[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 54 artiklit
биться 325 Г несов.
‣ с кем, на чём võitlema, sõdima kellega, millega; биться на шпагах mõõkadega võitlema, биться насмерть elu ja surma peale võitlema, биться с врагом vaenlastega sõdima;
‣ обо что, чем, без доп. visklema, pekslema, peksma millega mille vastu; птица бьётся о стекло lind peksleb vastu klaasi, волны бьются о берег lained löövad ~ laine lööb vastu kallast, биться головой об стену peaga vastu seina peksma;
‣ tuksuma, põksuma, lööma, pekslema (südame, pulsi kohta);
‣ в чём vappuma milles; биться в истерике hüsteeria(hoogude)s vappuma;
‣ над кем-чем, с кем-чем ülek. kõnek. vaevlema, maadlema kelle-mille kallal, kellega-millega; биться над решением задачи ülesandega maadlema;
‣ (без 1 и 2 л.) purunema; стекло бьётся klaas puruneb;
‣ löödama, tapetama, purustatama;
◊ биться, как рыба об лёд visklema nagu kala kuival; биться из-за куска хлеба iga palukese pärast vaeva nägema, palehigis leiba teenima; биться один на один mees mehe vastu võitlema; биться головой об стен(к)у pead vastu seina taguma; биться об заклад kihla vedama, kihlvedu sõlmima
‣ с кем, на чём võitlema, sõdima kellega, millega; биться на шпагах mõõkadega võitlema, биться насмерть elu ja surma peale võitlema, биться с врагом vaenlastega sõdima;
‣ обо что, чем, без доп. visklema, pekslema, peksma millega mille vastu; птица бьётся о стекло lind peksleb vastu klaasi, волны бьются о берег lained löövad ~ laine lööb vastu kallast, биться головой об стену peaga vastu seina peksma;
‣ tuksuma, põksuma, lööma, pekslema (südame, pulsi kohta);
‣ в чём vappuma milles; биться в истерике hüsteeria(hoogude)s vappuma;
‣ над кем-чем, с кем-чем ülek. kõnek. vaevlema, maadlema kelle-mille kallal, kellega-millega; биться над решением задачи ülesandega maadlema;
‣ (без 1 и 2 л.) purunema; стекло бьётся klaas puruneb;
‣ löödama, tapetama, purustatama;
◊ биться, как рыба об лёд visklema nagu kala kuival; биться из-за куска хлеба iga palukese pärast vaeva nägema, palehigis leiba teenima; биться один на один mees mehe vastu võitlema; биться головой об стен(к)у pead vastu seina taguma; биться об заклад kihla vedama, kihlvedu sõlmima
выгореть I 231*b Г сов. → несов. выгорать
‣ maha ~ ära põlema; выгореть дотла maani maha põlema, в лампе выгорел весь керосин lambis sai petrooleum otsa;
‣ ära pleekima; материя выгорела riie pleekis ära;
‣ ära kõrbema; хлеба выгорели vili kõrbes ära
‣ maha ~ ära põlema; выгореть дотла maani maha põlema, в лампе выгорел весь керосин lambis sai petrooleum otsa;
‣ ära pleekima; материя выгорела riie pleekis ära;
‣ ära kõrbema; хлеба выгорели vili kõrbes ära
выпечка 73 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) (leiva)küpsetus; хлеб домашней выпечки kodus küpsetatud leib;
‣ (leiva)tegu, küpsetis; дневная выпечка хлеба päevane leivatoodang
‣ (без мн. ч.) (leiva)küpsetus; хлеб домашней выпечки kodus küpsetatud leib;
‣ (leiva)tegu, küpsetis; дневная выпечка хлеба päevane leivatoodang
выпечь 378*a Г сов. → несов. выпекать что (valmis) küpsetama; выпечь тонну хлеба tonni leiba küpsetama, хлеб плохо выпечен leib on nätske ~ tainane, он выпечен из хорошего теста ülek. ta on heast puust (tehtud)
заплесневелый 119 П hallitanud; kanastanud; ülek. iganenud, panetunud; заплесневелая корка хлеба hallitanud leivakoorik, заплесневелый пруд kanastanud tiik
избыток 23 С м. неод.
‣ (üle)küllus; (üle)jääk, liig; в избытке, с избытком külluses, küllaga, в избытке снабдить продуктами külluses toiduainetega varustama, вознаградить с избытком küllaga ~ heldelt ~ helde käega tasuma, у них во всём избыток van. nad elavad külluses, избыток влаги liigvesi, veeliig, избытки хлеба (tera)vilja ülejääk, от избытка счастья suurest õnnest, у него горя с избытком tal on muret kuhjaga, от избытка чувств tundetulvast, tundetulva tõttu;
‣ mat. ekstsess
‣ (üle)küllus; (üle)jääk, liig; в избытке, с избытком külluses, küllaga, в избытке снабдить продуктами külluses toiduainetega varustama, вознаградить с избытком küllaga ~ heldelt ~ helde käega tasuma, у них во всём избыток van. nad elavad külluses, избыток влаги liigvesi, veeliig, избытки хлеба (tera)vilja ülejääk, от избытка счастья suurest õnnest, у него горя с избытком tal on muret kuhjaga, от избытка чувств tundetulvast, tundetulva tõttu;
‣ mat. ekstsess
измеряться 255 Г несов.
‣ чем, в чём mõõdetama; mõõtuma, mõõdetav olema; время измерялось секундами aega mõõdeti sekunditega, запасы хлеба измеряются сотнями тонн vilja on sadu tonne varuks, viljavarud ulatuvad sadadesse tonnidesse;
‣ страд. к измерять
‣ чем, в чём mõõdetama; mõõtuma, mõõdetav olema; время измерялось секундами aega mõõdeti sekunditega, запасы хлеба измеряются сотнями тонн vilja on sadu tonne varuks, viljavarud ulatuvad sadadesse tonnidesse;
‣ страд. к измерять
квас 3 (род. п. ед. ч. кваса и квасу) С м. неод.
‣ kali, taar, kvass; хлебный квас leivakali, сухой квас kaljapulber;
‣ (kihisev) puuviljajook; клюквенный квас jõhvikajook;
◊ перебиваться с хлеба на квас kõnek. peost suhu elama
‣ kali, taar, kvass; хлебный квас leivakali, сухой квас kaljapulber;
‣ (kihisev) puuviljajook; клюквенный квас jõhvikajook;
◊ перебиваться с хлеба на квас kõnek. peost suhu elama
кирпич 29 С м. неод. tellis(ed), telliskivi(d) (ka ülek., näit. teatava liiklusmärgi kohta); сырцовый кирпич plonn, toortellis, армированный кирпич sardtellis, красный кирпич savitellis, punane tellis, лицевой кирпич vääriktellis, fassaaditellis, шамотный кирпич šamott-tellis, огнеупорный кирпич tulekindel tellis, саманный кирпич samaan(tellis), дырчатый ~ пустотный ~ пустотелый кирпич õõnestellis, многодырчатый ~ сотовый кирпич kärgtellis, этот кирпич пойдёт на постройку дома need tellised lähevad maja ehitamiseks, стена в один кирпич ühe tellise laiune sein, торфяные кирпичи turbapätsid, кирпич чаю pakk pressteed, кирпич хлеба kõnek. vormileivapäts
копна 58 (мн. ч. также копён, копнам, копнами, копнах) С ж. неод. saad, rõuk, aun, naber, kuhelik, kuhilas, ülek. kuhi; копна сена heinasaad, копна хлеба viljakuhilas, -rõuk, копна подушек kuhi patju, копна волос juuksepahmakas
корка 72 С ж. неод.
‣ koor; koorik; лимонная корка sidrunikoor, корка хлеба leivakoorik, ледяная корка jääkoorik, на ране образовалась корка haav kattus kooriku ~ korbaga;
‣ kõnek. (raamatu)kaas; прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema;
◊ нет ни корки pole leivaraasugi
‣ koor; koorik; лимонная корка sidrunikoor, корка хлеба leivakoorik, ледяная корка jääkoorik, на ране образовалась корка haav kattus kooriku ~ korbaga;
‣ kõnek. (raamatu)kaas; прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema;
◊ нет ни корки pole leivaraasugi
купить 323a Г сов. кого-что ostma, ära ostma (ka ülek.); võitma, saavutama; купить билеты в театр teatripileteid ostma, купить в магазине хлеба poest leiba ostma, купить за безценок poolmuidu ostma;
◊ купить ~ покупать кота в мешке kõnek. põrsast kotis ostma; vrd. покупать I
◊ купить ~ покупать кота в мешке kõnek. põrsast kotis ostma; vrd. покупать I
кусок 24 С м. неод. tükk; pala; osa; кусок хлеба leivakäär, -tükk, кусок мыла seebitükk, tükk seepi, кусок шёлка (1) tükk siidriiet, (2) siidikangas, в одном куске ühes tükis, tervikuna, разбиться на куски kildudeks purunema ~ kukkuma, изрезать на куски ribadeks ~ tükkideks lõikama, tükeldama, кусок жизни osa(ke) elust;
◊ кусок в горло не идёт ~ не пойдёт кому kõnek. kellel käib toit suus ringi, pala jääb kurku kinni; лакомый ~ жирный кусок kõnek. magus ~ rasvane suutäis, maiuspala; проносить ~ пронести кусок мимо рта kõnek. suutäit käest laskma; урвать кусок kõnek. halv. endale rasvast (suutäit) rabama; перебиваться с куска на кусок peost suhu elama; собирать куски kõnek. palukesi kerjama
◊ кусок в горло не идёт ~ не пойдёт кому kõnek. kellel käib toit suus ringi, pala jääb kurku kinni; лакомый ~ жирный кусок kõnek. magus ~ rasvane suutäis, maiuspala; проносить ~ пронести кусок мимо рта kõnek. suutäit käest laskma; урвать кусок kõnek. halv. endale rasvast (suutäit) rabama; перебиваться с куска на кусок peost suhu elama; собирать куски kõnek. palukesi kerjama
лишать 169a (без страд. прич. прош. вр.) Г несов. → сов. лишить кого-что, кого-чего ära võtma, ilma jätma, kaotama; лишать слова sõna(õigust) ära võtma, лишать свободы vangi panema keda, vabadust võtma kellelt, лишать кого жизни kellelt elu võtma, keda surmama, лишать наследства pärandist ilma jätma, лишать крова peavarjust ilma jätma, лишать куска хлеба leivast ilma ~ leivata ~ leivateenistuseta jätma
ломоть 15, kõnek. ломоть 17 С м. неод. viil, viilak, viilukas, lõik, liistak, käär, tükk; тонкий ломоть хлеба õhuke leivalõik, kahekäeleib, резать хлеб длинными ломтями leiba pikkadeks viiludeks lõikama, отрезать большие ломти хлеба suuri leivakääre ~ viilukaid lõikama;
◊ отрезанный ломоть (perekonnast vm.) lahkulöönud liige
◊ отрезанный ломоть (perekonnast vm.) lahkulöönud liige
ломтик 18 С м. неод. dem. kõnek. viil(uke), (õhuke v. väike) lõik, tükike, liistak; ломтик хлеба leivaviil(uke), ломтик лимона sidrunilõik, нарезать ломтиками viiludeks lõikama
мякиш 28 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) (leiva-, saia-) sisu; мякиш хлеба leivasisu;
‣ padjand (looma käpal)
‣ (без мн. ч.) (leiva-, saia-) sisu; мякиш хлеба leivasisu;
‣ padjand (looma käpal)
накромсать 165a Г сов. что, чего kõnek. (mingit hulka) lohakalt tükeldama ~ tükkideks lõikama; накромсать хлеба leiba räsutama
нарезание 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ (lahti)lõikamine; нарезание хлеба leiva (lahti)lõikamine ~ tükeldamine;
‣ tehn. keerme(s)tamine, keermelõikamine; нарезание резьбы keermetamine, keermelõikamine;
‣ sälkimine
‣ (lahti)lõikamine; нарезание хлеба leiva (lahti)lõikamine ~ tükeldamine;
‣ tehn. keerme(s)tamine, keermelõikamine; нарезание резьбы keermetamine, keermelõikamine;
‣ sälkimine
нарезать 186 Г сов. → несов. нарезать, нарезывать
‣ что, чего tükeldama, tükkideks lõikama; нарезать сало ломтиками pekki viiludeks lõikama, нарезать хлеба leiba lõikama, нарезать веников vihaoksi lõikama, нарезать землю maad ~ maatükki eraldama;
‣ что keerme(s)tama, keeret lõikama; sälkima; нарезать винт vinti keermetama;
‣ (без несов) кого kõnek. (mingit hulka) veristama;
‣ (без несов) что kõnek. (sisse) soonima; рюкзак нарезал плечи seljakott soonis õlgu
‣ что, чего tükeldama, tükkideks lõikama; нарезать сало ломтиками pekki viiludeks lõikama, нарезать хлеба leiba lõikama, нарезать веников vihaoksi lõikama, нарезать землю maad ~ maatükki eraldama;
‣ что keerme(s)tama, keeret lõikama; sälkima; нарезать винт vinti keermetama;
‣ (без несов) кого kõnek. (mingit hulka) veristama;
‣ (без несов) что kõnek. (sisse) soonima; рюкзак нарезал плечи seljakott soonis õlgu
нарядить II 289, 313a Г сов. → несов. наряжать кого-что, куда, с инф.
‣ korraldust ~ käsku andma, käskima ~ ülesandeks tegema; нарядить людей на уборку хлеба ~ убирать хлеб inimesi viljakoristusele saatma;
‣ sõj. (toimkonda) saatma ~ määrama; нарядить в караул vahtkonda määrama
‣ korraldust ~ käsku andma, käskima ~ ülesandeks tegema; нарядить людей на уборку хлеба ~ убирать хлеб inimesi viljakoristusele saatma;
‣ sõj. (toimkonda) saatma ~ määrama; нарядить в караул vahtkonda määrama
недопечь 378a Г сов. → несов. недопекать
‣ что taignaseks ~ nätskeks jätma, vähe küpseda laskma; хлеб недопечён leib on nätskeks ~ tänkjaks jäänud;
‣ что, чего (ettenähtud kogusest) vähem küpsetama; недопечь хлеба ettenähtust vähem leiba küpsetama
‣ что taignaseks ~ nätskeks jätma, vähe küpseda laskma; хлеб недопечён leib on nätskeks ~ tänkjaks jäänud;
‣ что, чего (ettenähtud kogusest) vähem küpsetama; недопечь хлеба ettenähtust vähem leiba küpsetama
озимый 119 П
‣ tali-, talivilja-; озимая рожь talirukis, озимые хлеба talivili, озимые культуры taliviljakultuurid, озимые поля taliviljapõllud; озимая совка zool. oraseöölane (liblikas Agrotis segetum);
‣ П → С озимые мн. ч. неод. talivili
‣ tali-, talivilja-; озимая рожь talirukis, озимые хлеба talivili, озимые культуры taliviljakultuurid, озимые поля taliviljapõllud; озимая совка zool. oraseöölane (liblikas Agrotis segetum);
‣ П → С озимые мн. ч. неод. talivili
от, ото предлог с род. п.
