[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit
превратить 296a Г сов. → несов. превращать кого-что, в кого-что muutma, muundama; превратить воду в пар vett aurustama, превратить пустыню в сад kõrbet (õitsvaks) aiaks muutma, превратить дробь в целое число murdu täisarvuks muundama, превратить дело в шутку asja naljaks pöörama
прокоптеть 234 Г сов. madalk.
‣ nõe ~ tahmaga kattuma, suitsust ~ suitsuga läbi imbuma;
‣ ülek. konutama, hallitama, kopitama; прокоптеть целое лето в глуши kogu suve kolkas kopitama;
‣ над чем ülek. kõnek. (teatud aeg v. ajani) pusima mille kallal; прокоптеть над задачей ülesande kallal pusima
‣ nõe ~ tahmaga kattuma, suitsust ~ suitsuga läbi imbuma;
‣ ülek. konutama, hallitama, kopitama; прокоптеть целое лето в глуши kogu suve kolkas kopitama;
‣ над чем ülek. kõnek. (teatud aeg v. ajani) pusima mille kallal; прокоптеть над задачей ülesande kallal pusima
пропастись 364 Г сов. (teatud aeg v. ajani) karjamaal sööma ~ karjas ~ karjamaal olema; овцы целое лето пропаслись в горах lambad olid kogu suve mägikarjamaal
разделить 308 Г сов. → несов. разделять
‣ кого-что, с кем, на что, чем, между кем-чем jagama (ka mat.), jaotama; разделить целое на части tervikut osadeks jagama, разделить радость с другом sõbraga (oma) rõõmu jagama, разделить пополам pooleks jagama, разделить по справедливости õiglaselt jaotama, разделить четыре на два nelja kahega ~ kaheks jagama, разделить без остатка mat. jäägita jagama;
‣ кого-что eraldama, lahutama, lahku viima, separeerima; разделить понятия mõisteid eraldama ~ lahutama, их разделила война sõda viis nad lahku, толпа разделила их rahvahulk lahutas nad; vrd. делить
‣ кого-что, с кем, на что, чем, между кем-чем jagama (ka mat.), jaotama; разделить целое на части tervikut osadeks jagama, разделить радость с другом sõbraga (oma) rõõmu jagama, разделить пополам pooleks jagama, разделить по справедливости õiglaselt jaotama, разделить четыре на два nelja kahega ~ kaheks jagama, разделить без остатка mat. jäägita jagama;
‣ кого-что eraldama, lahutama, lahku viima, separeerima; разделить понятия mõisteid eraldama ~ lahutama, их разделила война sõda viis nad lahku, толпа разделила их rahvahulk lahutas nad; vrd. делить
свести 367 Г сов. → несов. сводить II
‣ кого-что, на что, с чего, к чему alla ~ ära ~ kõrvale viima ~ juhtima ~ talutama; свести ребёнка с лестницы last trepist alla aitama, свести разговор на что juttu millele viima, свести всё к шутке kõike naljaks pöörama;
‣ (без несов.) кого-что, куда kuhu viima; свести ребёнка к врачу last arsti juurde viima;
‣ что välja ~ maha võtma, eemaldama, ärastama; свести пятно plekki välja võtma, свести загар päevitust maha võtma, свести веснушки tedretähti pleegitama, свести лес metsa maha võtma;
‣ кого-что, с кем kokku viima, ühendama, liitma; свести мост sillapooli kokku viima ~ ühendama, свести арку võlvi ~ kaart kokku viima, свести брови kulmu kortsutama, kulmu kortsu ~ kipra tõmbama, их свела судьба saatus viis nad kokku, свести дружбу kõnek. sõprust sõlmima;
‣ что, во что koondama, ühendama; свести в одно целое üheks tervikuks ühendama;
‣ кого-что, до чего, на что, к чему milleni viima; свести расходы к минимуму kulutusi miinimumi(ni) viima, свести расход с приходом kulusid ja tulusid ots otsaga kokku viima, свести к ничьей viiki mängima ~ viima;
‣ что, на что kõnek. üle kandma; свести рисунок на кальку mustrit kalkale üle kandma;
‣ что kokku ~ viltu ~ könksu ~ kõveraks kiskuma, könksuma, kootama; ногу свело jalg kiskus krampi;
◊ свести ~ сводить концы с концами (1) otsi kokku viima; (2) ots otsaga kokku saama ~ välja tulema; свести ~ сводить с ума кого kõnek. (1) keda hulluks ajama ~ tegema, (2) kelle pead segi ajama, hullutama; свести ~ сводить счёты с кем kellega arveid õiendama; свести ~ сводить в могилу кого kõnek. hauda ajama keda; свести ~ сводить на нет ~ к нулю что, чем nulliks tegema, tühja viima
‣ кого-что, на что, с чего, к чему alla ~ ära ~ kõrvale viima ~ juhtima ~ talutama; свести ребёнка с лестницы last trepist alla aitama, свести разговор на что juttu millele viima, свести всё к шутке kõike naljaks pöörama;
‣ (без несов.) кого-что, куда kuhu viima; свести ребёнка к врачу last arsti juurde viima;
‣ что välja ~ maha võtma, eemaldama, ärastama; свести пятно plekki välja võtma, свести загар päevitust maha võtma, свести веснушки tedretähti pleegitama, свести лес metsa maha võtma;
‣ кого-что, с кем kokku viima, ühendama, liitma; свести мост sillapooli kokku viima ~ ühendama, свести арку võlvi ~ kaart kokku viima, свести брови kulmu kortsutama, kulmu kortsu ~ kipra tõmbama, их свела судьба saatus viis nad kokku, свести дружбу kõnek. sõprust sõlmima;
‣ что, во что koondama, ühendama; свести в одно целое üheks tervikuks ühendama;
‣ кого-что, до чего, на что, к чему milleni viima; свести расходы к минимуму kulutusi miinimumi(ni) viima, свести расход с приходом kulusid ja tulusid ots otsaga kokku viima, свести к ничьей viiki mängima ~ viima;
‣ что, на что kõnek. üle kandma; свести рисунок на кальку mustrit kalkale üle kandma;
‣ что kokku ~ viltu ~ könksu ~ kõveraks kiskuma, könksuma, kootama; ногу свело jalg kiskus krampi;
◊ свести ~ сводить концы с концами (1) otsi kokku viima; (2) ots otsaga kokku saama ~ välja tulema; свести ~ сводить с ума кого kõnek. (1) keda hulluks ajama ~ tegema, (2) kelle pead segi ajama, hullutama; свести ~ сводить счёты с кем kellega arveid õiendama; свести ~ сводить в могилу кого kõnek. hauda ajama keda; свести ~ сводить на нет ~ к нулю что, чем nulliks tegema, tühja viima
смешаться 165 Г сов. → несов. смешиваться
‣ с кем-чем, во что segunema, segi minema; ülek. kokku ~ ühte sulama; мысли смешались mõtted läksid segi ~ sassi, смешаться в одно целое ühte sulama, смешаться с толпой rahvahulgaga segunema ~ ühte sulama;
‣ (без несов.) kõnek. segadusse sattuma, hämmelduma
‣ с кем-чем, во что segunema, segi minema; ülek. kokku ~ ühte sulama; мысли смешались mõtted läksid segi ~ sassi, смешаться в одно целое ühte sulama, смешаться с толпой rahvahulgaga segunema ~ ühte sulama;
‣ (без несов.) kõnek. segadusse sattuma, hämmelduma
составить 278a Г сов. → несов. составлять что
‣ koostama, kokku panema ~ seadma, moodustama; составить план plaani koostama ~ tegema, plaanistama, составить учебник õpikut koostama ~ kirjutama, составить рукопись käsikirja koostama, составить уравнение võrrandit koostama, составить смету eelarvestama, eelarvet koostama ~ tegema, составить поезд rongi koostama, составить расписание уроков tunniplaani kokku seadma ~ tegema, составить правительство valitsust moodustama, составить целое tervikut moodustama, составить предложение lauset moodustama ~ sõnastama, lausestama, составить хор koori asutama ~ looma, составить компанию кому kõnek. kellele seltsi pakkuma ~ seltsiks olema;
‣ kõrvuti ~ ühte kohta ~ kokku ~ ühte panema; составить два стола kahte lauda kokku lükkama, составить винтовки в козлы (vint)püsse hakki panema;
‣ soetama, muretsema, kokku korjama, koguma; составить библиотеку raamatukogu soetama, составить коллекцию марок margikogu soetama, составить капитал kapitali soetama ~ koguma;
‣ tegema, sõlmima; составить завещание testamenti tegema, составить договор lepingut koostama;
‣ tekitama, kujundama, looma; составить мнение arvamust tekitama ~ looma, составить представление kujutlust looma, ettekujutust andma, составить прецедент pretsedenti looma, составить гордость uhkuseks olema, составить радость rõõmu(allika)ks olema, составить чьё счастье kelle (kogu) õnn olema, это не составит препятствия see ei takista mida, see ei ole millele takistuseks, это не составит большого труда see pole kuigi tülikas ~ raske, see ei tee suurt tüli ~ ei tekita raskust;
‣ (kogus, hulk) olema, (määra, kvantumit) hõlmama, koosnema; расходы составят сто рублей kulud on ~ teevad välja sada rubla, kuludeks läheb sada rubla, собрание сочинений составило десять томов teostekogu on ~ sai kümneköiteline;
‣ с чего на что mille pealt alla ~ maha tõstma, ülalt alla ~ maha panema;
◊ составить ~ составлять выгодную ~ хорошую партию kõnek. head partiid tegema
‣ koostama, kokku panema ~ seadma, moodustama; составить план plaani koostama ~ tegema, plaanistama, составить учебник õpikut koostama ~ kirjutama, составить рукопись käsikirja koostama, составить уравнение võrrandit koostama, составить смету eelarvestama, eelarvet koostama ~ tegema, составить поезд rongi koostama, составить расписание уроков tunniplaani kokku seadma ~ tegema, составить правительство valitsust moodustama, составить целое tervikut moodustama, составить предложение lauset moodustama ~ sõnastama, lausestama, составить хор koori asutama ~ looma, составить компанию кому kõnek. kellele seltsi pakkuma ~ seltsiks olema;
‣ kõrvuti ~ ühte kohta ~ kokku ~ ühte panema; составить два стола kahte lauda kokku lükkama, составить винтовки в козлы (vint)püsse hakki panema;
‣ soetama, muretsema, kokku korjama, koguma; составить библиотеку raamatukogu soetama, составить коллекцию марок margikogu soetama, составить капитал kapitali soetama ~ koguma;
‣ tegema, sõlmima; составить завещание testamenti tegema, составить договор lepingut koostama;
‣ tekitama, kujundama, looma; составить мнение arvamust tekitama ~ looma, составить представление kujutlust looma, ettekujutust andma, составить прецедент pretsedenti looma, составить гордость uhkuseks olema, составить радость rõõmu(allika)ks olema, составить чьё счастье kelle (kogu) õnn olema, это не составит препятствия see ei takista mida, see ei ole millele takistuseks, это не составит большого труда see pole kuigi tülikas ~ raske, see ei tee suurt tüli ~ ei tekita raskust;
‣ (kogus, hulk) olema, (määra, kvantumit) hõlmama, koosnema; расходы составят сто рублей kulud on ~ teevad välja sada rubla, kuludeks läheb sada rubla, собрание сочинений составило десять томов teostekogu on ~ sai kümneköiteline;
‣ с чего на что mille pealt alla ~ maha tõstma, ülalt alla ~ maha panema;
◊ составить ~ составлять выгодную ~ хорошую партию kõnek. head partiid tegema
таскать 165a Г несов.
‣ кого-что, чем, за что kandma, tassima, tirima, sikutama, vedima, lohistama; таскать мешки kotte tassima ~ tirima, таскать воду вёдрами ämbritega vett kandma ~ tassima, таскать на руках süles kandma ~ tassima, таскать с собой kõnek. endaga kaasas kandma ~ tassima, таскать на буксире puksiiris vedama, таскать за руку kõnek. kättpidi ~ käest tirima, таскать за уши kõnek. kõrvu tuliseks tegema, kõrvust sikutama, таскать за волосы kõnek. tutistama, karvustama;
‣ кого-что, из чего välja tõmbama ~ tirima; таскать гвозди из стены naelu seina seest välja tirima;
‣ что kõnek. (kaua, pidevalt) kandma (rõiva kohta); trööpama; таскать целое лето одно платье kogu suve ühtsama kleiti trööpama;
‣ кого-что kõnek. tõmbama, näppama, pihta panema;
◊ таскать каштаны из огня для кого kelle jaoks kastaneid tulest välja tooma; еле ~ едва ~ насилу ноги таскать kõnek. (häda)vaevu ~ (häda)vaevalt jalgu järel ~ taga vedama ~ lohistama
‣ кого-что, чем, за что kandma, tassima, tirima, sikutama, vedima, lohistama; таскать мешки kotte tassima ~ tirima, таскать воду вёдрами ämbritega vett kandma ~ tassima, таскать на руках süles kandma ~ tassima, таскать с собой kõnek. endaga kaasas kandma ~ tassima, таскать на буксире puksiiris vedama, таскать за руку kõnek. kättpidi ~ käest tirima, таскать за уши kõnek. kõrvu tuliseks tegema, kõrvust sikutama, таскать за волосы kõnek. tutistama, karvustama;
‣ кого-что, из чего välja tõmbama ~ tirima; таскать гвозди из стены naelu seina seest välja tirima;
‣ что kõnek. (kaua, pidevalt) kandma (rõiva kohta); trööpama; таскать целое лето одно платье kogu suve ühtsama kleiti trööpama;
‣ кого-что kõnek. tõmbama, näppama, pihta panema;
◊ таскать каштаны из огня для кого kelle jaoks kastaneid tulest välja tooma; еле ~ едва ~ насилу ноги таскать kõnek. (häda)vaevu ~ (häda)vaevalt jalgu järel ~ taga vedama ~ lohistama
хозяйство 94 С с. неод.
