?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 40 artiklit
быстрокрылый 119 П (кр. ф.
быстрокрыл, быстрокрыла, быстрокрыло, быстрокрылы) kõrgst.
kiirelennuline; быстрокрылое время kiiresti lendav aeg, быстрокрылая чайка väletiivuline kajakas
валкий 122 П (кр. ф.
валок, валка и валка, валко, валки; сравн. ст.
валче) kõikuv, õõtsuv, kipakas; валкая лодка kipakas paat, валкий шаг kõikuv samm;
◊ ни шатко ни валко kõnek.
keskpäraselt
гадкий 122 П (кр. ф.
гадок, гадка, гадко, гадки; сравн. ст.
гаже, превосх. ст.
самый гадкий) vastik, jäle, jälk, tülgastav, kole, jõle; näotu, inetu; гадкий мальчик vastik ~ paha poiss, гадкая картина jälk ~ tülgastav pilt, гадкая погода kole ~ vastik ilm, гадкий поступок näotu ~ inetu tegu, гадкий утёнок inetu pardipoeg
даль 90 (предл. п. ед. ч.
о дали, в дали) С ж.
неод.
kaugus; голубая даль sinav kaugus, такая даль kõnek.
nii kaugel, ilmatu kaugel
-де частица kõnek. kaudse kõneviisi varjundiga sõnalisand; говорят, есть-де такая книга pidavat olema selline raamat, говорит, плохо-де выспался ta ütleb ~ ütles, et pole hästi maganud
дымиться 301 Г несов.
suitsema, suitsu ajama; ülek.
aurama; костёр дымится lõke ajab suitsu, река дымилась jõelt tõusis auru ~ udu, в чашках дымился чай tassides auras tee, туман дымится udu tõuseb ~ voogab
жалкий 122 П (кр. ф.
жалок, жалка, жалко, жалки; сравн. ст.
жальче и жалче, превосх. ст.
жалчайший 124) hale, vilets, armetu, närune, haletsusväärne; жалкая улыбка hale naeratus, жалкая сумма närune ~ armetu summa, жалкие гроши armetud ~ viletsad veeringud, жалкий трус närune ~ vilets argpüks, в жалком состоянии viletsas ~ armetus ~ haletsusväärses seisundis, жалкий человек tühine ~ närune inimene
же, ж I частица
‣ ju, ometi (rõhutamiseks); он же врач ta on ju arst, почему же ты не отвечаешь? miks sa ometi ei vasta?
‣ just, sama (kõrvutamiseks ja samastamiseks); в тот же день samal päeval, такая же книга just samasugune raamat, сейчас же otsekohe, jalamaid, здесь же siinsamas, всё же siiski, ikkagi;
‣ kõnek. ühtlasi ka; он же и врач samal ajal on ta ka arst
за I предлог I с вин. п.
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
закачаться 165 Г сов.
kiikuma ~ kõikuma ~ õõtsuma ~ taaruma ~ vaaruma ~ tuikuma ~ logisema hakkama; деревья закачались от ветра puud lõid tuule käes kõikuma, он закачался из стороны в сторону ta hakkas ühelt küljelt teisele taaruma ~ vaaruma, у неё такая причёска, закачаешься! madalk.
tal on niisugune soeng, et kuku või pikali
исключить 287a Г сов.
→ несов.
исключать‣ кого-что, из чего välja heitma ~ viskama ~ arvama, kõrvaldama; исключить из школы koolist välja heitma, исключить из списков nimestikust kustutama;
‣ что välistama; такая возможность не исключена see pole võimatu, selline võimalus pole välistatud ~ luudetud, это исключено see on võimatu, see ei tule kõne alla(gi)
ковкий 122 П (кр. ф.
ковок, ковка и ковка, ковко, ковки) sepa-, sepistatav, taotav; ковкая сталь sepateras
ложка 73 С ж.
неод.
lusikas; столовая ложка supilusikas, чайная ложка teelusikas, десертная ложка dessertlusikas, разливательная ложка kulp, ложка для соуса kastmekulp, кормить с ложки lusikast ~ lusikaga söötma, разливочная ложка tehn.
proovilusikas;
◊ через час по (чайной) ложке aeg-ajalt ja jupikaupa, vähehaaval; ложка дёгтю в бочке мёда tilk tõrva ~ tökatit meepotis
обида 51 С ж.
неод.
solvang, ülekohus, solvus, haavus; кровная обида verine ~ kisendav ~ ränk ülekohus, быть в обиде на кого kelle peale solvunud ~ pahane olema, нанести обиду кому solvama, haavama keda, ülekohut tegema kellele, проглотить ~ снести обиду solvangut ~ ülekohut taluma, solvangut alla neelama, он не дал меня в обиду ta ei lasknud mulle liiga teha, опоздал, такая ~ какая обида! kõnek.
jäin hiljaks, küll on kahju!
◊ не в обиду будь сказано kõnek.
see pole mitte paha pärast öeldud, ärgu võetagu neid sõnu solvamisena; в тесноте, да не в обиде kõnekäänd pead-jalad koos, aga üksmeeles (elama)
отчего Н, союзн. сл. miks, mispärast, mille tõttu, mistõttu, millest; отчего он не пришёл? miks ta ei tulnud? он засмеялся, отчего лицо его стало гораздо приятнее ta hakkas naerma, mis tegi ta näo meeldivamaks, отчего же kõnek. (1) miks mitte, (2) sugugi mitte, отчего такая перемена? millest selline muutus?
простить 296a Г сов.
→ несов.
прощать кого-что, кому‣ andeks andma, andestama kellele; простить шалуна võrukaelale andeks andma, простите нас andke meile andeks, vabandage meid;
‣ что, кому van. kinkima, kustutama (võla kohta); он простил мне долг ta kinkis mulle ~ kustutas mu võla;
‣ прости(те) повел. накл., также в функции вводн. сл. vabanda(ge), anna (andke) andeks; простите, как пройти на вокзал? vabandage, kuidas pääseb jaama? такая работа, простите, никуда не годится see töö, vabandage väga, ei kõlba kuhugi;
‣ (без несов.) прости(те) повел. накл. van. jumalaga, nägemiseni
садкий I 122 П (кр. ф.
садок, садка, садко, садки) terav, (läbi)lõikav, tugev; садкая боль lõikav ~ terav valu
садкий II 122 П (кр. ф.
садок, садка, садко, садки)‣ kiiresti sadestuv ~ settiv;
‣ ohtrasti kokkutõmbuv ~ kokkuminev; садкая ткань kokkutõmbuv ~ kokkuminev riie
серебристый 119 П (кр. ф.
серебрист, серебриста, серебристо, серебристы) hõbe-, hõbedane, hõbejas, hõbedaläikeline; hõbehall, hõbevalge, hõbeselge; серебристый голос hõbehääl, hõbedane hääl, серебристый свет луны hõbedane kuuvalgus, серебристый смех hõbedane ~ hõbeselge naer, серебристая проседь hõbeniitidega juus, серебристая ива bot.
hõbepaju, hõberemmelgas (Salix alba), серебристый тополь bot.
hõbepappel (Populus alba), серебристый хек zool.
hõbeheik, hõbemerluus (kala Merluccius bilinearis), серебристая чайка zool.
hõbekajakas (Larus argentatus), серебристые облака meteor.
helkivad ööpilved
слагаться 169 Г несов.
→ сов.
сложиться II‣ tekkima, kujunema, välja kujunema ~ arenema; у меня слагалось мнение, что...
mul küpses arusaamine, et..., mul kujunes arvamus, et..., обстановка слагалась такая, что...
olukord oli kujunemas selline, et..., обстоятельства слагались в нашу пользу asjaolud hakkasid meie kasuks kalduma, слагаться в уме ~ в голове mõttes kuju võtma;
‣ valmima, valmis saama; стихи слагались легко värsid tulid nobedasti;
‣ (без сов.) koosnema; материя слагается из молекул aine koosneb molekulidest;
‣ страд. к слагать
спешка 73 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) kõnek.
kiirustamine, ruttamine, tõttamine, tõtlus, kiir (kiiru), rutt, tõtt, pakk (paki), rutulisus, tiidsus; спешка в работе töös kiirustamine, в спешке kiiruga, rutuga, kiirustades, rutates, tõtates, зачем такая спешка milleks niisugune kiirustamine ~ rutt
сталь 90 С ж.
неод.
teras; высококачественная сталь kvaliteetteras, kõrgekvaliteediline teras, нержавеющая сталь roostekindel ~ korrosioonikindel ~ roostevaba teras, ковкая сталь sepateras, кровельная сталь katuseplekk, листовая сталь lehtteras, terasplekk, дамасская сталь damask, damaskus, damaskuse teras (damaskitud v. väga sitke teras), прокатная сталь valtsteras, прямоугольная сталь lapikteras
увёртка 72 С ж.