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
откромсать 165a Г сов. что kõnek. (tükki küljest) nüsima; откромсать кусок хлеба leiva küljest tükki nüsima, откромсать рукава käiseid maha nüsima ~ lõikama
отрезать 186 Г сов. → несов. отрезать, van. отрезывать
‣ что, от чего (ära, maha, küljest, otsast) lõikama ~ saagima; отрезать все пути kõiki teid ära lõikama ~ sulgema, отрезать кусок хлеба leivaviilu lõikama, отрезать ногу jalga amputeerima (haiglas), кому отрезало ногу kes jäi jalast ilma (õnnetusjuhtumi tõttu);
‣ кого-что, от кого-чего ülek. lahutama, eraldama, ära lõikama, (teed) sulgema; батальон оказался отрезанным от полка pataljon oli polgust ära lõigatud, три месяца зимовье отрезано от мира kolme kuu vältel pole talvitajail sidet muu maailmaga, kolm kuud on talvitajad muust maailmast ära lõigatud ~ isoleeritud, дорога в город отрезана teed linna pole, tee linna on suletud ~ ära lõigatud;
‣ что, чего (piiriga) eraldama; отрезать земли подо что maad eraldama mille tarvis;
‣ ülek. kõnek. teravalt ütlema, sähvama, nähvama;
◊ как ножом отрезать kõnek. kategooriliselt vastama ~ ära ütlema; как (ножом) отрезало kõnek. nagu peoga pühitud, nagu noaga lõigatult; отрезанный ломоть kõnek. (perest jne.) lahkulöönud liige
‣ что, от чего (ära, maha, küljest, otsast) lõikama ~ saagima; отрезать все пути kõiki teid ära lõikama ~ sulgema, отрезать кусок хлеба leivaviilu lõikama, отрезать ногу jalga amputeerima (haiglas), кому отрезало ногу kes jäi jalast ilma (õnnetusjuhtumi tõttu);
‣ кого-что, от кого-чего ülek. lahutama, eraldama, ära lõikama, (teed) sulgema; батальон оказался отрезанным от полка pataljon oli polgust ära lõigatud, три месяца зимовье отрезано от мира kolme kuu vältel pole talvitajail sidet muu maailmaga, kolm kuud on talvitajad muust maailmast ära lõigatud ~ isoleeritud, дорога в город отрезана teed linna pole, tee linna on suletud ~ ära lõigatud;
‣ что, чего (piiriga) eraldama; отрезать земли подо что maad eraldama mille tarvis;
‣ ülek. kõnek. teravalt ütlema, sähvama, nähvama;
◊ как ножом отрезать kõnek. kategooriliselt vastama ~ ära ütlema; как (ножом) отрезало kõnek. nagu peoga pühitud, nagu noaga lõigatult; отрезанный ломоть kõnek. (perest jne.) lahkulöönud liige
отщипнуть 337 Г сов. однокр. к отщипывать что, от чего küljest näpistama, näksama, näpsama, napsama; отщипнуть кусочек хлеба leiva küljest pala näksama
перебиваться 169 Г несов. → сов. перебиться;
◊ перебиваться из кулька в рогожку ~ с корочки на корочку ~ с куска на кусок ~ с хлеба на квас kõnek. peost suhu elama
◊ перебиваться из кулька в рогожку ~ с корочки на корочку ~ с куска на кусок ~ с хлеба на квас kõnek. peost suhu elama
печение 115 С с. неод. (без мн. ч.) küpsetus, küpsetamine; печение хлеба leivaküpsetus, -küpsetamine
погореть 231b Г сов. → несов. погорать
‣ kõnek. (hulgaliselt, täiesti) maha ~ paljaks põlema; погореть дотла maani maha põlema;
‣ (без несов) ära kõrbema (põua tõttu); хлеба погорели kogu vili ~ viljapõllud on kõrbenud;
‣ (без несов) kõnek. läppama ~ kuumaks minema (näit. heina kohta);
‣ (без несов) kõnek. (mõnda aega) põlema (ka ülek.) ~ kuumama ~ tulitama ~ õhetama ~ hõõguma ~ lõkendama;
‣ без доп., на чём ülek. madalk. (põhja) kõrbema; sisse kukkuma, vahele jääma; он погорел на кирпичах ta kukkus telliseafääriga sisse
‣ kõnek. (hulgaliselt, täiesti) maha ~ paljaks põlema; погореть дотла maani maha põlema;
‣ (без несов) ära kõrbema (põua tõttu); хлеба погорели kogu vili ~ viljapõllud on kõrbenud;
‣ (без несов) kõnek. läppama ~ kuumaks minema (näit. heina kohta);
‣ (без несов) kõnek. (mõnda aega) põlema (ka ülek.) ~ kuumama ~ tulitama ~ õhetama ~ hõõguma ~ lõkendama;
‣ без доп., на чём ülek. madalk. (põhja) kõrbema; sisse kukkuma, vahele jääma; он погорел на кирпичах ta kukkus telliseafääriga sisse
поделиться 308 Г сов. чем, с кем jagama (ka ülek.); поделиться куском хлеба leivapalukest jagama, поделиться впечатлениями muljeid jagama, поделиться опытом kogemusi jagama ~ edasi andma, поделиться своими мыслями oma mõtteist rääkima ~ mõtteid jagama, поделиться своими опасениями oma kartustest rääkima; vrd. делиться
подкупить 323a Г сов. → несов. подкупать
‣ кого-что ära ostma (ülek.); подкупить свидетелей tunnistajaid ära ostma, tunnistajatele altkäemaksu ~ pistist andma;
‣ кого, чем ülek. veetlema, võluma, hurmama, enda poole võitma, sümpaatiat äratama; подкупить простотой oma lihtsusega võluma, подкупить добротой headusega võitma;
‣ что, чего kõnek. juurde ostma; подкупить хлеба leiba juurde ostma, veel leiba ostma
‣ кого-что ära ostma (ülek.); подкупить свидетелей tunnistajaid ära ostma, tunnistajatele altkäemaksu ~ pistist andma;
‣ кого, чем ülek. veetlema, võluma, hurmama, enda poole võitma, sümpaatiat äratama; подкупить простотой oma lihtsusega võluma, подкупить добротой headusega võitma;
‣ что, чего kõnek. juurde ostma; подкупить хлеба leiba juurde ostma, veel leiba ostma
подрезать 186 Г сов. → несов. подрезать, подрезывать
‣ что ära ~ lühemaks lõikama, pügama, kärpima (ka ülek.); подрезать волосы juukseid lühemaks lõikama, подрезать деревья puid pügama, подрезать мяч palli vahelt ära lõikama;
‣ что (alt) läbi ~ maha lõikama; sisse lõikama; подрезать дёрн murukamarat alt läbi lõikama;
‣ ülek. kõnek. что nurja ajama, nurjama; кого jalust maha lööma; подрезать чьи надежды kelle lootusi nurja ajama;
‣ что, чего kõnek. juurde ~ lisaks lõikama; подрезать хлеба leiba juurde lõikama;
‣ что (nahapinnale) sisselõiget tegema;
‣ tehn. (otspinda) treima;
◊ подрезать ~ подрезать ~ подсечь ~ подсекать крылья кому tiibu kärpima kellel
‣ что ära ~ lühemaks lõikama, pügama, kärpima (ka ülek.); подрезать волосы juukseid lühemaks lõikama, подрезать деревья puid pügama, подрезать мяч palli vahelt ära lõikama;
‣ что (alt) läbi ~ maha lõikama; sisse lõikama; подрезать дёрн murukamarat alt läbi lõikama;
‣ ülek. kõnek. что nurja ajama, nurjama; кого jalust maha lööma; подрезать чьи надежды kelle lootusi nurja ajama;
‣ что, чего kõnek. juurde ~ lisaks lõikama; подрезать хлеба leiba juurde lõikama;
‣ что (nahapinnale) sisselõiget tegema;
‣ tehn. (otspinda) treima;
◊ подрезать ~ подрезать ~ подсечь ~ подсекать крылья кому tiibu kärpima kellel
пожевать 178 Г сов.
