[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 48 artiklit

активизация 89 С ж. неод. (без мн. ч.) aktiv(is)eerimine, elavdamine; aktiv(is)eerumine, elavnemine; активизация блока ploki aktiveerimine (arvutustehnikas), активизация урока tunni elavdamine
даром Н kõnek.
‣ maksuta, tasuta, muidu; даром он ничего не даёт tasuta ei anna ta midagi, tasuta ei saa tema käest midagi, получить почти даром peaaegu eimillegi eest saama, poolmuidu saama, ему ничего не давалось даром ta ei saanud midagi kerge vaevaga;
‣ ilmaaegu, asjatult, kasutult; тратить время даром ilmaaegu ~ asjatult aega raiskama, весь день пропал даром kogu päev läks tühja;
◊
даром не пройдёт кому mida kellele ei kingita, kellel on karistus soolas mille eest
заглохнуть 343 Г сов.
‣ vaibuma, vait jääma, soikuma; шум заглох kära vaibus, слухи заглохли kuulujutud vaibusid, пулемёт заглох kuulipilduja jäi vait;
‣ seisma jääma, seiskuma; жизнь заглохла elu on seisma jäänud ~ seiskunud, мотор заглох mootor seiskus ~ jäi seisma ~ suri välja;
‣ rohtuma, metsistuma; заглохший парк metsistunud park, заглохшая тропа mahajäetud ~ rohtunud rada; vrd. глохнуть
извлечение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) väljavõtmine, väljavõtt, väljatõmbamine; извлечение осколка из раны killu väljavõtmine haavast;
‣ (без мн. ч.) saamine; eraldamine, keem. ka ekstraheerimine; извлечение выгоды kasu saamine, извлечение дохода tulu saamine, извлечение урока из чего ülek. millest õpetuse ~ õppetunni saamine, извлечение корня mat. juurimine;
‣ keem. saagis;
‣ liter. väljavõte, väljakirjutis, tsitaat; извлечение из научного труда väljavõte ~ tsitaat uurimusest
истечение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ möödumine, lõppemine; истечение давности jur. aegumine, по истечении срока tähtaja möödumisel, за истечением срока aegumise tõttu;
‣ liter. van. väljavoolamine, väljajooks, purse;
‣ med. väljavool, voolus, efusioon
конспект 1 С м. неод. konspekt, sisukokkuvõte; конспект лекции loengukonspekt, конспект урока tunnikonspekt, составить конспект konspekti ~ kokkuvõtet tegema, konspekteerima
кремнистый 119 П
‣ räni-, ränikas; кремнистая сталь räniteras, кремнистая бронза ränipronks, кремнистый песчаник räniliivakivi, кремнистый туф ränituff, geiseriit, кремнистая порода ränikivim, кремнистый сланец ränikilt;
‣ (кр. ф. кремнист, кремниста, кремнисто, кремнисты) van. kivine, kivirohke; кремнистая тропа kivine (tee)rada
мшистый 119 П (кр. ф. мшист, мшиста, мшисто, мшисты) sambla-, sammal-, samblane, sammaldunud; sammalpehme; мшистое болото samblasoo, мшистый берег реки samblane jõeäär, sammalkallas, мшистая тропа samblane rada, мшистая кочка samblane mätas, мшистый камень sammaldunud kivi, мшистая трава sammalpehme rohi
нипочём Н kõnek.
‣ poolmuidu, jumalamuidu; предик. ei maksa midagi; продал нипочём andsin (andsid, andis) jumalamuidu ~ võileivahinna eest ära, арбузы там нипочём arbuuse müüakse seal poolmuidu;
‣ предик. кому-чему, для кого-чего ei tähenda ~ ei tee midagi, on naljaasi, on tühiasi; мороз ему нипочём pakane ei tähenda talle midagi, ему нипочём было пройти десять километров kümme kilomeetrit maha käia oli talle tühiasi;
‣ madalk. ei mingil juhul, mitte mingi hinna eest; он нипочём не уступит ta ei anna mingil juhul järele, нипочём не соглашусь ma ei nõustu mingi ~ ühegi hinna eest
объяснение 115 С с. неод. selgitus, seletus, selgitamine, seletamine; (ebameeldiv) kõnelus; найти объяснение данного явления (sellele) nähtusele seletust leidma, объяснение слова sõnaseletus, объяснение урока tunniaine seletamine, потребовать объяснений от кого kellelt seletust ~ selgitust paluma ~ nõudma, иметь объяснение с кем kellega suhteid klaarima, объяснение в любви armuavaldus, armastuseavaldus
определение 115 С с. неод.
‣ (обычно ед. ч.) (kindlaks)määramine, kindlakstegemine; jur. tuvastamine, tuvastus; determineerimine, piiritlemine; määratlemine, defineerimine; определение срока tähtaja määramine, определение наказания jur. karistuse määramine, определение времени по солнцу aja (kindlaks)määramine päikese järgi, определение кого на работу van., kõnek. kelle tööle ~ ametisse panemine, определение убытков kahjude kindlakstegemine, определение границ piiristamine, piiride kindlakstegemine, определение глубины sügavuse kindlakstegemine ~ mõõtmine, определение болезни haiguse diagnoosimine, diagnoosipanek, определение вины ~ виновности süü ~ süüdioleku tuvastamine, определение прав и обязанностей õiguste ja kohustuste piiritlemine, определение явления nähtuse piiritlemine ~ määratlemine, определение понятия mõiste määratlemine ~ defineerimine;
‣ määrang, determineering, piiritlus; määratlus, definitsioon; formulatsioon, sõnastus; määrus, otsus (ka jur.); приблизительное определение umbkaudne määrang, определение красоты ilu määratlus, дать определение чему mida määratlema ~ defineerima, определение суда jur. kohtumäärus, определение суда о наложении штрафа jur. kohtu trahvimäärus;
‣ lgv. täiend, atribuut; согласованное определение ühilduv ~ kongrueeruv atribuut
отбывание 115 С с. неод. (без мн. ч.) (ära)olemine, (ära)kandmine; отбывание воинской повинности van. sõjaväesunduse kandmine, отбывание срока karistusaja (ära)kandmine
пан 3 С м. од. pan (kõnetlussõnana Poolas vm.), härra, isand; mõisnik;
◊
либо пан, либо пропал, пан или пропал kõnekäänd kas kõik või mitte midagi
переделать 164a Г сов. → несов. переделывать
‣ кого-что, во что ümber tegema ~ kujundama ~ muutma; переделать платье kleiti ümber tegema, переделать свой характер oma iseloomu muutma, переделать роман в пьесу romaani näidendiks ümber töötama;
‣ что kõnek. kõike ~ palju (ära) tegema; переделать все дела kõik tööd ära tegema, kõigega toime tulema ~ hakkama saama, переделать всю работу kogu tööga toime tulema
перенесение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ üleviimine, teisale ~ teise kohta viimine, ülekandmine; ülekandumine; edasilükkamine; перенесение срока tähtaja edasilükkamine;
‣ talumine, väljakannatamine; läbielamine, üleelamine, tundasaamine; (läbi)põdemine; перенесение лишений puudusetundmine, -kannatamine
переть 243 Г несов. madalk.
‣ куда litsuma, käia vuhtima; прёт по улице под самым дождём ta vuhib ~ litsub mööda tänavat lausa vihma käes;
‣ trügima, pressima; прёт напролом ta trügib rinnaga läbi ~ sisse;
‣ voorima;
‣ что tirima, tarima, vinnama (ka ülek.); прёт на плечах мешок ta tassib kotti turjal, у своих прёт ta vinnab ~ varastab omade tagant;
‣ ülek. välja paistma, näha olema; välja pressima ~ tungima; здоровье так и прёт из него ta lausa pakatab tervisest;
‣ безл. paksuks ~ laiaks ~ lihavaks minema; и с чего его прёт! mis teda küll nii paksuks ajab! millest ta küll nõnda paksuks läheb!
◊
переть ~ лезть на рожон, переть против рожна oma pead tulle pistma, oma nahka turule viima
по предлог I с дат. п.
