[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit
вываливать I Г несов. → сов. вывалить
‣ 168a кого-что kõnek. (maha, välja) kall(ut)ama ~ viskama ~ pilduma ~ loopima ~ ajama ~ paiskama; вываливать дрова из телеги vankrist puid maha kallutama;
‣ 168b kõnek. (suurel hulgal) maha sadama (lume kohta);
‣ 168b madalk. vajuma; вываливать на площадь väljakule vajuma (rahvahulga kohta)
‣ 168a кого-что kõnek. (maha, välja) kall(ut)ama ~ viskama ~ pilduma ~ loopima ~ ajama ~ paiskama; вываливать дрова из телеги vankrist puid maha kallutama;
‣ 168b kõnek. (suurel hulgal) maha sadama (lume kohta);
‣ 168b madalk. vajuma; вываливать на площадь väljakule vajuma (rahvahulga kohta)
вывалиться 285* Г сов. → несов. вываливаться I kõnek. (maha, välja) vajuma ~ kukkuma ~ langema; мешок вывалился из телеги kott kukkus ~ vajus vankrilt maha, вывалиться из саней ree pealt maha kukkuma, книга вывалилась из рук raamat kukkus käest
вылезать 169b Г несов. → сов. вылезть, вылезти
‣ из чего välja ~ maha ronima ~ tulema; вылезать из ямы august välja ronima, вылезать из телеги kõnek. vankrilt maha ronima, яблоко никак не вылезает из кармана kõnek. õun ei tule kuidagi taskust välja;
‣ madalk. (välja) trügima (ülek. kelleks); вылезать в купцы kaupmeheseisusse trügima;
‣ (без 1 и 2 л.) kõnek. välja tikkuma ~ tükkima; волосы вылезают из-под шапки juuksed tikuvad mütsi alt välja;
‣ (без 1 и 2 л.) (karva) ajama, välja kukkuma ~ langema; волосы вылезают juuksed langevad välja, старый мех вылезает vana (karus)nahk ajab karva;
◊ вылезать ~ лезть из шкуры ~ из кожи kõnek. kas või nahast välja pugema
‣ из чего välja ~ maha ronima ~ tulema; вылезать из ямы august välja ronima, вылезать из телеги kõnek. vankrilt maha ronima, яблоко никак не вылезает из кармана kõnek. õun ei tule kuidagi taskust välja;
‣ madalk. (välja) trügima (ülek. kelleks); вылезать в купцы kaupmeheseisusse trügima;
‣ (без 1 и 2 л.) kõnek. välja tikkuma ~ tükkima; волосы вылезают из-под шапки juuksed tikuvad mütsi alt välja;
‣ (без 1 и 2 л.) (karva) ajama, välja kukkuma ~ langema; волосы вылезают juuksed langevad välja, старый мех вылезает vana (karus)nahk ajab karva;
◊ вылезать ~ лезть из шкуры ~ из кожи kõnek. kas või nahast välja pugema
денежка 73 С ж. неод.
‣ kõnek. münt, metallraha;
‣ aj. dem. vt. деньга;
‣ денежки мн. ч. dem. kõnek. vt. деньги;
◊ плакали чьи денежки kõnek. kelle raha läks vett vedama
‣ kõnek. münt, metallraha;
‣ aj. dem. vt. деньга;
‣ денежки мн. ч. dem. kõnek. vt. деньги;
◊ плакали чьи денежки kõnek. kelle raha läks vett vedama
задок 24 С м. неод. (veoki) tagaosa; dem. tagumik, tagakeha; van. kori, seljatugi; (jalatsi)kapp; tehn. pinn (vasaral); задок телеги vankri tagaosa, задок дивана sohva seljatugi, туфли без задков lahtise kannaga kingad
катиться 316 Г несов. куда, откуда, по чему, без доп.
