[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

взор 1 С м. неод. pilk, vaade; окинуть взором pilguga haarama, она приковала (к себе) взоры всех окружающих ta tõmbas kõigi kohalolijate pilgud endale, измерить взором pilguga mõõtma, потупить взор silmi maha lööma, перед нашим взором meie silme ees, взоры всей России были прикованы к этим событиям need sündmused köitsid kogu Venemaa tähelepanu
готовый 119 П (кр. ф. готов, готова, готово, готовы) valmis(-); готовая деталь valmisosa, готовая продукция valmistoodang, магазин готового платья rõivakauplus, valmisriiete kauplus, обед готов lõuna on valmis, готов к бою lahinguks valmis, готов на всё kõigeks valmis, готов каждую минуту разрыдаться iga hetk nutma puhkemas;
◊
жить на (всём) готовом kõnek. priiülalpidamisel olema, toidu- ja riidemureta elama
лихо I 104 С с. неод. (без мн. ч.) folkl., kõnek. häda, õnnetus, kurjus;
◊
хватить ~ хлебнуть лиха kõnek. näguripäevi näha saama; не поминай ~ не поминайте лихом кого kõnek. tuleta ~ tuletage (vahel) hea sõnaga meelde keda; (узнать,) почём фунт лиха kõnek. muret ja vaeva tunda saama, näguripäevi nägema
скинуть 334 Г сов. → несов. скидывать
‣ что (maha, alla, ült, seljast, jalast) viskama; скинуть на пол maha ~ põrandale viskama, скинуть туфли kingi jalast viskama ~ heitma, скинуть с себя лень ülek. laiskusest jagu saama;
‣ кого-что ülek. kõnek. kukutama;
‣ что kõnek. alla võtma ~ jätma; скинуть в весе kaalus alla ~ maha võtma, скинуть норму normi vähendama, скинуть рубль rublat alla jätma;
‣ что kõnek. tagasi lööma (arvelaual);
‣ что maha ~ käest viskama (kaardimängus);
‣ кого, без доп. madalk. enneaegselt ilmale tooma;
◊
скинуть ~ скидывать со счётов ~ со счёта кого-что kõnek. keda-mida arvelt maha kandma
совать 176 Г несов. → сов. сунуть kõnek.
‣ что, за что, куда pistma (ka ülek.), torkama, toppima (ka ülek.); совать руку в карман kätt taskusse pistma, совать топор за пояс kirvest vöö vahele pistma ~ torkama, совать в руки кому лопату kellele labidat pihku pistma, совать взятку kõnek. pihku pistma, pistist andma, совать руку kõnek. areldi kätt andma, совать вещи в чемодан asju kohvrisse toppima;
‣ кого, чем lükkama, müksima, tõukama; совать кулаком в грудь rusikaga rindu tõukama; совать вперёд себя endast ette(poole) lükkama;
◊
совать ~ сунуть голову в петлю pead silmusesse pistma; совать ~ сунуть (свой) нос куда, во что kõnek. oma nina toppima kuhu; совать ~ сунуть под нос что kõnek. mida kellele nina alla torkama, nina ette viskama
соснуть 336b Г сов. kõnek. tukastama, suigatama, uinakut tegema; соснуть часок tunnike(ne) tukastama
сохнуть 344b Г несов.
‣ kuivama (kõnek. ka ülek.), tahenema; бельё сохнет pesu kuivab, земля сохнет maa taheneb, сохнет в горле kurk kuivab, реки сохнут jõed kuivavad;
‣ ülek. kõnek. kuivetuma, otsa jääma; närvetuma; сохнуть от горя murest otsa jääma, сохнуть от любви armastusest otsa jääma, сохнуть по ком keda (tühja) armastades närvetuma, сохнуть от тоски igatsusest kokku kuivama; vrd. высохнуть
таять 259b Г несов.