‣ koha märkimisel mööda mida, mille peal, -l, -s, -st; по дороге mööda teed, tee peal, teel, по морю merd mööda, meritsi, по небу taevas, по лестнице mööda treppi, trepist (üles, alla), слёзы катились по щекам pisarad veeresid mööda põski alla, бегать по магазинам mööda poode jooksma, ходить по знакомым tuttavaid mööda käima, шарить по карманам taskutes sorima, оглянуться по сторонам ringi vaatama, по всему свету üle kogu ilma;
‣ objekti märkimisel vastu mida, mille vastu, kelle-mille pihta, -le; kelle-mille järele; хлопать по плечу vastu õlga ~ õla pihta lööma, õlale patsutama, стучать по столу vastu lauda koputama, стрелять по врагу vaenlast ~ vaenlase pihta tulistama, скучать по детям laste järele ~ lapsi taga igatsema, тосковать по родине kodumaad taga igatsema, плакать по покойнику surnut taga nutma;
‣ tegevusala märkimisel alal, -l, -s, -st, genitiivatribuut, liitsõna; работать по найму palgatööl olema, первенство страны по хоккею maa meistrivõistlused jäähokis, экзамен по физике eksam füüsikas ~ füüsikast, füüsikaeksam, специалист по нефти nafta eriteadlane, чемпион по шахматам maletšempion, -meister, исследование по языку keeleuurimus, работы по озеленению haljastustööd;
‣ põhjuse ja otstarbe märkimisel pärast, tõttu, tagajärjel, järgi, -st, -l, jaoks, tarvis, -ks, ka liitsõna; по болезни haiguse pärast ~ tõttu, жениться по любви armastusest ~ armastuse pärast naituma, позвать по делу asja pärast kutsuma, по обязанности kohustuse pärast ~ järgi, по рассеянности hajameelsuse tõttu, по ошибке eksituse tagajärjel, eksikombel, одеваться по погоде ilma järgi riides käima, работать по совести südametunnistuse järgi tööd tegema, по совету кого kelle soovitusel, kelle nõuande kohaselt, по просьбе кого kelle palvel, ошибка по невнимательности hooletusviga;
‣ abinõu v. vahendi märkimisel mille kaudu, teel, abil, varal, läbi, järgi, -s, -l, -ga; по радио raadio kaudu ~ teel, по почте posti teel, postiga, по компасу kompassi järgi, по солнцу päikese järgi, это передавали по радио seda räägiti raadios, считать по пальцам sõrmedel arvutama, говорить по телефону telefoniga rääkima;
‣ suhte märkimisel poolest, poolt, -lt, suhtes, liitsõna; по величине suuruse poolest, suuruselt, по качеству kvaliteedi poolest, kvaliteedilt, по образованию hariduse poolest, hariduselt, родственник по матери ema poolt ~ emapoolne sugulane, младший по возрасту vanuselt noorem ~ noorim, младший по званию sõj. auastmelt madalam, по отношению к друзьям sõprade suhtes, по сравнению с прошлым годом eelmise aastaga võrreldes, товарищ по оружию relvavend, товарищ по работе töökaaslane, самый ранний по времени памятник архитектуры kõige vanem arhitektuurimälestis;
‣ aja märkimisel -ti, -l, läbi, viisi, kaupa; по субботам laupäeviti, igal laupäeval, по утрам hommikuti, работать по ночам öösiti tööl käima ~ töötama, по целым дням päevad läbi, päevade viisi ~ kaupa;
‣ suuna märkimisel piki mida, mille suunas, mida mööda; ехать по границе piki piiri sõitma, гладить по шерсти pärikarva silitama (ka ülek.), по следам jälgedes, jälgi mööda;
‣ laadi v. tunnuse märkimisel järgi, vastavalt, kohaselt, põhjal, alusel, -s, -st, -l, -lt, liitsõna; по закону seaduse järgi, vastavalt seadusele, по желанию soovi järgi ~ kohaselt, работать по плану plaani järgi töötama, перчатка по руке kinnas on käe järgi, узнать по голосу hääle järgi ~ häälest ära tundma, судить по внешности välimuse järgi ~ põhjal otsustama, он одет по моде ta on moe järgi ~ moekalt riides, по всем правилам kõigi reeglite kohaselt, жить по правде kõnek. ausalt elama, по собственному желанию omal soovil, справочник по орфографии ortograafiateatmik;
‣ jaotuse märkimisel -sse, -le, -ti, kaupa, haaval; разместить по комнатам tubadesse paigutama, расходиться по домам (kodudesse) laiali minema, рассадить по местам istekohtadele paigutama, каждому по книге igaühele üks raamat, по пяти рублей каждому igaühele viis rubla, по зёрнышку terakaupa, -haaval, они выпили по стакану чая igaüks neist jõi klaasi teed, по одному ~ одной ühekaupa, ükshaaval, по пяти viiekaupa, по шести kuuekaupa, по рублю штука (üks) rubla tükk; II с вин. п. . piirmäära märkimisel kuni milleni, millest saadik, -ni; прочитать с первой по пятую главу lugema esimesest kuni viienda peatükini (kaasa arvatud), по пояс в воде vööst saadik vees, по колено põlvist saadik, põlvini, по сей день selle ajani, siiani, tänaseni, tänini, он влюблён по уши ta on kõrvuni armunud, он по горло занят ta on üle pea töö sees, ta on ülimalt hõivatud;
‣ koha märkimisel; сидеть по другую сторону стола teisel pool lauda istuma, по левую руку vasakut kätt;
‣ kõnek. tegevussfääri märkimisel -l, kelle-mille järel käima, keda-mida tooma ~ toomas käima; ходить по ягоды marjul käima, ходить по грибы seenel ~ seenil käima, идти по воду к колодцу kaevust vett tooma minema;
‣ jaotuse, määra v. hulga märkimisel kaupa; по два ~ по две kahekaupa, по двое kahekaupa, по три kolmekaupa, по трое kolmekaupa, по три рубля kolm rubla tükk, дать каждому по три рубля igaühele kolm rubla andma; III с предл. п. . ajalise järgnevuse märkimisel pärast ~ peale mida, mille järel; по окончании школы pärast ~ peale kooli lõpetamist, kooli lõpetamise järel, по истечении срока pärast tähtaja möödumist;
‣ kõnek. van. (tegevus)objekti märkimisel; скучать по отце isa taga igatsema;
◊
плыть по течению pärivett ujuma; цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel
повторение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) kordamine; kordumine; повторение урока õppetüki kordamine, повторение болезни haiguse kordumine;
‣ kordus (ka kirj., muus.), refrään, kordussalm;
‣ ülek. koopia; он полное повторение отца ta on isa koopia ~ nagu isa suust kukkunud;
◊
повторение -- мать учения vanas. kordamine on tarkuse ema
политика 69 С ж. неод. (без мн. ч.) poliitika (ka ülek.); внешняя политика välispoliitika, внутренняя политика sisepoliitika, мирная внешняя политика rahumeelne välispoliitika, международная политика rahvusvaheline poliitika, политика мирного сосуществования rahumeelse ~ rahuliku kooseksisteerimise poliitika, политика разрядки pingelõdvenduspoliitika, миролюбивая политика, политика мира rahupoliitika, национальная политика rahvuspoliitika, политика невмешательства mittevahelesegamispoliitika, sekkumatuspoliitika, захватническая политика anastuspoliitika, политика неприсоединения mitteühinemispoliitika, liitumatuspoliitika, политика с позиции силы jõupoliitika, jõupositsioonist lähtumine, политика нейтралитета neutraliteedipoliitika, новая экономическая политика aj. uus majanduspoliitika, nepp, провал какой политики millise poliitika läbikukkumine, следовать какой политике millist poliitikat järgima, осуществлять какую политику millist poliitikat teostama ~ ellu viima ~ järgima ~ ajama, вопросы текущей политики poliitika päevaküsimused, заниматься политикой poliitikaga tegelema, разбираться в политике poliitika(küsimuste)s orienteeruma, стоять вне политики poliitikast eemal ~ kõrval seisma, poliitikasse mitte sekkuma ~ mitte puutuma, poliitikaga mitte tegelema, у тебя неправильная политика kõnek. sa ajad väära poliitikat ~ joont
потерпеть 240 Г сов.
‣ что, без доп. (mõnda aega) kannatama ~ ootama; потерпи минуточку kannata üks hetk;
‣ с отриц. taluma, (välja, ära) kannatama, lubama; я не потерплю оскорблений ma ei luba end solvata;
‣ что mille osaliseks saama, mida kannatama ~ üle elama; потерпеть поражение kaotuse osaliseks ~ lüüa saama, kaotust kandma, потерпеть убытки kahju kannatama ~ kandma, потерпеть провал läbi kukkuma, поезд потерпел крушение juhtus rongiõnnetus, он потерпел неудачу teda tabas ebaõnn
провал 1 С м. неод.
