[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

внутренний 121 П sise-, sisemine; внутреннее помещение siseruum, внутренний мир sisemaailm, внутренний враг sisevaenlane, министерство внутренних дел siseministeerium, внутренний рынок maj. siseturg, внутренняя торговля sisekaubandus, внутренняя служба sõj. siseteenistus, внутренние войска siseväed, внутренние болезни sisehaigused, внутренняя секреция füsiol. sisesekretsioon, -nõristus, внутреннее ухо anat. sisekõrv, внутреннее трение tehn. sisehõõrdumine, двигатель внутреннего сгорания tehn. sisepõlemismootor, внутренние противоречия sisevastuolud, sisemised vastuolud, внутреннее кровоизлияние med. siseverejooks, sisemine verejooks, внутреннее убеждение sisim veendumus, для внутреннего употребления farm. seespidine, правила внутреннего распорядка kodukord
заниматься I 169 Г несов.
‣ кем-чем, без доп. õppima mida; tegelema kellega-millega, harrastama mida; заниматься математикой matemaatikat õppima, заниматься в читальном зале lugemissaalis õppima, сегодня ученики не занимаются täna (kooli)tunde ~ kooli ei ole, заниматься хозяйством majapidamisega tegelema, заниматься детьми lastega tegelema, заниматься собой enda eest hoolitsema, заниматься чтением lugema, заниматься спортом sporti tegema ~ harrastama, sportima, заниматься в кружке ringi tööst osa võtma;
‣ с кем töötama kellega, õpetama keda; заниматься с отстающими mahajäänutega töötama, заниматься с детьми lapsi õpetama;
‣ страд. к занимать;
◊
дух занимается ~ займётся hing jääb kinni
заполнить 269a (повел. накл. заполни) Г сов. → несов. заполнять что, чем täitma; täis ajama; ученики заполнили зал saal on õpilasi täis, он заполнил анкету ta täitis ankeedi, заполнить яму щебнем auku killustikuga täitma, душу заполнило спокойствие hinge täitis rahu
заскрипеть 238 Г сов. kägisema ~ krääksuma ~ kiiksuma ~ krigisema ~ nagisema ~ krabisema hakkama; снег заскрипел под полозьями lumi rudises jalaste all, лестница заскрипела под чьими-то шагами trepp nagises kellegi sammudest, заскрипеть зубами hambaid kiristama, ученики заскрипели перьями õpilaste suled hakkasid krabisema
отсеяться 259 Г сов.
‣ несов. отсеваться, отсеиваться от чего sõelumisel eralduma; отруби отсеялись kliid jäid sõelale;
‣ несов. отсеиваться ülek. välja langema; слабые ученики отсеялись nõrgad õpilased langesid välja;
‣ kõnek. külvi lõpetama
раздробиться 302 Г сов. → несов. раздробляться tükkideks ~ kildudeks purunema, puruks minema, tükelduma, peenestuma, killustuma (ka ülek.), killunema; камень раздробился kivi purunes kildudeks, ученики раздробились на группы õpilased jagunesid rühmadeks; vrd. дробиться
распуститься 317 Г сов. → несов. распускаться
‣ puhkema, õide ~ õitsele minema, õitsema hakkama, lahti minema ~ lööma; цветы распустились lilled hakkasid õitsema ~ lõid õitsele, почки распустились pungad pakatasid ~ läksid lahti, берёза распустилась kask on lehte läinud ~ lehes;
‣ kõnek. lahti minema ~ tulema, vallanduma, valla pääsema, lõdvenema, lõdvaks minema, järele andma (kõnek. ka ülek.); kõnek. end lõdvaks laskma; ремень распустился rihm läks lõdvaks ~ andis järele, волосы распустились juuksed pääsesid valla, локоны распустились lokid on välja ~ sirgeks läinud, косы распустились patsid on lahti läinud, конец троса распустился trossiots on lahti keerdunud;
‣ kõnek. käest ära ~ ülekäte minema; ученики совсем распустились õpilased on täiesti käest ära;
‣ kõnek. (ära) lahustuma ~ sulama; соль распустилась в воде sool lahustus vees;
‣ kõnek. üles harunema (kootu v. heegeldatu kohta); чулок распустился sukasilmad jooksevad ~ jooksid maha
трение 115 С с. неод. hõõrumine (ka ülek.), hõõrdumine; hõõre; трение чего обо что mille hõõrumine mille vastu, трение друг о друга teineteise ~ üksteise vastu hõõrumine ~ hõõrdumine, трения между друзьями sõpradevahelised hõõrumised, внутреннее трение meh. sisehõõrdumine, sisehõõre, трение скольжения meh. liugehõõrdumine, коэффициент трения meh. hõõrdetegur, сила трения meh. hõõrdejõud, шум трения hõõrdumiskahin, износиться от трения hõõrdumisest kuluma
тренинг 18 С м. неод. treening, trenn (kõnek.)
тропик 18 С м. неод.
‣ astr. pöörijoon; северный тропик, тропик Рака põhjapöörijoon, Vähi pöörijoon, южный тропик, тропик Козерога lõunapöörijoon, Kaljukitse pöörijoon;
‣ тропики мн. ч. geogr. troopika, palavvööde; в тропиках, под тропиками troopikas, palavvöötmes
ученик 19 С м. од. õpilane (ka ülek.), õppur, koolilaps, koolipoiss; ученик средней школы keskkooliõpilane, ученик токаря treialiõpilane, ученик пекаря pagaripoiss, pagariõpipoiss, лоцманский ученик mer. lootsiõpilane, достойный ученик своего учителя oma õpetaja vääriline õpilane, ученики õpilased, koolilapsed, koolipoisid ja koolitüdrukud
хроника 69 С ж. неод. kroonika (kroonikaraamat, ajaraamat, ajaloosündmusi ajalises järjestuses esitav teos; päevasündmusi käsitlev film v. ajaleherubriik); средневековые хроники keskaja kroonikad ~ kroonikaraamatud, судебная хроника kohtukroonika, местная хроника kohalikud teated, хроника происшествий; sündmuste ajaline kulg

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur