[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 54 artiklit
ворота 94 С неод. (без ед. ч.)
‣ värav, väravad (ka sport); триумфальные ворота võiduvärav, võidukaar, triumfikaar, отворить ворота väravat avama ~ lahti tegema, ворота открыты настежь värav(ad) on ristseliti ~ pärani lahti, забить мяч в ворота palli väravasse lööma, väravat lööma, удар по воротам väravalöök;
‣ tehn. lüüsivärav(ad);
‣ anat. värat; ворота лёгких kopsuvärat, ворота печени maksavärat;
◊ (показать) от ворот поворот кому kõnek. ust näitama kellele; (смотрит,) как баран на новые ворота madalk. (vaatab) nagu vasikas vastset väravat
‣ värav, väravad (ka sport); триумфальные ворота võiduvärav, võidukaar, triumfikaar, отворить ворота väravat avama ~ lahti tegema, ворота открыты настежь värav(ad) on ristseliti ~ pärani lahti, забить мяч в ворота palli väravasse lööma, väravat lööma, удар по воротам väravalöök;
‣ tehn. lüüsivärav(ad);
‣ anat. värat; ворота лёгких kopsuvärat, ворота печени maksavärat;
◊ (показать) от ворот поворот кому kõnek. ust näitama kellele; (смотрит,) как баран на новые ворота madalk. (vaatab) nagu vasikas vastset väravat
громовой 120 П pikse-, kõue-; kõmisev, mürisev; громовой удар pikselöök, громовые раскаты kõuekõmin, -mürin, громовой голос kõuehääl, mürisev ~ kõmav ~ kõmisev hääl
жаровой 120 П kuuma-, kuumuse-; kuumutus-; жаровой удар van. kuumarabandus, жаровая печь kuumutusahi
короткий 122 П (кр. ф. короток и van. короток, коротка, коротко, van. коротко и коротко, коротки, коротки и van. коротки; сравн. ст. короче)
‣ lühike, lühi-, lühiajaline, (ajaliselt) väike; короткие волосы lühikesed juuksed, короткое платье lühike kleit, платье ей коротко kleit on talle lühike, юбка коротка seelik on lühike, дни стали короче päevad on lühemaks jäänud, короткий срок lühike tähtaeg, короткая пауза väike ~ lühike paus, короткая остановка väike ~ lühike peatus, короче говоря lühidalt, за короткое время lühikese ajaga, короткий доклад lühiettekanne, короткое совещание lühinõupidamine, короткое замыкание el. lühis, lühiühendus (ka ülek.), короткие волны el. lühilained;
‣ kiire; katkendlik; короткая расправа kiire karistus, lühike lõpp, короткое движение kiire ~ kärme liigutus, короткий взгляд kiire pilk, короткое дыхание katkendlik hingamine, короткие выстрелы katkendlik tulistamine, hõredad paugud, короткий удар järsk löök;
‣ lähedane; короткая дружба lähedane sõprus, короткие отношения lähedased suhted;
◊ руки коротки у кого kellel ei ole voli milleks, hammas ei hakka peale; (быть) на короткой ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; ум короток у кого kõnek. kellel on lühike aru
‣ lühike, lühi-, lühiajaline, (ajaliselt) väike; короткие волосы lühikesed juuksed, короткое платье lühike kleit, платье ей коротко kleit on talle lühike, юбка коротка seelik on lühike, дни стали короче päevad on lühemaks jäänud, короткий срок lühike tähtaeg, короткая пауза väike ~ lühike paus, короткая остановка väike ~ lühike peatus, короче говоря lühidalt, за короткое время lühikese ajaga, короткий доклад lühiettekanne, короткое совещание lühinõupidamine, короткое замыкание el. lühis, lühiühendus (ka ülek.), короткие волны el. lühilained;
‣ kiire; katkendlik; короткая расправа kiire karistus, lühike lõpp, короткое движение kiire ~ kärme liigutus, короткий взгляд kiire pilk, короткое дыхание katkendlik hingamine, короткие выстрелы katkendlik tulistamine, hõredad paugud, короткий удар järsk löök;
‣ lähedane; короткая дружба lähedane sõprus, короткие отношения lähedased suhted;
◊ руки коротки у кого kellel ei ole voli milleks, hammas ei hakka peale; (быть) на короткой ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; ум короток у кого kõnek. kellel on lühike aru
косой 120 П (кр. ф. кос, коса, косо, косы и косы)
‣ kald-, kaldne, viltune, vildak(as), kaldu ~ viltu olev, kõver; косой почерк kaldkiri, косой угол mat. kaldnurk, косой треугольник mat. kaldnurkne kolmnurk, косой удар tehn. kaldpõrge, косой дождь viltune vihm, косой пробор viltulahk (juustes), косая дверь vildakil ~ kiivas uks, косой ворот küljelt nööbitav püstkrae, косой парус pikipuri;
‣ kõõr(d)-, kõõr(d)silmne; косые глаза kõõrdsilmad, косой мальчик kõõrdsilmne poiss, косой взгляд ülek. kõõrdpilk, umbusklik pilk, косая улыбка ülek. viril naeratus;
‣ П → С м. од. folkl. haavikuemand, jänes pikk-kõrv;
‣ П → С косая ж. од. (без мн. ч.) kõnek. vikatimees (surm);
◊ (он ⍣) косая сажень в плечах (mees) kui mürakas, laiaõlgne (mees)
‣ kald-, kaldne, viltune, vildak(as), kaldu ~ viltu olev, kõver; косой почерк kaldkiri, косой угол mat. kaldnurk, косой треугольник mat. kaldnurkne kolmnurk, косой удар tehn. kaldpõrge, косой дождь viltune vihm, косой пробор viltulahk (juustes), косая дверь vildakil ~ kiivas uks, косой ворот küljelt nööbitav püstkrae, косой парус pikipuri;
‣ kõõr(d)-, kõõr(d)silmne; косые глаза kõõrdsilmad, косой мальчик kõõrdsilmne poiss, косой взгляд ülek. kõõrdpilk, umbusklik pilk, косая улыбка ülek. viril naeratus;
‣ П → С м. од. folkl. haavikuemand, jänes pikk-kõrv;
‣ П → С косая ж. од. (без мн. ч.) kõnek. vikatimees (surm);
◊ (он ⍣) косая сажень в плечах (mees) kui mürakas, laiaõlgne (mees)
кулачный 126 П
‣ rusika-; кулачный удар rusikahoop, кулачный бой rusikavõitlus, кулачное право ülek. rusikaõigus;
‣ tehn. nukk-; кулачный вал nukkvõll
‣ rusika-; кулачный удар rusikahoop, кулачный бой rusikavõitlus, кулачное право ülek. rusikaõigus;
‣ tehn. nukk-; кулачный вал nukkvõll
молния 89 С ж. неод.
‣ välk, pikne; шаровидная ~ шаровая молния keravälk, удар молнии pikselöök, välgulöök, молния сверкает välku lööb, молния ударила в дом välk ~ pikne lõi majja, с быстротой молнии välkkiirelt, välgukiirusega, -kiirul;
‣ välktelegramm;
‣ välkleht;
‣ tõmblukk; платье на молнии tõmblukuga kleit;
◊ метать громы и молнии на кого, против кого, без доп. tuld ja tõrva sülitama, kärkima ja paukuma
‣ välk, pikne; шаровидная ~ шаровая молния keravälk, удар молнии pikselöök, välgulöök, молния сверкает välku lööb, молния ударила в дом välk ~ pikne lõi majja, с быстротой молнии välkkiirelt, välgukiirusega, -kiirul;
‣ välktelegramm;
‣ välkleht;
‣ tõmblukk; платье на молнии tõmblukuga kleit;
◊ метать громы и молнии на кого, против кого, без доп. tuld ja tõrva sülitama, kärkima ja paukuma
мощный 126 П (кр. ф. мощен, мощна, мощно, мощны) võimas, suure võimsusega, vägev, jõuline, tugev; paks; мощный удар võimas ~ tugev löök ~ hoop, мощный организм võimas ~ tugev ~ jõuline organism, мощный двигатель võimas ~ suure võimsusega mootor, мощная фигура võimas ~ jõuline kuju, мощный пласт geol. paks kiht ~ kihind
накрыть 347a Г сов. → несов. накрывать
‣ кого-что, чем katma; накрыть ребёнка одеялом lapsele tekki peale panema, накрыть стол ~ на стол lauda katma;
‣ кого-что ülek. kõnek. ootamatult tabama; накрыть на месте преступления kuriteolt tabama;
‣ что, чем sõj. (märki) tabama (tulistamisel), pihta andma ~ minema ~ saama; бомбовый удар накрыл высоту pommilöök tabas kõrgendikku, второй залп батареи накрыл корабль patarei teine kogupauk läks laevale pihta
‣ кого-что, чем katma; накрыть ребёнка одеялом lapsele tekki peale panema, накрыть стол ~ на стол lauda katma;
‣ кого-что ülek. kõnek. ootamatult tabama; накрыть на месте преступления kuriteolt tabama;
‣ что, чем sõj. (märki) tabama (tulistamisel), pihta andma ~ minema ~ saama; бомбовый удар накрыл высоту pommilöök tabas kõrgendikku, второй залп батареи накрыл корабль patarei teine kogupauk läks laevale pihta
нанести I 365 Г сов. → несов. наносить I
‣ что, чего (mingit hulka) kokku kandma ~ kuhjama; водой нанесло песку vesi on liiva kokku kandnud;
‣ что, на что, чем kõnek. kandma, ajama (veevoolu, tuule vm. kohta); лодку нанесло на мель vool ~ tuul ajas paadi madalikule, paat on madalale kandunud;
‣ что, на что peale märkima ~ kandma; нанести на карту kaardile kandma, нанести рисунок на ткань mustrit riidele kandma, нанести пунктир punkteerima;
‣ что, на что katma; нанести краску värvi peale kandma, värviga katma, värvima, нанести штукатурку krohvima, нанести лак на мебель mööblit lakkima;
‣ что, кому tegema; нанести вред kahju tegema, нанести визит visiiti tegema, külastama, нанести оскорбление ~ обиду кому solvama keda, нанести удар lööki andma, нанести смертельную рану surmavat haava lööma, нанести поражение кому keda võitma, puruks lööma
‣ что, чего (mingit hulka) kokku kandma ~ kuhjama; водой нанесло песку vesi on liiva kokku kandnud;
‣ что, на что, чем kõnek. kandma, ajama (veevoolu, tuule vm. kohta); лодку нанесло на мель vool ~ tuul ajas paadi madalikule, paat on madalale kandunud;
‣ что, на что peale märkima ~ kandma; нанести на карту kaardile kandma, нанести рисунок на ткань mustrit riidele kandma, нанести пунктир punkteerima;
‣ что, на что katma; нанести краску värvi peale kandma, värviga katma, värvima, нанести штукатурку krohvima, нанести лак на мебель mööblit lakkima;
‣ что, кому tegema; нанести вред kahju tegema, нанести визит visiiti tegema, külastama, нанести оскорбление ~ обиду кому solvama keda, нанести удар lööki andma, нанести смертельную рану surmavat haava lööma, нанести поражение кому keda võitma, puruks lööma
отвести 367 Г сов. → несов. отводить
‣ кого-что, куда, от чего (ära, eemale) viima; отвести детей домой lapsi koju viima, отвести от окна akna juurest eemale viima, отвести войска в тыл vägesid tagalasse viima;
‣ что, от кого-чего kõrvale ~ eemale ~ ära juhtima, tõrjuma, (kõrvale) pöörama; отвести удар lööki kõrvale juhtima ~ tõrjuma, отвести волосы со лба juukseid laubalt ära lükkama, отвести глаза от книги silmi raamatult ära pöörama, не мог отвести глаз ei saanud silmi pealt ära ~ küljest lahti;
‣ кого-что tagasi lükkama; jur. taandama, kõrvaldama; отвести заявление avaldust tagasi lükkama, отвести свидетеля tunnistajat taandama ~ kõrvaldama;
‣ что, кому-чему määrama, kasutamiseks andma, eraldama; отвести участок под огород krunti ~ maatükki aiamaaks eraldama, отвести комнату кому kellele tuba eraldama ~ andma, отвести время aega andma ~ jätma;
‣ что kõnek. ära hoidma; отвести беду õnnetust ära hoidma;
‣ aiand. võrsikutega paljundama;
◊ отвести ~ отводить душу kõnek. (1) südant kergendama, südamelt ära rääkima ~ ütlema, (2) millest hingekosutust saama; отвести ~ отводить глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima
‣ кого-что, куда, от чего (ära, eemale) viima; отвести детей домой lapsi koju viima, отвести от окна akna juurest eemale viima, отвести войска в тыл vägesid tagalasse viima;
‣ что, от кого-чего kõrvale ~ eemale ~ ära juhtima, tõrjuma, (kõrvale) pöörama; отвести удар lööki kõrvale juhtima ~ tõrjuma, отвести волосы со лба juukseid laubalt ära lükkama, отвести глаза от книги silmi raamatult ära pöörama, не мог отвести глаз ei saanud silmi pealt ära ~ küljest lahti;
‣ кого-что tagasi lükkama; jur. taandama, kõrvaldama; отвести заявление avaldust tagasi lükkama, отвести свидетеля tunnistajat taandama ~ kõrvaldama;
‣ что, кому-чему määrama, kasutamiseks andma, eraldama; отвести участок под огород krunti ~ maatükki aiamaaks eraldama, отвести комнату кому kellele tuba eraldama ~ andma, отвести время aega andma ~ jätma;
‣ что kõnek. ära hoidma; отвести беду õnnetust ära hoidma;
‣ aiand. võrsikutega paljundama;
◊ отвести ~ отводить душу kõnek. (1) südant kergendama, südamelt ära rääkima ~ ütlema, (2) millest hingekosutust saama; отвести ~ отводить глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima
отклонить 308 Г сов. → несов. отклонять
‣ что (kõrvale) kallutama (ka ülek.) ~ juhtima; кого от чего loobuma sundima; отклонить корпус назад keha tahapoole kallutama, отклонить удар lööki kõrvale juhtima, отклонить от принятого решения vastuvõetud otsusest loobuma sundima;
‣ что ülek. tagasi lükkama; отклонить предложение ettepanekut tagasi lükkama
‣ что (kõrvale) kallutama (ka ülek.) ~ juhtima; кого от чего loobuma sundima; отклонить корпус назад keha tahapoole kallutama, отклонить удар lööki kõrvale juhtima, отклонить от принятого решения vastuvõetud otsusest loobuma sundima;
‣ что ülek. tagasi lükkama; отклонить предложение ettepanekut tagasi lükkama
палочный 126 П kepp-, kepi-, pulk-, pulga-, varb-; палочный удар kepihoop, палочная дисциплина ülek. kepidistsipliin, палочная изгородь varbtara
перенести 365 Г сов. → несов. переносить I
‣ кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma ~ kandma, teise kohta viima ~ tooma, edastama, edasi lükkama; перенести вещи в комнату asju tuppa viima ~ tooma, перенести столицу в другой город pealinna mujale ~ teisale üle viima, teist linna pealinnaks tegema ~ kuulutama, перенести последний слог на другую строку viimast silpi teisele reale üle viima, перенести правку во второй экземпляр рукописи parandust käsikirja teise eksemplari üle kandma, перенести собрание на другой день koosolekut teisele päevale edasi lükkama, перенести главный удар pealööki ümber suunama, перенести дело в суд asja kohtule üle andma;
‣ что läbi ~ üle elama, taluma, välja kannatama, tunda saama; läbi põdema; хорошо перенести засуху põuda hästi taluma, перенести много горя palju muret tunda saama, перенести болезнь haigust läbi põdema
‣ кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma ~ kandma, teise kohta viima ~ tooma, edastama, edasi lükkama; перенести вещи в комнату asju tuppa viima ~ tooma, перенести столицу в другой город pealinna mujale ~ teisale üle viima, teist linna pealinnaks tegema ~ kuulutama, перенести последний слог на другую строку viimast silpi teisele reale üle viima, перенести правку во второй экземпляр рукописи parandust käsikirja teise eksemplari üle kandma, перенести собрание на другой день koosolekut teisele päevale edasi lükkama, перенести главный удар pealööki ümber suunama, перенести дело в суд asja kohtule üle andma;
‣ что läbi ~ üle elama, taluma, välja kannatama, tunda saama; läbi põdema; хорошо перенести засуху põuda hästi taluma, перенести много горя palju muret tunda saama, перенести болезнь haigust läbi põdema
подвернуться 338 Г сов. → несов. подвёртываться
‣ (несов. также подворачиваться) kahekorra ~ kõverasse minema; воротник подвернулся krae on kahekorra;
‣ (несов. также подворачиваться) haiget saama (jalalaba käändumise tõttu); нога подвернулась у кого kes väänas jala ära (halvasti astudes);
‣ kõnek. ette ~ kätte ~ mille alla sattuma; мне подвернулась интересная книга mulle sattus pihku huvitav raamat, подвернуться под удар löögi alla sattuma, lööki saama, подвернулся случай avanes juhus;
‣ (kruvides) kõvemini peale minema;
◊ подвернуться ~ подвёртываться ~ попадать ~ попадаться ~ попасть ~ попасться под руку кому kõnek. kellele pihku sattuma ~ ette juhtuma
‣ (несов. также подворачиваться) kahekorra ~ kõverasse minema; воротник подвернулся krae on kahekorra;
‣ (несов. также подворачиваться) haiget saama (jalalaba käändumise tõttu); нога подвернулась у кого kes väänas jala ära (halvasti astudes);
‣ kõnek. ette ~ kätte ~ mille alla sattuma; мне подвернулась интересная книга mulle sattus pihku huvitav raamat, подвернуться под удар löögi alla sattuma, lööki saama, подвернулся случай avanes juhus;
‣ (kruvides) kõvemini peale minema;
◊ подвернуться ~ подвёртываться ~ попадать ~ попадаться ~ попасть ~ попасться под руку кому kõnek. kellele pihku sattuma ~ ette juhtuma
поди повел. накл. Г пойти madalk.
‣ tule, mine, käi; katsu, proovi; поди сюда tule siia, поди прочь käi minema, поди пойми их katsu ~ proovi neid mõista, mine saa neist aru;
‣ в функции вводн. сл. vist, arvatavasti, ilmselt; ты, поди, не знаешь его sa vist ei tunnegi teda;
‣ в функции частицы mis sa veel ei taha, mine nüüd, ei või olla, mis sa ütled ~ kostad; поди ты, какой удар mis sa ütled, milline löök;
‣ в функции межд. eest ära! hoia alt! (kutsari hoiatav hüüe)
‣ tule, mine, käi; katsu, proovi; поди сюда tule siia, поди прочь käi minema, поди пойми их katsu ~ proovi neid mõista, mine saa neist aru;
‣ в функции вводн. сл. vist, arvatavasti, ilmselt; ты, поди, не знаешь его sa vist ei tunnegi teda;
‣ в функции частицы mis sa veel ei taha, mine nüüd, ei või olla, mis sa ütled ~ kostad; поди ты, какой удар mis sa ütled, milline löök;
‣ в функции межд. eest ära! hoia alt! (kutsari hoiatav hüüe)
подставить 278a Г сов. → несов. подставлять кого-что, подо что, к чему alla ~ juurde ~ ligidale ~ lähedale ~ ligemale ~ ette ~ asemele panema ~ asetama; подставить подпорки tugesid alla panema, подставить ведро под струю ämbrit (vee)joa alla panema, подставить плечо кому õlga (toeks) alla panema, keda oma õlale toetuda laskma, подставить стул к роялю tooli klaveri juurde tõstma, подставить лицо солнцу nägu vastu päikest seadma, подставить щеку (для поцелуя) põske (suudluseks) ulatama, подставить под удар пешку etturit ette jätma (males), подставить ногу кому kõnek. (1) jalga ette panema, (2) ülek. jalga taha panema kellele, подставить число в буквенное алгебраическое выражение mat. avaldises tähte arvväärtusega asendama;
◊ подставить ~ подставлять под удар кого löögi alla jätma
◊ подставить ~ подставлять под удар кого löögi alla jätma
полновесный 126 П (кр. ф. полновесен, полновесна, полновесно, полновесны)
‣ täiekaaluline; полновесное зерно täistera, täiekaaluline viljatera, полновесный состав täisveerem, täiekaaluline veerem;
‣ ülek. kõnek. raske, jõuline, tugev; полновесный удар tugev ~ jõuline löök;
‣ ülek. tõeline, täisvereline, täiemõõduline; полновесное счастье tõeline õnn, полновесный довод kaalukas väide ~ argument
‣ täiekaaluline; полновесное зерно täistera, täiekaaluline viljatera, полновесный состав täisveerem, täiekaaluline veerem;
‣ ülek. kõnek. raske, jõuline, tugev; полновесный удар tugev ~ jõuline löök;
‣ ülek. tõeline, täisvereline, täiemõõduline; полновесное счастье tõeline õnn, полновесный довод kaalukas väide ~ argument
прийтись 374 Г сов. → несов. приходиться
‣ (без 1 и 2 л.) на что, по чему sattuma, langema; удар пришёлся по ноге löök sattus vastu jalga ~ jala pihta, пятое число пришлось на субботу viies kuupäev langes laupäevale;
‣ по чему, к чему sobima, paras olema; туфли пришлись по ноге kingad sobisid jalga ~ olid parajad, пальто пришлось по плечу кому mantel oli kellele paras;
‣ безл. кому, с инф. pidama, tulema, tarvis olema; ему придётся уехать ta peab ära sõitma, пришлось ночевать в лесу tuli ööbida metsas, пришлось заплатить tuli maksta, придётся возвращаться tuleb tagasi pöörduda, придётся начинать сначала tuleb uuesti ~ otsast alustada;
‣ безл. кому, с инф. juhtuma, ette tulema; там мне побывать не пришлось mul ei ole olnud juhust seal viibida, мне не пришлось вас увидеть ma ei juhtunud teid nägema, (есть) что придётся kõnek. (sööma) mida juhtub, (копать) чем придётся kõnek. juhusliku asjaga ~ millega juhtub (kaevama), (лечь) где придётся kõnek. kuhu juhtub (pikali heitma), (сделать) как придётся kõnek. lohakalt ~ kuidas juhtub (tegema);
‣ кому, во сколько madalk. maksma minema, kätte tulema; лошадь пришлась ему дорого hobune läks talle palju maksma;
◊ прийтись ~ приходиться кому по вкусу ~ по сердцу ~ по душе kellele meele järele ~ meelt mööda olema; прийтись ~ приходиться ко двору кому kõnek. kellega sobima, klappima, kellele meelt mööda olema
‣ (без 1 и 2 л.) на что, по чему sattuma, langema; удар пришёлся по ноге löök sattus vastu jalga ~ jala pihta, пятое число пришлось на субботу viies kuupäev langes laupäevale;
‣ по чему, к чему sobima, paras olema; туфли пришлись по ноге kingad sobisid jalga ~ olid parajad, пальто пришлось по плечу кому mantel oli kellele paras;
‣ безл. кому, с инф. pidama, tulema, tarvis olema; ему придётся уехать ta peab ära sõitma, пришлось ночевать в лесу tuli ööbida metsas, пришлось заплатить tuli maksta, придётся возвращаться tuleb tagasi pöörduda, придётся начинать сначала tuleb uuesti ~ otsast alustada;
‣ безл. кому, с инф. juhtuma, ette tulema; там мне побывать не пришлось mul ei ole olnud juhust seal viibida, мне не пришлось вас увидеть ma ei juhtunud teid nägema, (есть) что придётся kõnek. (sööma) mida juhtub, (копать) чем придётся kõnek. juhusliku asjaga ~ millega juhtub (kaevama), (лечь) где придётся kõnek. kuhu juhtub (pikali heitma), (сделать) как придётся kõnek. lohakalt ~ kuidas juhtub (tegema);
‣ кому, во сколько madalk. maksma minema, kätte tulema; лошадь пришлась ему дорого hobune läks talle palju maksma;
◊ прийтись ~ приходиться кому по вкусу ~ по сердцу ~ по душе kellele meele järele ~ meelt mööda olema; прийтись ~ приходиться ко двору кому kõnek. kellega sobima, klappima, kellele meelt mööda olema
произвести 367 Г сов. → несов. производить
‣ что tegema, sooritama; korda saatma; произвести анализ analüüsima, analüüsi tegema, произвести опыты katseid tegema, произвести закупки sisseoste tegema, произвести опись nimekirja koostama, üles kirjutama mida, произвести допрос jur. üle kuulama, произвести следствие jur. uurima, juurdlust toimetama, произвести вычисление välja arvutama, произвести запись kirjendama, произвести ремонт remontima, произвести обыск läbi otsima, произвести нападение kallale tungima, произвести посадку (1) mer. laevale minema, (2) maanduma (lennuki kohta), произвести удар sport lööma (palli v. litrit), произвести разметку maha märkima, välja mõõtma, произвести коренную ломку чего põhjalikult ümber kujundama mida;
‣ что valmistama, tootma, produtseerima; произвести сотни тракторов ~ тракторов sadu traktoreid tootma;
‣ что ülek. esile kutsuma, tekitama; произвести переполох paanikat tegema ~ tekitama, произвести сенсацию sensatsiooni tekitama, произвести шум kära ~ müra tegema ~ tekitama, произвести переворот pööret tekitama ~ tegema, произвести впечатление на кого kellele muljet jätma ~ avaldama;
‣ кого, в кого ülendama; произвести в офицеры van. ohvitseriks ülendama;
‣ кого kõnek. sünnitama, sigitama; произвести на свет ilmale tooma, произвести потомство järglasi soetama
‣ что tegema, sooritama; korda saatma; произвести анализ analüüsima, analüüsi tegema, произвести опыты katseid tegema, произвести закупки sisseoste tegema, произвести опись nimekirja koostama, üles kirjutama mida, произвести допрос jur. üle kuulama, произвести следствие jur. uurima, juurdlust toimetama, произвести вычисление välja arvutama, произвести запись kirjendama, произвести ремонт remontima, произвести обыск läbi otsima, произвести нападение kallale tungima, произвести посадку (1) mer. laevale minema, (2) maanduma (lennuki kohta), произвести удар sport lööma (palli v. litrit), произвести разметку maha märkima, välja mõõtma, произвести коренную ломку чего põhjalikult ümber kujundama mida;
‣ что valmistama, tootma, produtseerima; произвести сотни тракторов ~ тракторов sadu traktoreid tootma;
‣ что ülek. esile kutsuma, tekitama; произвести переполох paanikat tegema ~ tekitama, произвести сенсацию sensatsiooni tekitama, произвести шум kära ~ müra tegema ~ tekitama, произвести переворот pööret tekitama ~ tegema, произвести впечатление на кого kellele muljet jätma ~ avaldama;
‣ кого, в кого ülendama; произвести в офицеры van. ohvitseriks ülendama;
‣ кого kõnek. sünnitama, sigitama; произвести на свет ilmale tooma, произвести потомство järglasi soetama
раздаться I 228 (прош. вр. раздался, раздалось и раздалось, раздались и раздались) Г сов. → несов. раздаваться I kõlama, kostma, kajama; раздался выстрел kõlas lask, раздался телефонный звонок kostis telefonihelin, раздался удар грома kajas piksekärgatus, kärgatas kõu
реализовать 172a Г сов. и несов. что realiseerima (teostama, ellu v. täide viima, teoks tegema, täide saatma, ära kasutama, ellu rakendama; maj. ära müüma, rahaks tegema, ära paigutama); реализовать намерения kavatsusi ellu viima, реализовать рационализаторское предложение ratsionaliseerimisettepanekut ~ ratsi juurutama; реализовать изобретение leiutist rakendama ~ juurutama, реализовать права õigusi ära kasutama, реализовать штрафной удар sport trahvilöögist väravat lööma, реализовать продукцию toodangut müüma ~ realiseerima, реализовать товар на рынке kaupa turul müüma, реализовать государственный заём riigilaenu ära paigutama
режущий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г резать;
‣ прич. → П lõike-, lõikav (ka ülek.); режущий инструмент lõikeriist, режущая кромка tehn. lõikeserv (lõiketeral), режущий оползень geol. lõikav maalihe, режущий удар lõikav löök, режущая боль lõikav ~ terav valu, режущий свет terav ~ valus valgus
‣ действ. прич. наст. вр. Г резать;
‣ прич. → П lõike-, lõikav (ka ülek.); режущий инструмент lõikeriist, режущая кромка tehn. lõikeserv (lõiketeral), режущий оползень geol. lõikav maalihe, режущий удар lõikav löök, режущая боль lõikav ~ terav valu, режущий свет terav ~ valus valgus
сабельный 126 П saabli(-), mõõga(-); сабельный клинок saablitera, mõõgatera, сабельный удар mõõgahoop
свинцовый 119 П (кр. ф. свинцов, свинцова, свинцово, свинцовы)
‣ (без кр. ф.) plii-, seatina-; свинцовая вода keem. pliivesi, свинцовый аккумулятор el. pliiaku, свинцовые белила keem. pliivalge, свинцовое отравление med. pliimürgi(s)tus, свинцовый блеск min. galeniit, pliiläik (pliimineraal), свинцовый рудник pliikaevandus, tinakaevandus, свинцовая пуля tinakuul;
‣ tinane, tinajas, tinahall, tinakarva; свинцовое небо tinane ~ tinahall taevas, свинцовая вода tinane vesi, свинцовый туман tinajas udu, свинцовые тучи tinajad ~ tinakarva pilved;
‣ ülek. tinaraske, tinane; свинцовый сон tinaraske uni, свинцовый удар tinaraske ~ ränk hoop, свинцовые кулаки tinarasked rusikad, свинцовый взгляд tinaraske ~ tinane pilk, свинцовая тоска tinane ~ rõhuv nukrus
‣ (без кр. ф.) plii-, seatina-; свинцовая вода keem. pliivesi, свинцовый аккумулятор el. pliiaku, свинцовые белила keem. pliivalge, свинцовое отравление med. pliimürgi(s)tus, свинцовый блеск min. galeniit, pliiläik (pliimineraal), свинцовый рудник pliikaevandus, tinakaevandus, свинцовая пуля tinakuul;
‣ tinane, tinajas, tinahall, tinakarva; свинцовое небо tinane ~ tinahall taevas, свинцовая вода tinane vesi, свинцовый туман tinajas udu, свинцовые тучи tinajad ~ tinakarva pilved;
‣ ülek. tinaraske, tinane; свинцовый сон tinaraske uni, свинцовый удар tinaraske ~ ränk hoop, свинцовые кулаки tinarasked rusikad, свинцовый взгляд tinaraske ~ tinane pilk, свинцовая тоска tinane ~ rõhuv nukrus
свободный 126 П
‣ (кр. ф. свободен, свободна, свободно, свободны) vaba, prii; свободный человек vaba inimene, свободная жизнь vaba elu, свободная мысль vaba mõte, свободная воля vaba tahe, свободный выбор vaba valik, свободное дыхание vaba hingamine, свободные движения vabad liigutused, свободное поведение vaba ~ sundimatu käitumine, свободное место vaba koht, свободное купе vaba kupee, свободная ставка vaba ~ vakantne koht, свободные деньги kõnek. vaba raha, свободный вечер vaba õhtu, свободный въезд vaba sissesõit, телефон свободен telefon on (praegu) vaba, свободный от налога maksuvaba, lõivuvaba, свободный от помех häireteta, в свободное от работы время tööst vabal ~ töövabal ajal, местность, свободная от лесов metsatu ~ metsata piirkond, свободная ото льда вода jäävaba ~ lahtine vesi, lahvavesi, небо, свободное от облаков pilvitu taevas, свободное платье avar kleit, свободная обувь avarad ~ lahedad jalatsid;
‣ vaba-; vaba; свободная профессия vabakutse, свободный художник vabakunstnik (vabakutseline kunstnik; kunstiakadeemia v. konservatooriumi lõpetanu tiitel Tsaari-Venemaal), свободный крестьянин aj. vabatalupoeg, свободная торговля maj. vabakaubandus, свободный ход tehn. vabakäik, lõtk, laagrilõtk, свободное напряжение el. vabapinge, свободное колебание füüs. omavõnkumine, vabavõnkumine, свободная ковка tehn. vabasepistus, свободный удар vabalöök (jalgpallis, maahokis), свободный вектор mat. vabavektor, свободное движение füüs. vaba liikumine ~ voolamine, свободное падение füüs. vaba langemine, свободная кислота keem. vaba hape, свободное ударение lgv. liikuv rõhk
‣ (кр. ф. свободен, свободна, свободно, свободны) vaba, prii; свободный человек vaba inimene, свободная жизнь vaba elu, свободная мысль vaba mõte, свободная воля vaba tahe, свободный выбор vaba valik, свободное дыхание vaba hingamine, свободные движения vabad liigutused, свободное поведение vaba ~ sundimatu käitumine, свободное место vaba koht, свободное купе vaba kupee, свободная ставка vaba ~ vakantne koht, свободные деньги kõnek. vaba raha, свободный вечер vaba õhtu, свободный въезд vaba sissesõit, телефон свободен telefon on (praegu) vaba, свободный от налога maksuvaba, lõivuvaba, свободный от помех häireteta, в свободное от работы время tööst vabal ~ töövabal ajal, местность, свободная от лесов metsatu ~ metsata piirkond, свободная ото льда вода jäävaba ~ lahtine vesi, lahvavesi, небо, свободное от облаков pilvitu taevas, свободное платье avar kleit, свободная обувь avarad ~ lahedad jalatsid;
‣ vaba-; vaba; свободная профессия vabakutse, свободный художник vabakunstnik (vabakutseline kunstnik; kunstiakadeemia v. konservatooriumi lõpetanu tiitel Tsaari-Venemaal), свободный крестьянин aj. vabatalupoeg, свободная торговля maj. vabakaubandus, свободный ход tehn. vabakäik, lõtk, laagrilõtk, свободное напряжение el. vabapinge, свободное колебание füüs. omavõnkumine, vabavõnkumine, свободная ковка tehn. vabasepistus, свободный удар vabalöök (jalgpallis, maahokis), свободный вектор mat. vabavektor, свободное движение füüs. vaba liikumine ~ voolamine, свободное падение füüs. vaba langemine, свободная кислота keem. vaba hape, свободное ударение lgv. liikuv rõhk
сердечный 126 П
‣ (кр. ф. сердечен, сердечна, сердечно, сердечны) südame-; südamlik, heasüdamlik; сердечная болезнь südamehaigus, сердечный больной südamehaige, сердечная мышца anat. südamelihas, сердечная слабость südamenõrkus, сердечные шумы med. südamekahinad, сердечное средство farm. südamevahend, сердечный приступ med. südameatakk, сердечный удар südamerabandus, сердечный друг südamesõber, сердечная тайна südamesaladus, сердечные отношения südamlikud suhted, сердечный разговор südamlik vestlus, сердечный человек heasüdamlik ~ südamlik inimene, сердечная благодарность südamest tulev ~ südamlik tänu;
‣ armu-, armastus-, südame-; сердечная драма armudraama, armastusdraama, сердечные дела armuasjad, südameasjad;
‣ П → С сердечный м., сердечная ж. од. kõnek. kullake, vaeseke, südameke; откуда ты, сердечная kust sa kullake tuled, отдохни, сердечный puhka, sa mu vaeseke
‣ (кр. ф. сердечен, сердечна, сердечно, сердечны) südame-; südamlik, heasüdamlik; сердечная болезнь südamehaigus, сердечный больной südamehaige, сердечная мышца anat. südamelihas, сердечная слабость südamenõrkus, сердечные шумы med. südamekahinad, сердечное средство farm. südamevahend, сердечный приступ med. südameatakk, сердечный удар südamerabandus, сердечный друг südamesõber, сердечная тайна südamesaladus, сердечные отношения südamlikud suhted, сердечный разговор südamlik vestlus, сердечный человек heasüdamlik ~ südamlik inimene, сердечная благодарность südamest tulev ~ südamlik tänu;
‣ armu-, armastus-, südame-; сердечная драма armudraama, armastusdraama, сердечные дела armuasjad, südameasjad;
‣ П → С сердечный м., сердечная ж. од. kõnek. kullake, vaeseke, südameke; откуда ты, сердечная kust sa kullake tuled, отдохни, сердечный puhka, sa mu vaeseke
сильный 126 П (кр. ф. силен и силён, сильна, сильно, сильны и сильны) tugev, jõuline, võimas, vägev, kõva; сильный человек tugev inimene, сильный удар tugev ~ jõuline ~ kõva löök, сильное государство tugev riik, сильная армия tugev sõjavägi ~ armee, сильный мотор tugev ~ võimas mootor, сильная натура tugev ~ jõuline loomus ~ natuur, сильный ученик tugev õpilane, сильный яд tugeva toimega ~ kange mürk, сильный шторм tugev torm, сильный снегопад tugev lumesadu, сильное волнение (1) närveerimine, tugev erutus, (2) mer. tugev lainetus, сильная качка mer. tugev õõtsumine, сильная зыбь mer. kõrge ummiklainetus, сильный мороз käre pakane, сильная жара hirmus kuumus, palavus, сильный дождь tugev ~ kõva vihm, сильная засуха suur põud, сильная боль tugev ~ suur ~ äge valu, сильное впечатление sügav ~ tugev mulje;
◊ сильный пол kangem (sugu)pool; сильные мира сего need, kelle päralt on vägi ja võimus ~ võim, selle maailma vägevad
◊ сильный пол kangem (sugu)pool; сильные мира сего need, kelle päralt on vägi ja võimus ~ võim, selle maailma vägevad
смертельный 126 П (кр. ф. смертелен, смертельна, смертельно, смертельны)
‣ surmav, surma-, surmatoov, surma põhjustav, surmaga lõppev ~ lõppeda võiv; смертельная рана surmav haav, surmahaav, смертельный яд surmav mürk, смертельная доза surmav annus, смертельный укус surmav hammustus, смертельный удар surmav löök, surmahoop, смертельная болезнь surmahaigus, surmatõbi, смертельная опасность surmaoht, смертельная агония surmaheitlus, смертельная борьба võitlus elu ja surma peale;
‣ ülek. surm-, surma-, surmlik, põrgu-, tappev, meeletu, metsik, pöörane, kohutav, õudne, hirmus; смертельная скука surmaigavus, tappev ~ surmlik igavus, смертельная усталость surmaväsimus, смертельный страх ~ ужас surmahirm, смертельная угроза surmaähvardus, смертельная беда surmahäda, смертельный враг surmavaenlane, verivaenlane, смертельная ненависть surmaviha, lämmatav ~ meeletu vihkamine, смертельная жара põrgupalavus, põrgukuumus, tappev kuumus, смертельный холод kohutav ~ õudne külmus
‣ surmav, surma-, surmatoov, surma põhjustav, surmaga lõppev ~ lõppeda võiv; смертельная рана surmav haav, surmahaav, смертельный яд surmav mürk, смертельная доза surmav annus, смертельный укус surmav hammustus, смертельный удар surmav löök, surmahoop, смертельная болезнь surmahaigus, surmatõbi, смертельная опасность surmaoht, смертельная агония surmaheitlus, смертельная борьба võitlus elu ja surma peale;
‣ ülek. surm-, surma-, surmlik, põrgu-, tappev, meeletu, metsik, pöörane, kohutav, õudne, hirmus; смертельная скука surmaigavus, tappev ~ surmlik igavus, смертельная усталость surmaväsimus, смертельный страх ~ ужас surmahirm, смертельная угроза surmaähvardus, смертельная беда surmahäda, смертельный враг surmavaenlane, verivaenlane, смертельная ненависть surmaviha, lämmatav ~ meeletu vihkamine, смертельная жара põrgupalavus, põrgukuumus, tappev kuumus, смертельный холод kohutav ~ õudne külmus
смягчить 287a Г сов. → несов. смягчать что
‣ pehmendama, pehmitama, leevendama, mahendama, vaigistama, kergendama; смягчить приговор kohtuotsust pehmendama, смягчить вину süüd pehmendama, смягчить кожу nahka pehmitama, смягчить боль valu leevendama ~ vaigistama, смягчить горе muret leevendama, смягчить гнев viha vaigistama, смягчить свет valgust mahendama, смягчить удар lööki nõrgendama;
‣ lgv. palataliseerima, peenendama, muljeerima; смягчить согласный konsonanti ~ kaashäälikut palataliseerima
‣ pehmendama, pehmitama, leevendama, mahendama, vaigistama, kergendama; смягчить приговор kohtuotsust pehmendama, смягчить вину süüd pehmendama, смягчить кожу nahka pehmitama, смягчить боль valu leevendama ~ vaigistama, смягчить горе muret leevendama, смягчить гнев viha vaigistama, смягчить свет valgust mahendama, смягчить удар lööki nõrgendama;
‣ lgv. palataliseerima, peenendama, muljeerima; смягчить согласный konsonanti ~ kaashäälikut palataliseerima
сокрушительный 126 П (кр. ф. сокрушителен, сокрушительна, сокрушительно, сокрушительны)
‣ purustav, põrmustav, hävitav (ka ülek.), laostav; сокрушительный удар purustav ~ hävitav löök ~ hoop, сокрушительная критика hävitav ~ põrmustav kriitika;
‣ ülek. hukutav, vapustav; сокрушительная страсть hukutav ~ meeletu kirg
‣ purustav, põrmustav, hävitav (ka ülek.), laostav; сокрушительный удар purustav ~ hävitav löök ~ hoop, сокрушительная критика hävitav ~ põrmustav kriitika;
‣ ülek. hukutav, vapustav; сокрушительная страсть hukutav ~ meeletu kirg
солнечный 126 П (кр. ф. солнечен, солнечна, солнечно, солнечны)
‣ (без кр. ф.) päik(e)se-, Päikese(-); солнечная энергия päik(e)seenergia, Päikese energia, солнечные лучи päik(e)sekiired, солнечная система Päikesesüsteem, päikesesüsteem, солнечный свет päik(e)sevalgus, солнечное затмение päik(e)sevarjutus, солнечные часы päik(e)sekell, солнечный календарь päik(e)sekalender, солнечный удар päik(e)sepiste, солнечная ванна päik(e)sevann, солнечные очки päik(e)seprillid, солнечный камень min. päikesekivi, солнечное сплетение anat. päikesepõimik, солнечная корона astr. Päikese kroon, солнечный прилив и отлив Päikesest põhjustatud looded, solaarlooded, солнечный зайчик päikeselaik, jänes (ülek.);
‣ päik(e)seline, päik(e)seküllane, päik(e)sepaisteline (ka ülek.), päikest täis; päik(e)sepoolne; солнечный день päik(e)seline ~ päik(e)sepaisteline päev, солнечная сторона дома maja päik(e)sepoolne külg, солнечная комната päik(e)sepoolne tuba, солнечная улыбка ülek. päik(e)seline ~ särav naeratus
‣ (без кр. ф.) päik(e)se-, Päikese(-); солнечная энергия päik(e)seenergia, Päikese energia, солнечные лучи päik(e)sekiired, солнечная система Päikesesüsteem, päikesesüsteem, солнечный свет päik(e)sevalgus, солнечное затмение päik(e)sevarjutus, солнечные часы päik(e)sekell, солнечный календарь päik(e)sekalender, солнечный удар päik(e)sepiste, солнечная ванна päik(e)sevann, солнечные очки päik(e)seprillid, солнечный камень min. päikesekivi, солнечное сплетение anat. päikesepõimik, солнечная корона astr. Päikese kroon, солнечный прилив и отлив Päikesest põhjustatud looded, solaarlooded, солнечный зайчик päikeselaik, jänes (ülek.);
‣ päik(e)seline, päik(e)seküllane, päik(e)sepaisteline (ka ülek.), päikest täis; päik(e)sepoolne; солнечный день päik(e)seline ~ päik(e)sepaisteline päev, солнечная сторона дома maja päik(e)sepoolne külg, солнечная комната päik(e)sepoolne tuba, солнечная улыбка ülek. päik(e)seline ~ särav naeratus
спина 53 (вин. п. ед. ч. спину) С ж. неод.
‣ selg; горбатая спина küürus selg, küürselg, спиной к спине selitsi, selgapidi koos, seljad vastamisi, seljakuti, спиной seljaga mille poole, sport seljati, согнуть спину küürutama, küüru tõmbuma, повернуться спиной к кому kellele selga pöörama (ka ülek.), плавать на спине selili ujuma, с мешком на спине kott seljas, я услышал за спиной шаги kuulsin selja taga samme, университет за спиной ülikool on seljataga, ветер в спину taganttuul, нанести удар в спину (1) võmmu selga andma, selga lööma, (2) ülek. selja tagant hoopi andma, лежать на спине seljali ~ selili ~ seljakil lamama, прятаться за чью спину kelle selja taha peitu pugema (ka ülek.);
‣ seljatükk, seljosa, selgmik, selgmine ~ tagumine külg;
◊ показывать спину кому (1) kellele selga keerama ~ pöörama, (2) vehkat ~ minekut tegema; гнуть спину (1) перед кем kelle ees alandlikult küürutama, (2) на кого kelle heaks rügama; испытать на собственной спине omal nahal tunda saama; выезжать на чужой спине kõnek. teise turjal liugu laskma; делать за спиной seljataga ~ tagaselja tegema mida; мурашки по спине бегают, мороз по спине прошёл judinad jooksevad ~ jooksid üle selja; не разгибая спины selga sirutamata, hinge (tagasi) tõmbamata
‣ selg; горбатая спина küürus selg, küürselg, спиной к спине selitsi, selgapidi koos, seljad vastamisi, seljakuti, спиной seljaga mille poole, sport seljati, согнуть спину küürutama, küüru tõmbuma, повернуться спиной к кому kellele selga pöörama (ka ülek.), плавать на спине selili ujuma, с мешком на спине kott seljas, я услышал за спиной шаги kuulsin selja taga samme, университет за спиной ülikool on seljataga, ветер в спину taganttuul, нанести удар в спину (1) võmmu selga andma, selga lööma, (2) ülek. selja tagant hoopi andma, лежать на спине seljali ~ selili ~ seljakil lamama, прятаться за чью спину kelle selja taha peitu pugema (ka ülek.);
‣ seljatükk, seljosa, selgmik, selgmine ~ tagumine külg;
◊ показывать спину кому (1) kellele selga keerama ~ pöörama, (2) vehkat ~ minekut tegema; гнуть спину (1) перед кем kelle ees alandlikult küürutama, (2) на кого kelle heaks rügama; испытать на собственной спине omal nahal tunda saama; выезжать на чужой спине kõnek. teise turjal liugu laskma; делать за спиной seljataga ~ tagaselja tegema mida; мурашки по спине бегают, мороз по спине прошёл judinad jooksevad ~ jooksid üle selja; не разгибая спины selga sirutamata, hinge (tagasi) tõmbamata
таранный 126 П
‣ (rõht)rammi-, rõhtrammimisnuia-; aj., sõj. taraani-; таранная переборка mer. rammvahesein, põrkešott, таранный удар rammilöök (ka ülek.), таранная кость anat. kontsluu;
‣ rammimis-
‣ (rõht)rammi-, rõhtrammimisnuia-; aj., sõj. taraani-; таранная переборка mer. rammvahesein, põrkešott, таранный удар rammilöök (ka ülek.), таранная кость anat. kontsluu;
‣ rammimis-
тепловой 120 П soojus-, sooja-, termo-, kuumus-, kuuma-; infrapuna-; тепловая энергия soojusenergia, тепловая сеть soojusvõrk, soojavõrk, тепловая электростанция soojuselektrijaam, тепловой двигатель soojusmootor, тепловая изоляция soojusisolatsioon, termoisolatsioon, soojustus, тепловое расширение soojuspaisumine, тепловое излучение soojuskiirgus, тепловое действие soojustoime, kuumustoime, утрата теплового ощущения med. soojatundetus, soojatuimus, тепловой удар med. kuumarabandus, тепловая защита kuumuskaitse, kuumakaitse, soojusvarje, soojavarje, тепловой процесс soojuslik protsess, тепловое равновесие soojuslik tasakaal, тепловые свойства termilised omadused, тепловая маскировка sõj. infrapunamoondamine, тепловая разведка infrapunaluure
техничный 126 П (кр. ф. техничен, технична, технично, техничны) (tehniliselt) hea ~ meisterlik, hea tehnikaga; техничный удар osav ~ tehniliselt hea löök, техничный игрок hea tehnikaga mängija, meistermängija
точный 126 П (кр. ф. точен, точна, точно, точны и точны) täppis-, eksakt-, peen-, täpne, eksaktne; punktuaalne; точные весы täppiskaal(ud), точный измерительный прибор täppismõõteriist, точные науки täppisteadused, eksaktteadused, точная механика peenmehaanika, точный перевод täpne tõlge, точное время täpne (kella)aeg, точный ответ täpne vastus, точная классификация täpne ~ detailne liigitamine ~ liigitus ~ klassifitseerimine ~ klassifikatsioon, точный удар täpne ~ tabav löök ~ hoop, точный человек täpne ~ punktuaalne inimene, точная рифма kirj. täisriim, täpne riim, точная категория mat. eksaktne kategooria
трескучий 124 П (кр. ф. трескуч, трескуча, трескуче, трескучи) kõnek.
‣ praksuv, pragisev, ragisev, raksuv, paukuv; трескучий костёр praksuv ~ pragisev lõke, трескучий удар грома järsk kõuekärgatus, трескучий голос ragisev ~ kärisev hääl, трескучий мороз paukuv ~ käre pakane;
‣ ülek. kärarikas, käratekitav; трескучие фразы ülespuhutud ~ kõrgelennulised fraasid, sõnakõlksud, tühipaljad ~ suured sõnad, трескучая реклама karjuv reklaam
‣ praksuv, pragisev, ragisev, raksuv, paukuv; трескучий костёр praksuv ~ pragisev lõke, трескучий удар грома järsk kõuekärgatus, трескучий голос ragisev ~ kärisev hääl, трескучий мороз paukuv ~ käre pakane;
‣ ülek. kärarikas, käratekitav; трескучие фразы ülespuhutud ~ kõrgelennulised fraasid, sõnakõlksud, tühipaljad ~ suured sõnad, трескучая реклама karjuv reklaam
треснуть 335b Г сов.
‣ praksatama, prõksatama, raksatama, kärgatama, paugatama; в лесу треснула ветка metsas praksatas oks, треснул первый удар грома kõlas esimene kõuekärgatus, треснул выстрел raksatas pauk;
‣ pragunema, mõranema, lõhenema, lõhki minema (kõnek. ka ülek.); на холоде банка треснула külm lõi purgi lõhki ~ on purgi lõhki löönud, стакан треснул klaasile tuli mõra ~ pragu sisse, klaas on mõranenud, лёд треснул jää pragunes ~ on pragunenud, jäässe tulid ~ on tulnud praod, кожа треснула nahk pragunes ~ lõhenes ~ on pragunenud ~ on lõhenenud, треснуть пополам pooleks ~ kaheks murduma, пиджак треснул по швaм pintsak kärises õmblustest (lahti), треснуть со злости ülek. kõnek. vihast lõhki minema ~ lõhkema, дело треснуло ülek. kõnek. asi läks lõhki ~ untsu;
‣ кого-что, чем, по чему madalk. virutama, äigama, äsama, lajatama; треснуть по голове vastu pead virutama, треснуть кулаком по столу rusikaga vastu lauda põrutama;
◊ хоть тресни madalk. tee või tina, poe või nahast välja; чтоб ты треснул madalk. susi sind söögu, et sul vihmavari kõhus lahti läheks
‣ praksatama, prõksatama, raksatama, kärgatama, paugatama; в лесу треснула ветка metsas praksatas oks, треснул первый удар грома kõlas esimene kõuekärgatus, треснул выстрел raksatas pauk;
‣ pragunema, mõranema, lõhenema, lõhki minema (kõnek. ka ülek.); на холоде банка треснула külm lõi purgi lõhki ~ on purgi lõhki löönud, стакан треснул klaasile tuli mõra ~ pragu sisse, klaas on mõranenud, лёд треснул jää pragunes ~ on pragunenud, jäässe tulid ~ on tulnud praod, кожа треснула nahk pragunes ~ lõhenes ~ on pragunenud ~ on lõhenenud, треснуть пополам pooleks ~ kaheks murduma, пиджак треснул по швaм pintsak kärises õmblustest (lahti), треснуть со злости ülek. kõnek. vihast lõhki minema ~ lõhkema, дело треснуло ülek. kõnek. asi läks lõhki ~ untsu;
‣ кого-что, чем, по чему madalk. virutama, äigama, äsama, lajatama; треснуть по голове vastu pead virutama, треснуть кулаком по столу rusikaga vastu lauda põrutama;
◊ хоть тресни madalk. tee või tina, poe või nahast välja; чтоб ты треснул madalk. susi sind söögu, et sul vihmavari kõhus lahti läheks
увесистый 119 П (кр. ф. увесист, увесиста, увесисто, увесисты) kõnek.
‣ kaalukas, raske, tüse, kopsakas; увесистый чемодан raske kohver;
‣ ülek. tugev, kõva; увесистый удар tugev ~ kõva löök ~ hoop
‣ kaalukas, raske, tüse, kopsakas; увесистый чемодан raske kohver;
‣ ülek. tugev, kõva; увесистый удар tugev ~ kõva löök ~ hoop
угловой 120 П nurk-, nurga-, nurkmine, nurgapealne; угловое окно nurgaaken, nurkmine aken, угловой дом nurgapealne maja, угловая сталь nurkteras, угловая скорость füüs. nurkkiirus, угловой градус mat. nurgakraad, угловой удар sport nurgalöök (näit. jalgpallimängus)
удар 1 С м. неод.
‣ во что, по чему, чем löök (ka meh.), hoop (ka ülek.); sõj. rünne, rünnak; meh. põrge; удар молотка haamrilöök, vasaralöök, удар кулаком rusikahoop, удар по голове löök ~ hoop pähe ~ vastu pead, удар в спину (1) hoop selga, (2) ülek. noalöök ~ nuga selga, удары колокола (kiriku)kellalöögid, электрический удар elektrilöök, удар молнии ~ грома pikselöök, kõuekärgatus, удар пульса pulsilöök, удар сердца südamelöök, südametukse, обратный удар tagasilöök, решительный ~ решающий удар otsustav rünne ~ löök, внезапный удар ootamatu löök ~ rünne, сокрушительный удар purustuslöök, purustav löök, удары судьбы saatuselöögid, штрафной удар sport karistuslöök, trahvilöök, 11-метровый удар sport üheteist(kümne) meetri karistuslöök, угловой удар sport nurgalöök, нападающий удар sport rabak, ründelöök, бомбовый удар sõj. pommirünne, лобовой удар sõj. otselöök, otserünne, ракетно-ядерный удар sõj. tuumaraketilöök, tuumaraketirünne, фланговый удар sõj. tiiblöök, tiibrünne, штыковой удар sõj. täägirünnak, удар конницы sõj. ratsaväerünnak, косой удар meh. kaldpõrge, одним ударом, в один удар (1) ühe hoobiga, (2) ülek. ühel hoobil, нанести удар кому kellele hoopi ~ lööki andma (ka ülek.), дать удар по вражеским войскам vaenlase vägedele lööki andma, принимать удар на себя lööki enda peale võtma, выдержать удар löögile vastu pidama, lööki taluma ~ välja kannatama, отводить удар lööki kõrvale juhtima;
‣ med. rabandus; piste; мозговой ~ апоплексический удар ajurabandus, apopleksia, тепловой удар kuumarabandus, ложный удар ebarabandus, солнечный удар päik(e)sepiste, лучевой удар kiirguspiste;
◊ быть в ударе kõnek. (1) hoos ~ heas vormis olema, kellel on ~ oli vaim peal, (2) van. kellel on ~ oli tuju teha mida; ставить ~ подставлять под удар кого-что keda-mida (häda)ohtu saatma, löögi alla seadma, ohustama; быть ~ находиться под ударом löögi all olema, (häda)ohus olema
‣ во что, по чему, чем löök (ka meh.), hoop (ka ülek.); sõj. rünne, rünnak; meh. põrge; удар молотка haamrilöök, vasaralöök, удар кулаком rusikahoop, удар по голове löök ~ hoop pähe ~ vastu pead, удар в спину (1) hoop selga, (2) ülek. noalöök ~ nuga selga, удары колокола (kiriku)kellalöögid, электрический удар elektrilöök, удар молнии ~ грома pikselöök, kõuekärgatus, удар пульса pulsilöök, удар сердца südamelöök, südametukse, обратный удар tagasilöök, решительный ~ решающий удар otsustav rünne ~ löök, внезапный удар ootamatu löök ~ rünne, сокрушительный удар purustuslöök, purustav löök, удары судьбы saatuselöögid, штрафной удар sport karistuslöök, trahvilöök, 11-метровый удар sport üheteist(kümne) meetri karistuslöök, угловой удар sport nurgalöök, нападающий удар sport rabak, ründelöök, бомбовый удар sõj. pommirünne, лобовой удар sõj. otselöök, otserünne, ракетно-ядерный удар sõj. tuumaraketilöök, tuumaraketirünne, фланговый удар sõj. tiiblöök, tiibrünne, штыковой удар sõj. täägirünnak, удар конницы sõj. ratsaväerünnak, косой удар meh. kaldpõrge, одним ударом, в один удар (1) ühe hoobiga, (2) ülek. ühel hoobil, нанести удар кому kellele hoopi ~ lööki andma (ka ülek.), дать удар по вражеским войскам vaenlase vägedele lööki andma, принимать удар на себя lööki enda peale võtma, выдержать удар löögile vastu pidama, lööki taluma ~ välja kannatama, отводить удар lööki kõrvale juhtima;
‣ med. rabandus; piste; мозговой ~ апоплексический удар ajurabandus, apopleksia, тепловой удар kuumarabandus, ложный удар ebarabandus, солнечный удар päik(e)sepiste, лучевой удар kiirguspiste;
◊ быть в ударе kõnek. (1) hoos ~ heas vormis olema, kellel on ~ oli vaim peal, (2) van. kellel on ~ oli tuju teha mida; ставить ~ подставлять под удар кого-что keda-mida (häda)ohtu saatma, löögi alla seadma, ohustama; быть ~ находиться под ударом löögi all olema, (häda)ohus olema
укороченный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г укоротить;
