?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 29 artiklit
вар 1 С м.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ pigi; сапожный вар kingsepapigi;
‣ kõnek. keev vesi;
◊ как ~ словно ~ точно варом обдало madalk. kuum jutt käis üle selja ~ kõhu alt läbi
выражаться 169 Г несов.
→ сов.
выразиться‣ в чём, на чём, чем ilmnema, väljenduma, avalduma; мысли человека выражаются в его поступках inimese mõtted avalduvad tema tegudes;
‣ end väljendama, väljenduma, rääkima; он всегда выражается точно и кратко ta räägib ~ väljendub alati lühidalt ja selgelt, мягко выражаясь pehmelt öelda ~ öeldes;
‣ madalk. sündmatult ~ siivutult väljenduma, ropendama;
‣ страд. к выражать
вырасти 369* Г сов.
→ несов.
вырастать‣ (suureks v. pikaks) kasvama ~ sirguma; он так вырос за это время ta on selle ajaga nii suureks kasvanud, у дороги выросла липа tee äärde on kasvanud pärnapuu;
‣ üles kasvama, võrsuma; mehistuma; я вырос в деревне ma kasvasin maal üles, он вырос в семье рабочего ta on võrsunud töölisperekonnast, наша партия выросла и окрепла в борьбе meie partei on võitluses mehistunud;
‣ из чего välja kasvama; девочка выросла из платья tüdruk on kleidist välja kasvanud;
‣ kerkima, kasvama; за короткое время выросли новые города lühikese ajaga on kerkinud uued linnad;
‣ без доп., в кого-что saama, arenema, (üle) kasvama kelleks-milleks; он вырос в крупного учёного temast sai suur teadlane;
‣ на что suurenema, kasvama; доход вырос на 20 процентов tulu suurenes 20 protsenti ~ 20 protsendi võrra;
‣ во что, без доп. valjenema, valjuks minema, tõusma;
‣ nähtavale ilmuma, paistma hakkama, esile kerkima; вдали выросли горы eemalt hakkasid mäed paistma;
◊ крылья выросли у кого kellel(e) on tiivad kasvanud; вырасти ~ вырастать в чьих глазах kelle silmis tõusma ~ lugupidamist võitma; вырасти ~ вырастать точно ~ будто ~ словно из-под земли nagu maa alt (välja) ilmuma; vrd. расти
высечь I 378*a Г сов.
→ несов.
высекать‣ что на чём, из чего välja raiuma ~ tahuma, sisse raiuma; его имя высечено на мраморной доске tema nimi on raiutud marmortahvlisse ~ -tahvlile, точно из камня высеченный nagu kivisse raiutud;
‣ что, чем (tuld, sädemeid) välja lööma; высечь огонь tuld lööma (tulekivist)
земля 64 (вин. п. ед. ч.
землю, род. п. мн. ч.
земель, дат. п.
землям, твор. п.
землями, предл. п.
о землях) С ж.
неод.
‣ (без мн. ч.
) maa, maismaa, maa-ala; летать низко над землёй madalal maa kohal lendama, поклониться до земли maani kummardama, небо слилось с землёю taevas ja maa sulasid ühte, бросить на землю maha viskama;
‣ maa(pind), (без мн. ч.) muld; maa, maavaldus; пахотная земля künnimaa, плодородная земля viljakas ~ viljakandev maa, болотистая земля soine maa, целинные и залежные земли uudis- ja jäätmaad, обработка земли maaharimine, põlluharimine, mullaharimine, рыхлая земля kobe muld, тучная земля rammus muld, засыпать землёй mulda peale ~ täis ajama, pinnasega täitma, ничейная земля eikellegimaa, общинная земля kogukonnamaa, помещичья земля mõisamaa, церковная земля kirikumaa;
‣ maa, kõrgst. ka riik; родная земля sünnimaa, kodumaa, isamaa, на чужой земле võõral maal, võõrsil;
‣ Земля (без мн. ч.) Maa, maakera; окружность Земли maakera ~ Maa ümbermõõt, искусственный спутник Земли Maa tehiskaaslane;
◊ обетованная земля kõrgst. tõotatud maa, õnnemaa; земля горит под ногами у кого kellel on jalgealune tuline ~ maa(pind) põleb jalge all; земля из-под ног уходит ~ ушла ~ уплывает ~ бежит у кого kellel kõigub maapind jalge all; за тридевять земель seitsme maa ja mere taga ~ taha; предавать ~ предать кого земле kõrgst. (maa)mulda sängitama keda; сравнять с землёй что maatasa tegema mida; между небом и землёй maa ja taeva vahel (olema); из-под земли доставать ~ достать что kas või maa alt välja võtma mida; словно ~ точно ~ как из земли ~ из-под земли вырос nagu maa alt kerkis üles, nagu taevast kukkus alla (äkilise ilmumise kohta); стирать ~ стереть с лица земли кого-что maamunalt minema pühkima, maatasa ~ pihuks ja põrmuks tegema keda-mida; как сквозь землю провалился kõnek. kadus nagu vits vette, kadus nagu tina tuhka, (on) nagu maa alla vajunud
идти 371 Г несов.
‣ куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф.
, без доп.
minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идти (замуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek.
põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek.
palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
‣ käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
‣ (välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
‣ edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
‣ кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
‣ на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
‣ sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
‣ куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
‣ от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
‣ на что kõnek. näkkama (kala kohta);
‣ kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
◊ идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
из-под предлог с род. п.
‣ mille alt; вылезти из-под стола laua alt välja ronima, освободиться из-под ареста vahi alt ~ arestist vabanema, из-под носа otse nina eest ~ alt, выходить из-под пера кого kelle sulest ilmuma, (смотреть) из-под ладони ~ руки kätt silme ees hoides (vaatama);
‣ viitab eseme endisele otstarbele; бочка из-под дёгтя (tühi) tökativaat, катушка из-под кабеля (tühi) kaablirull;
‣ mille kandist, lähedalt, lähedusest; он родом из-под Москвы ta on pärit Moskva lähedalt ~ kandist;
◊ словно ~ точно ~ как из-под земли (вырос) nagu maa alt (kerkis, kerkinud), nagu taevast (kukkus, kukkunud); (работать) из-под палки piitsa sunnil, kepihirmus (töötama)
машина 51 С ж.
неод.
‣ masin (ka ülek.
), seade; бурильная машина mäend.
puurmasin, вышивальная машина tekst.
tikkemasin, швейная машина õmblusmasin, вязальная машина tekst.
silmkoemasin, kudumismasin, прядильная машина tekst.
ketrusmasin, машина для стрижки, стригальная машина põll.
pügamismasin, доильная машина põll.
lüpsimasin, сельскохозяйственные машины põllutöömasinad, уборочная машина viljakoristi, koristusmasin, паровая машина aurumasin, печатная машина trükimasin, счётная машина (mehhaaniline) arvuti, arvemasin, вычислительная машина (suur elektron-) arvuti, raal, газосварочная машина tehn.
gaaskeevitusseade;
‣ auto; грузовая машина veoauto, легковая машина sõiduauto, пожарная машина tuletõrjeauto, санитарная машина sanitaarauto, оперативная машина operatiivauto, ехать на машине autoga sõitma, добраться на попутной машине juhusliku autoga pärale saama ~ kohale jõudma;
◊ адская машина põrgumasin; как ~ точно ~ словно заведённая машина nagu üles keeratud
обух 18, обух 19 С м.
неод.
kirveselg, kirvesilm;
◊ как ~ точно ~ будто обухом по голове (бить ~ ударять ~ ударить) кого kõnek.
nagu puuga pähe (lööma v. virutama); как обухом по голове ударило nagu oleks puuga pähe saanud; плетью обуха не перешибёшь vanas.
pole mõtet peaga vastu seina ~ müüri joosta, ega nõrgem tugevama vastu saa
отойти 372 (без страд. прич.
) Г сов.
→ несов.
отходить I‣ от кого-чего, к кому-чему, без доп.
ära ~ eemale ~ kõrvale ~ tagasi minema, eemalduma (ka ülek.