‣ sissevajumine, sisselangemine, sissevarisemine, varing, geol. langatus; провал моста sillavaring, silla kokkuvarisemine;
‣ sisselangemiskoht, sissevarisemiskoht, auk;
‣ ülek. kõnek. läbikukkumine, läbipõrumine; полный провал täielik läbikukkumine, провал спектакля etenduse läbikukkumine, провал на экзамене eksamil läbipõrumine;
‣ ülek. sissekukkumine; провал подпольной группы põrandaaluse rühma ~ grupi sissekukkumine;
‣ ülek. nurjumine, luhtumine; провал наступления pealetungi nurjumine, провал планов plaanide nurjumine, это обречено на провал see on nurjumisele määratud;
‣ ülek. (mälu)kaotus, (mälu)lünk; провал в памяти mälulünk
продление 115 С с. неод. (без мн. ч.) pikendus, pikendamine; продление срока tähtaja pikendus, продление времени пребывания ajapikendus (kusagil viibimiseks), продление договора lepingu pikendamine, продление командировки lähetuse ~ komandeeringu pikendamine, продление жизни elu pikendamine
пролаз 1 С м. неод. kõnek. mulk, auk, läbipääs; пролаз в заборе aiaauk, -mulk
пролонгация 89 С ж. неод. (без мн. ч.) jur., maj. (tähtaja) pikendamine, pikendus, prolongatsioon; пролонгация срока tähtaja pikendamine
пропан 1 С м. неод. (без мн. ч.) keem. propaan (gaasiline süsivesinik)
пропасть 356b Г сов. → несов. пропадать
‣ (ära) kaduma, kaotsi minema, haihtuma; пропасть из виду silmist ~ silmapiirilt kaduma, пропасть из глаз silmist kaduma, пропасть без вести teadmata kadunuks jääma, пропасть бесследно jäljetult kaduma, письмо пропало kiri on kaotsi ~ kaduma läinud, он пропал на неделю ta ei näidanud nädala jooksul oma nägu, день пропал päev on käest kadunud ~ mokas, дорога пропала tee kadus käest, страх к нему у всех пропал teda ei kardeta enam, в тебе пропал хороший актёр sinus on hea näitleja kaduma läinud, аппетит пропал isu on kadunud, сон пропал und ei ole;
‣ hätta jääma; otsa saama, hukkuma, ära surema; с ним не пропадёшь temaga juba hätta ei jää, ни за грош пропал sai otsa asja ees, teist taga, пропасть от скуки igavuse kätte surema;
‣ kasutamata jääma, tühja minema; ни один совет не пропал даром kõik soovitused läksid täie ette, все труды пропали даром kõik vaev läks tühja;
◊
пан или пропал kõnek. kas kõik või mitte midagi; пиши пропало kõnek. asi on otsas ~ mokas; пропади (всё) пропадом madalk. mingu kõik kus see ja teine ~ kus vanatühi, käigu kõik kus kurat ~ kuu peale; что с возу упало, то пропало vanas. mis hundi suus, see hundi kõhus, mis läinud, see läinud; за ним (мной, тобой...) не пропадёт ega tema (mina, sina...) võlgu jää
пропуск 18 С м. неод.
‣ läbilaskmine (ka ülek.), sisselase, sisselaskmine; пропуск поезда rongi läbilaskmine, пропуск мяча palli sisselase, пропуск тока в заграждения voolu piirdetarast läbijuhtimine;
‣ puudumine; пропуск лекций loengutelt puudumine, loengute vahelejätmine;
‣ väljajätt, vahelejätt; tühik, lünk; пропуск буквы tähe vahelejätmine, пропуск страниц lehekülgede vahelejätt;
‣ (без мн. ч.) möödalaskmine; пропуск срока tähtaja möödalaskmine, пропуск случая juhuse möödalaskmine;
‣ 21 pääsik, pääsmik, sissepääsuluba, läbipääsuluba; разовый пропуск ühekordne pääsik, постоянный пропуск alaline pääsik, alalispääsik, alaline sissepääsuluba, вход по пропускам sissepääs lubadega, пропуск для круглосуточного хождения ööpäevaluba (liikumiskeelu puhul), ööpäevane liikumisluba;
‣ 21 pääsesõna, märgusõna; знать пропуск pääsesõna teadma, пропуск и отзыв märgusõna ~ pääsesõna ja vastus
прощать 169a Г несов.