‣ прич. → П lühendatud, kärbitud; lühenenud; укороченный рабочий день lühendatud ~ lühike tööpäev, укороченный удар sport tilkpall
‣ страд. прич. прош. вр. Г укоротить;
‣ прич. → П lühendatud, kärbitud; lühenenud; укороченный рабочий день lühendatud ~ lühike tööpäev, укороченный удар sport tilkpall
фланговый 119 П
‣ sõj. tiib-, tiiva- (ka males); фланговое движение tiibliikumine, фланговый огонь tiibtuli, фланговый удар tiibrünne, tiiblöök, фланговое расположение tiibpaigutus, фланговая печь tehn. tiiblõõr, фланговая атака tiibrünnak (ka sõj.);
‣ П → С фланговый м. од. van. tiivasõdur (äärmine sõdur rivis)
‣ sõj. tiib-, tiiva- (ka males); фланговое движение tiibliikumine, фланговый огонь tiibtuli, фланговый удар tiibrünne, tiiblöök, фланговое расположение tiibpaigutus, фланговая печь tehn. tiiblõõr, фланговая атака tiibrünnak (ka sõj.);
‣ П → С фланговый м. од. van. tiivasõdur (äärmine sõdur rivis)
фронтовой 120 П
‣ rinde-; фронтовая дорога rindetee, фронтовая бригада rindebrigaad, фронтовая авиация rindelennuvägi, фронтовые письма rindekirjad, kirjad rindelt, фронтовая газета rindeleht, фронтовой товарищ rindekaaslane, sõjakaaslane;
‣ frontaal-, frontaalne, esi-, eest-; фронтовой удар frontaallöök, otselöök, otserünne
‣ rinde-; фронтовая дорога rindetee, фронтовая бригада rindebrigaad, фронтовая авиация rindelennuvägi, фронтовые письма rindekirjad, kirjad rindelt, фронтовая газета rindeleht, фронтовой товарищ rindekaaslane, sõjakaaslane;
‣ frontaal-, frontaalne, esi-, eest-; фронтовой удар frontaallöök, otselöök, otserünne
хлёсткий 122 П (кр. ф. хлёсток, хлестка, хлёстко хлёстки; сравн. ст. хлёстче)
‣ valusasti lööv, valus, lõikav (ka ülek.); хлёсткий кнут valus piits, хлёсткий ветер lõikav ~ vihe tuul, хлёсткие ветви valusad ~ valusalt peksvad oksad;
‣ ülek. kõnek. lööv, piitsutav, terav, rabav, hammustav, nõelav, salvav; хлёсткая речь piitsutav ~ terav kõne, хлёсткий фельетон lööv veste, terav följeton, хлёсткая ругань salvav kirumine, хлёсткий удар nähv, nähvak, terav ~ rabav löök ~ hoop
‣ valusasti lööv, valus, lõikav (ka ülek.); хлёсткий кнут valus piits, хлёсткий ветер lõikav ~ vihe tuul, хлёсткие ветви valusad ~ valusalt peksvad oksad;
‣ ülek. kõnek. lööv, piitsutav, terav, rabav, hammustav, nõelav, salvav; хлёсткая речь piitsutav ~ terav kõne, хлёсткий фельетон lööv veste, terav följeton, хлёсткая ругань salvav kirumine, хлёсткий удар nähv, nähvak, terav ~ rabav löök ~ hoop
штанга 69 С ж. неод.
‣ (metall)kang, varras; aut. tõukur (bensiinipumbal), tõukurvarras (klapimehhanismis); mäend. ankur; деревянная штанга puitvarras, puitankur, поршневая штанга kolvivarras, измерительная штанга mõõtevarras, штанга управления juhtkang, juhtvarras, буровая штанга mäend. puurvarras, тяговая штанга põll. tiisel;
‣ sport tõstekang; поднять штангу kangi üles tõstma;
‣ (jalgpallis, hokis) väravapost; väravapõikpuu; удар в штангу löök vastu väravaposti ~ latti
‣ (metall)kang, varras; aut. tõukur (bensiinipumbal), tõukurvarras (klapimehhanismis); mäend. ankur; деревянная штанга puitvarras, puitankur, поршневая штанга kolvivarras, измерительная штанга mõõtevarras, штанга управления juhtkang, juhtvarras, буровая штанга mäend. puurvarras, тяговая штанга põll. tiisel;
‣ sport tõstekang; поднять штангу kangi üles tõstma;
‣ (jalgpallis, hokis) väravapost; väravapõikpuu; удар в штангу löök vastu väravaposti ~ latti
штрафной 120 П
‣ trahvi-; штрафные деньги trahviraha, штрафная сумма trahvisumma, штрафные убытки trahvikahjum, штрафной бокал trahvipits, trahvilöök, штрафная рота sõj. trahvirood, штрафной батальон sõj. trahvipataljon, штрафная часть trahviväeosa, штрафной удар sport karistuslöök (näit. jalgpallis), trahvilöök (kõnek.), штрафной бросок sport karistusvise (näit. korvpallis, veepallis), штрафная площадка sport karistusala (näit. jalgpallis, jäähokis), штрафное очко sport karistuspunkt, штрафная скамья sport trahvipink;
‣ karistuse all olev, karistust kandev; karistatud, trahvitud, karistusalune (omds.);
‣ П → С штрафной м. од. karistusalune, karistatu; trahviväeosa sõjaväelane;
‣ П → С штрафная ж. неод. trahvipits, trahvilöök; выпить штрафную trahvipitsi jooma, trahvilööki võtma
‣ trahvi-; штрафные деньги trahviraha, штрафная сумма trahvisumma, штрафные убытки trahvikahjum, штрафной бокал trahvipits, trahvilöök, штрафная рота sõj. trahvirood, штрафной батальон sõj. trahvipataljon, штрафная часть trahviväeosa, штрафной удар sport karistuslöök (näit. jalgpallis), trahvilöök (kõnek.), штрафной бросок sport karistusvise (näit. korvpallis, veepallis), штрафная площадка sport karistusala (näit. jalgpallis, jäähokis), штрафное очко sport karistuspunkt, штрафная скамья sport trahvipink;
‣ karistuse all olev, karistust kandev; karistatud, trahvitud, karistusalune (omds.);
‣ П → С штрафной м. од. karistusalune, karistatu; trahviväeosa sõjaväelane;
‣ П → С штрафная ж. неод. trahvipits, trahvilöök; выпить штрафную trahvipitsi jooma, trahvilööki võtma
штык I 19 С м. неод.
‣ tääk, püssitikk, bajonett; иголчатый штык tikktääk, клинковый штык teratääk, трёхгранный штык kolmkant(tikk)tääk, удар штыком täägilöök, атака в штыки täägirünnak, отряд в тысячу штыков tuhandemeheline väesalk, tuhande püssimehe salk, идти в штыки täägivõitlusse minema ~ asuma, täägivõitlust alustama, держаться на штыках ülek. püssihirmul püsima;
‣ (labidasügavune) kaevekiht; перекопать землю в один штык (лопаты) maad (ühe) labida(laba) sügavuselt üles kaevama, глубиной в три штыка kolme labida sügavune ~ sügavuselt;
◊ встретить ~ встречать ~ принять ~ принимать в штыки кого-что kellele-millele nagu rauda vastu ajama ~ raiuma, vastu sõdima, nagu tulist rauda vastu seisma; как штык kõnek. täpipealt, täpselt, akuraat
‣ tääk, püssitikk, bajonett; иголчатый штык tikktääk, клинковый штык teratääk, трёхгранный штык kolmkant(tikk)tääk, удар штыком täägilöök, атака в штыки täägirünnak, отряд в тысячу штыков tuhandemeheline väesalk, tuhande püssimehe salk, идти в штыки täägivõitlusse minema ~ asuma, täägivõitlust alustama, держаться на штыках ülek. püssihirmul püsima;
‣ (labidasügavune) kaevekiht; перекопать землю в один штык (лопаты) maad (ühe) labida(laba) sügavuselt üles kaevama, глубиной в три штыка kolme labida sügavune ~ sügavuselt;
◊ встретить ~ встречать ~ принять ~ принимать в штыки кого-что kellele-millele nagu rauda vastu ajama ~ raiuma, vastu sõdima, nagu tulist rauda vastu seisma; как штык kõnek. täpipealt, täpselt, akuraat
штыковой I 120 П täägi-, püssitiku-, bajonett-, bajoneti-; штыковой удар täägilöök, штыковая рана täägihaav, штыковая атака täägirünnak, штыковой бой täägivõitlus, штыковой контакт el. bajonettkontakt, штыковой патрон el. bajonettpesa