неод.
puige, puiklus, kõrvalepõige, ettekääne; riugas, riuge; ловкая увёртка osav ettekääne ~ riugas, без увёрток keerutamata, kavaldamata
удаться 225 (прош. вр.
удалось) Г сов.
→ несов.
удаваться‣ кому, с инф.
õnnestuma, korda minema, (hästi) välja tulema ~ kukkuma, õnneks minema (kõnek.
); опыт удался katse õnnestus ~ tuli välja, день удался päev läks korda, план не удался plaan ~ kavatsus läks luhta ~ ebaõnnestus ~ ei läinud õnneks, plaanist ~ kavatsusest ei tulnud midagi välja, суп удался supp tuli ~ kukkus hea välja, мне не удалось его увидеть mul ei õnnestunud ~ ei läinud korda teda näha, жизнь не удалась elu läks nurja ~ jooksis kraavi ~ äpardus, elu on nurja läinud, ростом он не удался tal jääb kasvust vajaka, kasvu poolest ei anna ta (mehe) mõõtu välja, такая уж я удалась niisugune ma kord olen;
‣ (без несов.) в кого, чем kõnek. kellesse minema; характером дети удались в отца lapsed on iseloomu poolest isasse läinud
участь 90 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) saatus, osa; горькая участь kibe saatus, тяжёлая участь raske ~ ränk saatus, жалкая участь vilets saatus ~ osa, печальная участь kurb saatus, облегчать чью участь kelle saatust ~ saatusekoormat kergendama, разделять чью участь kelle saatust jagama, kelle saatusekaaslane olema
хоть
‣ союз tingimuse puhul kuigi, millest hoolimata, ehkki; она говорила шёпотом, хоть кроме них никого не было в комнате ta rääkis sosinal, kuigi peale nende endi polnud toas kedagi;
‣ союз с инф., повел. накл. kõnek. kas või; одежда была такая мокрая, хоть выжимай riided olid läbimärjad, riided olid nii märjad, et vääna või välja;
‣ союз vastandamisel kas... või, olgu... või; приходи хоть сейчас, хоть завтра tule kas või praegu või ka homme, tule kas praegu või homme;
‣ частица vähemalt, kas või, olgu või; хоть на время kas või ajutiselt ~ mõneks ajaks, хоть уважать его надо vähemalt lugu peaks temast pidama küll, приходи хоть один tule kas või üksindagi, хоть сегодня kas või täna, оставайтесь хоть до утра jääge kas või ööseks, хоть бы не опоздать et ainult hiljaks ei jääks, хоть бы ушёл et ta ometigi ära läheks, хоть бы (1) vähemalt, vähemasti, (2) kas või, olgu või, хоть бы раз kas või kordki, он хоть бы взглянул на неё oleks ta vähemalt vaadanudki tema peale, хоть бы и так kõnek. olgu kas või nii;
‣ частица isegi, olgu(gi), kas või; хоть на злого, да замуж olgu kas või kurjale mehele, aga peaasi, et mehele saab;
‣ частица (näiteks) kas või; да вот хоть эта самая женщина võtame kas või sellesama naise;
‣ частица (kes v. kus. kuhu v. millal) tahes, ükskõik ~ ükspuha (kes v. kus v. kuhu v. millal); хоть кто kes tahes, ükskõik kes, хоть куда (1) kuhu tahes, ükskõik kuhu, (2) ülek. kõnek. paremat ei oska tahtagi, hiigla(ma) hea ~ vahva;
◊ хоть бы что кому kõnek., хоть бы хны кому madalk. (1) mis ei lähe kellele korda, kellel on täiesti ükskõik ~ ükskama kõik, (2) kes ei tee millest väljagi, kes ei tee kuulmagi ~ ei pilguta silmagi; хоть разбейся ~ тресни kõnek. tee või tina, poe või nahast välja; хоть отбавляй kõnek. kuhjaga, üleliigagi, jalaga segada
чавкать 164b Г несов.
‣ чем, без доп.
(süües) matsutama, nätsutama; чавкать губами suud matsutama;
‣ чем platsutama, plätsutama, plätsudes astuma, lirtsuma; грязь чавкала под ногами pori lirtsus jalgade all
чавкнуть 335b Г сов.
однокр. к чавкать
чадный 126 П (кр. ф.
чаден, чадна, чадно, чадны)‣ vingu-, karmu-, kärsa-, kõrbe-, suitsu-, vingune, karmune, täis vingu ~ karmu ~ kärsahaisu ~ kõrbehaisu ~ suitsuhaisu, vingu ~ karmu ~ suitsu ajav; чадный запах kärsahais, kõrbehais, чадная комната vingune ~ vingu täis tuba, чадный костёр suitsev ~ suitsuvingu ajav lõke;
‣ ülek. uimane, -uimas; чадная голова uimane pea
чаёк 27 (род. п.
чайка и чайку) С м.
неод.
(без мн. ч.
) kõnek.
dem.
vt.
чай I 2.
;
◊ на чаёк брать ~ давать kõnek.
jootraha võtma ~ andma
чайка 75 С ж.
од.
kajakas; zool.
розовая чайка roosakajakas (Rhodostethia rosea), большая морская чайка merikajakas (Larus marinus), серебристая чайка hõbekajakas (Larus argentatus), крик чаек kajakakisa, kajakate kisa
чайная 126 С ж.
неод.
teemaja
чайный 126 П‣ tee-; чайный куст teepõõsas, чайная плантация teeistandus, чайная роза teeroos, чайный гриб teeseen, чайный сервиз teeserviis, чайная ложка teelusikas, чайная колбаса teevorst;
‣ П → С чайные мн. ч. неод. bot. teepõõsalised (Theaceae)
чалка 72 С ж.
неод.
‣ (без мн. ч.
) kai külge kinnitamine;
‣ randumisköis, randumistross
чахлый 119 П (кр. ф.
чахл, чахла, чахло, чахлы) kidur, närb, närvetu, kurtunud, kõhetu, igerik, longus; otsajäänud; чахлая растительность kidur taimestik, чахлый ребёнок kidur ~ närvetu laps, lapseräbal
чашка 73 С ж.
неод.
‣ tass; чайная чашка teetass, кофейная чашка kohvitass, выпить чашку чаю tassi teed jooma, за чашкой кофе kohvilauas, kohvitassi taga;
‣ kauss; tehn. karp; kauss-seib, taldrik-seib; madalk. supikauss; деревянная чашка puukauss, чашка весов kaalukauss, vaekauss, коленная чашка anat. põlvekeder
черноголовый 119 П (кр. ф.
черноголов, черноголова, черноголово, черноголовы) mustapäine, tumedapäine, mustajuukseline, mustpea-, musta ~ tumeda peaga; черноголовая чайка zool.
mustpea-kajakas (Larus melanocephalus)
шавка 72 С ж.
од.
kõnek.
koeranäss, koeranähvits, koeraklutt, koerarakats, pitsu; krants
шаткий 122 П (кр. ф.
шаток, шатка, шатко, шатки) kõikuv, vankuv, ebakindel (ka ülek.
), logisev, võnkuv, lõnkuv, lõnksuv; шаткий стул kipakas ~ logisev tool, шаткое крыльцо logisev ~ logu trepp, шаткая походка taaruv ~ ebakindel kõnnak, шаткие надежды õrn(ad) lootus(ed), шаткое положение ebakindel olukord, шаткие показания ebakindlad ~ kahtlased ~ savijalgadel ütlused ~ tunnistused, шаткий в убеждениях muutlike ~ ebakindlate veendumustega
штука 69 С ж.
‣ неод.
tükk (üksikese); десять штук яблок kümme õuna, десять копеек за штуку kümme kopikat tükk;
‣ неод. kõnek. asi, ese, riistapuu; värk; это полезная штука see on kasulik asi ~ värk, жизнь -- сложная штука elu on keeruline asi ~ värk, одиночество -- страшная штука üksindus on kole asi, речь сказать -- штука нехитрая kõnega üles astuda pole mingi kunst ~ üldse raske;
‣ неод. kõnek. lugu, temp, vemp, vigur, riugas; такая штука с ним случилась temaga juhtus selline lugu, это его штуки need on tema vigurid, опять взялся за старые штуки jälle on tal vanad vigurid sees ~ mängus, jälle ta teeb oma vanu vigureid, в том-то и (вся) штука selles see asi ongi ~ seisabki, не в этом штука asi pole selles, его провести не штука teda petta on käkitegu ~ pole mingi kunst;
‣ од. kõnek. peenike ~ osav sell; сразу видно, что он за штука kohe näha mis lind ta on;
◊ вот так штука madalk. vaat kus lugu ~ lops, säh sulle, on alles ~ vast lugu; сыграть штуку с кем madalk. kellele hullu tükki tegema, vingerpussi mängima; откалывать ~ отколоть, отмачивать ~ отмочить, выкидывать ~ выкинуть штуку kõnek. tükke ~ tükki tegema, vempu (sisse) viskama