‣ majandus; народное хозяйство rahvamajandus, плановое хозяйство plaanimajandus, городское хозяйство linnamajandus, коммунальное хозяйство kommunaalmajandus, жилищное хозяйство elamumajandus, путевое хозяйство raudt. teemajandus, военное хозяйство sõjamajandus, сельское хозяйство põllumajandus, водное хозяйство veemajandus, натуральное хозяйство naturaalmajandus, войсковое хозяйство sõj. väeüksusemajandus, складское хозяйство laondus, laomajandus, финансовое хозяйство finantsmajandus, rahandus, ремонтное хозяйство remondindus;
‣ majapidamine; majand; домашнее хозяйство kodumajapidamine, личное хозяйство isiklik majapidamine, isiklik majand, общественное хозяйство ühismajapidamine, ühismajand, частное хозяйство eramajapidamine, eramajand, мелкое хозяйство väikemajapidamine, väikemajand, единоличное хозяйство üksikmajapidamine, üksiktalupidamine, üksiktalu(nd), помещичье хозяйство (1) mõisamajandus, (2) mõis, mõisamajapidamine, крестьянское хозяйство (1) talumajandus, (2) talund, talumajapidamine, мелкокрестьянское хозяйство väiketalund, подсобное хозяйство abimajapidamine, abimajand, учебное хозяйство õppemajand, животноводческое хозяйство loomakasvatusmajand, охотничье хозяйство (1) jahimajandus, (2) jahimajand, рыбное хозяйство (1) kalamajandus, (2) kalamajand, лесное хозяйство (1) metsamajandus, (2) metsamajand, автомобильное хозяйство (1) autondus, (2) automajand, вести хозяйство, заниматься хозяйством majapidamisega tegelema, majapidamist juhtima, maja pidama, обзавестись хозяйством majapidamist soetama;
‣ tootmistarbed; хозяйство колхоза kolhoosi tootmistarbed;
‣ kõnek. asjad, kraam, krempel, pudi-padi; в сумке целое хозяйство käekotis on terve majapidamine ~ kogu pudi-padi, käekott on kõikvõimalikku kraami täis
‣ majandus; народное хозяйство rahvamajandus, плановое хозяйство plaanimajandus, городское хозяйство linnamajandus, коммунальное хозяйство kommunaalmajandus, жилищное хозяйство elamumajandus, путевое хозяйство raudt. teemajandus, военное хозяйство sõjamajandus, сельское хозяйство põllumajandus, водное хозяйство veemajandus, натуральное хозяйство naturaalmajandus, войсковое хозяйство sõj. väeüksusemajandus, складское хозяйство laondus, laomajandus, финансовое хозяйство finantsmajandus, rahandus, ремонтное хозяйство remondindus;
‣ majapidamine; majand; домашнее хозяйство kodumajapidamine, личное хозяйство isiklik majapidamine, isiklik majand, общественное хозяйство ühismajapidamine, ühismajand, частное хозяйство eramajapidamine, eramajand, мелкое хозяйство väikemajapidamine, väikemajand, единоличное хозяйство üksikmajapidamine, üksiktalupidamine, üksiktalu(nd), помещичье хозяйство (1) mõisamajandus, (2) mõis, mõisamajapidamine, крестьянское хозяйство (1) talumajandus, (2) talund, talumajapidamine, мелкокрестьянское хозяйство väiketalund, подсобное хозяйство abimajapidamine, abimajand, учебное хозяйство õppemajand, животноводческое хозяйство loomakasvatusmajand, охотничье хозяйство (1) jahimajandus, (2) jahimajand, рыбное хозяйство (1) kalamajandus, (2) kalamajand, лесное хозяйство (1) metsamajandus, (2) metsamajand, автомобильное хозяйство (1) autondus, (2) automajand, вести хозяйство, заниматься хозяйством majapidamisega tegelema, majapidamist juhtima, maja pidama, обзавестись хозяйством majapidamist soetama;
‣ tootmistarbed; хозяйство колхоза kolhoosi tootmistarbed;
‣ kõnek. asjad, kraam, krempel, pudi-padi; в сумке целое хозяйство käekotis on terve majapidamine ~ kogu pudi-padi, käekott on kõikvõimalikku kraami täis
целый 119 П
‣ terve, kogu, kõik; ждать целый час terve tunni ~ tervelt tund aega ootama, я выпил целый стакан воды jõin (terve) klaasitäie vett, мы набрали целую корзину грибов korjasime terve korvitäie seeni, целую ночь шёл дождь kogu öö ~ öö otsa sadas vihma, я не видел тебя целую вечность ma pole sind terve igaviku näinud, намело целые горы снегу terved ~ suured lumehanged ~ lumemäed on ~ oli kokku tuisanud, по целым дням и ночам ööd kui päevad läbi, целый короб новостей kõnek. terve seljatäis ~ kuhjaga uudiseid, целых восемь лет tervelt kaheksa aastat, в целом мире kogu ~ terves maailmas, целыми днями, по целым дням päevade kaupa ~ viisi, päevad läbi, целый ряд вопросов terve hulk küsimusi;
‣ (кр. ф. цел, цела, цело, целы) terve, vigastamata, puutumata; все вещи целы kõik asjad on terved, он цел и невредим ta on elus ja (täiesti) terve, уходи, пока цел kao, kuni kondid koos, tee et minema saad, kuni nahk on terve ~ enne kui kere peale saad ~ kuni pole kere peale saanud, katsu et terve nahaga minema saad;
‣ terve, tervik-, terviklik, totaal-, totaalne, täis-; это целое богатство see on terve varandus, целое число mat. täisarv;
‣ kõnek. lausa, päris, terve, täielik, tõeline; целое несчастье lausa ~ päris õnnetus, päris ~ igavene häda, это целая история see on pikk lugu ~ terve ooper, целое событие lausa sündmus;
‣ П → С целое с. неод. tervik; единое целое ühtne tervik, в целом tervikuna, в общем и целом üldiselt, üldkokkuvõttes, составлять одно целое ühtset tervikut moodustama;
‣ П → С целое с. неод. mat. täisarv, terve; разделить дробь на целое murdu täisarvuga jagama, две целых одна седьмая kaks tervet üks seitsmendik, kaks ja üks seitsmendik
‣ terve, kogu, kõik; ждать целый час terve tunni ~ tervelt tund aega ootama, я выпил целый стакан воды jõin (terve) klaasitäie vett, мы набрали целую корзину грибов korjasime terve korvitäie seeni, целую ночь шёл дождь kogu öö ~ öö otsa sadas vihma, я не видел тебя целую вечность ma pole sind terve igaviku näinud, намело целые горы снегу terved ~ suured lumehanged ~ lumemäed on ~ oli kokku tuisanud, по целым дням и ночам ööd kui päevad läbi, целый короб новостей kõnek. terve seljatäis ~ kuhjaga uudiseid, целых восемь лет tervelt kaheksa aastat, в целом мире kogu ~ terves maailmas, целыми днями, по целым дням päevade kaupa ~ viisi, päevad läbi, целый ряд вопросов terve hulk küsimusi;
‣ (кр. ф. цел, цела, цело, целы) terve, vigastamata, puutumata; все вещи целы kõik asjad on terved, он цел и невредим ta on elus ja (täiesti) terve, уходи, пока цел kao, kuni kondid koos, tee et minema saad, kuni nahk on terve ~ enne kui kere peale saad ~ kuni pole kere peale saanud, katsu et terve nahaga minema saad;
‣ terve, tervik-, terviklik, totaal-, totaalne, täis-; это целое богатство see on terve varandus, целое число mat. täisarv;
‣ kõnek. lausa, päris, terve, täielik, tõeline; целое несчастье lausa ~ päris õnnetus, päris ~ igavene häda, это целая история see on pikk lugu ~ terve ooper, целое событие lausa sündmus;
‣ П → С целое с. неод. tervik; единое целое ühtne tervik, в целом tervikuna, в общем и целом üldiselt, üldkokkuvõttes, составлять одно целое ühtset tervikut moodustama;
‣ П → С целое с. неод. mat. täisarv, terve; разделить дробь на целое murdu täisarvuga jagama, две целых одна седьмая kaks tervet üks seitsmendik, kaks ja üks seitsmendik
число 100 С с. неод.
