[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
будь I повел. накл. Г быть ole; будь на месте ровно в шесть ole täpselt kell kuus kohal, будь добр(а) ole hea, будьте добры olge hea, olge head, будьте здоровы (1) olge terve(d), jääge terveks, (2) terviseks, будьте так любезны olge nii kena(d) ~ lahke(d), будь что будет saagu mis saab, tulgu mis tuleb
выплетать 169a Г несов. → сов. выплести
‣ что, из чего (põimingust) välja harutama; выплетать ленту из косы patsist paela välja harutama;
‣ что punuma, punumise teel valmistama; старик выплетал корзины vanamees punus korve
‣ что, из чего (põimingust) välja harutama; выплетать ленту из косы patsist paela välja harutama;
‣ что punuma, punumise teel valmistama; старик выплетал корзины vanamees punus korve
застрять 267 Г сов. → несов. застревать в чём kinni ~ takerduma ~ toppama jääma; ülek. kõnek. kauaks jääma kuhu; машина застряла в пути auto jäi teel toppama ~ kinni, кость застряла в горле kont jäi kurku kinni, он застрял в городе на целый месяц ta jäi linna terveks kuuks pidama, он застрял в гостях ta ei saanud külast tulema
зиждиться 270 (употр. только в 3 л. наст. вр. и в прош. вр.) Г несов. на чём liter. põhinema, rajanema millel, tuginema millele; брак зиждется на любви и уважении друг к другу abielu põhineb vastastikusel armastusel ja austusel
карта 51 С ж. неод. kaart; географическая карта maakaart, geograafiakaart, путевая карта teedekaart, авиационная карта aviokaart, карта полушарий ~ мира poolkerade kaart, звёздная карта astr. tähekaart, нанести на карту kaardistama, kaardile kandma, игральные карты mängukaardid, играть в карты kaarte mängima, сдавать карты kaarte jagama, тасовать карты kaarte segama, резаться в карты madalk. kaarte taguma, гадать на картах kaarte (välja) panema, колода карт kaardipakk, сесть за карты kaarte mängima hakkama;
◊ (его) карта бита kõnek. tema laul on lauldud; раскрывать ~ раскрыть свои карты перед кем kellele oma kaarte avama, kelle ees oma kaarte lauale panema; путать ~ спутать ~ мешать ~ смешать карты кому, чьи kelle plaane segi ~ sassi ~ nurja ajama; ставить ~ поставить на карту что mida mängu ~ kaalule ~ (ühele) kaardile panema; (ему) и карты в руки (ta) ongi see õige mees mille jaoks, kes veel, kui mitte tema
◊ (его) карта бита kõnek. tema laul on lauldud; раскрывать ~ раскрыть свои карты перед кем kellele oma kaarte avama, kelle ees oma kaarte lauale panema; путать ~ спутать ~ мешать ~ смешать карты кому, чьи kelle plaane segi ~ sassi ~ nurja ajama; ставить ~ поставить на карту что mida mängu ~ kaalule ~ (ühele) kaardile panema; (ему) и карты в руки (ta) ongi see õige mees mille jaoks, kes veel, kui mitte tema
сесть 353 Г сов. → несов. садиться
‣ во что, за что, на что, куда, с инф. istuma (ka ülek.); сесть в автобус bussi astuma ~ sisenema, bussi peale minema, сесть за стол lauda ~ laua taha istuma, сесть у окна akna juurde istuma, сесть к окну akna alla istuma, сесть за работу tööd käsile võtma, сесть за чтение end lugema sättima, сесть за рояль klaveri taha istuma, сесть пообедать lõunalauda istuma, сесть отдохнуть istuma, et puhata, puhkama istuma, сесть на мель (1) madalikule ~ karile jooksma, (2) ülek. karile jooksma, kuivale jääma, сесть на корточки kükitama, сесть на яйца hauduma hakkama ~ minema, сесть за карты kaarte mängima ~ kaardilauda istuma, сесть в засаду varitsema ~ varitsusse asuma, сесть в тюрьму kõnek. vangi sattuma, сесть на три года madalk. kolmeks aastaks kinni ~ istuma minema, сесть на диету dieeti pidama hakkama, на глаз сел ячмень odraiva on silma tulnud;
‣ laskuma, maanduma; maha langema; птицы сели на дерево linnud laskusid puule, туман сел udu langes maha;
‣ loojuma; солнце село päike läks looja ~ loojus;
‣ (без 1 и 2 л.) vajuma; фундамент сел vundament on vajunud;
‣ kokku minema ~ tõmbuma; материя села riie läks kokku;
‣ alanema, vähenema, vähemaks jääma;
◊ сесть ~ садиться на шею кому kõnek. kelle kaela peale tulema; сесть ~ садиться на голову кому kõnek. kellel üle pea kasvama; сесть ~ садиться верхом на кого kõnek. kelle kukile istuma; сесть ~ садиться в лужу ~ калошу ~ галошу kõnek. kimpu ~ jänni jääma, naeruväärsesse ~ rumalasse olukorda sattuma ~ jääma; сесть за решётку kõnek. trellide taha minema; сесть на скамью подсудимых süüpinki ~ kohtu alla sattuma, kohtupinki istuma; сесть ~ садиться на своего ( любимого ) конька kõnek. jutusoonele saama, (lemmikteemal) jutuhoogu ~ oma sõiduvette sattuma; ни стать, ни сесть не умеет kõnek. ei oska istuda ega astuda
‣ во что, за что, на что, куда, с инф. istuma (ka ülek.); сесть в автобус bussi astuma ~ sisenema, bussi peale minema, сесть за стол lauda ~ laua taha istuma, сесть у окна akna juurde istuma, сесть к окну akna alla istuma, сесть за работу tööd käsile võtma, сесть за чтение end lugema sättima, сесть за рояль klaveri taha istuma, сесть пообедать lõunalauda istuma, сесть отдохнуть istuma, et puhata, puhkama istuma, сесть на мель (1) madalikule ~ karile jooksma, (2) ülek. karile jooksma, kuivale jääma, сесть на корточки kükitama, сесть на яйца hauduma hakkama ~ minema, сесть за карты kaarte mängima ~ kaardilauda istuma, сесть в засаду varitsema ~ varitsusse asuma, сесть в тюрьму kõnek. vangi sattuma, сесть на три года madalk. kolmeks aastaks kinni ~ istuma minema, сесть на диету dieeti pidama hakkama, на глаз сел ячмень odraiva on silma tulnud;
‣ laskuma, maanduma; maha langema; птицы сели на дерево linnud laskusid puule, туман сел udu langes maha;
‣ loojuma; солнце село päike läks looja ~ loojus;
‣ (без 1 и 2 л.) vajuma; фундамент сел vundament on vajunud;
‣ kokku minema ~ tõmbuma; материя села riie läks kokku;
‣ alanema, vähenema, vähemaks jääma;
◊ сесть ~ садиться на шею кому kõnek. kelle kaela peale tulema; сесть ~ садиться на голову кому kõnek. kellel üle pea kasvama; сесть ~ садиться верхом на кого kõnek. kelle kukile istuma; сесть ~ садиться в лужу ~ калошу ~ галошу kõnek. kimpu ~ jänni jääma, naeruväärsesse ~ rumalasse olukorda sattuma ~ jääma; сесть за решётку kõnek. trellide taha minema; сесть на скамью подсудимых süüpinki ~ kohtu alla sattuma, kohtupinki istuma; сесть ~ садиться на своего ( любимого ) конька kõnek. jutusoonele saama, (lemmikteemal) jutuhoogu ~ oma sõiduvette sattuma; ни стать, ни сесть не умеет kõnek. ei oska istuda ega astuda
угробить 277 Г сов. madalk.
‣ кого-что vagaseks ~ kutuks tegema, magama panema, hauda ajama; угроби себя end hauda ajama;
‣ что kihva keerama, untsu ~ nässu ~ nurja ajama, tuksi panema ~ keerama; угробить дело asja kihva keerama, угробить трактор traktorit nässu ajama, на это я угробил целый месяц see pani mul terve kuu tuksi ~ nahka
‣ кого-что vagaseks ~ kutuks tegema, magama panema, hauda ajama; угроби себя end hauda ajama;
‣ что kihva keerama, untsu ~ nässu ~ nurja ajama, tuksi panema ~ keerama; угробить дело asja kihva keerama, угробить трактор traktorit nässu ajama, на это я угробил целый месяц see pani mul terve kuu tuksi ~ nahka
целить 269b Г несов. в кого-что sihtima (ka ülek.); целить в мишень märklehte ~ märklauda ~ märki sihtima, целить в министры ülek. ministrikohta ~ ministritooli sihtima, он целит на твоё место ülek. ta sihib sinu (ameti)kohta;
◊ целил в ворону, а попал в корову laskis märgist mööda, pistis lusikaga vaagnast mööda
◊ целил в ворону, а попал в корову laskis märgist mööda, pistis lusikaga vaagnast mööda
цель 90 С ж. неод.