‣ что, чего (mõnda aega) mäluma ~ närima; он пожевал корочку (чёрного) хлеба ta näris (rukki)leivakoorikut, пожевать губами muigutama;
‣ что, чего, без доп. madalk. iva võtma, pisut sööma, midagi hamba alla pistma
‣ что, чего (mõnda aega) mäluma ~ närima; он пожевал корочку (чёрного) хлеба ta näris (rukki)leivakoorikut, пожевать губами muigutama;
‣ что, чего, без доп. madalk. iva võtma, pisut sööma, midagi hamba alla pistma
пожечь 377 Г сов. что
‣ (kõike) ära ~ maha põletama; пожечь бумаги (kõiki) pabereid ära põletama, засуха пожгла хлеба vili on põuast kõrbenud;
‣ (mõnda aega) põletama;
‣ kõnek. kõike ~ palju kütust ära kulutama
‣ (kõike) ära ~ maha põletama; пожечь бумаги (kõiki) pabereid ära põletama, засуха пожгла хлеба vili on põuast kõrbenud;
‣ (mõnda aega) põletama;
‣ kõnek. kõike ~ palju kütust ära kulutama
пойти 374 Г сов.
‣ куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) (sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); пойти навстречу kellele vastu minema ~ tulema, пойти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma ~ sammu pidama hakkama (ka ülek.), пойти грудью ~ напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок пошёл laps sai jalad alla ~ hakkas käima, пойти на вёслах aerutama (hakkama), пойти на парусах purjetama ~ seilama (hakkama), пойти на охоту jahile minema, пойти на войну sõtta minema, поезд пойдёт утром rong läheb ~ väljub hommikul, на реке пошёл лёд jõel hakkas jää minema ~ algas jääminek, кирпич пошёл на стройку tellised läksid ~ saadeti ehitusele, пойти ко дну põhja minema (ka ülek.), пойти в гору (1) mäkke minema ~ viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога пошла лесом tee keeras metsa, пошла молва kuulujutud hakkasid käima ~ läksid liikvele ~ lahti, лицо пошло пятнами nägu läks laiguliseks ~ lapiliseks, мороз пошёл по телу külmajudin ~ külm juga käis üle ihu, кровь пошла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы пошёл дым korstnast hakkas suitsu tulema ~ tõusma, от печки пошло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, пойти в университет ülikooli astuma ~ õppima minema, пойти за кого kellele mehele minema, пойти в продажу müügile minema, этот товар не пойдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, пойти в починку parandusse minema, пойти в обработку töötlusse ~ ümbertöötlusse ~ ümbertöötamisele minema, пойти в ~ на лом vanarauaks minema, пойти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, пойти на уступки järele andma, пойти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, пойти на сделку tehingut tegema, пойти на жертвы ohvreid tooma, пойти на самопожертвование end ohverdama, пойти на риск riskima, riskile välja minema, пойти на предательство reetmisteele minema ~ asuma, пойти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт пошёл на посадку lennuk hakkas maanduma ~ alustas maandumist ~ läks maandele, пойти на убыль kahanema, пойти на подъём tõusuteed minema, пойти в пляс tantsu lööma ~ vihtuma hakkama;
‣ toimima ~ toimuma ~ olema hakkama; часы пошли точно kell hakkas täpselt käima, пошли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре пошёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился -- и пошли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя пошли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба пошли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma ~ kasvama, картофель пошёл в ботву kartul kasvas pealsesse ~ kasvatas ainult pealseid, дело пошло к концу asi hakkas lahenema ~ lõpule jõudma, мальчику пошёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди пошли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;
‣ kõnek. edenema, laabuma; дело пошло на лад asi hakkas laabuma, всё пошло к лучшему kõik liikus paremuse poole, пойти на выздоровление paranema hakkama;
‣ кому, к чему sobima; ей не пойдёт этот цвет see värv talle ei sobi ~ ei lähe;
‣ на кого-что kuluma, minema; на книги пойдёт много денег raamatute peale läheb ~ kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma ~ minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;
‣ sadama; пошёл дождь vihma hakkas sadama, пошёл снег hakkas lund tulema ~ sadama, пошёл град tuleb ~ tuli rahet;
‣ чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); пойти конём ratsuga käima, пойти с туза ässaga käima, ässa välja käima;
‣ в кого с С мн. ч. kelleks hakkama ~ saama; пойти в артисты näitlejaks hakkama, пойти в няни lapsehoidjaks ~ last hoidma hakkama;
‣ в кого kelle sarnaseks ~ kellesse minema; пойти в отца isasse minema;
‣ на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);
‣ пошёл, пошла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; пошёл вон! madalk. käi minema!;
‣ с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); пошли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как пошло трясти kus nüüd hakkas raputama, и пошёл, и пошёл küll alles ~ kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama;
◊ пойти ~ идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema; пойти ~ идти на пользу kasuks tulema; пойти далеко (elus) kaugele jõudma; пойти ~ идти по стопам кого kelle jälgedes minema ~ astuma ~ käima; пойти ~ идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma; пойти по миру kerjakeppi kätte võtma; пойти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama); пойти ~ идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema; пойти ~ идти с молотка haamri alla minema; пошла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti; если (уж) на то пошло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on; всё пойдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast ~ kuradile