‣ arv (ka mat.), number; абсолютное число absoluutarv, относительное число suhtarv, положительное число positiivne arv, отрицательное число negatiivne arv, приближённое число ligikaudne arv, массовое число massiarv, октановое число oktaaniarv (bensiinil), действительное ~ вещественное число reaalarv, двоичное число kahendarv, binaararv, мнимое число imaginaararv, нечётное число paaritu arv, чётное число paarisarv, несоизмеримые числа ühismõõduta arvud, простое число algarv, целое число täisarv, дробное число murdarv, число оборотов (1) pöörete arv, (2) pöörlemiskiirus, атомное число füüs., keem. aatomnumber, единственное число lgv. ainsus, singular, множественное число lgv. mitmus, pluural, двойственное число lgv. duaal, kaksus;
‣ kuupäev; какое сегодня число? mitmes (kuupäev) täna on?, пятого числа viiendal (kuupäeval), в первых числах мая mai(kuu) esimestel päevadel;
‣ hulk; большое число людей suur hulk inimesi, в большом числе suurel hulgal, без числа arvutu ~ määratu hulk, отряд числом в двадцать человек kahekümnemeheline ~ kahekümneline salk, относить кого к числу своих друзей keda oma sõprade hulka arvama, быть в числе присутствующих kohalolijate ~ kohalviibijate ~ kohalviibivate hulgas olema, malnitsema, в том числе sealhulgas;
◊ числа нет ~ несть числа кому-чему arvutul hulgal, millel pole otsa ega äärt; по первое число попадёт ~ достанется кому kõnek. kes saab nii et kõliseb ~ laksub, kes saab nii, et ei mäleta, kui vana ta on; задним числом takkajärele, tagantjärele
‣ arv (ka mat.), number; абсолютное число absoluutarv, относительное число suhtarv, положительное число positiivne arv, отрицательное число negatiivne arv, приближённое число ligikaudne arv, массовое число massiarv, октановое число oktaaniarv (bensiinil), действительное ~ вещественное число reaalarv, двоичное число kahendarv, binaararv, мнимое число imaginaararv, нечётное число paaritu arv, чётное число paarisarv, несоизмеримые числа ühismõõduta arvud, простое число algarv, целое число täisarv, дробное число murdarv, число оборотов (1) pöörete arv, (2) pöörlemiskiirus, атомное число füüs., keem. aatomnumber, единственное число lgv. ainsus, singular, множественное число lgv. mitmus, pluural, двойственное число lgv. duaal, kaksus;
‣ kuupäev; какое сегодня число? mitmes (kuupäev) täna on?, пятого числа viiendal (kuupäeval), в первых числах мая mai(kuu) esimestel päevadel;
‣ hulk; большое число людей suur hulk inimesi, в большом числе suurel hulgal, без числа arvutu ~ määratu hulk, отряд числом в двадцать человек kahekümnemeheline ~ kahekümneline salk, относить кого к числу своих друзей keda oma sõprade hulka arvama, быть в числе присутствующих kohalolijate ~ kohalviibijate ~ kohalviibivate hulgas olema, malnitsema, в том числе sealhulgas;
◊ числа нет ~ несть числа кому-чему arvutul hulgal, millel pole otsa ega äärt; по первое число попадёт ~ достанется кому kõnek. kes saab nii et kõliseb ~ laksub, kes saab nii, et ei mäleta, kui vana ta on; задним числом takkajärele, tagantjärele
шестидесятилетие 115 С с. неод.
‣ kuuskümmend aastat, kuus aastakümmet; он проработал целое шестидесятилетие ta on kuuskümmend aastat ~ kuus aastakümmet tööd teinud;
‣ kuuekümnes aastapäev ~ sünnipäev; шестидесятилетие со дня смерти писателя kirjaniku kuuekümnes surma-aastapäev, праздновать чьё шестидесятилетие kelle kuuekümnendat sünnipäeva tähistama ~ pidama
‣ kuuskümmend aastat, kuus aastakümmet; он проработал целое шестидесятилетие ta on kuuskümmend aastat ~ kuus aastakümmet tööd teinud;
‣ kuuekümnes aastapäev ~ sünnipäev; шестидесятилетие со дня смерти писателя kirjaniku kuuekümnes surma-aastapäev, праздновать чьё шестидесятилетие kelle kuuekümnendat sünnipäeva tähistama ~ pidama