‣ (ühes suunas) veerema, rulluma; voolama; libisema; камни катятся с горы mäelt veereb kive alla, день катится за днём päev veereb päeva järel, слёзы катились из глаз silmist veeresid pisarad, волны катятся laine(id) veereb ~ rullub, лыжи хорошо катятся suusad libisevad hästi, дождь катился по стёклам окон vihm nõrgus ~ vihmapiisad veeresid mööda akent alla, пот катится градом с кого kellel voolab higi ojadena, kes nõretab higist, катись отсюда ülek. madalk. käi ~ keri ~ aura siit minema, hakka astuma;
‣ kihutama, vurama; телеги катятся по шоссе vankrid veerevad ~ vuravad mööda maanteed; vrd. кататься
‣ (ühes suunas) veerema, rulluma; voolama; libisema; камни катятся с горы mäelt veereb kive alla, день катится за днём päev veereb päeva järel, слёзы катились из глаз silmist veeresid pisarad, волны катятся laine(id) veereb ~ rullub, лыжи хорошо катятся suusad libisevad hästi, дождь катился по стёклам окон vihm nõrgus ~ vihmapiisad veeresid mööda akent alla, пот катится градом с кого kellel voolab higi ojadena, kes nõretab higist, катись отсюда ülek. madalk. käi ~ keri ~ aura siit minema, hakka astuma;
‣ kihutama, vurama; телеги катятся по шоссе vankrid veerevad ~ vuravad mööda maanteed; vrd. кататься
кованый 126 П
‣ sepis-, sepistatud, taotud; кованая решётка sepisvõre, кованое железо sepistatud raud, кованое изделие sepis, sepatöö;
‣ rautatud; кованая лошадь rautatud hobune, кованые колёса телеги raudrehvidega (vankri)rattad, кованые сапоги rautatud saapad;
‣ ülek. ilmekas, lihvitud (näit. keel, stiil, värss)
‣ sepis-, sepistatud, taotud; кованая решётка sepisvõre, кованое железо sepistatud raud, кованое изделие sepis, sepatöö;
‣ rautatud; кованая лошадь rautatud hobune, кованые колёса телеги raudrehvidega (vankri)rattad, кованые сапоги rautatud saapad;
‣ ülek. ilmekas, lihvitud (näit. keel, stiil, värss)
намедни Н kõnek. van. hiljaaegu, (üsna) hiljuti, neil päevil
небедный 126 П (кр. ф. небеден, небедна, небедно, небедны и небедны; без сравн. ст.) küllalt ~ üsna ~ võrdlemisi rikas ~ jõukas, mitte vaene
обедня 66 С ж. неод. kirikl. liturgia, hommikupalvus, päevane jumalateenistus; ранняя обедня hommikupalvus, поздняя обедня päevane jumalateenistus, служить обедню (päevast) jumalateenistust pidama;
◊ портить ~ испортить (всю) обедню кому, без доп. kõnek. kellel kõik kihva keerama ~ vussi ajama; глухому поп две обедни не служит vanas. (kirikus) kaht jutlust ei peeta, kellele mida ei korrata ~ kaks korda ei öelda
◊ портить ~ испортить (всю) обедню кому, без доп. kõnek. kellel kõik kihva keerama ~ vussi ajama; глухому поп две обедни не служит vanas. (kirikus) kaht jutlust ei peeta, kellele mida ei korrata ~ kaks korda ei öelda
плакать 193b Г несов.
‣ от чего, без доп. nutma (ka ülek.); о ком-чём, по ком-чём, над кем-чем taga nutma, itkema; kurvastama; плакать от радости rõõmust nutma, горько плакать kibedasti nutma, плакать от обиды solvumispisaraid valama, плакать навзрыд kõnek. suure häälega nutma, ветер плачет tuul nutab;
‣ ülek. kõnek. higistama (akende kohta);
‣ ülek. kõnek. vett vedama minema; плакал ваш выходной niipalju siis puhkepäevast;
◊ верёвка плачет по ком kõnek. (1) keda ootab võllas, (2) keda ootab keretäis, kelle jaoks on vitsad soolas; плакали чьи денежки kõnek. kelle raha läks vett vedama; тюрьма плачет по ком kõnek. kelle jaoks on vangirauad juba varuks; хоть плачь kõnek. nutumaik on suus, karju või appi; плакать в жилетку кому kõnek. nalj. südant puistama, kaeblema, kelle rinna najal nutma
‣ от чего, без доп. nutma (ka ülek.); о ком-чём, по ком-чём, над кем-чем taga nutma, itkema; kurvastama; плакать от радости rõõmust nutma, горько плакать kibedasti nutma, плакать от обиды solvumispisaraid valama, плакать навзрыд kõnek. suure häälega nutma, ветер плачет tuul nutab;
‣ ülek. kõnek. higistama (akende kohta);
‣ ülek. kõnek. vett vedama minema; плакал ваш выходной niipalju siis puhkepäevast;
◊ верёвка плачет по ком kõnek. (1) keda ootab võllas, (2) keda ootab keretäis, kelle jaoks on vitsad soolas; плакали чьи денежки kõnek. kelle raha läks vett vedama; тюрьма плачет по ком kõnek. kelle jaoks on vangirauad juba varuks; хоть плачь kõnek. nutumaik on suus, karju või appi; плакать в жилетку кому kõnek. nalj. südant puistama, kaeblema, kelle rinna najal nutma
поистратить 274a Г сов. что kõnek. (teatud aja jooksul mingit osa) ära kulutama ~ raiskama; поистратить денежки raha ~ rahakest ~ rahanatukest ära raiskama
попридержать 183a Г сов.