‣ куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) (sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); пойти навстречу kellele vastu minema ~ tulema, пойти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma ~ sammu pidama hakkama (ka ülek.), пойти грудью ~ напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок пошёл laps sai jalad alla ~ hakkas käima, пойти на вёслах aerutama (hakkama), пойти на парусах purjetama ~ seilama (hakkama), пойти на охоту jahile minema, пойти на войну sõtta minema, поезд пойдёт утром rong läheb ~ väljub hommikul, на реке пошёл лёд jõel hakkas jää minema ~ algas jääminek, кирпич пошёл на стройку tellised läksid ~ saadeti ehitusele, пойти ко дну põhja minema (ka ülek.), пойти в гору (1) mäkke minema ~ viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога пошла лесом tee keeras metsa, пошла молва kuulujutud hakkasid käima ~ läksid liikvele ~ lahti, лицо пошло пятнами nägu läks laiguliseks ~ lapiliseks, мороз пошёл по телу külmajudin ~ külm juga käis üle ihu, кровь пошла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы пошёл дым korstnast hakkas suitsu tulema ~ tõusma, от печки пошло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, пойти в университет ülikooli astuma ~ õppima minema, пойти за кого kellele mehele minema, пойти в продажу müügile minema, этот товар не пойдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, пойти в починку parandusse minema, пойти в обработку töötlusse ~ ümbertöötlusse ~ ümbertöötamisele minema, пойти в ~ на лом vanarauaks minema, пойти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, пойти на уступки järele andma, пойти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, пойти на сделку tehingut tegema, пойти на жертвы ohvreid tooma, пойти на самопожертвование end ohverdama, пойти на риск riskima, riskile välja minema, пойти на предательство reetmisteele minema ~ asuma, пойти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт пошёл на посадку lennuk hakkas maanduma ~ alustas maandumist ~ läks maandele, пойти на убыль kahanema, пойти на подъём tõusuteed minema, пойти в пляс tantsu lööma ~ vihtuma hakkama;
‣ toimima ~ toimuma ~ olema hakkama; часы пошли точно kell hakkas täpselt käima, пошли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре пошёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился -- и пошли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя пошли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба пошли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma ~ kasvama, картофель пошёл в ботву kartul kasvas pealsesse ~ kasvatas ainult pealseid, дело пошло к концу asi hakkas lahenema ~ lõpule jõudma, мальчику пошёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди пошли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;
‣ kõnek. edenema, laabuma; дело пошло на лад asi hakkas laabuma, всё пошло к лучшему kõik liikus paremuse poole, пойти на выздоровление paranema hakkama;
‣ кому, к чему sobima; ей не пойдёт этот цвет see värv talle ei sobi ~ ei lähe;
‣ на кого-что kuluma, minema; на книги пойдёт много денег raamatute peale läheb ~ kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma ~ minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;
‣ sadama; пошёл дождь vihma hakkas sadama, пошёл снег hakkas lund tulema ~ sadama, пошёл град tuleb ~ tuli rahet;
‣ чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); пойти конём ratsuga käima, пойти с туза ässaga käima, ässa välja käima;
‣ в кого с С мн. ч. kelleks hakkama ~ saama; пойти в артисты näitlejaks hakkama, пойти в няни lapsehoidjaks ~ last hoidma hakkama;
‣ в кого kelle sarnaseks ~ kellesse minema; пойти в отца isasse minema;
‣ на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);
‣ пошёл, пошла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; пошёл вон! madalk. käi minema!;
‣ с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); пошли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как пошло трясти kus nüüd hakkas raputama, и пошёл, и пошёл küll alles ~ kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama;
◊ пойти ~ идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema; пойти ~ идти на пользу kasuks tulema; пойти далеко (elus) kaugele jõudma; пойти ~ идти по стопам кого kelle jälgedes minema ~ astuma ~ käima; пойти ~ идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma; пойти по миру kerjakeppi kätte võtma; пойти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama); пойти ~ идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema; пойти ~ идти с молотка haamri alla minema; пошла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti; если (уж) на то пошло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on; всё пойдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast ~ kuradile
порезать 186 Г сов.
‣ что, чем sisse lõikama; порезать палец näppu lõikama, он порезал пятку стеклом ta astus kanna klaasi otsa katki, klaasikild lõikas ta kanna katki;
‣ кого madalk. (kõiki, paljusid) tapma ~ veristama ~ maha murdma;
‣ что, чего kõnek. (teatud hulka) lõikama; что, чего, без доп. (mõnda aega, vähesel määral) lõikama; порезать хлеба natuke leiba lahti lõikama
‣ что, чем sisse lõikama; порезать палец näppu lõikama, он порезал пятку стеклом ta astus kanna klaasi otsa katki, klaasikild lõikas ta kanna katki;
‣ кого madalk. (kõiki, paljusid) tapma ~ veristama ~ maha murdma;
‣ что, чего kõnek. (teatud hulka) lõikama; что, чего, без доп. (mõnda aega, vähesel määral) lõikama; порезать хлеба natuke leiba lahti lõikama
пригореть 231b Г сов. → несов. пригорать
‣ pisut kõrbema minema ~ põhja kõrbema; к чему kõnek. kinni ~ põhja külge hakkama, külge kõrbema ~ põlema; корка хлеба пригорела leivakoorik on kõrbenud, каша пригорела puder on põhja kõrbenud, молоко пригорело piimal on kõrbemaik;
‣ madalk. ära kõrbema (päikese v. kuiva tõttu); трава пригорела rohi on kõrbenud
‣ pisut kõrbema minema ~ põhja kõrbema; к чему kõnek. kinni ~ põhja külge hakkama, külge kõrbema ~ põlema; корка хлеба пригорела leivakoorik on kõrbenud, каша пригорела puder on põhja kõrbenud, молоко пригорело piimal on kõrbemaik;
‣ madalk. ära kõrbema (päikese v. kuiva tõttu); трава пригорела rohi on kõrbenud
проглотить 316a Г сов. → несов. проглатывать кого-что alla neelama (kõnek. ka ülek.); проглотить кусок хлеба leivatükki alla neelama, проглотить оскорбление solvangut alla neelama, проглотить конец фразы lause lõppu alla neelama;
◊ проглотить язык kõnek. keelt hammaste taga hoidma, suud pidama ~ lukus hoidma; язык проглотишь kõnek. keele viib alla (on väga maitsev); проглотить пилюлю kõnek. mõru pilli alla neelama; как ~ словно ~ будто аршин проглотил kõnek. nagu oleks küünarpuu ~ süllapuu alla neelanud
◊ проглотить язык kõnek. keelt hammaste taga hoidma, suud pidama ~ lukus hoidma; язык проглотишь kõnek. keele viib alla (on väga maitsev); проглотить пилюлю kõnek. mõru pilli alla neelama; как ~ словно ~ будто аршин проглотил kõnek. nagu oleks küünarpuu ~ süllapuu alla neelanud
резчик 18 С м. од.