‣ märk(laud); sõj. (siht)märk; наземная цель pealmaamärk, maapealne (siht)märk, воздушная цель õhumärk, движущаяся цель liikuvmärk, живая цель elav märklaud, морская цель mere(siht)märk, попадать ~ бить в цель märki tabama (ka ülek.), бить мимо цели märgist mööda laskma (ka ülek.);
‣ siht, eesmärk, otstarve; конечная цель lõppeesmärk, заветная цель (palavaim) salasiht, salaeesmärk, püha siht, ihaldatud eesmärk, цель жизни elu eesmärk, в целях наживы et kasu saada, kasu saamiseks, kasu saamaks, для практической цели praktiliseks otstarbeks, ставить цель, задаться целью endale eesmärki ~ eesmärgiks seadma, преследовать какую цель mis eesmärki taotlema, служить цели eesmärki teenima, иметь цель ~ целью sihiks ~ eesmärgiks olema, это входит в наши цели see on meie eesmärk ~ ülesanne, в мирных целях rahulikuks otstarbeks, rahu eesmärgil, не имеющий цели sihitu, eesmärgitu, mõttetu, без цели бродить по городу mööda linna hulkuma, добиться ~ достичь цели eesmärki saavutama, eesmärgile jõudma, обстоятельство цели lgv. otstarbemäärus, с целью предлог с род. п., с инф. millisel eesmärgil, с целью увеличить производительность труда tööviljakuse suurendamiseks, suurendamaks ~ et suurendada tööviljakust, убийство с целью грабежа mõrv röövimise eesmärgil, röövmõrv, в целях (1) предлог с род. п., с инф. mis eesmärgil, (2) mis põhjusel, ударить в целях самозащиты enesekaitseks lööma, в непонятных целях велено остаться на месте arusaamatutel põhjustel on kästud paigale jääda;
◊ цель оправдывает средства lendsõna eesmärk pühitseb abinõu
‣ märk(laud); sõj. (siht)märk; наземная цель pealmaamärk, maapealne (siht)märk, воздушная цель õhumärk, движущаяся цель liikuvmärk, живая цель elav märklaud, морская цель mere(siht)märk, попадать ~ бить в цель märki tabama (ka ülek.), бить мимо цели märgist mööda laskma (ka ülek.);
‣ siht, eesmärk, otstarve; конечная цель lõppeesmärk, заветная цель (palavaim) salasiht, salaeesmärk, püha siht, ihaldatud eesmärk, цель жизни elu eesmärk, в целях наживы et kasu saada, kasu saamiseks, kasu saamaks, для практической цели praktiliseks otstarbeks, ставить цель, задаться целью endale eesmärki ~ eesmärgiks seadma, преследовать какую цель mis eesmärki taotlema, служить цели eesmärki teenima, иметь цель ~ целью sihiks ~ eesmärgiks olema, это входит в наши цели see on meie eesmärk ~ ülesanne, в мирных целях rahulikuks otstarbeks, rahu eesmärgil, не имеющий цели sihitu, eesmärgitu, mõttetu, без цели бродить по городу mööda linna hulkuma, добиться ~ достичь цели eesmärki saavutama, eesmärgile jõudma, обстоятельство цели lgv. otstarbemäärus, с целью предлог с род. п., с инф. millisel eesmärgil, с целью увеличить производительность труда tööviljakuse suurendamiseks, suurendamaks ~ et suurendada tööviljakust, убийство с целью грабежа mõrv röövimise eesmärgil, röövmõrv, в целях (1) предлог с род. п., с инф. mis eesmärgil, (2) mis põhjusel, ударить в целях самозащиты enesekaitseks lööma, в непонятных целях велено остаться на месте arusaamatutel põhjustel on kästud paigale jääda;
◊ цель оправдывает средства lendsõna eesmärk pühitseb abinõu