‣ кого-что kõnek. (veidi) kinni ~ tagasi hoidma; (kergelt) toetama; попридержать лошадей hobuseid pisut tagasi hoidma;
‣ что madalk. (mõnda aega) mitte kulutama ~ välja andma, kokku hoidma; попридержать денежки raha (mõnda aega) mitte kulutama;
◊ попридержать язык kõnek. keelt hammaste taga hoidma ~ pidama
‣ кого-что kõnek. (veidi) kinni ~ tagasi hoidma; (kergelt) toetama; попридержать лошадей hobuseid pisut tagasi hoidma;
‣ что madalk. (mõnda aega) mitte kulutama ~ välja andma, kokku hoidma; попридержать денежки raha (mõnda aega) mitte kulutama;
◊ попридержать язык kõnek. keelt hammaste taga hoidma ~ pidama
саржа 76 С ж. неод. tekst. sarž, toimne riie; теневая саржа hajutoimne ~ varjutoimne riie, зубчатая саржа nurktoimne riie, ломаная саржа murdtoimne riie, основная саржа lõimetoimne riie
сволакивать 168a Г несов. → сов. сволочить I, сволочь
‣ что, с кого-чего kõnek. maha ~ alla ~ kokku tirima ~ vedama ~ lohistama; сволакивать мешок с телеги kotti vankrilt maha tirima;
‣ что madalk. sisse vehkima, ära tõmbama ~ pätsama ~ hiivama, pihta panema;
‣ (без сов.) что põll. (lohistiga) kokku vedama
‣ что, с кого-чего kõnek. maha ~ alla ~ kokku tirima ~ vedama ~ lohistama; сволакивать мешок с телеги kotti vankrilt maha tirima;
‣ что madalk. sisse vehkima, ära tõmbama ~ pätsama ~ hiivama, pihta panema;
‣ (без сов.) что põll. (lohistiga) kokku vedama
скрип 1 С м. неод. kriuksumine, kriiksumine, krigisemine, krigin, rigisemine, rigin, kirisemine, kirin, krudisemine, krudin, krabisemine, krabin, kribisemine, kribin, kägisemine, kägin, kääksumine, krääksumine, nagisemine, nagin; скрип двери ukse kriuksumine, скрип песка liivakrigin, liivakrudin, скрип телеги vankrikägin, скрип снега lumekrudin, скрип пера sulekrabin, sulekribin, скрип пола põranda nagin, скрип ворот värava kriuksumine ~ kääksumine, сапоги со скрипом kriuksuga saapad;
◊ со скрипом (идти, делать, работать) kõnek. suure hädaga ~ surmaga, läbi häda, üle kivide ja kändude, vaevaliselt (edenema)
◊ со скрипом (идти, делать, работать) kõnek. suure hädaga ~ surmaga, läbi häda, üle kivide ja kändude, vaevaliselt (edenema)
скрипеть 238 Г несов.
‣ чем, без доп. kriuksuma, kriiksuma, krigisema, rigisema, kirisema, krudisema, krabisema, kribisema, kägisema, kääksuma, krääksuma, nagisema, kriuksutama, kriiksutama, krigistama, rigistama, kiristama, krudistama, krabistama, kribistama, kääksutama, krääksutama, nagistama; скрипеть пером sulega ~ sulge krabistama, скрипеть зубами hambaid kiristama, дверь скрипит uks kriuksub ~ kääksub, колёса телеги скрипят vankrirattad kriiksuvad, снег скрипит lumi krudiseb, пол скрипит põrand nagiseb;
‣ ülek. kõnek. hingitsema
‣ чем, без доп. kriuksuma, kriiksuma, krigisema, rigisema, kirisema, krudisema, krabisema, kribisema, kägisema, kääksuma, krääksuma, nagisema, kriuksutama, kriiksutama, krigistama, rigistama, kiristama, krudistama, krabistama, kribistama, kääksutama, krääksutama, nagistama; скрипеть пером sulega ~ sulge krabistama, скрипеть зубами hambaid kiristama, дверь скрипит uks kriuksub ~ kääksub, колёса телеги скрипят vankrirattad kriiksuvad, снег скрипит lumi krudiseb, пол скрипит põrand nagiseb;
‣ ülek. kõnek. hingitsema
стрелка 72 С ж. неод.
‣ osuti, nõel; часовая стрелка (1) kellaosuti, (2) tunniosuti, секундная стрелка sekundiosuti, сигнальная стрелка äratusosuti, указательная стрелка весов kaaluosuti, kaalukeel, магнитная стрелка magnetnõel, теневая стрелка optiline osuti, стрелка компаса kompassinõel, стрелка глубиномера sügavusmõõturi nõel, по часовой стрелке päripäeva, против часовой стрелки vastupäeva;
‣ nool (joonisel), viit; указательная стрелка viitenool;
‣ (kitsas) maanina, maasäär, neemik;
‣ raudt. pöörang, pööre (pöörme), mäend. pöörmik; входная стрелка sissesõidupöörang, стрелка с ручным переводом käsipöörang;
‣ saepinguti;
‣ vikkel (kude); чулки со стрелками vikkelsukad, vikkelkoes sukad;
‣ bot. varb, (lehtedeta) vars; стрелка луковицы sibulaputk, sibula õievars, лук пошёл в стрелку sibul on putke läinud;
‣ kõnek. püksiviik
‣ osuti, nõel; часовая стрелка (1) kellaosuti, (2) tunniosuti, секундная стрелка sekundiosuti, сигнальная стрелка äratusosuti, указательная стрелка весов kaaluosuti, kaalukeel, магнитная стрелка magnetnõel, теневая стрелка optiline osuti, стрелка компаса kompassinõel, стрелка глубиномера sügavusmõõturi nõel, по часовой стрелке päripäeva, против часовой стрелки vastupäeva;
‣ nool (joonisel), viit; указательная стрелка viitenool;
‣ (kitsas) maanina, maasäär, neemik;
‣ raudt. pöörang, pööre (pöörme), mäend. pöörmik; входная стрелка sissesõidupöörang, стрелка с ручным переводом käsipöörang;
‣ saepinguti;
‣ vikkel (kude); чулки со стрелками vikkelsukad, vikkelkoes sukad;
‣ bot. varb, (lehtedeta) vars; стрелка луковицы sibulaputk, sibula õievars, лук пошёл в стрелку sibul on putke läinud;
‣ kõnek. püksiviik
телесный 126 П
‣ keha-, ihu-, kehaline, füüsiline, ihulik; телесное повреждение kehavigastus, телесный осмотр med. kehavaatlus, (keha) välisvaatlus, телесное наказание ihunuhtlus, телесный недостаток kehaline ~ füüsiline puudus ~ puue ~ defekt, kehaviga;
‣ ihukarva, ihuvärvi; чулки телесного цвета ihuvärvi sukad;
‣ (кр. ф. телесен, телесна, телесно, телесны) van. materiaalne, aineline; maine; lihalik; телесный мир materiaalne maailm
‣ keha-, ihu-, kehaline, füüsiline, ihulik; телесное повреждение kehavigastus, телесный осмотр med. kehavaatlus, (keha) välisvaatlus, телесное наказание ihunuhtlus, телесный недостаток kehaline ~ füüsiline puudus ~ puue ~ defekt, kehaviga;
‣ ihukarva, ihuvärvi; чулки телесного цвета ihuvärvi sukad;
‣ (кр. ф. телесен, телесна, телесно, телесны) van. materiaalne, aineline; maine; lihalik; телесный мир materiaalne maailm
теневой 120 П vari-, varju-, varjutus-, varjuline, varjupoolne, varjutatud; теневая сторона улицы tänava varjupool ~ varjupoolne külg, теневое растение varjutaim, varjulembene taim, теневая сторона жизни ülek. elu varjukülg, теневой склон горы varjuline mäenõlv, теневой кабинет министров varikabinet, теневая дефектоскопия füüs. varidefektoskoopia (defekti avastamine tema ultrahelivarju abil), теневой театр teater varjuteater, теневая техника trük. varju(tus)tehnika
улыбнуться 336 Г сов. → несов. улыбаться
‣ vt. улыбаться;
‣ (без несов.) ülek. kõnek. käest kaduma ~ lipsama, kaotsi minema; денежки улыбнулись raha(ke) on läinud, путёвка улыбнулась tuusikule tuli hüvasti ütelda, tuusik läks vett vedama
‣ vt. улыбаться;
‣ (без несов.) ülek. kõnek. käest kaduma ~ lipsama, kaotsi minema; денежки улыбнулись raha(ke) on läinud, путёвка улыбнулась tuusikule tuli hüvasti ütelda, tuusik läks vett vedama
ухнуть 335b Г сов. и однокр. → несов ухать
‣ huikama, uhuutama, huigatama, huilatama; вблизи ухнул филин lähedal huikas ~ huigatas öökull, ухнув, он ударил топором ta tegi uhh ~ ta uhhetas ja lõi kirvega, эй, ухнем hei hoogu;
‣ mürtsatama, paugatama, kõmatama; mürtsuma, paukuma, kõmama; ухнула бомба mürtsatas pomm, ухнул выстрел kõmatas pauk, ухнул гром kõmises ~ kärgatas kõu;
‣ madalk. prantsatama, prantsti ~ plartsti kukkuma, plartsatama, sumatama; ухнуть в сугроб lumehange mütsatama, ухнуть в лужу plartsti porilompi kukkuma, от страха сердце ухнуло ülek. hirmust süda võpatas sees ~ kukkus süda saapasäärde;
‣ кого-что madalk. prantsti ~ plartsti viskama ~ pillama ~ paiskama ~ läigatama; ухнуть камень в овраг kivi põmaki jäärakusse viskama, ухнуть чашку на пол tassi kliraki põrandale pillama;
‣ кого-что, чем, по чему madalk. virutama, lajatama, põrutama; ухнуть кулаком по столу rusikaga vastu lauda põrutama ~ lajatama, ухнуть кулаком по спине rusikaga selga virutama;
‣ что ülek. madalk. läbi lööma, hakkama ~ tuksi ~ mehele panema; ухнуть всю зарплату kogu palka läbi lööma ~ hakkama panema;
‣ ülek. madalk. kaduma, läinud olema; дружба ухнула sõprus oli läinud ~ otsas, денежки ухнули raha oligi läinud
‣ huikama, uhuutama, huigatama, huilatama; вблизи ухнул филин lähedal huikas ~ huigatas öökull, ухнув, он ударил топором ta tegi uhh ~ ta uhhetas ja lõi kirvega, эй, ухнем hei hoogu;
‣ mürtsatama, paugatama, kõmatama; mürtsuma, paukuma, kõmama; ухнула бомба mürtsatas pomm, ухнул выстрел kõmatas pauk, ухнул гром kõmises ~ kärgatas kõu;
‣ madalk. prantsatama, prantsti ~ plartsti kukkuma, plartsatama, sumatama; ухнуть в сугроб lumehange mütsatama, ухнуть в лужу plartsti porilompi kukkuma, от страха сердце ухнуло ülek. hirmust süda võpatas sees ~ kukkus süda saapasäärde;
‣ кого-что madalk. prantsti ~ plartsti viskama ~ pillama ~ paiskama ~ läigatama; ухнуть камень в овраг kivi põmaki jäärakusse viskama, ухнуть чашку на пол tassi kliraki põrandale pillama;
‣ кого-что, чем, по чему madalk. virutama, lajatama, põrutama; ухнуть кулаком по столу rusikaga vastu lauda põrutama ~ lajatama, ухнуть кулаком по спине rusikaga selga virutama;
‣ что ülek. madalk. läbi lööma, hakkama ~ tuksi ~ mehele panema; ухнуть всю зарплату kogu palka läbi lööma ~ hakkama panema;
‣ ülek. madalk. kaduma, läinud olema; дружба ухнула sõprus oli läinud ~ otsas, денежки ухнули raha oligi läinud