‣ lõikaja; резчик стекла klaasilõikaja, резчик камня kivilõikaja, резчик хлеба leivalõikaja;
‣ nikerdaja, voolija; graveerija, uurendaja; резчик по янтарю merevaigunikerdaja, резчик шрифта trük. kirjagraveerija
‣ lõikaja; резчик стекла klaasilõikaja, резчик камня kivilõikaja, резчик хлеба leivalõikaja;
‣ nikerdaja, voolija; graveerija, uurendaja; резчик по янтарю merevaigunikerdaja, резчик шрифта trük. kirjagraveerija
решить 287a Г сов. → несов. решать
‣ что, с инф. otsustama; решить чью участь ~ судьбу kelle saatust otsustama, он решил остаться дома ta otsustas koju jääda, решили созвать съезд otsustati kongress kokku kutsuda;
‣ что lahendama; решить задачу ülesannet lahendama, решить вопрос küsimust lahendama, решить кроссворд ristsõnamõistatust lahendama;
‣ кого, чего madalk. ära võtma, ilma jätma; решить всех прав kõikidest õigustest ilma jätma, решить хлеба и жилья leivast ja eluasemest ilma jätma, söögi ja peavarjuta jätma;
‣ кого madalk. maha koksama ~ nottima, otsa peale tegema;
◊ решить ~ решать жизни кого madalk. kellele lõppu ~ otsa peale tegema, kellelt elu võtma; решено и подписано lõplikult otsustatud, otsus tehtud, käsi all
‣ что, с инф. otsustama; решить чью участь ~ судьбу kelle saatust otsustama, он решил остаться дома ta otsustas koju jääda, решили созвать съезд otsustati kongress kokku kutsuda;
‣ что lahendama; решить задачу ülesannet lahendama, решить вопрос küsimust lahendama, решить кроссворд ristsõnamõistatust lahendama;
‣ кого, чего madalk. ära võtma, ilma jätma; решить всех прав kõikidest õigustest ilma jätma, решить хлеба и жилья leivast ja eluasemest ilma jätma, söögi ja peavarjuta jätma;
‣ кого madalk. maha koksama ~ nottima, otsa peale tegema;
◊ решить ~ решать жизни кого madalk. kellele lõppu ~ otsa peale tegema, kellelt elu võtma; решено и подписано lõplikult otsustatud, otsus tehtud, käsi all
рост 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) kasvamine, (juurde)kasv, iibamine; tõus; рост растений taimede kasvamine, верхушечный рост ladva ~ tipu kasv, хлеба идут на рост vili kasvab jõudsasti, рост волос juuste kasvamine, juuksekasv, шить на рост kasvamise jagu suurema õmblema, рост посевной площади külvipinna laienemine, рост культурного уровня kultuuritaseme tõus, рост заработной платы palga tõus, рост народонаселения rahvastiku juurdekasv ~ iive, рост поголовья скота loomade arvu suurenemine;
‣ (без мн. ч.) kasv, pikkus; высокого роста человек pikk ~ pikka kasvu ~ pikakasvuline inimene, она мала ростом ta on väikest ~ lühikest kasvu, в рост человека inimesepikkune, во весь ~ в полный рост täies pikkuses, одного роста ühepikkused, ühte kasvu, построить по росту pikkuse järgi üles rivistama, он не вышел ростом kõnek. ta on pisikest kasvu, tal jääb pikkusest ~ pikkust vajaka, ta ei anna pikkuse poolest mõõtu välja, одежда ему по росту riided on talle parajad, рост шрифта trük. (trüki)kirjakõrgus;
‣ van. intress; отдавать деньги в рост raha intressi peale panema
‣ (без мн. ч.) kasvamine, (juurde)kasv, iibamine; tõus; рост растений taimede kasvamine, верхушечный рост ladva ~ tipu kasv, хлеба идут на рост vili kasvab jõudsasti, рост волос juuste kasvamine, juuksekasv, шить на рост kasvamise jagu suurema õmblema, рост посевной площади külvipinna laienemine, рост культурного уровня kultuuritaseme tõus, рост заработной платы palga tõus, рост народонаселения rahvastiku juurdekasv ~ iive, рост поголовья скота loomade arvu suurenemine;
‣ (без мн. ч.) kasv, pikkus; высокого роста человек pikk ~ pikka kasvu ~ pikakasvuline inimene, она мала ростом ta on väikest ~ lühikest kasvu, в рост человека inimesepikkune, во весь ~ в полный рост täies pikkuses, одного роста ühepikkused, ühte kasvu, построить по росту pikkuse järgi üles rivistama, он не вышел ростом kõnek. ta on pisikest kasvu, tal jääb pikkusest ~ pikkust vajaka, ta ei anna pikkuse poolest mõõtu välja, одежда ему по росту riided on talle parajad, рост шрифта trük. (trüki)kirjakõrgus;
‣ van. intress; отдавать деньги в рост raha intressi peale panema
своз 1 С м. неод. (без мн. ч.) (kokku-, kohale-, ära-, alla)vedamine, -vedu; своз материалов к месту стройки materjali kokkuvedu ehitusplatsile, своз хлеба с полей vilja äravedu põldudelt, на своз äravedamiseks, äraveoks
сдача 76 С ж. неод.
‣ (üle-, ära-, tagasi-, käest-, üürile)andmine; сдача дежурства valve ~ korrapidamise ~ valvekorra üleandmine, сдача хлеба государству vilja riigile andmine, сдача в плен vangiandmine, сдача крепости kindluse käestandmine ~ loovutamine, сдача квартиры внаём korteri väljaüürimine, сдача денег raha tagasiandmine, сдача должности ameti üleandmine;
‣ (kaartide vm.) väljajagamine, kättejagamine;
‣ tegemine, sooritamine; сдача экзаменов eksamite tegemine ~ sooritamine ~ õiendamine, сдача норм ГТО VTK-normide täitmine;
‣ tagasisaadav ~ tagasisaadud ~ tagasiantav ~ tagasiantud raha; сдача с рубля rublast tagasisaadud kopikad, получить сдачу raha tagasi saama, без сдачи paraja raha eest, paras raha, сдачи нет vahetusraha ei ole, pole tagasi anda;
‣ (välja-, kätte)jagatud kaardid;
◊ давать ~ дать сдачи кому kõnek. kellele vastu andma, mitte võlgu jääma, samaga tasuma ~ tagasi mõõtma, sama tagasi tegema
‣ (üle-, ära-, tagasi-, käest-, üürile)andmine; сдача дежурства valve ~ korrapidamise ~ valvekorra üleandmine, сдача хлеба государству vilja riigile andmine, сдача в плен vangiandmine, сдача крепости kindluse käestandmine ~ loovutamine, сдача квартиры внаём korteri väljaüürimine, сдача денег raha tagasiandmine, сдача должности ameti üleandmine;
‣ (kaartide vm.) väljajagamine, kättejagamine;
‣ tegemine, sooritamine; сдача экзаменов eksamite tegemine ~ sooritamine ~ õiendamine, сдача норм ГТО VTK-normide täitmine;
‣ tagasisaadav ~ tagasisaadud ~ tagasiantav ~ tagasiantud raha; сдача с рубля rublast tagasisaadud kopikad, получить сдачу raha tagasi saama, без сдачи paraja raha eest, paras raha, сдачи нет vahetusraha ei ole, pole tagasi anda;
‣ (välja-, kätte)jagatud kaardid;
◊ давать ~ дать сдачи кому kõnek. kellele vastu andma, mitte võlgu jääma, samaga tasuma ~ tagasi mõõtma, sama tagasi tegema
тоненький 122 П (кр. ф. тоненек, тоненька, тоненько, тоненьки) dem.
‣ peenike(ne) (ka ülek.); тоненький голос peenike hääl;
‣ õhuke(ne); тоненький слой õhuke kiht, тоненький ломтик хлеба õhuke leivaviil
‣ peenike(ne) (ka ülek.); тоненький голос peenike hääl;
‣ õhuke(ne); тоненький слой õhuke kiht, тоненький ломтик хлеба õhuke leivaviil
тонкий 122 П (кр. ф. тонок, тонка, тонко, тонки и тонки; сравн. ст. тоньше, превосх. ст. тончайший 124)
‣ peen(-), peenike(ne) (ka ülek.); тонкое сукно peenvillane riie, тонкая верёвка peenike nöör, тонкая ветка peenike oks, тонкая талия peenike ~ sale ~ kitsas piht, тонкая кишка anat. peensool, тонкие пальцы peened ~ peenikesed sõrmed, тонкие ноги peened ~ peenikesed jalad, тонкий голос peenike ~ kõrge hääl, тонкий аромат peen aroom ~ lõhn, тонкий вкус peen ~ rafineeritud maitse, тонкие черты лица peened näojooned, тонкая пища peen ~ hõrk toit, тонкий юмор peen huumor, тонкий намёк peen vihje, тонкая керамика peenkeraamika (nõud, kunstiesemed), тонкая работа peen ~ filigraanne töö, тонкий слух peen ~ terav ~ erk kuulmine, тонкий ум terav ~ vahe mõistus, hästi lõikav pea, тонкий наблюдатель terane vaatleja, тонкий психолог peen psühholoog, это дело тонкое kõnek. see on peen asi ~ peenike värk;
‣ õhuke, õhe; тонкая бумага õhuke paber, тонкий лёд õhuke jää, тонкие чулки õhukesed sukad, тонкая материя õhuke riie, тонкий ломтик хлеба õhuke leivaviil, тонкая тетрадь õhuke vihik;
‣ delikaatne, taktitundeline, peenetundeline; он чрезвычайно тонкий человек ta on ülidelikaatne inimene;
◊ кишка тонка у кого madalk. kes on ~ oli vilets vend, kelle hammas ei hakka ~ ei hakanud peale, kelle jõud ei kanna ~ ei kandnud välja
‣ peen(-), peenike(ne) (ka ülek.); тонкое сукно peenvillane riie, тонкая верёвка peenike nöör, тонкая ветка peenike oks, тонкая талия peenike ~ sale ~ kitsas piht, тонкая кишка anat. peensool, тонкие пальцы peened ~ peenikesed sõrmed, тонкие ноги peened ~ peenikesed jalad, тонкий голос peenike ~ kõrge hääl, тонкий аромат peen aroom ~ lõhn, тонкий вкус peen ~ rafineeritud maitse, тонкие черты лица peened näojooned, тонкая пища peen ~ hõrk toit, тонкий юмор peen huumor, тонкий намёк peen vihje, тонкая керамика peenkeraamika (nõud, kunstiesemed), тонкая работа peen ~ filigraanne töö, тонкий слух peen ~ terav ~ erk kuulmine, тонкий ум terav ~ vahe mõistus, hästi lõikav pea, тонкий наблюдатель terane vaatleja, тонкий психолог peen psühholoog, это дело тонкое kõnek. see on peen asi ~ peenike värk;
‣ õhuke, õhe; тонкая бумага õhuke paber, тонкий лёд õhuke jää, тонкие чулки õhukesed sukad, тонкая материя õhuke riie, тонкий ломтик хлеба õhuke leivaviil, тонкая тетрадь õhuke vihik;
‣ delikaatne, taktitundeline, peenetundeline; он чрезвычайно тонкий человек ta on ülidelikaatne inimene;
◊ кишка тонка у кого madalk. kes on ~ oli vilets vend, kelle hammas ei hakka ~ ei hakanud peale, kelle jõud ei kanna ~ ei kandnud välja
тощий 124 П (кр. ф. тощ, тоща, тоще, тощи)
‣ kuivetunud, kõhetunud, kuivetu, kõhetu, kõhn, kõhnuke (ka ülek.), kleenuke, lahja, kiitsakas; тощий человек kuivetu ~ kõhetu ~ kõhn inimene, тощий кошелёк ülek. kõhn rahakott, тощая шея kuivetu kael, тощая брошюра õhuke ~ kõhnuke brošüür;
‣ tühi(-); тощий желудок tühi kõht, тощая кишка anat. tühisool, принимать лекарство на тощий желудок ravimit enne sööki ~ tühja kõhu peale võtma;
‣ (без кр. ф.) lahja, kidur, räbal, vilets; тощая пища lahja ~ vilets ~ kehv toit, тощее молоко lahja ~ kooritud piim, тощая глина geol. lahja savi, тощий уголь mäend. lahja (kivi)süsi, тощий раствор ehit. lahja mört, тощая растительность kidur taimestik, тощий край kehv ~ kidur ~ vaene kant ~ maanurk, тощие хлеба vilets ~ kidur vili, тощий результат vilets ~ kehv ~ armetu tulemus, тощая борода hõre habe
‣ kuivetunud, kõhetunud, kuivetu, kõhetu, kõhn, kõhnuke (ka ülek.), kleenuke, lahja, kiitsakas; тощий человек kuivetu ~ kõhetu ~ kõhn inimene, тощий кошелёк ülek. kõhn rahakott, тощая шея kuivetu kael, тощая брошюра õhuke ~ kõhnuke brošüür;
‣ tühi(-); тощий желудок tühi kõht, тощая кишка anat. tühisool, принимать лекарство на тощий желудок ravimit enne sööki ~ tühja kõhu peale võtma;
‣ (без кр. ф.) lahja, kidur, räbal, vilets; тощая пища lahja ~ vilets ~ kehv toit, тощее молоко lahja ~ kooritud piim, тощая глина geol. lahja savi, тощий уголь mäend. lahja (kivi)süsi, тощий раствор ehit. lahja mört, тощая растительность kidur taimestik, тощий край kehv ~ kidur ~ vaene kant ~ maanurk, тощие хлеба vilets ~ kidur vili, тощий результат vilets ~ kehv ~ armetu tulemus, тощая борода hõre habe
транспорт 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) transport, veondus, veomajandus; vedu; liiklus; автомобильный транспорт (1) autotransport, autoveondus, autovedu, (2) autoliiklus, воздушный транспорт (1) õhutransport, lennutransport, lennuvedu, õhuvedu, (2) lennuliiklus, внутризаводской транспорт tehase ~ käitise sisetransport, tehasesisene ~ käitisesisene transport, городской транспорт linnatransport, linnaliiklus, гужевой транспорт rakendvedu, железнодорожный транспорт raudteetransport, raudteeliiklus, raudteeveondus, raudteevedu, водный транспорт veetransport, vetelvedu, вьючный транспорт kandevedu, sadulvedu, наземный транспорт pealmaatransport, подземный транспорт allmaatransport, пассажирский транспорт sõitjatevedu, reisijatevedu, пригородный транспорт linnalähiliiklus, санитарный транспорт haigete vedu, sanitaartransport, бесперебойный транспорт pidevad ~ häireteta veod, затраты на транспорт veokulud, часы интенсивного транспорта tipptund;
‣ sõiduk(id), veok(id), veovahend(id), liiklusvahend(id), transpordivahend(id); общественный транспорт ühissõidukid, автомобильный транспорт autod, застраховать транспорт sõidukit kindlustama, не переходите улицу перед приближающимся транспортом ärge ületage tänavat läheneva sõiduki ees;
‣ mer. veolaev; транспорт снабжения varustuslaev, караван транспортов veolaevade ~ transpordilaevade karavan, минный транспорт kõnek. miiniveolaev;
‣ (kauba)partii, saadetis; прибыл первый транспорт книг saabus esimene partii ~ saadetis raamatuid, большой транспорт хлеба suur saadetis vilja ~ viljasaadetis;
‣ (без мн. ч.) edasikandmine, edasitoimetamine; транспорт газов кровью gaaside edasikandmine ~ siirmine verega ~ vere kaudu
‣ (без мн. ч.) transport, veondus, veomajandus; vedu; liiklus; автомобильный транспорт (1) autotransport, autoveondus, autovedu, (2) autoliiklus, воздушный транспорт (1) õhutransport, lennutransport, lennuvedu, õhuvedu, (2) lennuliiklus, внутризаводской транспорт tehase ~ käitise sisetransport, tehasesisene ~ käitisesisene transport, городской транспорт linnatransport, linnaliiklus, гужевой транспорт rakendvedu, железнодорожный транспорт raudteetransport, raudteeliiklus, raudteeveondus, raudteevedu, водный транспорт veetransport, vetelvedu, вьючный транспорт kandevedu, sadulvedu, наземный транспорт pealmaatransport, подземный транспорт allmaatransport, пассажирский транспорт sõitjatevedu, reisijatevedu, пригородный транспорт linnalähiliiklus, санитарный транспорт haigete vedu, sanitaartransport, бесперебойный транспорт pidevad ~ häireteta veod, затраты на транспорт veokulud, часы интенсивного транспорта tipptund;
‣ sõiduk(id), veok(id), veovahend(id), liiklusvahend(id), transpordivahend(id); общественный транспорт ühissõidukid, автомобильный транспорт autod, застраховать транспорт sõidukit kindlustama, не переходите улицу перед приближающимся транспортом ärge ületage tänavat läheneva sõiduki ees;
‣ mer. veolaev; транспорт снабжения varustuslaev, караван транспортов veolaevade ~ transpordilaevade karavan, минный транспорт kõnek. miiniveolaev;
‣ (kauba)partii, saadetis; прибыл первый транспорт книг saabus esimene partii ~ saadetis raamatuid, большой транспорт хлеба suur saadetis vilja ~ viljasaadetis;
‣ (без мн. ч.) edasikandmine, edasitoimetamine; транспорт газов кровью gaaside edasikandmine ~ siirmine verega ~ vere kaudu
уборка 72 С ж. неод. (без мн. ч.) koristamine, koristus; уборка квартиры korteri koristamine ~ kraamimine, уборка камней kivikoristus, уборка урожая (vilja)lõikus, saagikoristus, уборка зерновых ~ хлеба viljalõikus, viljakoristus, teraviljakoristus, уборка сена heinategu, уборка картофеля kartulivõtmine
ущипнуть 337 Г сов. кого-что, за что, во что
‣ näpsama, näpistama; ущипнуть кого за руку kelle kätt näpistama;
‣ ülek. kõnek. torkama, salvama; ущипнуть кого за сердце kelle südamesse torkama;
‣ что kõnek. näksama, naksama, tükki mille küljest näpistama; ущипнуть хлеба leiba näksama; vrd. щипать
‣ näpsama, näpistama; ущипнуть кого за руку kelle kätt näpistama;
‣ ülek. kõnek. torkama, salvama; ущипнуть кого за сердце kelle südamesse torkama;
‣ что kõnek. näksama, naksama, tükki mille küljest näpistama; ущипнуть хлеба leiba näksama; vrd. щипать
хлеб 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) leib (toiduaine; ka ülek.); пшеничный хлеб nisuleib, чёрный ~ ржаной хлеб rukkileib, белый хлеб (vormi)sai, сыропёклый хлеб läbiküpsemata ~ nätske leib, свежий хлеб värske leib, чёрствый хлеб tahke ~ kõva leib, кусок хлеба (1) leivatükk, tükk leiba, (2) ülek. kõnek. leivatükk, leivakannikas, ломоть хлеба leivaviil, есть один хлеб paljast ~ kuiva ~ ainult leiba sööma, мазать ~ намазать хлеб чем mida leivale peale määrima, добывать хлеб ihutoidust ~ peatoidust hankima, зарабатывать на хлеб leivaraha ~ leiba teenima, верный хлеб ülek. kindel leib ~ teenistus, лёгкий хлеб ülek. kerge leib ~ teenistus;
‣ (мн. ч. хлебы) leivapäts, leib; круглый хлеб ümmargune leib, формовой хлеб vormileib, подовый хлеб põrandaleib, ставить ~ сажать хлебы в печь leiba ~ leibu ahju panema;
‣ (без мн. ч.) (tera)vili, viljaterad; заготовка хлеба viljavarumine, сеять хлеб vilja külvama;
‣ (мн. ч. хлеба, 4) teravili, teraviljad; полёгшие хлеба lamandunud vili, lamavili, яровые хлеба suvivili, tõuvili, озимые хлеба talivili, хлеб ещё на корню vili on lõikamata, уборка хлебов viljalõikus, урожай хлебов teraviljasaak;
◊ отнимать ~ отбивать кусок хлеба у кого kellelt leivakannikat ära võtma; хлеб да соль, хлеб и соль jätku leiba ~ leivale; с хлеба на квас перебиваться kõnek. vett ja leiba sööma, peost suhu elama; хлебом не корми кого kõnek. kas või ilma söömata, söömatagi (millestki innustumise puhul), saaks vaid mida teha; и то хлеб kõnek.hea seegi; хлеб насущный (meie) igapäevane leib, peatoidus, ihutoidus; быть на хлебах (1) чьих kelle leival ~ toita olema, kelle leiba sööma, (2) у кого van. kelle kosti peal olema
‣ (без мн. ч.) leib (toiduaine; ka ülek.); пшеничный хлеб nisuleib, чёрный ~ ржаной хлеб rukkileib, белый хлеб (vormi)sai, сыропёклый хлеб läbiküpsemata ~ nätske leib, свежий хлеб värske leib, чёрствый хлеб tahke ~ kõva leib, кусок хлеба (1) leivatükk, tükk leiba, (2) ülek. kõnek. leivatükk, leivakannikas, ломоть хлеба leivaviil, есть один хлеб paljast ~ kuiva ~ ainult leiba sööma, мазать ~ намазать хлеб чем mida leivale peale määrima, добывать хлеб ihutoidust ~ peatoidust hankima, зарабатывать на хлеб leivaraha ~ leiba teenima, верный хлеб ülek. kindel leib ~ teenistus, лёгкий хлеб ülek. kerge leib ~ teenistus;
‣ (мн. ч. хлебы) leivapäts, leib; круглый хлеб ümmargune leib, формовой хлеб vormileib, подовый хлеб põrandaleib, ставить ~ сажать хлебы в печь leiba ~ leibu ahju panema;
‣ (без мн. ч.) (tera)vili, viljaterad; заготовка хлеба viljavarumine, сеять хлеб vilja külvama;
‣ (мн. ч. хлеба, 4) teravili, teraviljad; полёгшие хлеба lamandunud vili, lamavili, яровые хлеба suvivili, tõuvili, озимые хлеба talivili, хлеб ещё на корню vili on lõikamata, уборка хлебов viljalõikus, урожай хлебов teraviljasaak;
◊ отнимать ~ отбивать кусок хлеба у кого kellelt leivakannikat ära võtma; хлеб да соль, хлеб и соль jätku leiba ~ leivale; с хлеба на квас перебиваться kõnek. vett ja leiba sööma, peost suhu elama; хлебом не корми кого kõnek. kas või ilma söömata, söömatagi (millestki innustumise puhul), saaks vaid mida teha; и то хлеб kõnek.hea seegi; хлеб насущный (meie) igapäevane leib, peatoidus, ihutoidus; быть на хлебах (1) чьих kelle leival ~ toita olema, kelle leiba sööma, (2) у кого van. kelle kosti peal olema
чёрствость 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ kõvadus, tahkus, kuivus; чёрствость хлеба leiva kõvadus ~ tahkus;
‣ ülek. kalkus, kaledus, südametus, tundetus, tuimus; чёрствость души hingetuimus
‣ kõvadus, tahkus, kuivus; чёрствость хлеба leiva kõvadus ~ tahkus;
‣ ülek. kalkus, kaledus, südametus, tundetus, tuimus; чёрствость души hingetuimus