‣ сов. простить;
‣ повел. накл. прощай(те) hüvasti, jumalaga
разбор 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) (koost) lahtivõtmine, lahtivõtt, demonteerimine, lahtimonteerimine, osadeks lahutamine, osandamine, lammutamine, lammutus (ka trük.);
‣ (без мн. ч.) sort(eer)imine, jaotamine, kordaseadmine;
‣ (без мн. ч.) arutamine, analüüsimine, käsitlemine, arutus, arutelu, analüüs, käsitlus; окончательный разбор дела (1) asja arutamine, (2) jur. asja kohtulik arutus, разбор урока tunni arutelu, разбор предложения lgv. lauseanalüüs;
‣ trük. lammutusladu, ärapanu (lammutamisele kuuluv ladu);
‣ valimine, valik; строгий разбор range valik, без разбора ~ разбору valikuta, valimata, huupi;
‣ van. arvustus, retsensioon; разбор романа romaani arvustus;
‣ sort, järk (kõnek. ka ülek.); мука второго разбора teise sordi jahu, самого низкого разбора kõige madalamat sorti (ka ülek.);
◊
прийти ~ успеть к шапочному разбору kõnek. kahekümne viiendal tunnil pärale jõudma (kui kõik juba läbi on)
разделиться 308 Г сов. → несов. разделяться
‣ jagunema, jaotuma, (kaheks) hargnema; mat. jaguma; разделиться на группы rühmadeks ~ gruppideks jagunema, тропа разделилась jalgrada hargnes kaheks, разделиться без остатка mat. jäägita jaguma;
‣ (без 1 и 2 л.) lahku minema; мнения разделились arvamused läksid lahku;
‣ с кем (koos varandusega) eralduma, eraldi ~ omaette elama asuma; братья разделились vennad jagasid vara ja asusid eraldi ~ omaette elama; vrd. делиться
раньше Н
‣ сравн. ст. Н рано;
‣ varem, varemalt, varemini, enne, ennemalt; он пришёл раньше всех ta tuli kõige varem, раньше здесь был лес varem ~ varemalt ~ ennemalt oli siin mets, раньше срока enne tähtaega, раньше времени enneaegu, enneaegselt, ennakult
рожа I 76 С ж. неод. madalk. lõust, larhv, molu; кто рожей не вышел kellel on ~ kes on kirvenägu, строить ~ корчить рожи ~ рожу madalk. nägusid ~ grimasse tegema;
◊
ни кожи ни рожи ei tegu ega nägu
рожа II 76 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ med. roos, erüsiipel; профилактика рожи roosiprofülaktika;
‣ vet. punataud; рожа свиней sigade punataud
рожон 7 С м. неод. murd. van. pahl, ora, teivas, varb, varras;
◊
идти ~ переть против рожна madalk. astla vastu (takka) üles lööma; лезть ~ полезть на рожон madalk. peaga tulle jooksma, oma nahka turule viima; какого рожна vulg. mis pagan, mida paganat; на кой рожон vulg. milleks, mis häda pärast, mida kuradit, mis pagana ~ kuradi pärast ~ jaoks
рост 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) kasvamine, (juurde)kasv, iibamine; tõus; рост растений taimede kasvamine, верхушечный рост ladva ~ tipu kasv, хлеба идут на рост vili kasvab jõudsasti, рост волос juuste kasvamine, juuksekasv, шить на рост kasvamise jagu suurema õmblema, рост посевной площади külvipinna laienemine, рост культурного уровня kultuuritaseme tõus, рост заработной платы palga tõus, рост народонаселения rahvastiku juurdekasv ~ iive, рост поголовья скота loomade arvu suurenemine;
‣ (без мн. ч.) kasv, pikkus; высокого роста человек pikk ~ pikka kasvu ~ pikakasvuline inimene, она мала ростом ta on väikest ~ lühikest kasvu, в рост человека inimesepikkune, во весь ~ в полный рост täies pikkuses, одного роста ühepikkused, ühte kasvu, построить по росту pikkuse järgi üles rivistama, он не вышел ростом kõnek. ta on pisikest kasvu, tal jääb pikkusest ~ pikkust vajaka, ta ei anna pikkuse poolest mõõtu välja, одежда ему по росту riided on talle parajad, рост шрифта trük. (trüki)kirjakõrgus;
‣ van. intress; отдавать деньги в рост raha intressi peale panema
сверх предлог с род. п.
‣ pealepanemise v pealoleku märkimisel peale, peal; сверх пальто mantli peale ~ peal;
‣ millestki kõrgemal toimuva märkimisel üle, üleval, kõrgemal, pealpool; смотреть сверх очков üle prillide vaatama;
‣ lisa märkimisel peale, lisaks, väljaspool; сверх того peale selle, сверх всего он ещё умён kõigele lisaks on ta arukas ~ tark;
‣ määra v normi ületamise märkimisel üle; работать сверх сил üle jõu töötama, служить сверх срока üle aja teenima, üleajateenija olema, производить сверх плана üle plaani tootma, сверх нормы üle normi;
‣ vastupidisuse märkimisel vastu, kiuste; сверх ожидания vastu ootusi, ootuste kiuste
след I 3 (предл. п. ед. ч. о следе и на следу) С м. неод. jälg (ka ülek.); свежие следы на снегу värsked jäljed lumel, заячьи следы jänesejäljed, след от сапог saapajälg, вихревой след lenn. keerisjälg, keerisjoom, след ледниковой эрозии geol. jääkulutuse jälg, след колодки nahat. liistu põhi, следы зубов hambajäljed, следы слёз pisarate jäljed, следы жизни eluilmingud, elujäljed, eluavaldused, следы войны sõjajäljed, следы преступления kuriteo jäljed, следы печали nukrusevari, следы радости rõõmuvari, следы красоты ilu ~ nägususe ~ kenaduse meenutus ~ jäljed, об этом и следа не осталось sellest pole jälgegi järel, исчезнуть без следа jäljetult kaduma, оставить след (1) jälgi tegema (põrandale), (2) ülek. jälge jätma (näit. teaduses), идти по чьим следам (1) jälgi mööda minema, (2) ülek. kelle jälgedes käima, идти след в след (üksteise) jälgedesse astuma, найти след jälgi üles võtma, потерять след ~ сбиться со следа jälgi kaotama, jälgedelt eksima, по свежим следам кого-чего, чьим (1) värskeid jälgi pidi, (2) ülek. kuni asi veel värske ~ värskelt meeles, värskeid jälgi mööda;
◊
и след простыл ~ пропал чей, кого kõnek. kellest pole enam jälgegi, kes kadus nagu vits vette; наводить ~ навести на ложный след кого keda valejälgedele juhtima, keda eksiteele viima; заметать ~ замести ~ путать след(ы) чего mille jälgi segama ~ kaotama ~ hävitama
соответствие 115 С с. неод. vastavus, kooskõla, ühtivus, sobivus; соответствие срока tähtaja vastavus ~ sobivus, соответствие производственных отношений характеру производительных сил tootmissuhete vastavus tootlike jõudude iseloomule, полное соответствие täielik kooskõla, соответствие содержания и формы sisu ja vormi kooskõla, привести в соответствие kooskõlla viima, в соответствии с чем предлог mille kohaselt, vastavalt millele, в соответствии с законом seaduse kohaselt, seadusega kooskõlas, vastavalt seadusele, быть в соответствии vastavuses ~ kooskõlas olema
срок 18 (род. п. ед. ч. срока и сроку) С м. неод.
‣ tähtaeg; tähtpäev, tärmin (kõnek.); kestus, iga; недельный срок nädalane tähtaeg, гарантийный срок tagatisaeg, garantiiaeg, испытательный срок katsetusaeg, katseaeg, prooviaeg, teimiaeg, последний срок сдачи экзамена viimane eksamitähtaeg ~ eksamitähtpäev, срок обучения õpiaeg, õppeaeg, срок действия ~ действительности kehtivusaeg, kehtivus, срок хранения säilivusaeg, säilivusiga, säilitustähtaeg, срок твердения ehit. kivistumisaeg, kivistumiskestus, срок службы (1) kestus, iga, tööiga, toimeiga, kasutusiga, (2) teenistusaeg, срок платежа (1) maksetähtaeg (näit. 6 kuud), (2) maksetähtpäev (näit. 1 juuni), срок давности jur. aegumistähtaeg, к сроку tähtajaks, tähtpäevaks, срок явки (kohale)ilmumisaeg, kohalesaabumisaeg, без срока ~ сроку tähtajata, сроком на три года kolmeks aastaks, kolmeaastase tähtajaga, за короткий срок lühikese ajaga, в сжатые сроки lühema ~ lühikese ajaga ~ aja jooksul, на длительный срок pikaks ajaks, в установленный срок (1) ettenähtud (täht)aja jooksul, (2) märgitud ajaks ~ ajal, продлить срок tähtaega pikendama, сократить срок tähtaega lühendama, сделать в срок õigeks ajaks ~ tähtajaks valmis tegema, дай(те) срок kõnek. (1) andke ~ anna aega, (2) oodake te, oota sa (ähvardus);