); лодка отошла от берега paat eemaldus kaldast, отойти на минуту silmapilguks ~ viivuks ~ hetkeks ära minema, сестра не могла отойти от больного õde ei saanud haiget üksi jätta, отойти к окну akna juurde minema, поезд отошёл точно rong väljus täpselt, отойти от кружка ringist eemale jääma, отойти от темы asjast ~ asja mõttest ~ teemast kõrvale kalduma, отойти от правды tõe vastu patustama, отойти на задний план tagaplaanile jääma, отойти от прежних взглядов endisi tõekspidamisi hülgama, отойти ко сну unne suikuma, отойти от хозяйства majapidamisest kõrvale jääma;
‣ taganema; враг отошёл vaenlane taganes;
‣ от чего, без доп. lahti tulema ~ minema; обои отошли tapeet on lahti;
‣ välja minema, luituma; загар отошёл päevitus on juba kadunud;
‣ от кого-чего, кому-чему, к кому-чему, подо что kelle kätte ~ valdusse minema; дом отошёл к дочери maja on nüüd tütre valduses;
‣ üles sulama, ülek. ka järele andma; leebuma; toibuma; земля ещё не отошла maa ei ole veel sulanud;
‣ от чего (töötlemisel) eralduma; от творога отошла сыворотка kohupiimast eraldus vadak, от зерна отошла шелуха teradelt koorusid kestad, terad on juba puhtad;
‣ kõnek. läbi ~ mööda saama ~ minema, lõppema, mööduma; ягоды отошли marjaaeg on läbi ~ möödas ~ otsas;
‣ van. elust lahkuma;
◊ отойти в вечность liter. (1) manalasse varisema, igavikku minema, siit ilmast lahkuma, hingusele minema, (2) mineviku hõlma ~ rüppe vajuma; отойти ~ отходить в прошлое minevikuks saama ~ muutuma; сердце отошло у кого kelle viha läks üle ~ lahtus; отойти от мира сего van. sellest ~ siit ilmast lahkuma
пелена 52 (род. п. мн. ч.
пелён) С ж.
неод.
van.
kate, loor (ka ülek.
), lina, linik; kirikl.
altarivaip, altaritekk; густая пелена облаков tihe pilvevaip, пелена тумана uduloor;
◊ с пелён, от пелён van.
hällist ~ lapsepõlvest peale, lapsest saati, maast madalast; словно ~ точно пелена с глаз спала ~ упала nagu kae ~ kate oleks silmadelt langenud
пойти 374 Г сов.
‣ куда, откуда, с инф.
, без доп.
minema (hakkama) (sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); пойти навстречу kellele vastu minema ~ tulema, пойти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma ~ sammu pidama hakkama (ka ülek.
), пойти грудью ~ напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок пошёл laps sai jalad alla ~ hakkas käima, пойти на вёслах aerutama (hakkama), пойти на парусах purjetama ~ seilama (hakkama), пойти на охоту jahile minema, пойти на войну sõtta minema, поезд пойдёт утром rong läheb ~ väljub hommikul, на реке пошёл лёд jõel hakkas jää minema ~ algas jääminek, кирпич пошёл на стройку tellised läksid ~ saadeti ehitusele, пойти ко дну põhja minema (ka ülek.
), пойти в гору (1) mäkke minema ~ viima, (2) ülek.
ülesmäge minema, дорога пошла лесом tee keeras metsa, пошла молва kuulujutud hakkasid käima ~ läksid liikvele ~ lahti, лицо пошло пятнами nägu läks laiguliseks ~ lapiliseks, мороз пошёл по телу külmajudin ~ külm juga käis üle ihu, кровь пошла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы пошёл дым korstnast hakkas suitsu tulema ~ tõusma, от печки пошло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, пойти в университет ülikooli astuma ~ õppima minema, пойти за кого kellele mehele minema, пойти в продажу müügile minema, этот товар не пойдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, пойти в починку parandusse minema, пойти в обработку töötlusse ~ ümbertöötlusse ~ ümbertöötamisele minema, пойти в ~ на лом vanarauaks minema, пойти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, пойти на уступки järele andma, пойти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, пойти на сделку tehingut tegema, пойти на жертвы ohvreid tooma, пойти на самопожертвование end ohverdama, пойти на риск riskima, riskile välja minema, пойти на предательство reetmisteele minema ~ asuma, пойти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт пошёл на посадку lennuk hakkas maanduma ~ alustas maandumist ~ läks maandele, пойти на убыль kahanema, пойти на подъём tõusuteed minema, пойти в пляс tantsu lööma ~ vihtuma hakkama;
‣ toimima ~ toimuma ~ olema hakkama; часы пошли точно kell hakkas täpselt käima, пошли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре пошёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился -- и пошли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя пошли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба пошли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma ~ kasvama, картофель пошёл в ботву kartul kasvas pealsesse ~ kasvatas ainult pealseid, дело пошло к концу asi hakkas lahenema ~ lõpule jõudma, мальчику пошёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди пошли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;
‣ kõnek. edenema, laabuma; дело пошло на лад asi hakkas laabuma, всё пошло к лучшему kõik liikus paremuse poole, пойти на выздоровление paranema hakkama;
‣ кому, к чему sobima; ей не пойдёт этот цвет see värv talle ei sobi ~ ei lähe;
‣ на кого-что kuluma, minema; на книги пойдёт много денег raamatute peale läheb ~ kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma ~ minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;
‣ sadama; пошёл дождь vihma hakkas sadama, пошёл снег hakkas lund tulema ~ sadama, пошёл град tuleb ~ tuli rahet;
‣ чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); пойти конём ratsuga käima, пойти с туза ässaga käima, ässa välja käima;
‣ в кого с С мн. ч. kelleks hakkama ~ saama; пойти в артисты näitlejaks hakkama, пойти в няни lapsehoidjaks ~ last hoidma hakkama;
‣ в кого kelle sarnaseks ~ kellesse minema; пойти в отца isasse minema;
‣ на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);
‣ пошёл, пошла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; пошёл вон! madalk. käi minema!;
‣ с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); пошли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как пошло трясти kus nüüd hakkas raputama, и пошёл, и пошёл küll alles ~ kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama;
◊ пойти ~ идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema; пойти ~ идти на пользу kasuks tulema; пойти далеко (elus) kaugele jõudma; пойти ~ идти по стопам кого kelle jälgedes minema ~ astuma ~ käima; пойти ~ идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma; пойти по миру kerjakeppi kätte võtma; пойти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama); пойти ~ идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema; пойти ~ идти с молотка haamri alla minema; пошла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti; если (уж) на то пошло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on; всё пойдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast ~ kuradile
прирасти 369 Г сов.
→ несов.
прирастать‣ к чему külge kasvama, ülek. ka kokku kasvama; ülek.
külge kleepuma ~ jääma; пересаженная кожа приросла siiratud nahk on külge kasvanud, он точно к земле прирос ülek.
ta on ~ oli nagu maa külge kasvanud ~ naelutatud;
‣ kasvama, suurenema; капитал прирос kapital on kasvanud, стадо приросло kari on suurenenud;
◊ прирасти ~ прирастать корнями к чему millega kokku kasvama, kuhu juuri ajama
провалиться 305 Г сов.
→ несов.
проваливаться‣ куда sisse ~ läbi vajuma ~ kukkuma; (без 1 и 2 л .) sisse kukkuma ~ langema ~ varisema; провалиться в яму auku kukkuma, провалиться под лёд jääst läbi vajuma, провалиться по пояс в снег vööni lumme vajuma, потолок провалился lagi on sisse langenud, диван провалился diivan on auku vajunud, щёки провалились põsed on auku vajunud;
‣ ülek. kõnek. läbi kukkuma; провалиться на выборах valimistel läbi kukkuma, пьеса провалилась näidend kukkus läbi;
‣ ülek. kõnek. luhta ~ nurja minema, nurjuma, luhtuma, liiva jooksma; попытка провалилась katse nurjus;
‣ ülek. madalk. kaduma; куда это она провалилась? kuhu ta küll kadus? да провались он! ülek. madalk. käigu ta kus see ja teine ~ kus kurat;
◊ как ~ точно ~ будто ~ словно сквозь землю провалился kõnek. (on) nagu maa alla vajunud, kadunud nagu vits vette ~ tina tuhka; готов (сквозь землю) провалиться vaju kas või maa alla; чтоб мне провалиться, провалиться мне на этом (самом) месте ülek. madalk. jumala tõsi; (see on) tõsi mis tõsi, see on niisama tõsi kui see, et ma siin seisan
рекомендоваться 172 Г сов. и несов.
‣ liter.
end esitlema (tutvustamisel);
‣ (без сов.) страд. к рекомендовать soovitatama; купание вам не рекомендуется suplemine pole teile soovitatav, teil ei soovitata supelda, что рекомендовалось врачами, выполнялось точно arstide soovitatu ~ see, mida arstid soovitasid, täideti täpselt; vrd. отрекомендоваться
рот 7 (предл. п. ед. ч.
о рте и во рту) С м.
неод.
suu (kõnek. ka ülek.
); полость рта suuõõs, беззубый рот hambutu suu, рот до ушей kõrvuni suu, во рту пересохло suu kuivab, улыбаться во весь рот täie ~ laia suuga naerma, открыть рот suud avama ~ lahti tegema, дышать ртом läbi suu hingama, говорить с набитым ртом täis suuga rääkima, в семье пять ртов peres on viis suud ~ sööjat;
◊ лишний рот üleliigne ~ ülearune suu; во весь рот (кричать) kõigest ~ täiest kõrist karjuma; так и тает во рту lausa sulab suus; зажимать ~ зажать рот кому kõnek.
kellel suud sulgema ~ kinni ~ lukku panema; (молчать) точно ~ словно воды в рот набрал kellel nagu oleks suu vett täis, kes on vait nagu sukk, kelle suu on lukus, kes ei lausu musta ega valget; не брать в рот чего mitte suu sissegi võtma mida; не лезет в рот kõnek.
(toit) ei lähe suust alla, toit käib suus ringi; пальца в рот не клади кому kõnek.
kes ei lase endale kanna peale astuda, kellest hoia näpud eemal; разевать ~ разинуть рот kõnek.
(1) suud p(r)aotama ~ lahti tegema, piiksatama, (2) mokk töllakil vahtima, ammuli sui vahtima ~ kuulama jääma, suud imestusest lahti unustama; смотреть в рот кому (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu või huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema; хлопот полон рот у кого kõnek.
kellel on käed-jalad tööd-tegemist täis; не сметь рта открыть ~ раскрыть kõnek.
suudki p(r)aotada mitte julgema; разжевать и в рот положить кому kõnek.
halv.
kellele pudi valmis tegema ja suhu panema; с пеной у рта kõnek.
nii et suu vahutab ~ vahutas
сдуть 346 Г сов.
→ несов.
сдувать что‣ с чего ära ~ maha puhuma; ветром сдуло снег с поля tuul on lume põllult ära puhunud ~ kandnud;
‣ у кого madalk. maha vehkima ~ treima ~ puksima; сдуть сочинение kirjandit maha treima;
◊ как ~ точно ~ словно ветром сдуло kõnek. (1) кого kes kadus nagu tina tuhka ~ vits vette ~ välkkiirelt, (2) чего mis on nagu käega ~ peoga pühitud
сквозь предлог с вин. п. läbi mille, millest läbi; сквозь сон läbi une, сквозь стену läbi seina, сквозь плач läbi nutu, сквозь зубы läbi hammaste, смотреть сквозь щель läbi pilu vaatama, сеять муку сквозь сито jahu sõeluma ~ läbi sõela laskma, пробираться сквозь толпу läbi rahvahulga ~ rahvahulgast läbi trügima, прогнать сквозь строй aj. läbi kadalipu ajama;
◊ как ~ точно сквозь землю провалиться kõnek. nagu maa alla vajuma, nagu tina tuhka kaduma, nagu vits vette kaduma; смотреть на что сквозь пальцы läbi sõrmede vaatama millele; пройти сквозь огонь, воду и медные трубы tulest ja veest läbi käima
сорваться 217 (прош. вр.
сорвалось и сорвалось, сорвались и сорвались) Г сов.
→ несов.
срываться‣ с чего lahti tulema ~ minema; рука сорвалась käsi läks lahti (näit. pideme küljest);
‣ с чего alla ~ maha kukkuma; сорваться с обрыва järsakust alla kukkuma, сорваться с дерева puu otsast alla kukkuma;
‣ с чего end lahti kiskuma ~ rebima, lahti pääsema; собака сорвалась с цепи koer kiskus end ketist lahti, сорваться с якоря ankrust lahti pääsema;
‣ ülek. kõnek. nagu kadakapõõsas põlema minema, plahvatama;
‣ с чего kõnek. (kohalt) minema panema ~ tormama ~ sööstma; сорваться на крик hüüde peale tormama, сорваться с места (1) minema sööstma, (2) ülek. madalk. minema ~ ajama panema (elu- v. töökohta maha jätma);
‣ с чего (huulilt, keelelt) libisema ~ lipsama;
‣ ülek. kõnek. nurjuma, nurja ~ luhta ~ untsu minema, läbi kukkuma; дело сорвалось asi läks nurja ~ luhta ~ untsu, попытка сорвалась katse luhtus, голос сорвался hääl katkes, сорваться на экзамене eksamil läbi kukkuma;
◊ сорваться ~ срываться с цепи kõnek. kammitsa(i)st vabanema, end kütke(i)st lahti kiskuma, nagu ketist lahti pääsema; сорваться ~ срываться с языка kõnek. suust ~ keelelt lipsama; как ~ будто ~ словно ~ точно с цепи сорваться kõnek. (1) nagu tuli takus tormama, (2) nagu pöörane, nagu ketist lahti pääsenud
так I Н
‣ nii, niimoodi, niiviisi, nõnda, nõndaviisi; он говорил так, как нужно ta rääkis nii, nagu vaja, пусть всё останется так jäägu kõik nii ~ niimoodi ~ nõnda, он так много ходил, что устал ta kõndis nii ~ nõnda palju, et väsis, точно так täpselt nii ~ nõnda ~ niimoodi ~ niiviisi, именно так nimme nõnda, just nii ~ niiviisi, я так и знал seda ~ nõnda ma arvasingi, так называемый niinimetatud, nõndanimetatud, и так далее ja nii edasi, так сказать nii-öelda, так точно sõj. just nii, так держать (1) mer. nii hoida, (2) kõnek. jätka(ke) samas vaimus, как же так kuidas siis nii ~ nõnda, когда ~ если ~ раз так kõnek. kui nii siis, sel juhul, не так ли kas pole nii, eks ole nii, on ju nii;
‣ niisama; сказал просто так ütles suusoojaks ~ lihtsalt niisama, болезнь не пройдёт так haigus niisama ~ iseenesest ei möödu ~ mööda ei lähe;
◊ за так madalk. jumalamuidu, pennigi maksmata; так и быть olgu ~ jäägu ~ saagu nii, olgu siis, minugipärast; так и есть kõnek. nii ta on, tõepoolest; так или иначе nii või teisiti; так кому и надо kõnek. paras kellele; так и так kõnek. nii ja naa, niimoodi ja naamoodi; так себе kõnek. (1) enam-vähem, talutavalt, keskmiselt, keskeltläbi, pole viga, käib kah, ajab asja ära, (2) asja ees, teist taga, lihtsalt niisama, (3) keskpärane, keskmine; давно бы так kõnek. ammu oleks (olnud) aeg ~ pidanud nii tegema; так на так madalk. võrdselt, ühepalju; кому всё не так kõnek. kellele pole miski meele järele; и так и этак kõnek. (1) küll nii, küll teisiti, küll nii, küll naa, küll üht-, küll teistviisi, küll sedamoodi, küll teistmoodi, küll niimoodi, küll naamoodi, (2) nii või teisiti
такой 123 М м.
‣ see, selline, niisugune, säärane, säherdune, seesugune, nisuke (kõnek.
); такой работник нам нужен sellist töötajat me vajamegi, в таком случае sellisel ~ sel juhul, точно такой же täpselt ~ täpipealt ~ täpilt sama ~ samasugune, такого рода seda laadi, seesugune, selletaoline, кто ты такой kes sa niisugune ~ selline ~ sihuke oled, он такой силач ta on kõva ~ kange jõumees, ta on lausa jõujuurikas, таким образом niisiis, sel moel, niimoodi, seega, до такой степени sedavõrd, niivõrd, раз такое дело kõnek.
kui asi ~ asjalugu on nõnda;
‣ М → С такое с. неод. see, selline; что я такого сделал mida ma siis (õige) teinud olen, мы и не к такому привыкли oleme hullemagagi harjunud, что же тут такого mis siin ~ selles siis imelikku on, mis siin siis õige ära ei ole, что такое истина mis (asi) on tõde, такое тебе покажу kõnek. küll ma sulle veel ~ alles näitan ~ teen;
‣ такое в функции частицы kõnek. siis, nimelt; почему такое ты не согласен? miks sa siis nõus ei ole?, как такое не пойдёшь? kuidas sa siis ei lähe?
точнее сравн. ст. П точный, Н точно
точно I Н
‣ (сравн. ст. точнее) täpselt, täpipealt, karvapealt, jõhvilt, jõhvipealt, punktipealt, akuraat (van.); точно перевести täpselt tõlkima, точно в три часа täpselt ~ punkt kell kolm, точно так täpselt, täpipealt nii, так точно just nii (ka sõj.), точнее говоря täpsemalt öeldes, точно по расписанию plaani järgi, täpselt nagu plaanis;
‣ kõnek. tõesti tõemeeli, tõepoolest; точно ли у него есть талант on see kindel, et tal on annet, kas tal tõesti on annet;
‣ в функции вводн. сл. kõnek. tõesti, tõepoolest; он, точно, немного странен ta on tõesti pisut imelik ~ veider;
‣ точнее сравн. ст. в функции вводн. сл. täpsemalt; он приехал после обеда, точнее, в три часа ta saabus pärast lõunat, täpsemalt kell kolm
точно II частица kõnek.
‣ nagu, näib, just kui, just nagu, otsekui; я точно вас видел где-то ma nagu oleksin teid kusagil näinud, ты точно расстроен sa oled just kui tujust ära, цветы были точно живые lilled olid nagu ehtsad, точно как во сне just nagu unes ~ unenäos;
‣ just, tõesti, õigus; точно, я здесь был õigus, ma olen ju siin olnud
точно III союз nagu, just nagu, otsekui; кричит, точно сумасшедший karjub nagu pöörane, ты молчишь, точно это тебя не касается sa vaikid, just nagu see sinusse ei puutukski
точный 126 П (кр. ф.
точен, точна, точно, точны и точны) täppis-, eksakt-, peen-, täpne, eksaktne; punktuaalne; точные весы täppiskaal(ud), точный измерительный прибор täppismõõteriist, точные науки täppisteadused, eksaktteadused, точная механика peenmehaanika, точный перевод täpne tõlge, точное время täpne (kella)aeg, точный ответ täpne vastus, точная классификация täpne ~ detailne liigitamine ~ liigitus ~ klassifitseerimine ~ klassifikatsioon, точный удар täpne ~ tabav löök ~ hoop, точный человек täpne ~ punktuaalne inimene, точная рифма kirj.
täisriim, täpne riim, точная категория mat.
eksaktne kategooria
уговор 1 С м.
неод.
‣ (обычно мн. ч.
) veenmine, keelitus, keelitamine nõusse meelitamine; после долгих уговоров pärast pikka keelitust, поддаваться уговорам ~ на уговоры end veenda laskma, nõusse jääma, järele andma, endale auku pähe rääkida ~ end pehmeks rääkida laskma (kõnek.
);
‣ с кем, между кем, о чём, насчёт чего kõnek. (kokku)lepe, leping, sobimus, (kokkulepitud) tingimus; без уговора kokku rääkimata, по уговору, согласно уговору kokkuleppe kohaselt, nagu oli kokku lepitud ~ räägitud, с тем уговором sel tingimusel, точно по уговору (1) just nagu kokkuräägitult, (2) nagu tellimise peale ~ tellitult;
◊ уговор дороже денег vanas. kaup on vanem kui meie
упасть 356b Г сов.
‣ maha ~ alla ~ pikali kukkuma ~ langema (ka ülek.
), maha varisema, maha ~ alla vajuma; упасть с лошади hobuse seljast ~ sadulast maha kukkuma, упасть без чувств meelemärkuseta maha kukkuma ~ varisema, упасть в обморок minestusse langema, (ära) minestama, упасть навзничь selili kukkuma, упасть ничком ninali ~ silmili ~ näoli kukkuma, книга упала на пол raamat kukkus põrandale, упали первые капли дождя langesid esimesed vihmapiisad, занавес упал eesriie langes, упасть в постель voodisse vajuma, упасть на грудь кому kelle rinnale langema, голова упала на грудь pea vajus ~ langes rinnale, волосы упали на плечи juuksed vajusid ~ langesid õlgadele, свет упал на его лицо valgus langes ta näole, взгляд упал на незнакомца pilk langes tundmatule, настроение упало tuju ~ meeleolu langes, роса упала kaste tuli maha;
‣ saabuma, laskuma; ночь упала saabus öö, сумерки упали saabus videvik;
‣ alanema, vähenema, langema (ka ülek.); барометр упал baromeeter langes, температура упала palavik ~ temperatuur alanes ~ langes, скорость упала kiirus vähenes ~ langes, цены упали hinnad on alanenud ~ langenud, интерес к кому-чему упал huvi kelle-mille vastu on vähenenud ~ langenud, вода упала vesi on alanenud, рубль упал kõnek. rubla (väärtus) on langenud;
‣ nõrgenema, nõrkema, vaibuma; ветер упал tuul nõrgenes ~ vaibus, голос упал hääl nõrgenes, жара упала kuumus andis järele, силы упали jõud nõrkes ~ ütles üles;
‣ alla käima, allamäge minema; дисциплина упала kord on alla käinud ~ käis alla, искусство упало kunst on alla käinud ~ mandunud;
‣ madalk. lõpma, otsa saama;
◊ упасть духом meelekindlust ~ julgust kaotama, meelt heitma; упасть в ноги кому ~ к ногам кого ~ на колени перед кем kelle ette põlvili langema, keda põlvili paluma; упасть с неба на землю taevast ~ pilvedelt maa peale kukkuma ~ langema, asju kainema pilguga ~ kainelt vaatama; сердце упало у кого kõnek. kellel läks südame alt külmaks, kelle süda vajus saapasäärde; упасть в чьих глазах kelle silmis langema ~ väärtust kaotama; яблоку негде упасть kõnek. nööpnõelgi ei mahu maha kukkuma, täiskiilutud, puupüsti täis; как ~ точно с луны упасть kõnek. nagu kuu pealt kukkuma; точно ~ как с неба упасть kõnek. (1) nagu välk selgest taevast ilmuma, (2) taevast sülle kukkuma, (3) nagu kuu pealt kukkuma
цепь 92 (предл. п. ед. ч.
о цепи и на цепи) С ж.
неод.
‣ kett, ahel (ka ülek.
); дверная цепь uksekett, якорная цепь ankrukett, пильная цепь saekett, транспортёрная цепь konveierikett, грузовая цепь koormakett, lastikett, тяговая цепь veokett, гусеничная цепь roomik, roomikulint, цепь данных info andmeahel, цепь тока el.
vooluahel, vooluring, замкнутая цепь el.
suletud ahel, (suletud) vooluring, телефонная цепь telefonisidend, телеграфная цепь telegraafisidend, цепь событий sündmuste ahel ~ jada, цепи рабства orjusahelad, сажать ~ посадить на цепь ~ на цепь кого keda ketti panema (ka ülek.
), держать кого на цепи keda ketis hoidma (ka ülek.
), собака на цепи koer on ketis, спустить кого с цепи ~ с цепи keda ketist lahti laskma (ka ülek.
), собака сорвалась с цепи ~ с цепи koer pääses ketist lahti ~ valla, заковать кого в цепи keda aheldama, ahelaisse panema;
‣ ahelik (ka sõj. lahingukord); горная цепь mäeahelik, цепь холмов küngastik, стрелковая цепь sõj. laskurahelik, наступающая цепь pealetungiv ahelik, развернуться в цепь ~ цепью ahelikku hargnema;
◊ как ~ будто ~ словно ~ точно с цепи сорваться kõnek. (1) nagu tuli takus tormama, (2) nagu pöörane ~ ketist lahti pääsenud