunni tagant, через две станции peale ~ pärast kaht jaamavahet, kahe jaamavahe järel, принимать лекарство через час iga tunni tagant rohtu võtma, работать через день ülepäeviti ~ üle päeva ~ päeva tagant ~ igal teisel päeval töötama, печатать через два интервала kahese reavahega tippima ~ kirjutama;
‣ ülemäärasuse v liia märkimisel üle, ülemäära, ülearu, üli-, päratu, arutu, liiga, liialt, -ga; богат через край ülirikas, ülemäära ~ ülearu ~ päratu rikas, через меру крут liiga ~ liialt ~ ülearu järsk, работы через край tööd on kuhjaga, горя через край muret on rohkem kui tarvis; перешагнуть ~ переступить через страх hirmust võitu saama;
‣ madalk. põhjuse märkimisel tõttu, pärast; через болезнь haiguse tõttu, через такие обстоятельства seesuguste asjaolude ~ säärase olukorra pärast ~ tõttu;
◊
через силу läbi häda, suure surmaga ~ vaevaga, üle jõu; через голову кого kellest mööda minnes, keda informeerimata ~ asjasse pühendamata ~ vahele jättes ~ ignoreerides
экстренно Н
‣ kiireloomuliselt, kiirelt, rutuliselt, pakiliselt, edasilükkamatult, äkitselt, ootamatult; экстренно сообщить kiiruga teatavaks tegema, экстренно уехать äkitselt ~ ootamatult ära sõitma;
‣ erakorraliselt, ettenägematult; экстренно собраться erakorraliselt kokku tulema

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur