?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 33 artiklit
девичий, девичий 130 П‣ neiu-, neitsi(-), neitsilik, tütarlapse(lik); tütarlaste, neidude; девичья красота neitsilik ilu, девичья фамилия neiupõlvenimi, девичье лицо neiunägu, девичья песня tütarlaste ~ neidude laul;
‣ П → С девичья ж. неод. (teenija)tüdrukute tuba;
◊ девичья память nalj. lühike mälu
зайти 374 Г сов.
→ несов.
заходить II‣ к кому, куда sisse ~ läbi astuma ~ tulema ~ minema; зайти на кухню kööki astuma, завтра я зайду к тебе homme tulen ~ astun sinu poolt läbi, корабли зашли в бухту laevad sõitsid lahte sisse;
‣ за что mille taha minema; без доп. loojuma; зайти за угол nurga taha minema, месяц зашёл за тучу kuu puges pilve taha peitu, солнце зашло päike loojus ~ on loojunud;
‣ за кем-чем järele minema, зайти на почту за посылкой postkontorisse paki järele minema; зайти за ребёнком в детсад lapsele lasteaeda järele minema;
‣ (kaugele) minema ~ kõndima; (kaua) kestma; зайти далеко в лес sügavale metsa minema, беседа зашла далеко за полночь vestlus kestis kaua üle kesköö;
‣ ringi minnes lähenema; зайти с другого боку teiselt poolt lähenema ~ ligi minema, зайти в тыл врагу vaenlasele selja taha minema;
‣ ülek. millele minema (jutu kohta); разговор зашёл о музыке jutt läks muusikale, tuli juttu muusikast;
◊ зайти ~ заходить в тупик ummikusse jooksma ~ sattuma; зайти ~ заходить далеко в чём, без доп. liiale minema (millega); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kelle(l) mõistus ütles üles, pea läks segi
запад 1 С м.
неод.
(без мн. ч.
) lääs, õhtukaar; õhtumaa; солнце заходит на западе päike loojub läänes, к западу от города linnast lääne pool(e), ветер с запада läänetuul, искусство Запада Lääne kunst
имя 116 С с.
неод.
‣ (ees)nimi; isikunimi; имя и фамилия ees- ja perekonnanimi, имя и отчество ees- ja isanimi, дать имя nime panema, называть по имени eesnime järgi kutsuma ~ nimetama, древневосточные имена Vana-Ida isikunimed, имена и названия nimed (isiku-, koha- jm. nimede kogumõiste), письмо на имя кого kiri kelle nimele, от имени кого kelle nimel, именем закона seaduse nimel, завод имени Калинина Kalinini (-nimeline) tehas;
‣ ülek. hea maine, kuulsus, nimi; громкое имя kõlav nimi, доброе имя hea nimi ~ maine, человек с именем nimekas inimene ~ mees, учёный с мировым именем maailmakuulus teadlane, запятнать своё имя oma nime määrima;
‣ lgv. käändsõna, noomen (vene keeles nimi-, omadus- ja arvsõna ühisnimetus); имя существительное nimisõna, substantiiv, имя прилагательное omadussõna, adjektiiv, имя числительное arvsõna, numeraal, имя собственное pärisnimi, имя нарицательное üldnimi;
◊ называть вещи своими именами asju õige nimega nimetama; во имя чего mille nimel
ксилит 1 С м.
неод.
(без мн. ч.
) ksüliit (suhkruasendaja)
место 96 С с.
неод.
‣ koht (ka ameti-, töö-, pagasikoht), paik, plats; ase; ruum; населённое место asulakoht, asustatud koht ~ paik, место действия tegevuskoht, -paik, место заключения ~ задержания kinnipidamiskoht, место назначения sihtkoht, место рождения sünnikoht, рабочее место töökoht (vahetu töötamispaik), спальное место voodikoht, слабое ~ узкое место ülek.
nõrk koht ~ külg, больное место valus koht (ka ülek.
), место стоянки parkla, parkplats, peatuskoht, место старта lenn.
stardiplats, местo боёв lahingupaigad, место катастрофы õnnetuspaik, место ответвления дорог teelahkmik, место пересечения дорог ristmik, teerist, место разветвления дорог teehargmik, место причала sildumiskoht, в наших местах meie kandis, бег на месте paigaljooks, откидное место lisaiste, klapptool, место водителя juhiiste, глухое место kolgas, отхожее место kõnek.
väljakäik, käimla, он сдал в багаж два места ta andis kaks pakki pagasisse, белые места на карте ülek.
valged laigud kaardil, детское место anat.
emakook, platsenta, лобное место aj.
tapalava, kuulutuslava, Лобное место Pealaease (kivipoodium Moskvas), присутственное место van.
asutus, все на месте kõik on kohal, всё на (своём) месте (1) kõik on omal kohal, (2) ülek.
kõik on korras, на вашем месте я бы ...
teie asemel oleksin..., на месте кого-чего kõnek.
van.
kelle-mille asemel, ни с места! seis, mitte liikuda! по местам! kohtadele! быть на месте kohal olema, занять первое место esikohale tulema, занять видное место tähtsale kohale ~ positsioonile asuma, занять места (1) kohti kinni panema, (2) oma kohtadele istuma, мест нет (vabu) kohti ei ole, нет места ruumi ei ole, уступить место кому kellele kohta loovutama, поймать на месте преступления kuriteopaigalt tabama, места общего пользования üldkasutusruumid, доходное место tulus amet, быть без места tööta ~ kohata olema;
‣ места мн. ч. perifeeria; делегаты с мест perifeeria ~ allasutus(t)e ~ rajoonide saadikud, saadikud väljastpoolt keskust, сообщить на места kohtadele ~ perifeeriasse ~ allasutus(t)ele ~ rajoonidesse teatama, решать на местах kohapeal otsustama;
◊ глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on nutt varnast võtta ~ silmad vesise ~ märja koha peal; душа ~ сердце не на месте у кого kellel on süda rahutu; к месту on asjakohane; не к месту, не у места ei ole asjakohane, on sobimatu; места не столь отдалённые iroon. paremad pagenduspaigad; быть для кого пустым местом kelle jaoks tühi koht ~ paljas õhk ~ ümmargune null olema; иметь место toimuma, aset leidma; уступать ~ уступить место чему vahetuma ~ asenduma millega; мокрое место останется от кого-чего madalk. kellest-millest jääb märg plekk järele; (он) не находит (себе) места (ta) ei leia endale asu; нет места кому-чему, не должно быть места кому-чему kes-mis ei sobi kuhu, kellel-millel ei tohi olla asu ~ kohta kus; уложить ~ убить на месте kõnek. kohe samas maha koksama ~ lööma; общее место sõnakõlks, kulunud tõde; с места в карьер kõnek. otsemaid, jalamaid, hoovõtuta; ставить ~ поставить на место кого kellele kohta kätte näitama
насилие 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) vägivald(sus), vägivallavõim; применять насилие vägivalda tarvitama, чинить насилие vägivallatsema, vägivalda tarvitama, насилие над кем vägivalla tarvitamine kelle kallal, следы насилия на теле vägivalla jäljed kehal, совершать насилие над собой end vägisi ~ väevõimuga sundima
негромкий 122 П (кр. ф.
негромок, негромка и негромка, негромко, негромки; без сравн. ст.
)
‣ vaikne, tasane, mitte vali; негромким голосом vaiksel ~ tasasel häälel, негромкий треск tasane praksatus;
‣ ülek. vähetuntud, tagasihoidlik; негромкая фамилия vähetuntud nimi
носить 319а Г несов.
кого-что‣ kandma, tassima, viima, tooma (korduvalt v. eri suundades); носить вещи pakke kandma, носить на руках кого keda kätel kandma (ka ülek.
), носить в руке käe otsas kandma, носить на себе turjal kandma, носить под мышкой kaenlas kandma, носить на голове peas kandma, носить с собой kaasas kandma, носить на себе (enda) seljas kandma ~ viima ~ tooma, носить бельё в прачечную pesu pesumajja viima, носить передачи в больницу haiglasse pakke viima ~ tooma, я ещё ни разу не носил часы в ремонт ma ei ole kella veel kordagi parandusse viinud ~ parandada lasknud, носить под сердцем südame all kandma (last), носить орден ordenit kandma, носить форму vormiriietust kandma, носить траур leinariideid kandma, носить поверх платья что kleidi peal kandma mida, носить бороду habet kandma, носить маску maski kandma (ka ülek.
), носить короткие волосы lühikesi juukseid kandma, носить девичью фамилию neiupõlvenime kandma;
‣ omane ~ iseloomulik olema; спор носил бурный характер vaidlus oli äge, это носит случайный характер see on juhuslikku laadi ~ juhuslik, одежда носила отпечаток хорошего вкуса rõivastuses oli tunda head maitset;
‣ безл. kõnek. ringi kolama, hulkuma; где тебя носит? kus sa ringi kolad ~ hulgud?
◊ решетом воду носить kõnek. sõelaga vett kandma; vrd. нести I
полоса 57 (вин. п. ед. ч.
полосу и полосу) С ж.
неод.
‣ riba, siil, rada, vöönd, tsoon; triip, vööt, jutt, viir, viirg; полоса зелёных насаждений haljasriba, защитная полоса põll.
kaitseriba, полоса безопасности ohutusriba, sõj. ka ohutusvöönd, полоса наблюдения sõj.
vaatlusriba, полоса препятствий sport takistusriba, полоса движения sõidurada, взлётная полоса lenn.
stardirada, jooksurada, lennurada, посадочная полоса lenn.
maandumisrada, лесная полоса metsavöönd, чернозёмная полоса mustmullavöönd, полоса обороны sõj.
kaitsevöönd, прифронтовая полоса sõj.
rindeäärne vöönd, пограничная полоса sõj.
piirivöönd, обои с синими полосами sinisetriibuline ~ sinisevöödiline tapeet, полоса света valgusviirg, -triip;
‣ trük. küljend; концевая полоса lõppküljend, объявления на последней полосе газеты kuulutused ajalehe viimasel (lehe)küljel;
‣ põllusiil; полоса уже засеяна põllusiilule on vili juba külvatud;
‣ ajajärk, aeg, periood; светлая полоса в моей жизни helge periood minu elus, (minu) elu helge periood, полоса дождей vihmaperiood, мрачность находит на него полосой hooti ~ ajuti on ta sünge
посчитать 165a Г сов.
‣ кого-что, без доп.
kokku ~ üle lugema, kokku arvutama ~ arvama; посчитать на счётах доход arvelaual tulu kokku lööma, посчитать деньги raha üle lugema;
‣ что, на чём, без доп. (mõnda aega) loendama ~ arvutama; посчитать на пальцах sõrmede peal veidi arvutama;
‣ кого-что, чем, каким, за кого-что, с инф. kõnek. pidama, arvama; посчитать гордым uhkeks pidama, посчитать необходимым vajalikuks pidama, посчитать за фамилию perekonnanimeks pidama ~ arvama; vrd. считать I
путешествие 115 С с.
неод.
‣ reis, ränd, rännak, matk, ringreis, sõit, teekond; reisimine, rändamine, matkamine; морское путешествие merereis, кругосветное путешествие, путешествие вокруг света ümbermaailmareis, свадебное путешествие pulmareis, путешествие по Советскому Союзу reis mööda Nõukogude Liitu, путешествие на Сахалин Sahhalini-matk, Sahhalini-reis, путешествие за океан reis ~ matk ookeani taha, reis üle ookeani, совершить путешествие reisi ~ matka tegema, отправиться в путешествие reisima ~ rändama ~ reisile ~ rännule ~ matkale minema;
‣ reisikiri, reisikirjeldus; жанр путешествий reisikirjažanr, литературное путешествие kirjandusmatk
разлить 326 (буд. вр.
разолью, разольёшь, разольёт, кр. ф. страд. прич. прош. вр.
разлита) Г сов.
→ несов.
разливать что‣ maha ~ ümber ajama; разлить вино на скатерть veini laudlinale ajama, разлить чернильницу tindipotti ümber ajama;
‣ laiali valama ~ kallama, villima, täitma; разлить чай в стаканы teed klaasidesse valama, разлить вино по бутылкам veini villima;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. levitama, laotama, kallama; разлить запах lõhna levitama, разлить свет valgust kallama, всюду разлит покой kõikjal valitseb rahu;
‣ kõnek. veega lahutama, vett vahele viskama;
◊ водой не разлить ~ не разольёшь кого kõnek. (lahutamatud) nagu sukk ja saabas, nagu kokku laulatatud
разум 1 С м.
неод.
(без мн. ч.
) mõistus, aru, oid; здравый разум terve ~ kaine mõistus, холодный разум külm ~ kaine mõistus, вера в человеческий разум usk inimmõistusesse, победа разума над чувствами mõistuse võit tunnete üle, потерять разум aru kaotama, с разумом делать что mida arukalt tegema;
◊ ум за разум заходит ~ зашёл у кого kõnek.
kellel ütleb ~ ütles mõistus üles, kes on ~ oli omadega sassis, kelle pea läheb ~ läks segi, kelle mõistus ei võta ~ ei võtnud; набираться ~ набраться разума kõnek.
tarkust koguma, targemaks minema ~ saama, mõistust juurde koguma
редко Н (сравн. ст. реже) harva, harvasti, harvalt, hõredalt, harevalt; редко встречаться (1) harva kokku saama ~ kohtuma, (2) harva esinema ~ ette tulema ~ juhtuma, редко кто сюда заходит harva küll, kui keegi siia sisse astub
сбыт 1 С м.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ maj. turustus, turustamine, realiseerimine; müük; turundus, turg; (kauba) minek; рынок сбыта turg (kaubavahetussfäär), turustuslevila, müügivõimalus, товар находит ~ имеет сбыт kaubal on turgu ~ minekut, kaup läheb hästi;
‣ salamüük; сбыт краденого varastatud kraami müük
сменить 308 Г сов.
→ несов.
сменять II кого-что (välja) vahetama, asendama; сменить бельё pesu vahetama, сменить фамилию perekonnanime vahetama, uut perekonnanime võtma, сменить адрес aadressi vahetama, сменить квартиру korterit vahetama, сменить дежурство valvet ~ korrapidajat välja vahetama, сменить заведующего juhatajat vahetama, прохлада сменила зной leitsakut asendas ~ leitsaku asemele tuli jahedus;
◊ сменить ~ сменять гнев на милость kelle vastu jälle armulikuks muutuma, kellega rahu tegema
солнце 109 С с.
неод.
päike (kõnek.
ka spordis suurhöör), Päike; солнце всходит päike tõuseb, солнце поднялось päike on tõusnud, солнце заходит päike loojub ~ on loojumas ~ läks looja, солнце село päike on loojunud ~ looja läinud, восход солнца päik(e)setõus, заход ~ закат солнца (päikese)loojang, loojak, loojaminek, затмение солнца päik(e)sevarjutus, горное солнце (1) mägipäike, (2) van.
kõrgustikupäike (ultraviolettkiiritusseade), солнце свободы ülek.
vabaduspäike, страна восходящего Солнца tõusva päikese maa (Jaapan), по солнцу (1) päik(e)se järgi, (2) van.
päripäeva, встать до солнца enne koitu tõusma, греться на солнце end päik(e)se käes ~ päik(e)sepaistel soojendama, peesitama
спросить 319a Г сов.
→ несов.
спрашивать‣ кого-что, у кого-чего, о ком-чём küsima, pärima; спросить о здоровье tervise järele küsima ~ pärima, спросить фамилию perekonnanime küsima, спросить совета nõu küsima, спросить книгу raamatut küsima, спросить разрешения luba küsima;
‣ с кого aru pärima, vastust nõudma; с каждого спросят igaühe käest päritakse aru, igaüks on vastutav, с тебя за всё спросят sa annad veel kõige eest vastust
танталит 1 С м.
неод.
min.
tantaliit (rauda sisaldav tantaalimineraal)
твой 156a М м.
(твоя, твоё, твои)‣ sinu, sinu oma; твой дом sinu maja ~ kodu, как твоя фамилия mis sinu perekonnanimi on, твоё счастье sinu õnn, с твоё sama palju kui sinagi, sinuga võrdselt, на твоём месте sinu asemel, в твои годы ~ года sinu aastates ~ eas ~ vanuselt, твоих лет sinuealine, знаю больше твоего kõnek.
tean sinust paremini ~ rohkem;
‣ М → С твой м. од. kõnek. teinepool, meespool; твоя ж. од. kõnek. teinepool, naispool, küljeluu; твоего здесь нет sinu teistpoolt ei ole siin;
‣ М → С твои мн. ч. од. kõnek. omaksed, omad; привет твоим tervita omasid;
◊ твоя взяла kõnek. sinu võit, sina jäid peale
тоналит 1 С м.
неод.
(без мн. ч.
) geol.
tonaliit (tardkivim)
тоска 79 С ж.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ (suur) igatsus, hõllandus, kurbus, nukrus; tusk, äng, ängistus, hingevaev, hingepiin; невыносимая тоска talumatu nukrus ~ igatsus, тоска по родине kodu(maa)igatsus, kojuigatsus, тоска берёт ~ нападает ~ находит nukrus ~ tusk tuleb peale, meel läheb kurvaks ~ nukraks, тоска грызёт кого keda ~ kelle hinge vaevab ~ rõhub ~ ahistab ~ pureb igatsus ~ kurbus ~ nukrus, наводить ~ нагонять тоску на кого kõnek. keda kurvaks tegema, разогнать ~ развеять ~ рассеять тоску nukrust ~ tuska peletama;
‣ igavus; kõnek. igav asi; умереть с тоски ~ от тоски igavuse kätte surema, на даче осенью тоска sügisel on suvilas igav;
◊ тоска зелёная kõnek. põrguigavus, tappev igavus
трахинот 1 С м.
од.
pompaano (kala); синий трахинот zool.
sinine pompaano (Trachinotus glaucus), сенегальский трахинот zool.
senegali pompaano (Trachinotus goreensis)
ум 2 С м.
‣ неод.
mõistus, aru, oid, oim, pea (ülek.
); блестящий ум hiilgav mõistus, здравый ум terve ~ kaine mõistus, природный ум andekus, loodusest antud arukus, пытливый ум juurdlev mõistus, проницательный ум terav mõistus ~ taip, светлый ~ ясный ум helge ~ hele ~ selge pea ~ mõistus, ограниченный ум piiratud mõistus, человек с умом arukas ~ nupukas ~ nutikas ~ oiukas ~ peaga inimene, склад ума mõttelaad, mõtteviis, vaimulaad, считать в уме peast arvutama, взвешивать в уме mõttes läbi kaaluma, два пишу, один в уме kaks kirjutan, üks meeles, kahe panen kirja, ühe jätan meelde, делать что с умом mida mõistusega ~ arukalt ~ peaga tegema, у него другое на уме tal mõlgub meeles ~ mõttes midagi muud, на это у него не хватит ума selleks on tal mõistust ~ oidu vähe, в уме ли ты? kõnek.
on sul aru peas?, kas su mõistus on ikka korras?, kas sa oled peast põrunud?;
‣ умы мн. ч. од. ülek. liter. pead; (mõtlevad) inimesed; лучшие умы человечества inimkonna parimad ~ helgeimad pead, великие умы suurvaimud, волновать умы meeli erutama ~ köitma;
◊ держать в уме (1) кого-что keda-mida meeles pidama, (2) что mida nõuks ~ pähe võtma; выжить ~ выживать из ума (vanadusest) nõdraks jääma, ogaraks minema, aru kaotama; не чьего ума дело kõnek. kelle mõistus millest üle ei käi, kelle mõistus ~ pea ei võta ~ jaga mida, mis ei puutu kellesse ~ ei lähe kellele korda ~ ei ole kelle asi; раскинуть ~ раскидывать умом kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, mida peast ~ ajust läbi laskma, aru pidama; ума палата у кого kõnek. kellel on tarkust kuhjaga, kellel on alles pea otsas; себе на уме kõnek. salatseja (omds.), kinnine, kinnise iseloomuga; наставлять ~ наставить на ум кого kõnek. kellele mõistust ~ aru pähe panema; набираться ~ набраться ума kõnek. targemaks ~ targaks saama, mõistust juurde koguma; жить чужим умом teiste tahte järgi elama, teiste tahte ori olema, kellel ei ole ~ ei olnud oma mõistust peas; без ума (быть) kõnek. (1) от кого-чего arust ~ meelest ära olema, kellest-millest vaimustatud olema, (2) kellesse meeletult kiindunud olema, kellest sisse võetud olema; взять (себе) в ум madalk. aru saama, taipama, mõistma; браться ~ взяться за ум mõistust ~ aru pähe võtma, mõistlikuks saama; жить своим умом oma aru järgi ~ oma mõistust mööda ~ omaenese tarkusest ~ oma pea järgi elama; приходить ~ прийти на ум ~ в ум кому pähe ~ meelde tulema; и в уме не было polnud seda mõtetki, ei olnud seda mõtteski, ei tulnud ettegi; не в своём уме kõnek. arust ära, pole täie mõistuse juures; ума не приложу kõnek. mõistus on otsas, pea ei jaga, ei oska midagi peale hakata; лишиться ~ лишаться ума, тронуться в уме kõnek. aru kaotama, peast põruma, segaseks ~ peast segi minema; спятить ~ свихнуться с ума madalk. ogaraks ~ segaseks ~ peast segi minema, nupust nikastanud ~ peast põrunud olema; сходить ~ сойти с ума (1) mõistust ~ aru kaotama, hulluks ~ segaseks minema, (2) по ком, о ком, по кому kelle pärast arust ära olema; сводить ~ свести с ума кого kõnek. (1) keda hulluks tegema ~ ajama, (2) kellel pead segi ajama, hullutama; с ума сойти kõnek. hulluks võib minna; доходить ~ дойти до чего своим умом kõnek. oma mõistusega millest aru ~ jagu saama, ise ära jagama, ise ~ oma peaga milleni ~ kuhu välja jõudma; задним умом крепок kõnek. tagantjärele tark (olema); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kõnek. kellel ütleb ~ ütles mõistus üles, kes on ~ oli omadega sassis, kelle pea läheb ~ läks segi, kelle mõistus ei võta ~ ei võtnud; ум помутился mõistus läks segi; уму непостижимо что mis on täiesti arusaamatu, käib üle mõistuse, mida ei võta mõistus kinni; от большого ума kõnek. iroon. suurest tarkusest, lolli peaga; ум хорошо, а два лучше vanas. üks pea hea, kaks veel parem, kahel kahe nõu, kaks pead on ikka kaks pead
факолит 1 С м.
неод.
geol.
fakoliit (tardmassiiv)
фамилия 89 С ж.
неод.
‣ perekonnanimi, liignimi, sugunimi (van.
); девичья фамилия neiupõlvenimi, настоящая фамилия õige ~ tegelik (perekonna)nimi;
‣ suguvõsa; старинная фамилия vana suguvõsa, происходить из дворянской фамилии aadlisoost pärinema;
‣ kõnek. pere, perekond;
‣ familia (perekond Vana-Roomas, hõlmas kõiki perekonnaisale alluvaid isikuid: abikaasat, lapsi, orje)
фаялит 1 С м.
неод.
min.
fajaliit (silikaatne rauamineraal)
царский 129 П‣ tsaari(-), (Vene) keisri(-), kuninga(-); tsaarilik, tsaristlik, keiserlik, kuninglik; царское правительство tsaarivalitsus, царский режим tsaarirežiim, царская Россия Tsaari-Venemaa, tsaariaegne Venemaa, царский титул tsaari ~ keisri tiitel, царский деспотизм tsaari ~ tsaristlik despotism ~ hirmuvalitsus ~ omavoli, царский двор tsaari ~ Vene keisri õukond, царский дворец tsaaripalee, царская фамилия tsaari ~ Vene keisri ~ kuninga ~ keiserlik ~ kuninglik perekond, царский день keisri ~ keisrinna sünnipäev (kroonupüha), царские врата ~ двери kirikl.
kuningvärav (altari peauks), царские кудри bot.
kirju ~ türgi liilia (Lilium martagon), царская водка keem.
kuningvesi;
‣ ülek. majesteetlik, kuninglik, suursugune, suurejooneline; царский ужин kuninglik ~ suurejooneline ~ hiilgav ~ suursugune õhtusöök
царствующий 124‣ действ. прич. наст. вр. Г царствовать;
‣ прич. → П valitsev, võimulolev, troonilolev; царствующая династия valitsev ~ võimulolev dünastia, царствующая фамилия, царствующий дом, царствующая семья tsaari ~ keisri ~ kuninga ~ kuninglik ~ keiserlik perekond, царствующая особа valitsejanna (ka ülek.);
‣ прич. → П ülek. võimukas, domineeriv, tooniandev
частенько Н kõnek. üsna ~ kaunis ~ päris tihti ~ sageli, tihtilugu, tihtipeale; он частенько к нам заходит ta käib üsna sageli ~ tihti meil
числиться 281 Г несов.
‣ где, кем kelle-mille hulgas olema ~ hulka arvatud olema; в списке его фамилия не числится nimekirjas tema nime pole, числиться в командировке lähetatute ~ komandeeringus olijate kirjas olema, числиться больным haigete kirjas olema, числиться на плохом счету kõnek.
halvas kirjas olema;
‣ где arvuliselt olema; в деревне числится двести человек külas elab ~ on kakssada inimest;
‣ за кем omama, (omane) olema; за ним числится долг ta on võlgu, tal on võlg (kaelas), грехов за ним числится много tal on palju patte hingel, за каждым числятся недостатки igaühel on puudusi;
‣ страд. к числить
эскалация 89 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) eskaleerimine, eskalatsioon (millegi järkjärguline laiendamine); эскалация военных действий sõjategevuse laiendamine, эскалация войны sõja (järkjärguline) laiendamine, эскалация агрессии agressiooni laiendamine, эскалация насилия vägivalla intensiivistamine