‣ madalk. karistusaeg (vanglas);
◊
ни отдыху, ни сроку не давать кому kõnek. ei anta aega hingegi tõmmata, hingatagi mitte laskma kellel, mitte hingetõmbeaegagi andma kellele, ei anta aega hingegi tõmmata
тропа 53 С ж. неод. (tee)rada (liter. ka ülek.), jalgtee, jalgrada; охотничья тропа jahirada, пешеходная тропа jalgrada, вьючная тропа kandeloomarada, тропа здоровья terviserada, жизненная тропа, тропа жизни elurada, elutee, узкая тропа kitsas (tee)rada, звериная тропа metsloomarada, протаптывать тропу teed sisse tallama
тропка 72 С ж. неод. dem. kõnek. vt. тропа
удлинение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) pikendamine, pikendus, pikaks ~ pikemaks tegemine; jätkamine; pikenemine, pikemaks minek, pikenemus; удлинение рабочего дня tööpäeva pikendamine ~ pikenemine, удлинение срока исполнения täitmistähtaja pikendamine ~ pikenemine, удлинение жизни elu pikendamine, elupikendus, elu pikenemine, удлинение каната trossi ~ köie jätkamine, удлинение ледника geol. liustiku pikenemine, тепловое удлинение tehn. soojuspikenemine, termopikenemine, разрывное удлинение, удлинение при разрыве tehn. katkevenivus (suhteline pikenemine katkemisel), удлинение желудка med. maopikenemus,
‣ pikend
улизнуть 336b Г сов. от кого-чего, откуда kõnek. minema lipsama, (vargsi) jalga laskma, plehku panema; улизнуть из комнаты toast välja lipsama, улизнуть с урока tunnist jalga laskma
урод 1 С м. од.
‣ värdjas (ülek. ka vulg.), ebard, soerd, väärarend; урод без пальцев med. sõrmita ~ varvasteta soerd;
‣ koletis, peletis, monstrum;
‣ ülek. sant, väärastunu; нравственный урод kõlbeliselt sant ~ kõlbeliselt sandistunud ~ väärastunud inimene;
◊
в семье не без урода vanas. üks peab ikka perekonnast kulliks jääma, üheski perekonnas ei saa läbi ilma musta lambata, mädamuna peab ka pesas olema
урок 18 С м. неод.
‣ õppetund (ka ülek.), (kooli)tund; õppetükk; открытый урок lahtine tund, урок литературы kirjandustund, урок по математике matemaatikatund, расписание уроков tunniplaan, звонок на урок tunni alguse kell, kell heliseb tundi, звонок с урока tunni lõpu kell, kell heliseb tunnist välja, вести урок tundi andma, давать уроки tunde andma, брать уроки tunde võtma, зарабатывать уроками tunniandmisega ~ eratundidega teenima, учить уроки koolitööd ~ õppetükke tegema, õppima, отвечать урок õppetundi ~ õppetükki vastama, уроки не сделаны õppetükid ~ koolitükid ~ koolitöö on tegemata, kellel on õppimata, остаться после уроков pärast tunde jääma, kinni jääma (kõnek.), уроки прошлого mineviku õppetunnid, уроки истории ajaloo õppetunnid, дать урок кому kellele õpetust ~ õppetundi andma, получить урок õpetust ~ õppetundi saama, служить уроком õpetuseks ~ õppetunniks olema, это ему хороший урок see on talle hea ~ paras õpetus ~ õppetund;
‣ van. tähtajatöö, (ajaline) ülesanne; дневной урок päevaülesanne
фосфид 1 С м. неод. keem. fosfiid (fosfori ja metalli ühend); фосфид хрома kroomfosfiid
хромой 120 П (кр. ф. хром, хрома, хромо, хромы)
‣ lonkav, lombakas; хромой человек lonkur, lonkaja ~ lombakas inimene, хромая нога lombakas jalg;
‣ kõnek. kipakas (mööbli kohta); хромой стол kipakas laud;
‣ П → С хромой м., хромая ж. од. lonkur, lombak, lombard, liipjalg, limpjalg, luukur
яровой 120 П
‣ kevad-, kevadine (tööde kohta); яровая пахота kevadkünd, яровой сев kevadkülv;
‣ suvivilja-; яровой хлеб suvivili, яровая пшеница suvinisu, сев яровых культур suviviljakülv, яровое поле suviviljapõld;
‣ П → С яровые мн. ч. неод. suvi(tera)vili; уборка яровых suviviljakoristus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur