[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 36 artiklit
актуальный 126 П (кр. ф. актуален, актуальна, актуально, актуальны)
‣ päevakohane, aktuaalne; актуальная тема aktuaalne teema, актуальный вопрос päevaküsimus;
‣ (без кр. ф.) lgv. aktuaalne; актуальное членение предложения aktuaallauseliigendus
‣ päevakohane, aktuaalne; актуальная тема aktuaalne teema, актуальный вопрос päevaküsimus;
‣ (без кр. ф.) lgv. aktuaalne; актуальное членение предложения aktuaallauseliigendus
благодарный 126 П (кр. ф. благодарен, благодарна, благодарно, благодарны) tänulik; tänuväärne, tänuväärt; благодарный взгляд tänulik pilk, я вам очень благодарен olen teile väga tänulik, благодарный труд tänuväärt töö, благодарная тема для новеллы tänuväärne ~ tänuväärt novelliteema
вариация 89 С ж. неод. variatsioon; teisend (biol. ka varieteet); varieerimine, teisendamine; varieerumine, teisenemine; тема с вариациями muus. teema variatsioonidega, творческая вариация loominguline teisendamine ~ teisenemine
вынос 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) väljaviimine, väljakandmine; väljauhtmine; вынос тела surnu(keha) väljakandmine, вынос левой ноги вперёд sport vasaku jala ettetoomine;
‣ väljauhutud pinnas, uhet
‣ (без мн. ч.) väljaviimine, väljakandmine; väljauhtmine; вынос тела surnu(keha) väljakandmine, вынос левой ноги вперёд sport vasaku jala ettetoomine;
‣ väljauhutud pinnas, uhet
гибкость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) painduvus, nõtkus, elastsus, paindlikkus (ka ülek.); гибкость проволоки traadi painduvus, гибкость тела keha nõtkus, гибкость пружины vedru elastsus, гибкость языка keele väljendusrikkus ~ nõtkus ~ paindlikkus
животрепещущий 124 П
‣ van. visklev, võbelev, elus (kala kohta); животрепещущая рыба elus kala;
‣ eluline, eluliselt tähtis; päeva-, päevakajaline, eriti aktuaalne, põletav; животрепещущий вопрос päevaprobleem, põletav ~ eluliselt tähtis küsimus, животрепещущая тема päevateema, eluline teema
‣ van. visklev, võbelev, elus (kala kohta); животрепещущая рыба elus kala;
‣ eluline, eluliselt tähtis; päeva-, päevakajaline, eriti aktuaalne, põletav; животрепещущий вопрос päevaprobleem, põletav ~ eluliselt tähtis küsimus, животрепещущая тема päevateema, eluline teema
заезженный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г заездить;
‣ прич. → П (кр. ф. заезжен, заезженна, заезженно, заезженны) äraaetud, ärasõidetud (looma kohta);
‣ прич. → П ülek. kõnek. kulunud, (ära)leierdatud, äratüüdanud; заезженная тема kulunud teema
‣ страд. прич. прош. вр. Г заездить;
‣ прич. → П (кр. ф. заезжен, заезженна, заезженно, заезженны) äraaetud, ärasõidetud (looma kohta);
‣ прич. → П ülek. kõnek. kulunud, (ära)leierdatud, äratüüdanud; заезженная тема kulunud teema
затрёпанный 127 kõnek.
‣ страд. прич. прош. вр. Г затрепать I;
‣ прич. → П (кр. ф. затрёпан, затрёпанна, затрёпанно, затрёпанны) kantud, kulunud; затрёпанный пиджак kulunud ~ kantud kuub;
‣ прич. → П (кр. ф. затрёпан, затрёпанна, затрёпанно, затрёпанны) ülek. kulunud, äraleierdatud, äratüüdanud; затрёпанная тема äraleierdatud ~ kulunud teema
‣ страд. прич. прош. вр. Г затрепать I;
‣ прич. → П (кр. ф. затрёпан, затрёпанна, затрёпанно, затрёпанны) kantud, kulunud; затрёпанный пиджак kulunud ~ kantud kuub;
‣ прич. → П (кр. ф. затрёпан, затрёпанна, затрёпанно, затрёпанны) ülek. kulunud, äraleierdatud, äratüüdanud; затрёпанная тема äraleierdatud ~ kulunud teema
злободневный 126 П (кр. ф. злободневен, злободневна, злободневно, злободневны) päeva-, päevakajaline, päevakorral olev, akuutne, aktuaalne, terav, põletav, erutav; злободневная тема päevateema, päevakajaline ~ aktuaalne teema
избитый 119 (кр. ф. избит, избита, избито, избиты)
‣ страд. прич. прош. вр. Г избить;
‣ прич. → П auklikuks ~ rööplikuks sõidetud; ülek. sissetallatud; kulunud, äraleierdatud, labastatud; избитый путь sissetallatud rada, избитая фраза kulunud väljend ~ fraas, избитая тема kulunud kõneaine
‣ страд. прич. прош. вр. Г избить;
‣ прич. → П auklikuks ~ rööplikuks sõidetud; ülek. sissetallatud; kulunud, äraleierdatud, labastatud; избитый путь sissetallatud rada, избитая фраза kulunud väljend ~ fraas, избитая тема kulunud kõneaine
изжёванный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г изжевать;
‣ прич. → П ülek. kõnek. kortsus; äraleierdatud; изжёванный пиджак kortsus pintsak, изжёванная тема kulunud kõneaine
‣ страд. прич. прош. вр. Г изжевать;
‣ прич. → П ülek. kõnek. kortsus; äraleierdatud; изжёванный пиджак kortsus pintsak, изжёванная тема kulunud kõneaine
излюбленный 127 П (кр. ф. излюблен, излюбленна, излюбленно, излюбленны) meelis-, lemmik-, armastatud; излюбленный герой meelistegelane, lemmiktegelane (näit. romaanis), излюбленное занятие lemmiktegevus, излюбленная песня lemmiklaul, излюбленная тема meelisteema
невыигрышный 126 П
‣ võiduta; невыигрышный билет tühi ~ võiduta loos;
‣ (кр. ф. невыигрышен, невыигрышна, невыигрышно, невыигрышны) ülek. ilmetu, varjujääv, silmapaistmatu; невыигрышная тема kahvatu ~ mittelööv teema
‣ võiduta; невыигрышный билет tühi ~ võiduta loos;
‣ (кр. ф. невыигрышен, невыигрышна, невыигрышно, невыигрышны) ülek. ilmetu, varjujääv, silmapaistmatu; невыигрышная тема kahvatu ~ mittelööv teema
нежизненный 127 П (кр. ф. нежизнен, нежизненна, нежизненно, нежизненны) elukauge, eluvõõras, ebaeluline; eluvõimetu, elujõuetu; нежизненная тема elukauge teema, нежизненное изображение eluvõõras kujutamine, нежизненное мероприятие elujõuetu üritus
орбита 51 С ж. неод. orbiit (astr. taevakeha liikumistee; anat. silmakoobas; ülek. mõjupiirkond, tegutsemissfäär); орбита небесного тела taevakeha orbiit ~ liikumistee ~ trajektoor, глаза выкатились из орбит ülek. silmad tungisid koopast välja, silmad läksid pahupidi, втянуть в орбиту своего влияния кого keda oma mõjusfääri tõmbama
перемениться 308 Г сов.
‣ к кому-чему, без доп., van. с кем muutuma; тема разговора переменилась jututeema muutus, jutt läks teisale, жизнь переменилась elu võttis teise pöörde, elu on muutunud, перемениться к лучшему paremaks minema, перемениться в лице näost ära langema, kahvatama;
‣ несов. переменяться чем kõnek. vahetama; vahetuma; перемениться местами kohti vahetama
‣ к кому-чему, без доп., van. с кем muutuma; тема разговора переменилась jututeema muutus, jutt läks teisale, жизнь переменилась elu võttis teise pöörde, elu on muutunud, перемениться к лучшему paremaks minema, перемениться в лице näost ära langema, kahvatama;
‣ несов. переменяться чем kõnek. vahetama; vahetuma; перемениться местами kohti vahetama
пойти 374 Г сов.
‣ куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) (sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); пойти навстречу kellele vastu minema ~ tulema, пойти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma ~ sammu pidama hakkama (ka ülek.), пойти грудью ~ напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок пошёл laps sai jalad alla ~ hakkas käima, пойти на вёслах aerutama (hakkama), пойти на парусах purjetama ~ seilama (hakkama), пойти на охоту jahile minema, пойти на войну sõtta minema, поезд пойдёт утром rong läheb ~ väljub hommikul, на реке пошёл лёд jõel hakkas jää minema ~ algas jääminek, кирпич пошёл на стройку tellised läksid ~ saadeti ehitusele, пойти ко дну põhja minema (ka ülek.), пойти в гору (1) mäkke minema ~ viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога пошла лесом tee keeras metsa, пошла молва kuulujutud hakkasid käima ~ läksid liikvele ~ lahti, лицо пошло пятнами nägu läks laiguliseks ~ lapiliseks, мороз пошёл по телу külmajudin ~ külm juga käis üle ihu, кровь пошла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы пошёл дым korstnast hakkas suitsu tulema ~ tõusma, от печки пошло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, пойти в университет ülikooli astuma ~ õppima minema, пойти за кого kellele mehele minema, пойти в продажу müügile minema, этот товар не пойдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, пойти в починку parandusse minema, пойти в обработку töötlusse ~ ümbertöötlusse ~ ümbertöötamisele minema, пойти в ~ на лом vanarauaks minema, пойти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, пойти на уступки järele andma, пойти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, пойти на сделку tehingut tegema, пойти на жертвы ohvreid tooma, пойти на самопожертвование end ohverdama, пойти на риск riskima, riskile välja minema, пойти на предательство reetmisteele minema ~ asuma, пойти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт пошёл на посадку lennuk hakkas maanduma ~ alustas maandumist ~ läks maandele, пойти на убыль kahanema, пойти на подъём tõusuteed minema, пойти в пляс tantsu lööma ~ vihtuma hakkama;
‣ toimima ~ toimuma ~ olema hakkama; часы пошли точно kell hakkas täpselt käima, пошли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре пошёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился -- и пошли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя пошли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба пошли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma ~ kasvama, картофель пошёл в ботву kartul kasvas pealsesse ~ kasvatas ainult pealseid, дело пошло к концу asi hakkas lahenema ~ lõpule jõudma, мальчику пошёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди пошли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;
‣ kõnek. edenema, laabuma; дело пошло на лад asi hakkas laabuma, всё пошло к лучшему kõik liikus paremuse poole, пойти на выздоровление paranema hakkama;
‣ кому, к чему sobima; ей не пойдёт этот цвет see värv talle ei sobi ~ ei lähe;
‣ на кого-что kuluma, minema; на книги пойдёт много денег raamatute peale läheb ~ kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma ~ minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;
‣ sadama; пошёл дождь vihma hakkas sadama, пошёл снег hakkas lund tulema ~ sadama, пошёл град tuleb ~ tuli rahet;
‣ чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); пойти конём ratsuga käima, пойти с туза ässaga käima, ässa välja käima;
‣ в кого с С мн. ч. kelleks hakkama ~ saama; пойти в артисты näitlejaks hakkama, пойти в няни lapsehoidjaks ~ last hoidma hakkama;
‣ в кого kelle sarnaseks ~ kellesse minema; пойти в отца isasse minema;
‣ на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);
‣ пошёл, пошла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; пошёл вон! madalk. käi minema!;
‣ с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); пошли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как пошло трясти kus nüüd hakkas raputama, и пошёл, и пошёл küll alles ~ kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama;
◊ пойти ~ идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema; пойти ~ идти на пользу kasuks tulema; пойти далеко (elus) kaugele jõudma; пойти ~ идти по стопам кого kelle jälgedes minema ~ astuma ~ käima; пойти ~ идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma; пойти по миру kerjakeppi kätte võtma; пойти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama); пойти ~ идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema; пойти ~ идти с молотка haamri alla minema; пошла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti; если (уж) на то пошло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on; всё пойдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast ~ kuradile
‣ куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) (sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); пойти навстречу kellele vastu minema ~ tulema, пойти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma ~ sammu pidama hakkama (ka ülek.), пойти грудью ~ напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок пошёл laps sai jalad alla ~ hakkas käima, пойти на вёслах aerutama (hakkama), пойти на парусах purjetama ~ seilama (hakkama), пойти на охоту jahile minema, пойти на войну sõtta minema, поезд пойдёт утром rong läheb ~ väljub hommikul, на реке пошёл лёд jõel hakkas jää minema ~ algas jääminek, кирпич пошёл на стройку tellised läksid ~ saadeti ehitusele, пойти ко дну põhja minema (ka ülek.), пойти в гору (1) mäkke minema ~ viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога пошла лесом tee keeras metsa, пошла молва kuulujutud hakkasid käima ~ läksid liikvele ~ lahti, лицо пошло пятнами nägu läks laiguliseks ~ lapiliseks, мороз пошёл по телу külmajudin ~ külm juga käis üle ihu, кровь пошла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы пошёл дым korstnast hakkas suitsu tulema ~ tõusma, от печки пошло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, пойти в университет ülikooli astuma ~ õppima minema, пойти за кого kellele mehele minema, пойти в продажу müügile minema, этот товар не пойдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, пойти в починку parandusse minema, пойти в обработку töötlusse ~ ümbertöötlusse ~ ümbertöötamisele minema, пойти в ~ на лом vanarauaks minema, пойти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, пойти на уступки järele andma, пойти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, пойти на сделку tehingut tegema, пойти на жертвы ohvreid tooma, пойти на самопожертвование end ohverdama, пойти на риск riskima, riskile välja minema, пойти на предательство reetmisteele minema ~ asuma, пойти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт пошёл на посадку lennuk hakkas maanduma ~ alustas maandumist ~ läks maandele, пойти на убыль kahanema, пойти на подъём tõusuteed minema, пойти в пляс tantsu lööma ~ vihtuma hakkama;
‣ toimima ~ toimuma ~ olema hakkama; часы пошли точно kell hakkas täpselt käima, пошли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре пошёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился -- и пошли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя пошли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба пошли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma ~ kasvama, картофель пошёл в ботву kartul kasvas pealsesse ~ kasvatas ainult pealseid, дело пошло к концу asi hakkas lahenema ~ lõpule jõudma, мальчику пошёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди пошли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;
‣ kõnek. edenema, laabuma; дело пошло на лад asi hakkas laabuma, всё пошло к лучшему kõik liikus paremuse poole, пойти на выздоровление paranema hakkama;
‣ кому, к чему sobima; ей не пойдёт этот цвет see värv talle ei sobi ~ ei lähe;
‣ на кого-что kuluma, minema; на книги пойдёт много денег raamatute peale läheb ~ kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma ~ minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;
‣ sadama; пошёл дождь vihma hakkas sadama, пошёл снег hakkas lund tulema ~ sadama, пошёл град tuleb ~ tuli rahet;
‣ чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); пойти конём ratsuga käima, пойти с туза ässaga käima, ässa välja käima;
‣ в кого с С мн. ч. kelleks hakkama ~ saama; пойти в артисты näitlejaks hakkama, пойти в няни lapsehoidjaks ~ last hoidma hakkama;
‣ в кого kelle sarnaseks ~ kellesse minema; пойти в отца isasse minema;
‣ на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);
‣ пошёл, пошла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; пошёл вон! madalk. käi minema!;
‣ с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); пошли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как пошло трясти kus nüüd hakkas raputama, и пошёл, и пошёл küll alles ~ kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama;
◊ пойти ~ идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema; пойти ~ идти на пользу kasuks tulema; пойти далеко (elus) kaugele jõudma; пойти ~ идти по стопам кого kelle jälgedes minema ~ astuma ~ käima; пойти ~ идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma; пойти по миру kerjakeppi kätte võtma; пойти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama); пойти ~ идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema; пойти ~ идти с молотка haamri alla minema; пошла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti; если (уж) на то пошло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on; всё пойдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast ~ kuradile
полнота 52 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ täielikkus; ammendatus; täius, täiuslikkus; полнота сведений teadete ~ andmete täielikkus, полнота ответа vastuse ammendatus, полнота власти võimutäius, kogu võim, полнота удовольствия täismõnu, полнота счастья täielik õnn, полнота жизни täisvereline elu, со всей полнотой täielikult, от полноты чувств tundeküllusest, meeleliigutusest, для полноты картины täieliku pildi ~ ülevaate saamiseks;
‣ tüsedus, täidlus, korpulentsus, kehakus; ümarus; полнота обуви jalatsi täidlus, полнота тела kehakus, полнота рук käte ümarus
‣ täielikkus; ammendatus; täius, täiuslikkus; полнота сведений teadete ~ andmete täielikkus, полнота ответа vastuse ammendatus, полнота власти võimutäius, kogu võim, полнота удовольствия täismõnu, полнота счастья täielik õnn, полнота жизни täisvereline elu, со всей полнотой täielikult, от полноты чувств tundeküllusest, meeleliigutusest, для полноты картины täieliku pildi ~ ülevaate saamiseks;
‣ tüsedus, täidlus, korpulentsus, kehakus; ümarus; полнота обуви jalatsi täidlus, полнота тела kehakus, полнота рук käte ümarus
прикупить 323a Г сов. → несов. прикупать
‣ что, чего juurde ostma;
‣ что, без доп. (kaardimängus) lisakaarti ~ -kaarte nõudma ~ saama ~ juurde ostma; прикупить туза к королю kuningale ässa juurde ~ lisaks saama
‣ что, чего juurde ostma;
‣ что, без доп. (kaardimängus) lisakaarti ~ -kaarte nõudma ~ saama ~ juurde ostma; прикупить туза к королю kuningale ässa juurde ~ lisaks saama
рез 1 С м. неод. lõikamine, lõige; радиальный рез tehn. radiaallõige, линия реза lõikejoon, lõikevagu
скользкий 122 П (кр. ф. скользок, скользка, скользко, скользки; сравн. ст. скользче)
‣ libe (ka ülek.); скользкий паркет libe parkett, скользкие ступеньки libedad astmed, скользкий путь ülek. libe tee;
‣ ülek. libastusohtlik; скользкая тема libastusohtlik teema, скользкий вопрос nõksuküsimus (kõnek.), altvedamise ~ alttõmbamise ~ nõksuga küsimus
‣ libe (ka ülek.); скользкий паркет libe parkett, скользкие ступеньки libedad astmed, скользкий путь ülek. libe tee;
‣ ülek. libastusohtlik; скользкая тема libastusohtlik teema, скользкий вопрос nõksuküsimus (kõnek.), altvedamise ~ alttõmbamise ~ nõksuga küsimus
спасть 356b Г сов. → несов. спадать (без 1 и 2 л.)
‣ с кого-чего alla ~ maha kukkuma ~ libisema; одеяло спало на пол tekk vajus ~ libises ~ kukkus põrandale;
‣ langema, alanema, vähenema, nõrgenema, vaibuma, raugema; вода в реке спала vesi on jões alanenud, жара спала kuumus ~ palavus on järele andnud, ветер спал tuul on vaibunud ~ raugenud;
◊ спасть ~ спадать с голоса kõnek. häält kaotama; спасть ~ спадать с лица kõnek. näost ära langema ~ kukkuma; спасть ~ спадать с тела kõnek. kõhnaks ~ otsa jääma; как будто пелена спала с глаз nagu kae oleks silmilt langenud
‣ с кого-чего alla ~ maha kukkuma ~ libisema; одеяло спало на пол tekk vajus ~ libises ~ kukkus põrandale;
‣ langema, alanema, vähenema, nõrgenema, vaibuma, raugema; вода в реке спала vesi on jões alanenud, жара спала kuumus ~ palavus on järele andnud, ветер спал tuul on vaibunud ~ raugenud;
◊ спасть ~ спадать с голоса kõnek. häält kaotama; спасть ~ спадать с лица kõnek. näost ära langema ~ kukkuma; спасть ~ спадать с тела kõnek. kõhnaks ~ otsa jääma; как будто пелена спала с глаз nagu kae oleks silmilt langenud
сужение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) kitsendamine (ka ülek.), ahendamine, kitsamaks ~ ahtamaks tegemine, piiramine, vähendamine, kahandamine (ka tekst.), kitsendus, ahendus, piirang, vähendus, kahandus; kitsenemine, ahenemine (ka med.), koomaletõmbumine, vähenemine, kahanemine (ka tekst.); сужение поля деятельности tegevusvälja kitsendamine ~ ahendamine ~ piiramine ~ kitsenemine ~ ahenemine, сужение темы teema piiramine ~ piirang, сужение платья kleidi kitsamaks tegemine, сужение значения (1) tähtsuse vähendamine, (2) lgv. tähenduse kitsenemine, сужение русла voolusängi kitsendamine ~ kitsenemine, сужение среды влияния mõjupiirkonna ~ mõjula kitsenemine ~ ahenemine ~ kahanemine, сужение круга ringi koomaletõmbumine, сужение кровеносных сосудов veresoonte ahenemine;
‣ kitsend, ahend; kitsus, ahtus; piiratus, kitsenemus, ahenemus; med. stenoos, striktuur; сужение аорты aordiahend, aordikitsenemus, сужение пищевода söögitoruahend, söögitorukitsus, söögitorukitsenemus, сужение таза vaagnakitsus, сужение зрачка silmaava-ahenemus, mioos
‣ (без мн. ч.) kitsendamine (ka ülek.), ahendamine, kitsamaks ~ ahtamaks tegemine, piiramine, vähendamine, kahandamine (ka tekst.), kitsendus, ahendus, piirang, vähendus, kahandus; kitsenemine, ahenemine (ka med.), koomaletõmbumine, vähenemine, kahanemine (ka tekst.); сужение поля деятельности tegevusvälja kitsendamine ~ ahendamine ~ piiramine ~ kitsenemine ~ ahenemine, сужение темы teema piiramine ~ piirang, сужение платья kleidi kitsamaks tegemine, сужение значения (1) tähtsuse vähendamine, (2) lgv. tähenduse kitsenemine, сужение русла voolusängi kitsendamine ~ kitsenemine, сужение среды влияния mõjupiirkonna ~ mõjula kitsenemine ~ ahenemine ~ kahanemine, сужение круга ringi koomaletõmbumine, сужение кровеносных сосудов veresoonte ahenemine;
‣ kitsend, ahend; kitsus, ahtus; piiratus, kitsenemus, ahenemus; med. stenoos, striktuur; сужение аорты aordiahend, aordikitsenemus, сужение пищевода söögitoruahend, söögitorukitsus, söögitorukitsenemus, сужение таза vaagnakitsus, сужение зрачка silmaava-ahenemus, mioos
сыпучий 124 П (кр. ф. сыпуч, сыпуча, сыпуче, сыпучи) puist-, puiste, sõre, peenepurruline, murendlik, pude, puistuv, pudenev, varisev; сыпучие тела ~ вещества puist(e)ained, kuivained, сыпучий товар puist(e)kaup (näit. jahu, suhkur), сыпучий песок (1) tuiskliiv, ajuliiv, lendliiv, (2) puistliiv, sõre liiv, сыпучий снег kidulumi (tuule aetav peenike lumi), сыпучая порода pude kivim, сыпучий мак pudenev moon
таз II 3 (предл. п. ед. ч. в тазе и в тазу) С м. неод. anat. vaagen, puus; большой таз suurvaagen, малый таз väikevaagen, узкий таз kitsas ~ angustne vaagen, вальгусный valgne vaagen, valgpuus, sissekaardunud puus, боль в области таза puusavalu, koksalgia, koksodüünia
тело 96 С с. неод. keha (ka füüs., anat., mat.); surnukeha; ihu; kere (ka tehn.), korpus; газообразное тело gaasiline keha, жидкое тело vedel keha, твёрдое тело tahke keha, небесное тело taevakeha, инородное тело võõrkeha (ka ülek.), тело плода, плодовое тело viljakeha, части тела kehaosad, загорелое тело päevitunud ~ pruun ihu, тело накала el. hõõgkeha, hõõglambi valguskeha, алгебраическое тело mat. algebraline mittekommutatiivne korpus, жировое тело anat. rasvkeha, тело грудины anat. rinnakukeha, тело клапана tehn. klapikere, тело поршня tehn. kolvikere, промежуточное тело mas. vahedetail, vahetükk, vahek, тело шатуна mas. kepsusäär, дрожать всем телом üle keha ~ kogu kehast ~ üleni värisema ~ judisema;
◊ входить ~ войти в тело kõnek. kereka(ma)ks ~ tüseda(ma)ks ~ paksemaks ~ paksuks minema, tüsenema, tüsestuma; быть в теле kõnek. kerekas ~ tüse ~ paks ~ korpulentne olema; спадать ~ спасть с телa kõnek. (kaalus) alla ~ maha võtma; еле-еле душа в теле у кого kõnek. vaevalt hing sees, hing niidiga ~ paelaga kaelas; держать кого в чёрном теле kõnek. kellele mitte armu andma, keda võõraslapsena kohtlema, vaeslapse osas ~ kõva käe all pidama; душой и телом ihu ja hingega, ihust ja hingest, kogu hingest; душа с телом расстаётся у кого kõnek. eluvaim lahkub kellest, kelle hing hakkab taevasse minema
◊ входить ~ войти в тело kõnek. kereka(ma)ks ~ tüseda(ma)ks ~ paksemaks ~ paksuks minema, tüsenema, tüsestuma; быть в теле kõnek. kerekas ~ tüse ~ paks ~ korpulentne olema; спадать ~ спасть с телa kõnek. (kaalus) alla ~ maha võtma; еле-еле душа в теле у кого kõnek. vaevalt hing sees, hing niidiga ~ paelaga kaelas; держать кого в чёрном теле kõnek. kellele mitte armu andma, keda võõraslapsena kohtlema, vaeslapse osas ~ kõva käe all pidama; душой и телом ihu ja hingega, ihust ja hingest, kogu hingest; душа с телом расстаётся у кого kõnek. eluvaim lahkub kellest, kelle hing hakkab taevasse minema
тем II род. п. мн. ч. С тема
тема 51 С ж. неод. teema (ka kirj., kunst, lgv., muus.); тема сочинения kirjandi teema, тема рассказа jutustuse ~ novelli teema, тема войны sõjateema, тема любви armastusteema, тема с вариациями muus. teema variatsioonidega, перейти к другой теме teist juttu tegema, teemat ~ jutuainet vahetama
теплота 53 С ж. неод. (без мн. ч.) soojus (ka füüs., ka ülek.); внутренняя теплота sisemine soojus, sisesoojus, лучистая теплота kiirgussoojus, теплота тела kehasoojus, теплота горения füüs. põlemissoojus, теплота плавления füüs. sulamissoojus, теплота сердца ülek. südamesoojus, с теплотой во взгляде ülek. sooja ~ maheda pilguga, mahedalt, образование теплоты soojusteke, единица теплоты soojusühik, теплота разливается по телу keha läheb soojaks, soojus levib üle keha, говорить о ком-чём с теплотой ülek. kellest-millest (suure) soojusega rääkima
туз I 2 С м.
‣ неод. äss; бубновый туз ruutuäss, козырной туз trumpäss, пиковый туз potiäss, трефовый туз ristiäss, червонный туз ärtuäss, пойти тузом ~ с туза ässaga käima;
‣ од. ülek. kõnek. tuus, äss; финансовый туз rahatuus, rahaäss, тузы города linnatuusad
‣ неод. äss; бубновый туз ruutuäss, козырной туз trumpäss, пиковый туз potiäss, трефовый туз ristiäss, червонный туз ärtuäss, пойти тузом ~ с туза ässaga käima;
‣ од. ülek. kõnek. tuus, äss; финансовый туз rahatuus, rahaäss, тузы города linnatuusad
узкий 122 П (кр. ф. узок, узузка, узко, узки и узки; сравн. ст. уже)
‣ kitsas (ka ülek.), ahas(-), kitsas-; узкая киноплёнка kitsasfilm, узкая улица kitsas tänav, узкие туфли kitsad kingad, узкий круг друзей kitsas sõprade ring ~ sõpruskond, узкая специальность kitsas eriala, узкая кровать kitsas voodi, узкое лицо kitsas nägu, узкие плечи kitsad ~ ahtad õlad, узкие глаза pilusilmad, kitsa lõikega silmad, узкий носок (туфли) terav kinganina, узкая тема ülek. kitsas teema, узкие гласные lgv kõrged vokaalid, ahasvokaalid, в узком смысле слова (1) sõna kitsamas tähenduses, (2) ülek. sõna otseses mõttes, узкий морской залив kitsas meresopp, узкий мыс maanina, terav neem;
‣ ülek. kitsarinnaline; piiratud (mõistusega), kitsa ~ piiratud silmaringiga; узкий человек kitsarinnaline inimene, узкий ум piiratud mõistus;
◊ узкое место kitsaskoht; сталкиваться ~ столкнуться ~ встретиться на узкой дорожке kellele teele ette astuma ~ jääma, kellel risti ees olema, purdel kokku põrkama
‣ kitsas (ka ülek.), ahas(-), kitsas-; узкая киноплёнка kitsasfilm, узкая улица kitsas tänav, узкие туфли kitsad kingad, узкий круг друзей kitsas sõprade ring ~ sõpruskond, узкая специальность kitsas eriala, узкая кровать kitsas voodi, узкое лицо kitsas nägu, узкие плечи kitsad ~ ahtad õlad, узкие глаза pilusilmad, kitsa lõikega silmad, узкий носок (туфли) terav kinganina, узкая тема ülek. kitsas teema, узкие гласные lgv kõrged vokaalid, ahasvokaalid, в узком смысле слова (1) sõna kitsamas tähenduses, (2) ülek. sõna otseses mõttes, узкий морской залив kitsas meresopp, узкий мыс maanina, terav neem;
‣ ülek. kitsarinnaline; piiratud (mõistusega), kitsa ~ piiratud silmaringiga; узкий человек kitsarinnaline inimene, узкий ум piiratud mõistus;
◊ узкое место kitsaskoht; сталкиваться ~ столкнуться ~ встретиться на узкой дорожке kellele teele ette astuma ~ jääma, kellel risti ees olema, purdel kokku põrkama
ходить 313b Г несов.
‣ käima (ka ülek.), kõndima, liikuma, liikvel olema; kurseerima, mille vahet käima; ходить в школу koolis käima, ходить на работу tööl ~ ametis käima, ходить в театр teatris käima, ходить в гости külas ~ võõrusel käima, ходить по магазинам mööda poode ~ poodides käima, ходить гулять jalutamas ~ kõndimas käima, ходить за грибами seenel käima, ходить на охоту jahil käima, ходить на медведя karujahil käima, karu jahtima, ходить на парусах ~ под парусами purjetama, purjetamas käima, ходить на вёслах aerutamas ~ sõudmas käima, ходить в море merel käima, merd sõitma, ходить в атаку rünnakul käima, ходить за плугом adra taga käima, ходить на лыжах suusatama, ходить в ногу ühte jalga astuma ~ käima, ходить босиком paljajalu käima, ходить на цыпочках (1) kikivarvul käima, (2) перед кем ülek. kelle ees saba liputama, kas või nahast välja pugema ходить на руках kätel käima, ходить под руку ~ под ручку käevangus ~ käe alt kinni käima, ходить на костылях karkudega käima, ходить в тапочках sussidega käima, ходить в пальто mantliga ~ palituga käima, ходить неряхой lohakalt riides käima, lohakas välja nägema, ходить в трауре leinariideid kandma, leinariides käima, ходить в очках prille kandma, ходить с бородой habet kandma, ходить пешкой etturiga käima, ходить тузом ~ с туза ässaga käima, ässa välja käima, солнце ходит высоко päike käib kõrgelt, облака ходят по небу taevas liiguvad ~ sõuavad pilved, ходят слухи käib kuuldus ~ kumu, käivad jutud ~ kuuldused, поезда ходят регулярно rongiliiklus on korrapärane, rongid käivad ~ liiguvad korrapäraselt, поезда ходят по расписанию rongid käivad sõiduplaani järgi, трамвай уже ходит tramm juba käib ~ sõidab;
‣ за кем-чем hoolitsema kelle-mille eest, talitama keda; ходить за больным haige eest hoolitsema, haiget põetama ~ talitama;
‣ (sõidu-, ratsa- vm. loom) olema; эта лошадь ходит под седлом see on ratsahobune;
‣ kõnek. kõikuma, üles-alla liikuma; мостки ходят под ногами purre kõigub jalgade all;
‣ kõnek. väljas ~ asjal käima; ребёнок ходит на горшок laps käib potil;
‣ madalk. mis ametis olema ~ ametit pidama; ходить в старостах rühmavanem ~ klassivanem ~ külavanem olema;
◊ ходить колесом hundiratast viskama; ходить в золоте kullas ja karras käima; ходить на задних лапках перед кем kõnek. kelle ees saba liputama, lipitsema, lömitama, kannuseid teenima; ходить по ниточке ~ по струнке nagu nööripidi käima; по миру ходить kõnek. kerjamas käima; ходить вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima; ходить именинником kõnek. kellel on ~ oli rõõmus nägu peas kui peiupoisil, rõõmust ~ õnnest särama; ходить как во сне nagu unes ~ nagu kuutõbine ringi käima; ходить на голове kõnek. maja selga võtma; ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ nina seljas ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima; ходить на помочах у кого kõnek. nöörist tõmmata olema, kelle lõa otsas olema; ходить по пятам за кем, кого kelle kannul käima, kellel kogu aeg sabas sörkima; ходить с протянутой рукой kätt väristama; ходить гоголем kõnek. tähtsalt ~ kui täispuhutud kalkun ~ konn ringi käima; ходить тенью за кем nagu vari kelle kannul käima; недалеко ходить за примером näidet pole tarvis kaugelt otsida, näide on käepärast võtta vrd. идти
‣ käima (ka ülek.), kõndima, liikuma, liikvel olema; kurseerima, mille vahet käima; ходить в школу koolis käima, ходить на работу tööl ~ ametis käima, ходить в театр teatris käima, ходить в гости külas ~ võõrusel käima, ходить по магазинам mööda poode ~ poodides käima, ходить гулять jalutamas ~ kõndimas käima, ходить за грибами seenel käima, ходить на охоту jahil käima, ходить на медведя karujahil käima, karu jahtima, ходить на парусах ~ под парусами purjetama, purjetamas käima, ходить на вёслах aerutamas ~ sõudmas käima, ходить в море merel käima, merd sõitma, ходить в атаку rünnakul käima, ходить за плугом adra taga käima, ходить на лыжах suusatama, ходить в ногу ühte jalga astuma ~ käima, ходить босиком paljajalu käima, ходить на цыпочках (1) kikivarvul käima, (2) перед кем ülek. kelle ees saba liputama, kas või nahast välja pugema ходить на руках kätel käima, ходить под руку ~ под ручку käevangus ~ käe alt kinni käima, ходить на костылях karkudega käima, ходить в тапочках sussidega käima, ходить в пальто mantliga ~ palituga käima, ходить неряхой lohakalt riides käima, lohakas välja nägema, ходить в трауре leinariideid kandma, leinariides käima, ходить в очках prille kandma, ходить с бородой habet kandma, ходить пешкой etturiga käima, ходить тузом ~ с туза ässaga käima, ässa välja käima, солнце ходит высоко päike käib kõrgelt, облака ходят по небу taevas liiguvad ~ sõuavad pilved, ходят слухи käib kuuldus ~ kumu, käivad jutud ~ kuuldused, поезда ходят регулярно rongiliiklus on korrapärane, rongid käivad ~ liiguvad korrapäraselt, поезда ходят по расписанию rongid käivad sõiduplaani järgi, трамвай уже ходит tramm juba käib ~ sõidab;
‣ за кем-чем hoolitsema kelle-mille eest, talitama keda; ходить за больным haige eest hoolitsema, haiget põetama ~ talitama;
‣ (sõidu-, ratsa- vm. loom) olema; эта лошадь ходит под седлом see on ratsahobune;
‣ kõnek. kõikuma, üles-alla liikuma; мостки ходят под ногами purre kõigub jalgade all;
‣ kõnek. väljas ~ asjal käima; ребёнок ходит на горшок laps käib potil;
‣ madalk. mis ametis olema ~ ametit pidama; ходить в старостах rühmavanem ~ klassivanem ~ külavanem olema;
◊ ходить колесом hundiratast viskama; ходить в золоте kullas ja karras käima; ходить на задних лапках перед кем kõnek. kelle ees saba liputama, lipitsema, lömitama, kannuseid teenima; ходить по ниточке ~ по струнке nagu nööripidi käima; по миру ходить kõnek. kerjamas käima; ходить вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima; ходить именинником kõnek. kellel on ~ oli rõõmus nägu peas kui peiupoisil, rõõmust ~ õnnest särama; ходить как во сне nagu unes ~ nagu kuutõbine ringi käima; ходить на голове kõnek. maja selga võtma; ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ nina seljas ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima; ходить на помочах у кого kõnek. nöörist tõmmata olema, kelle lõa otsas olema; ходить по пятам за кем, кого kelle kannul käima, kellel kogu aeg sabas sörkima; ходить с протянутой рукой kätt väristama; ходить гоголем kõnek. tähtsalt ~ kui täispuhutud kalkun ~ konn ringi käima; ходить тенью за кем nagu vari kelle kannul käima; недалеко ходить за примером näidet pole tarvis kaugelt otsida, näide on käepärast võtta vrd. идти
часть 92 С ж. неод.
‣ osa, jagu, tükk, element, detail; составная часть (1) liitosa, (2) koostisosa, osis, komponent, центральная часть keskosa, верхняя часть ülemik, ülaosa, ülemine pool ~ osa ~ tükk, большая часть suurem osa, носовая часть корабля laeva vööriosa, запасные части (1) varuosad, (2) sõj. varuväeosad, aj. tagavaraväeosad, соединительная часть liitedetail, ühendusdetail, liiteosa, ühendusosa, готовые части valmis osad, valmisdetailid, боевая ~ головная часть ракеты raketi lõhkepea, части тела kehaosad, часть целого terviku osa, osa tervikust, третья часть kolmandik, часть публики osa publikust ~ publikut ~ vaatajaist ~ vaatajaid ~ kuulajaist ~ kuulajaid, часть яблока õunatükk, õunaosa, osa õunast, части света maailmajaod, проезжая часть (дороги) sõidutee, надземная часть pealmaaosa, maapealne osa, выступающая часть etteulatuv osa, eend, ходовая часть (1) veermik, (2) alusvanker, левая часть уравнения mat. võrrandi vasak pool, действительная часть mat. reaalosa, мнимая часть mat. imaginaarosa, дробная часть mat. murdosa, фасонная часть (toru)liitmik, мышечная часть anat. lihasmik, lihasosa, muskulaarosa, крестцовая часть туши ristluutükk (lihakeha tükeldamisel), часть статьи (1) kirjutise ~ artikli osa, (2) jur. lõige, части речи lgv. sõnaliigid, роман в трёх частях romaan kolmes jaos, kolmeosaline romaan, большей частью, по большей части enamasti, enamalt ~ suuremalt jaolt, по частям ositi, osade kaupa, osakaupa, разложить на части osadeks lahti võtma, osandama;
‣ jaoskond, osakond; учебная часть (1) õppeosakond, õppejaoskond (näit. sõjakoolis), (2) sõj. õppeväeosa, боевая часть sõj. (1) lahinguüksus (sõjalaeval), (2) lahinguväeosa, хозяйственная часть majandusjaoskond;
‣ ala; финансовая часть finantsala, rahandusala, работать по технической части tehnika alal töötama, заместитель директора по научной части teadusdirektor, это не по моей части ülek. kõnek. see pole minu rida;
‣ sõj. (sõja)väeosa; воинская ~ войсковая часть sõjaväeosa, регулярные части regulaarväeosad, авиационная ~ лётная часть lennuväeosa, морская часть mereväeosa, мотострелковая часть motolaskurväeosa, общевойсковая часть üldväeosa, отборная часть eliitväeosa, valikväeosa, передовая часть eelväeosa, специальная часть eri(ala)väeosa;
‣ aj. linnajagu; politseijaoskond;
‣ aj. (linna) pritsimehed; pritsimaja;
‣ kõnek. kaha (kahasse tehtu); в части с кем kellega kahasse;
◊ львиная часть lõviosa; рвать на части kõnek. tükkideks ~ lõhki kiskuma ~ rebima; разрываться ~ разорваться на части kõnek. end kas või lõhki kiskuma; сердце разрывается на части süda lõhkeb
‣ osa, jagu, tükk, element, detail; составная часть (1) liitosa, (2) koostisosa, osis, komponent, центральная часть keskosa, верхняя часть ülemik, ülaosa, ülemine pool ~ osa ~ tükk, большая часть suurem osa, носовая часть корабля laeva vööriosa, запасные части (1) varuosad, (2) sõj. varuväeosad, aj. tagavaraväeosad, соединительная часть liitedetail, ühendusdetail, liiteosa, ühendusosa, готовые части valmis osad, valmisdetailid, боевая ~ головная часть ракеты raketi lõhkepea, части тела kehaosad, часть целого terviku osa, osa tervikust, третья часть kolmandik, часть публики osa publikust ~ publikut ~ vaatajaist ~ vaatajaid ~ kuulajaist ~ kuulajaid, часть яблока õunatükk, õunaosa, osa õunast, части света maailmajaod, проезжая часть (дороги) sõidutee, надземная часть pealmaaosa, maapealne osa, выступающая часть etteulatuv osa, eend, ходовая часть (1) veermik, (2) alusvanker, левая часть уравнения mat. võrrandi vasak pool, действительная часть mat. reaalosa, мнимая часть mat. imaginaarosa, дробная часть mat. murdosa, фасонная часть (toru)liitmik, мышечная часть anat. lihasmik, lihasosa, muskulaarosa, крестцовая часть туши ristluutükk (lihakeha tükeldamisel), часть статьи (1) kirjutise ~ artikli osa, (2) jur. lõige, части речи lgv. sõnaliigid, роман в трёх частях romaan kolmes jaos, kolmeosaline romaan, большей частью, по большей части enamasti, enamalt ~ suuremalt jaolt, по частям ositi, osade kaupa, osakaupa, разложить на части osadeks lahti võtma, osandama;
‣ jaoskond, osakond; учебная часть (1) õppeosakond, õppejaoskond (näit. sõjakoolis), (2) sõj. õppeväeosa, боевая часть sõj. (1) lahinguüksus (sõjalaeval), (2) lahinguväeosa, хозяйственная часть majandusjaoskond;
‣ ala; финансовая часть finantsala, rahandusala, работать по технической части tehnika alal töötama, заместитель директора по научной части teadusdirektor, это не по моей части ülek. kõnek. see pole minu rida;
‣ sõj. (sõja)väeosa; воинская ~ войсковая часть sõjaväeosa, регулярные части regulaarväeosad, авиационная ~ лётная часть lennuväeosa, морская часть mereväeosa, мотострелковая часть motolaskurväeosa, общевойсковая часть üldväeosa, отборная часть eliitväeosa, valikväeosa, передовая часть eelväeosa, специальная часть eri(ala)väeosa;
‣ aj. linnajagu; politseijaoskond;
‣ aj. (linna) pritsimehed; pritsimaja;
‣ kõnek. kaha (kahasse tehtu); в части с кем kellega kahasse;
◊ львиная часть lõviosa; рвать на части kõnek. tükkideks ~ lõhki kiskuma ~ rebima; разрываться ~ разорваться на части kõnek. end kas või lõhki kiskuma; сердце разрывается на части süda lõhkeb
щекотливый 119 П (кр. ф. щекотлив, щекотлива, щекотливо, щекотливы)
‣ kõnek. kõdikartlik, kõdikartja (omaduss.);
‣ ülek. taktinõudev, delikaatne; щекотливый вопрос piinlik ~ delikaatne küsimus, щекотливое поручение (suurt) takti ~ taktitunnet nõudev ülesanne, щекотливая тема delikaatne teema, щекотливое положение piinlik olukord;
‣ ülek. van. hell, tundlik, õrnatundeline, kergesti solvuv; щекотливый человек hell ~ kergesti solvuv inimene
‣ kõnek. kõdikartlik, kõdikartja (omaduss.);
‣ ülek. taktinõudev, delikaatne; щекотливый вопрос piinlik ~ delikaatne küsimus, щекотливое поручение (suurt) takti ~ taktitunnet nõudev ülesanne, щекотливая тема delikaatne teema, щекотливое положение piinlik olukord;
‣ ülek. van. hell, tundlik, õrnatundeline, kergesti solvuv; щекотливый человек hell ~ kergesti solvuv inimene
ячейка 75 С ж. неод.
‣ silm, auk; (mesilaste) kärjekann; mull; kastsektsioon; geol. soöötsium, hüdroteek; rakk; anat. kavern, korgas; ячейка сита sõelaava, sõelaauk, ячейка решётки võresilm, ячейка сети võrgusilm, сотовые ячейки kärjekannud, ячейки губчатого тела anat. käsnkehakavernid, käsnkehakorkad;
‣ lüli, rakuke (van. ka pol.); семья -- ячейка общества perekond on ühiskonna algrakuke, партийная ячейка aj. parteirakuke;
‣ info pesa (koht arvuti põhimälus); sõj. (laske)pesa; место в ячейке info pesik (koht arvuti mälupesas), стрелковая ячейка sõj. laskepesa, пулемётная ячейка sõj. kuulipildujapesa, ячейка в ходе сообщения sõj. ühenduskraavi laskepesa
‣ silm, auk; (mesilaste) kärjekann; mull; kastsektsioon; geol. soöötsium, hüdroteek; rakk; anat. kavern, korgas; ячейка сита sõelaava, sõelaauk, ячейка решётки võresilm, ячейка сети võrgusilm, сотовые ячейки kärjekannud, ячейки губчатого тела anat. käsnkehakavernid, käsnkehakorkad;
‣ lüli, rakuke (van. ka pol.); семья -- ячейка общества perekond on ühiskonna algrakuke, партийная ячейка aj. parteirakuke;
‣ info pesa (koht arvuti põhimälus); sõj. (laske)pesa; место в ячейке info pesik (koht arvuti mälupesas), стрелковая ячейка sõj. laskepesa, пулемётная ячейка sõj. kuulipildujapesa, ячейка в ходе сообщения sõj. ühenduskraavi laskepesa