‣ sulama (ka ülek.); снег тает lumi sulab, воск тает vaha sulab, сегодня тает täna on sula(ilm), таять от любви armastusest sulama, таять от счастья õnnest sulama ~ heldima;
‣ ülek. hajuma, laiali valguma; туман тает udu hajub;
‣ ülek. kustuma, hääbuma, vaibuma; таять от тоски igatsusest kustuma ~ hääbuma, таять на глазах silmanähtavalt kustuma, таять от болезни haigusest otsa jääma ~ kuhtuma, звуки таяли helid vaibusid;
‣ ülek. kokku sulama, kahanema, otsa lõppema; запасы тают tagavarad sulavad kokku, силы тают jõud kahaneb;
◊
так и тает во рту lausa sulab suus; vrd. растаять
ткнуться 336 Г сов. однокр. к тыкаться
‣ во что (torkamisel, kukkumisel) sisse minema; стрела ткнулась в дерево nool jooksis ~ tungis puusse;
‣ во что, обо что mille vastu ~ otsa jooksma ~ komistama;
‣ чем, во что (end) pistma, torkama (ka ülek.); ткнуться лицом в подушку oma nägu padja sisse suruma, ткнуться носом в книгу nina raamatusse pistma;
‣ без несов. kõnek. end külili ~ pikali viskama
топить II 323a Г несов. что
‣ sulatama; топить масло võid sulatama, топить воск vaha sulatama;
‣ ahjupiima ~ kupapiima tegema; топить молоко ahjupiima tegema, piima hautama
тянуть 339a Г несов.
‣ кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, тянуть силой jõuga tõmbama ~ tirima ~ kiskuma ~ sikutama, тянуть за руку kättpidi tirima, тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama ~ vedama, тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, тянуть трубку piipu tõmbama ~ kiskuma ~ pahvima, тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, тянуть кожу nahka venitama, тянуть песню laulu venitama, тянуть с ответом vastusega venitama ~ viivitama, тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama ~ (järele) vedama, тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse ~ linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub ~ tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla ~ looka, тянет ко сну uni tükib ~ tikub peale;
‣ что (välja) sirutama, õieli ajama; тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, тянуть шею kaela õieli ajama;
‣ (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
‣ (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob ~ kannab heinalõhna;
‣ что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad ~ on liiga pingul;
‣ что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb ~ pumpab vett, тянуть вино kõnek. veini timmima ~ imema, тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
‣ что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
‣ kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
‣ что aj. raket kandma;
‣ на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja;
◊
тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima ~ käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; тянуть едва ~ с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama; тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama; тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret; тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma; тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama; тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama; тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama; тянуть (служебную, солдатскую) лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama ~ kandma, mis rangid on ~ olid kaelas; тянуть одну и ту же песню kõnek. halv ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal; тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama; тянуть резину kõnek. viivitama, venitama
тяпнуть 335a Г сов. и однокр. к тяпать madalk.
‣ что, чем täksama, toksama, (kirvega) ropsama;
‣ кого, чем tonksama, koksama, äigama, virutama; тяпнуть кого по голове kellele vastu pead äigama ~ andma;
‣ (без несов.) кого, за что naksama, näksama; собака тяпнула за ногу koer naksas jalast kinni;
‣ (без несов.) что, у кого ära pätsama, ära virutama, ära hiivama, pihta panema; у неё тяпнули кошелёк ta rahakott pätsati ~ näpati ära;
‣ (без несов.) что, чего, без доп. pitsi hinge alla panema ~ viskama, kurku loputama; тяпнем рюмочку viskame ühe pitsikese;
‣ (без несов.) что kohmama, sahmama, partsama, lompsama; он такое может тяпнуть, что всем стыдно будет ta võib sahmata ~ partsatada midagi sellist, et lausa häbi;
◊
тяпнуть горя madalk. päevi ~ näguripäevi ~ murepäevi nägema, vaeva ja viletsust näha saama
уткнуть 336a Г сов. kõnek. что во что, куда
‣ mille vastu ~ kuhu pistma ~ torkama; уткнуть руки в бока käsi puusa panema;
‣ kuhu pistma ~ peitma; уткнуть лицо в подушку nägu padja sisse peitma, уткнуть голову под крыло pead tiiva alla peitma;
◊
уткнуть глаза в кого-что kõnek. kellesse-millesse pilku naelutama ~ puurima; уткнуть нос во что, куда kõnek. ninapidi ~ nina milles olema
чахнуть 344b Г несов. от чего, без доп. otsa närvaks ~ närvetuks ~ igerikuks jääma, longu vajuma, ära närtsima ~ närbuma, kurtuma, kuhtuma (ka ülek.); чахнуть от тоски kurvastusest kokku kuivama ~ otsa jääma, цветы чахнут lilled vajuvad longu; vrd. зачахнуть

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur