?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
авторитет 1 С м.
неод. и од.
autoriteet (ka isiku kohta), autoriteetsus, mõjuvõim; он пользуется большим авторитетом ta(l) on suur autoriteet, уронить ~ потерять авторитет autoriteeti ~ autoriteetsust kaotama, завоевать авторитет autoriteeti ~ autoriteetsust võitma, mõjuvõimu saavutama, считаться авторитетом autoriteet olema, autoriteediks peetama, служить авторитетом для кого autoriteet olema kellele, он крупный авторитет в области химии ta on suur autoriteet keemias ~ keemia alal
ронять 255 Г несов.
кого-что‣ maha pillama, maha langeda ~ kukkuda laskma, maha kukutama (ka ülek.
); ронять вещи из рук asju käest maha pillama, ронять книги со стола raamatuid laualt maha kukkuda laskma, ронять слова sõnu pillama, ронять слёзы pisaraid pillama ~ poetama;
‣ maha ~ alla langetama ~ laskma, maha ajama ~ varistama ~ langetama ~ puistama; ронять руки käsi rüppe laskma, ронять голову на грудь pead rinnale langetama ~ laskma, ронять перья sulgi ajama, sulgima, ронять листья lehti langetama;
‣ ülek. alandama, vähendama, langeda laskma; ронять своё достоинство oma väärikust alandama, ронять авторитет autoriteeti vähendama, autoriteedil langeda laskma, ронять честь мундира mundriau diskrediteerima; vrd. уронить
уронить 305a Г сов.
‣ кого-что maha ~ käest ~ kukkuda laskma, pillama (ka ülek.
); уронить платок (tasku)rätti maha pillama, уронить слезу pisarat poetama, уронить слово sõna poetama ~ pillama, уронить улыбку naeratust pillama, уронить взгляд на кого kellele ~ kelle peale pilku lööma ~ heitma ~ (vargsi) poetama;
‣ что ümber lükkama ~ ajama, pikali tõukama; уронить стул tooli ümber lükkama;
‣ что langetama, maha ~ alla laskma; уронить голову на грудь pead langetama ~ rinnale laskma;
‣ кого-что ülek. vähendama, madaldama, langeda laskma; уронить себя в чьих глазах end kelle silmis langeda laskma, kelle silmis langema, уронить свой авторитет oma autoriteedil langeda laskma; vrd. ронять
честь I 90 (предл. п. ед. ч.
о чести, в чести и в чести) С ж.
неод.
(без мн. ч.
) au; дело чести auasi, долг чести aukohus, человек чести aumees, džentelmen, девичья честь neiuau, честь семьи perekonna au ~ hea nimi, честь мундира mundriau, воинская честь sõjaväeline au, sõjameheau, дорожить своей честью oma au kalliks pidama, защищать спортивную честь страны riigi ~ maa spordiau kaitsma, клясться (своей) честью oma au juures ~ nimel vanduma, оказать честь кому kellele au osutama, воздавать честь au andma, отдавать ~ отдать воинскую честь sõj.
au andma, затронуть ~ задеть честь кого kelle au riivama ~ haavama, оскорбить ~ уронить ~ запятнять чью честь kelle au ~ ausat nime määrima ~ teotama, потерять честь (1) süütust kaotama, (2) ausast nimest ilma jääma, нам выпала честь meil oli au, meile langes ~ sai osaks au, это большая честь для меня see on mulle suur au, в честь кого kelle auks, к его чести tema auks (peab ütlema), он в чести kõnek.
teda peetakse au sees ~ austatakse, ta on tehtud mees, честь и слава героям au ja kuulsus sangareile ~ kangelastele;
◊ пора и честь знать kõnek.
on aeg lahkuda ~ minema hakata, on paras aeg millele punkti panna; честь честью, честь по чести kõnek.
nagu kord ja kohus; выйти с честью из чего millest auga välja tulema; по чести сказать van.
tõtt öelda, ausalt öeldes; с честью сделать ~ выполнить ausalt ~ südametunnistusega ~ tipp-topp ära tegema; честь имею van.
head aega; имею честь van.
mul on au; делает кому честь teeb kellele au; невелика честь pole teab mis suur au; слишком много чести кому ~ для кого liiga suur au kellele