[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 62 artiklit
благостный 126 П (кр. ф. благостен, благостна, благостно, благостны) liter. õnnis, õndsalik, õnnistav; благостное чувство õndsalik tundmus, благостная тишина õndsalik ~ õnnis vaikus
брезгливый 119 П (кр. ф. брезглив, брезглива, брезгливо, брезгливы) mustakartlik, (mustust vm.) vastumeelseks pidav, peps; vastikust väljendav; брезгливый взгляд põlastav pilk, брезгливое чувство ebameeldiv ~ vastik tundmus
возобладать 165b Г сов. над кем-чем liter. võitma, peale jääma; чувство долга возобладало над страхом kohusetunne võitis hirmu, возобладало его мнение tema arvamus jäi peale
выболеть 231*b Г сов. (без 1 и 2 л.) kõnek. valust üle saama; valust vaevatud olema; прежнее чувство выболело endine tundmus hääbus, у него вся душа выболела ta on suures südame- ~ hingevalus, ta hing on valust vaevatud
гадливый 119 П (кр. ф. гадлив, гадлива, гадливо, гадливы) tülgas, tülgastav, tülgastust väljendav, jäle, jälk; гадливое чувство jälk tunne
гордость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) uhkus, kõrkus, upsakus; национальная гордость rahvusuhkus, rahvuslik uhkus, чувство гордости uhkustunne
горесть 90 С ж. неод. (suur) mure, kurvastus, kurbus; чувство горести kurbus(tunne), много горестей palju muret
двойственный 127 П (кр. ф. двойствен и двойственен, двойственна, двойственно, двойственны)
‣ kahesugune, kaksipidine, duaalne; vastuoksuslik, vasturääkivust sisaldav; двойственное чувство kaksipidine tunne, двойственная истина filos. kaksiktõde, двойственное число lgv. kaksus, duaal;
‣ ülek. kahenäoline, silmakirjalik; двойственная политика silmakirjalik poliitika
‣ kahesugune, kaksipidine, duaalne; vastuoksuslik, vasturääkivust sisaldav; двойственное чувство kaksipidine tunne, двойственная истина filos. kaksiktõde, двойственное число lgv. kaksus, duaal;
‣ ülek. kahenäoline, silmakirjalik; двойственная политика silmakirjalik poliitika
долг 20 (предл. п. ед. ч. о долге, в долгу) С м. неод.
‣ (без мн. ч.) kohus(-e); священный долг püha kohus, гражданский долг kodanikukohus, воинский долг sõjamehekohus, чувство долга kohusetunne, человек долга kohusetruu inimene, долг чести aukohus, считать своим долгом oma kohuseks pidama, по долгу службы ametikohuse ~ ametikohustuse tõttu;
‣ võlg; делать долги võlgu tegema, давать в долг võlgu andma, погасить долги võlgu kustutama, расплатиться с долгами võlgu tasuma ~ kinni maksma;
◊ (он) в долгах , (он) влез в долги kõnek. ta on võlgades, tal on võlad kaelas; быть в долгу перед кем, у кого kellele tänu võlgu olema ~ võlgnema; не оставаться ~ не остаться в долгу у кого, перед кем mitte võlgu jääma kellele; отдавать ~ отдать последний долг кому liter. viimset au avaldama kellele, viimsele teekonnale saatma keda; первым долгом kõnek. ennekõike, esmajärjekorras
‣ (без мн. ч.) kohus(-e); священный долг püha kohus, гражданский долг kodanikukohus, воинский долг sõjamehekohus, чувство долга kohusetunne, человек долга kohusetruu inimene, долг чести aukohus, считать своим долгом oma kohuseks pidama, по долгу службы ametikohuse ~ ametikohustuse tõttu;
‣ võlg; делать долги võlgu tegema, давать в долг võlgu andma, погасить долги võlgu kustutama, расплатиться с долгами võlgu tasuma ~ kinni maksma;
◊ (он) в долгах , (он) влез в долги kõnek. ta on võlgades, tal on võlad kaelas; быть в долгу перед кем, у кого kellele tänu võlgu olema ~ võlgnema; не оставаться ~ не остаться в долгу у кого, перед кем mitte võlgu jääma kellele; отдавать ~ отдать последний долг кому liter. viimset au avaldama kellele, viimsele teekonnale saatma keda; первым долгом kõnek. ennekõike, esmajärjekorras
достоинство 94 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) väärikus; van. au, seisus; человеческое достоинство inimväärikus, чувство собственного достоинства eneseväärikus, держаться с достоинством väärikalt käituma, считать ниже своего достоинства oma väärikusega sobimatuks pidama, графское достоинство krahviau, krahviseisus;
‣ väärilisus; оценить по достоинству vääriliselt hindama;
‣ väärtus; художественные достоинства книги raamatu kunstiväärtus, достоинства человека inimlikud väärtused, облигация достоинством в десять рублей kümnerublane obligatsioon
‣ (без мн. ч.) väärikus; van. au, seisus; человеческое достоинство inimväärikus, чувство собственного достоинства eneseväärikus, держаться с достоинством väärikalt käituma, считать ниже своего достоинства oma väärikusega sobimatuks pidama, графское достоинство krahviau, krahviseisus;
‣ väärilisus; оценить по достоинству vääriliselt hindama;
‣ väärtus; художественные достоинства книги raamatu kunstiväärtus, достоинства человека inimlikud väärtused, облигация достоинством в десять рублей kümnerublane obligatsioon
локоть 16 С м. неод.
‣ küünarnukk, küünarpea; опереться на локти küünarnukkidele toetuma, расталкивать локтями küünarnukkidega teed tegema, толкнуть локтем küünarnukiga tõukama, ушибить локоть küünarnukki ära lööma, приподняться на локтях küünarnukkidele tõusma, end küünarnukkidele ajama, потёртый на локтях kulunud küünarnukkidega, закатать рукава по локоть käiseid küünarnukkideni üles käärima, взять кого под локоть kellel käe alt kinni võtma;
‣ aj. küünar (pikkusühik, umbes 0,5 m); рыба длиной в локоть küünrapikkune kala;
◊ чувство локтя kontakt kaaslastega, ühistunne; кусать (себе) локти juukseid peas katkuma (kahetsusest)
‣ küünarnukk, küünarpea; опереться на локти küünarnukkidele toetuma, расталкивать локтями küünarnukkidega teed tegema, толкнуть локтем küünarnukiga tõukama, ушибить локоть küünarnukki ära lööma, приподняться на локтях küünarnukkidele tõusma, end küünarnukkidele ajama, потёртый на локтях kulunud küünarnukkidega, закатать рукава по локоть käiseid küünarnukkideni üles käärima, взять кого под локоть kellel käe alt kinni võtma;
‣ aj. küünar (pikkusühik, umbes 0,5 m); рыба длиной в локоть küünrapikkune kala;
◊ чувство локтя kontakt kaaslastega, ühistunne; кусать (себе) локти juukseid peas katkuma (kahetsusest)
материнский 129 П ema-, emalik; материнская любовь emaarmastus, -arm, материнское чувство ematunne, материнское растение aiand. emataim, материнская клетка biol. emarakk, материнская забота emalik hool(itsus), материнская порода geol. lähtekivim
материнство 94 С с. неод. (без мн. ч.) emadus; охрана материнства и младенчества emade- ja lastekaitse, чувство материнства ematunne
мера I 51 С ж. неод.
‣ mõõt, ülek. ka mõõdupuu; мера длины pikkusmõõt, мера вместимости ~ объёма ~ ёмкости mahumõõt, õõnesmõõt (van.), мера площади pinnamõõt, pindalamõõt, чувство меры mõõdutunne, знать меру mõõtu tundma, piiri pidama, всему есть мера igal asjal on piir, без меры lõputult, otsatult, piiri pidamata, мера счастья õnne mõõdupuu;
‣ määr; высшая мера наказания jur. kõrgeim karistusmäär, в значительной мере tunduvalt, tunduval määral, в одинаковой мере võrdselt, samal määral, в полной мере täiel määral, täiesti, в той мере sel määral, сверх меры, через меру liiga, ülemäära, по мере того как sel määral kui, sedamööda kui(da)s, в меру piisavalt, mõõdukalt, parasjagu, по мере возможности võimalust mööda, по мере сил jõudumööda, как раз в меру just paras jagu, по крайней мере vähemalt;
‣ aj. veerik, setverik, mõõt (mahumõõt, umb. 1 puud); две меры яблок kaks mõõtu ~ setverikku õunu
‣ mõõt, ülek. ka mõõdupuu; мера длины pikkusmõõt, мера вместимости ~ объёма ~ ёмкости mahumõõt, õõnesmõõt (van.), мера площади pinnamõõt, pindalamõõt, чувство меры mõõdutunne, знать меру mõõtu tundma, piiri pidama, всему есть мера igal asjal on piir, без меры lõputult, otsatult, piiri pidamata, мера счастья õnne mõõdupuu;
‣ määr; высшая мера наказания jur. kõrgeim karistusmäär, в значительной мере tunduvalt, tunduval määral, в одинаковой мере võrdselt, samal määral, в полной мере täiel määral, täiesti, в той мере sel määral, сверх меры, через меру liiga, ülemäära, по мере того как sel määral kui, sedamööda kui(da)s, в меру piisavalt, mõõdukalt, parasjagu, по мере возможности võimalust mööda, по мере сил jõudumööda, как раз в меру just paras jagu, по крайней мере vähemalt;
‣ aj. veerik, setverik, mõõt (mahumõõt, umb. 1 puud); две меры яблок kaks mõõtu ~ setverikku õunu
неизведанный 127 П (кр. ф. неизведан, неизведанна, неизведанно, неизведанны) liter. tundmatu, uurimata, äraproovimata, senitundmatu; неизведанный край tundmatu ~ läbiuurimata paik ~ ala ~ maakoht, неизведанное чувство senikogematu ~ seni läbielamata tunne
неопределимый 119 П (кр. ф. неопределим, неопределима, неопределимо, неопределимы) määramatu, mittemääratav, ebamäärane, seletamatu; неопределимое чувство ebamäärane tunne ~ tundmus
неосознанный 127 П (кр. ф. неосознан, неосознанна, неосознанно, неосознанны) mitteteadlik, ebateadlik, alateadlik; неосознанный поступок alateadlik toimimine, неосознанное чувство aimatav tunne, salatundmus, salaaimus
непорочный 126 П (кр. ф. непорочен, непорочна, непорочно, непорочны)
‣ rikkumatu, vooruslik, puhas, puutumatu, süütu; непорочная душа puhas ~ rikkumata hing, непорочное чувство puhas tunne;
‣ van. laitmatu, eeskujulik; непорочная служба eeskujulik teenistus
‣ rikkumatu, vooruslik, puhas, puutumatu, süütu; непорочная душа puhas ~ rikkumata hing, непорочное чувство puhas tunne;
‣ van. laitmatu, eeskujulik; непорочная служба eeskujulik teenistus
неудовлетворённость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) rahulolematus, mitterahulolu; rahuldamatus; rahuldumatus; испытывать неудовлетворённость mitte rahul olema, чувство неудовлетворённости rahulolematuse tunne, mitterahulolutunne
новый 119 П (кр. ф. нов, нова, ново, новы и новы)
‣ uus, uudne, vastne, värske (äsja valminud, tekkinud, ilmunud jne.); новое платье uus kleit, новый район города uus linnajagu, новое лекарство uus ravim, новый взгляд на что uus seisukoht;
‣ (без кр. ф.) uus (teine); новый председатель uus esimees, новый телефон kõnek. uus telefoninumber, новое место работы uus töökoht, по новому стилю uue ajaarvamise järgi, новый сборник стихов uus luulekogu, новая техника uued masinad ~ seadmed, новый номер журнала värske ajakiri, новая история uusaeg, uusaja ajalugu, с Новым годом head uut aastat, Новый завет Uus Testament, Новый Свет Uus Maailm;
‣ П → С новое с. неод. (без мн. ч.) uus; uudis; чувство нового uue tunnetus, что нового? mis (on) uudist?
‣ uus, uudne, vastne, värske (äsja valminud, tekkinud, ilmunud jne.); новое платье uus kleit, новый район города uus linnajagu, новое лекарство uus ravim, новый взгляд на что uus seisukoht;
‣ (без кр. ф.) uus (teine); новый председатель uus esimees, новый телефон kõnek. uus telefoninumber, новое место работы uus töökoht, по новому стилю uue ajaarvamise järgi, новый сборник стихов uus luulekogu, новая техника uued masinad ~ seadmed, новый номер журнала värske ajakiri, новая история uusaeg, uusaja ajalugu, с Новым годом head uut aastat, Новый завет Uus Testament, Новый Свет Uus Maailm;
‣ П → С новое с. неод. (без мн. ч.) uus; uudis; чувство нового uue tunnetus, что нового? mis (on) uudist?
обречённость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) liter. lootusetus, ettemääratus; чувство обречённости lootusetusetunne
общественность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) avalikkus, üldsus; ühiskondlikkus; van. ühiskonnaelu; широкая общественность laiem üldsus, чувство общественности ühistunne, ühiskondlikkustunne
огорчение 115 С с. неод. kurvastus, meelehärm, meelekibedus, tusk; доставлять огорчение kurvaks tegema, причинить огорчение кому kellele meelehärmi valmistama ~ tegema, пережить много огорчений palju meelekibedust läbi elama ~ tunda saama, чувство огорчения kibedustunne
опошлить 269a (повел. накл. опошли) Г сов. → несов. опошливать, опошлять кого-что (ära) labastama, labaseks tegema; banaalseks muutma, vulgariseerima; опошлить высокое чувство üllast tundmust labastama, опошлить идею mõtet ära leierdama ~ kulutama
опустошённость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) (hinge)tühjus; (moraalne) laostumus; чувство опустошённости tühjustunne
ответственность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) vastutus; чувство ~ сознание ответственности vastutustunne, мера ответственности vastutusmäär, vastutuse suurus, брать на себя ответственность enda peale vastutust võtma, võtma enese vastutada, возлагать ответственность на кого kelle peale vastutust panema, keda vastutavaks tegema, ответственность лежит на ком vastutus lasub kellel, kes on vastutav, нести ответственность за кого-что kelle-mille eest vastutama, ответственность падает на кого kes vastutab, kellele langeb vastutus, привлекать к ответственности кого keda vastust andma panema, keda vastutusele võtma, слагать ~ снимать ответственность с кого keda vastutusest vabastama, сознавать ответственность поручения ülesande tähtsust ~ vastutusrikkust tunnetama
отвращение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ vastikustunne, jälkustunne; kõnek. jäledus, jälkus, vastikus; чувство отвращения vastikustunne, питать ~ чувствовать отвращение к кому-чему kelle-mille vastu vastikust ~ jälestust tundma;
‣ liter. van. ärahoidmine, vältimine; eemalehoidmine; (eemale)hoidumine; отвращение опасности ohu ärahoidmine ~ vältimine
‣ vastikustunne, jälkustunne; kõnek. jäledus, jälkus, vastikus; чувство отвращения vastikustunne, питать ~ чувствовать отвращение к кому-чему kelle-mille vastu vastikust ~ jälestust tundma;
‣ liter. van. ärahoidmine, vältimine; eemalehoidmine; (eemale)hoidumine; отвращение опасности ohu ärahoidmine ~ vältimine
отрадный 126 П (кр. ф. отраден, отрадна, отрадно, отрадны) rõõmustav, rõõmu ~ heameelt tegev, meeldiv; отрадное явление rõõmustav nähtus, отрадное чувство meeldiv tunne
отчуждение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ jur. võõrandamine; отчуждение земли maa võõrandamine;
‣ filos. võõrandumine; võõraksjäämine, võõrdumine, võõritus; взаимное отчуждение teineteisele võõraksjäämine, отчуждение от семьи perekonnast võõrdumine, чувство отчуждения võõrastustunne, эффект отчуждения kunst võõritusefekt, kummastusefekt, полоса отчуждения teemaa (näit. raudteel)
‣ jur. võõrandamine; отчуждение земли maa võõrandamine;
‣ filos. võõrandumine; võõraksjäämine, võõrdumine, võõritus; взаимное отчуждение teineteisele võõraksjäämine, отчуждение от семьи perekonnast võõrdumine, чувство отчуждения võõrastustunne, эффект отчуждения kunst võõritusefekt, kummastusefekt, полоса отчуждения teemaa (näit. raudteel)
патриотический 129 П patriotismi-; patrioodi-; patriootiline, patriootlik, isamaalik, isamaaline, isamaa-; патриотическое чувство patriotismitunne, патриотические стихи isamaaluule, patriootiline luule, патриотическое отношение patriootlik suhtumine
перебить 325 Г сов. → несов. перебивать
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
потерять 254a Г сов. кого-что (ära) kaotama, minetama, käest laskma, millest ilma jääma; потерять ключи võtmeid kaotama, потерять адрес aadressi ära kaotama, потерять отца isa kaotama, потерять зрение nägemist kaotama, nägemisest ilma jääma, потерять всё состояние (kogu) varandusest ilma jääma, потерять дорогу teed kaotama, teelt eksima, потерять след чей (1) kelle jälgi kaotama, (2) ülek. keda silmapiirilt kaotama, потерять терпение kannatust kaotama, потерять интерес huvi kaotama ~ minetama, потерять надежду lootust kaotama, потерять уважение к кому lugupidamist kaotama kelle vastu, потерять трудоспособность töövõimet kaotama, потерять чувство меры mõõdutunnet kaotama, потерять равновесие tasakaalu kaotama, tasakaalust välja minema, потерять сознание teadvust kaotama, minestama, потерянная в горах деревенька ülek. mägede vahele äraeksinud küla, потерять высоту lenn. kõrgust kaotama, вы многое потеряли, что не пришли te jäite paljust ilma, et ei tulnud, ветер потерял силу tuul nõrgenes, потерять в весе kaalus maha võtma, потерять даром время aega (jõude) raiskama ~ kaotsi minna laskma, потерять в чьём мнении kelle silmis langema, всё потеряно kõik on kadunud ~ läbi;
◊ потерять ~ терять голову pead kaotama; потерять ~ терять счёт кому-чему millest ülevaadet kaotama (arvult v. koguselt), mitte enam kokku lugeda jõudma mida; потерять ~ терять из вида ~ из виду кого-что silmist kaotama ~ laskma keda-mida; потерять ~ терять почву под ногами pinda jalge alt kaotama; vrd. терять
◊ потерять ~ терять голову pead kaotama; потерять ~ терять счёт кому-чему millest ülevaadet kaotama (arvult v. koguselt), mitte enam kokku lugeda jõudma mida; потерять ~ терять из вида ~ из виду кого-что silmist kaotama ~ laskma keda-mida; потерять ~ терять почву под ногами pinda jalge alt kaotama; vrd. терять
привести 367 Г сов. → несов. приводить кого-что, к чему, во что (juurde, ette, kohale) tooma ~ viima (ülek. без 1 и 2 л. ); привести врача arsti tooma, я приведу лошадь ma toon hobuse kohale, тропинка привела его к дому teerada juhtis ~ viis ~ tõi ta maja juurde, привести в качестве примера näiteks ~ näidet tooma, привести к мысли mõttele viima, привести к победе võidule viima, привести к общему знаменателю что ühisnimetaja alla viima, ühist nimetajat leidma (mat., ka ülek.), привести в исполнение что täide viima, teostama, привести в соответствие что с чем mida millega vastavusse viima, mida millele vastavaks tegema, привести в восторг vaimustusse viima, vaimustama, привести в отчаяние meeleheitele viima, привести в замешательство segadusse ajama ~ viima, привести в ужас kabuhirmu peale ajama, привести в хорошее настроение кого kelle tuju heaks tegema, kellel tuju tõstma, привести в уныние кого kelle tuju halvaks tegema, keda kurvaks tegema, привести в негодность kasutuskõlbmatuks tegema, rikki ajama, привести себя в порядок end korda tegema, привести в порядок korda seadma, korrastama, привести в боевую готовность lahinguvalmis seadma, привести в движение liikuma ~ käima panema, käivitama, käitama, привести к убеждению veenduma panema, привести к упадку laostama, привести к гибели hukutama, привести к присяге vannet võtma, jur. ka vannutama, привести цитату tsiteerima;
◊ не приведи бог ~ господи kõnek. jumal hoidku selle eest; к добру не приведёт kõnek. ei see head too; привести ~ приводить в чувство meelemärkusele tooma; привести ~ приводить в себя кого (1) teadvusele ~ meelemärkusele tooma, (2) ülek. meelemõistusele ~ maa peale tagasi tooma
◊ не приведи бог ~ господи kõnek. jumal hoidku selle eest; к добру не приведёт kõnek. ei see head too; привести ~ приводить в чувство meelemärkusele tooma; привести ~ приводить в себя кого (1) teadvusele ~ meelemärkusele tooma, (2) ülek. meelemõistusele ~ maa peale tagasi tooma
прийти 374 Г сов. → несов. приходить
‣ куда, откуда (kohale) tulema; прийти на завод tehasesse tulema, прийти с фронта rindelt tulema, прийти домой к обеду lõunaks koju tulema, прийти к мысли о чём millisele mõttele tulema, прийти к власти võimule tulema, прийти на помощь appi tulema, прийти на выручку hädas appi tulema, прийти в норму normi minema, он пришёл на всё готовое talle oli kõik ette ja taha ära tehtud;
‣ (без 1 и 2 л.) saabuma, kätte jõudma, tulema; придёт и его черёд küll tuleb ka tema kord, пришла весна kevad on käes ~ kätte jõudnud ~ tulnud ~ saabunud, пришла пора подумать о чём on aeg järele mõelda mille üle;
‣ к чему jõudma; прийти к правильному решению õigele otsusele jõudma, прийти к заключению ~ к выводу järeldusele jõudma, järeldama, прийти к убеждению veendumusele jõudma, прийти к соглашению kokkuleppele jõudma, прийти к истине tõe äratundmisele jõudma;
‣ во что sattuma; muutuma; прийти в ярость raevu sattuma, прийти в изумление hämmastuma, прийти в восхищение ~ в восторг vaimustuma, vaimustusse sattuma, прийти в хорошее настроение head tuju saama, прийти в отчаяние meelt heitma, прийти в движение liikuma hakkama, käima minema, прийти в упадок mõõnaseisu langema, allamäge minema, alla käima, tagasi langema, я пришёл в ужас mul hakkas õudne, mind haaras õudustunne, прийти в негодность kõlbmatuks muutuma;
◊ прийти ~ приходить в голову ~ на ум pähe tulema ~ turgatama; прийти ~ приходить в себя (1) meelemärkusele ~ teadvusele tulema, poolunest ärkama, uneuimast toibuma; (2) toibuma, enesevalitsemist tagasi saama, maha jahtuma; прийти ~ приходить в чувство ~ в сознание toibuma, teadvusele tulema
‣ куда, откуда (kohale) tulema; прийти на завод tehasesse tulema, прийти с фронта rindelt tulema, прийти домой к обеду lõunaks koju tulema, прийти к мысли о чём millisele mõttele tulema, прийти к власти võimule tulema, прийти на помощь appi tulema, прийти на выручку hädas appi tulema, прийти в норму normi minema, он пришёл на всё готовое talle oli kõik ette ja taha ära tehtud;
‣ (без 1 и 2 л.) saabuma, kätte jõudma, tulema; придёт и его черёд küll tuleb ka tema kord, пришла весна kevad on käes ~ kätte jõudnud ~ tulnud ~ saabunud, пришла пора подумать о чём on aeg järele mõelda mille üle;
‣ к чему jõudma; прийти к правильному решению õigele otsusele jõudma, прийти к заключению ~ к выводу järeldusele jõudma, järeldama, прийти к убеждению veendumusele jõudma, прийти к соглашению kokkuleppele jõudma, прийти к истине tõe äratundmisele jõudma;
‣ во что sattuma; muutuma; прийти в ярость raevu sattuma, прийти в изумление hämmastuma, прийти в восхищение ~ в восторг vaimustuma, vaimustusse sattuma, прийти в хорошее настроение head tuju saama, прийти в отчаяние meelt heitma, прийти в движение liikuma hakkama, käima minema, прийти в упадок mõõnaseisu langema, allamäge minema, alla käima, tagasi langema, я пришёл в ужас mul hakkas õudne, mind haaras õudustunne, прийти в негодность kõlbmatuks muutuma;
◊ прийти ~ приходить в голову ~ на ум pähe tulema ~ turgatama; прийти ~ приходить в себя (1) meelemärkusele ~ teadvusele tulema, poolunest ärkama, uneuimast toibuma; (2) toibuma, enesevalitsemist tagasi saama, maha jahtuma; прийти ~ приходить в чувство ~ в сознание toibuma, teadvusele tulema
разбитость 90 С ж. неод. väsimus, roidumus, rammestus, rambus; чувство разбитости väsimustunne, roidumustunne
респект 1 С м. неод.
‣ trük. veeris, tühi serv (raamatul, vaselõikel);
‣ van. respekt, austus, aukartus, lugupidamine; иметь респект к кому-чему aukartust tundma kelle-mille vastu, чувство респекта respektitunne
‣ trük. veeris, tühi serv (raamatul, vaselõikel);
‣ van. respekt, austus, aukartus, lugupidamine; иметь респект к кому-чему aukartust tundma kelle-mille vastu, чувство респекта respektitunne
ритм 1 С м. неод. rütm (ka kirj., muus.); ритм танца tantsurütm, ритм работы töörütm, чувство ритма rütmitunne, ритм стиха kirj. luulerütm
серьёзный 126 П (кр. ф. серьёзен, серьёзна, серьёзно, серьёзны) tõsine, tõemeelne, tõeline, tõsi-; серьёзное лицо tõsine nägu, серьёзный человек tõsine inimene, серьёзная музыка tõsine muusika, серьёзный разговор oluline ~ tähtis ~ tõsine jutuajamine ~ kõnelus, серьёзное положение raske ~ tõsine olukord, серьёзный противник tõsine ~ kõva ~ ohtlik vastane, серьёзная болезнь raske ~ ohtlik haigus, серьёзное чувство ehtne ~ tõeline tunne, серьёзный интерес tõeline ~ tõsine huvi, серьёзный вопрос tähelepanu nõudev küsimus, серьёзное отношение к работе tõsine töösse suhtumine, серьёзный учёный tõsiteadlane, серьёзная перемена põhjalik ~ suur muutus ~ muudatus, серьёзный капитан kõnek. range ~ nõudlik kapten, дело принимает серьёзный оборот asi võtab tõsise pöörde ~ läheb tõsiseks
сладостный 126 П (кр. ф. сладостен, сладостна, сладостно, сладостны) õndsalik, õnnis; magusarmas, sulnis; сладостное чувство õndsalik ~ sulnis tunne, сладостная улыбка õndsalik ~ õnnis ~ sulnis naeratus, сладостные мечты magusarmsad ~ sulnid unistused ~ unelmad, сладостная мелодия paitav ~ mahe viis
смешанный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г смешать;
‣ прич. → П sega-, segu-, segatud; смешанный лес segamets, смешанный хор segakoor, смешанное происхождение segapõlvnemine, смешанная нагрузка segakoormus, смешанный груз segalast, segakoorem, смешанное удобрение põll. segaväetis, смешанная порода скота põll. veiste segatõug, смешанное страхование maj. segakindlustus, смешанная вина jur. segasüü, смешанный вис sport segaripe, смешанный цемент ehit. segatsement, смешанная руда mäend. segamaak, смешанное число mat. segaarv, смешанный газ keem. segugaas, смешанное чувство segane tunne
‣ страд. прич. прош. вр. Г смешать;
‣ прич. → П sega-, segu-, segatud; смешанный лес segamets, смешанный хор segakoor, смешанное происхождение segapõlvnemine, смешанная нагрузка segakoormus, смешанный груз segalast, segakoorem, смешанное удобрение põll. segaväetis, смешанная порода скота põll. veiste segatõug, смешанное страхование maj. segakindlustus, смешанная вина jur. segasüü, смешанный вис sport segaripe, смешанный цемент ehit. segatsement, смешанная руда mäend. segamaak, смешанное число mat. segaarv, смешанный газ keem. segugaas, смешанное чувство segane tunne
собственный 127 П
‣ isiklik, oma(-), enda, enese, omaenda, era-, päris(-); собственный автомобиль isiklik sõiduauto, собственный дом oma maja, eramaja, eramu, чувство собственного достоинства eneseväärikustunne, собственное движение füüs. omaliikumine, собственная масса füüs. omamass (omakaal), собственный делитель mat. pärisjagaja, имя собственное lgv. (päris)nimi, по собственному желанию omal soovil, по собственному вкусу oma maitse järgi, товары собственного производства omatoodetud kaubad, огурцы собственного засола omaenda ~ kodune hapukurk, это ваши собственные слова need on teie enda sõnad, не слышать собственного голоса oma häält mitte kuulma, бояться собственной тени oma varju kartma;
‣ otsene; в собственном смысле слова sõna otseses mõttes;
◊ доходить ~ дойти собственным умом до чего omaenese aruga ~ ise jagu saama, ise ~ oma peaga milleni jõudma; явиться собственной персоной nalj. täies hiilguses ~ omaenese isikus kohale ilmuma; называть ~ назвать вещи своими собственными именами asju nende õige nimega nimetama; не верить собственным глазам oma silmi mitte uskuma; не видеть дальше собственного носа kõnek. oma ninaotsast kaugemale mitte nägema; стать на собственные ноги jalgu alla saama; вариться в собственном соку kõnek. oma rasvas küpsema ~ praadima; стоять на собственных ногах omil jalgel seisma, kaelakandjaks saama, sulgi selga saama; жить на собственный счёт oma käe peal elama; на собственный страх и риск oma vastutusel; собственными глазами oma silmaga
‣ isiklik, oma(-), enda, enese, omaenda, era-, päris(-); собственный автомобиль isiklik sõiduauto, собственный дом oma maja, eramaja, eramu, чувство собственного достоинства eneseväärikustunne, собственное движение füüs. omaliikumine, собственная масса füüs. omamass (omakaal), собственный делитель mat. pärisjagaja, имя собственное lgv. (päris)nimi, по собственному желанию omal soovil, по собственному вкусу oma maitse järgi, товары собственного производства omatoodetud kaubad, огурцы собственного засола omaenda ~ kodune hapukurk, это ваши собственные слова need on teie enda sõnad, не слышать собственного голоса oma häält mitte kuulma, бояться собственной тени oma varju kartma;
‣ otsene; в собственном смысле слова sõna otseses mõttes;
◊ доходить ~ дойти собственным умом до чего omaenese aruga ~ ise jagu saama, ise ~ oma peaga milleni jõudma; явиться собственной персоной nalj. täies hiilguses ~ omaenese isikus kohale ilmuma; называть ~ назвать вещи своими собственными именами asju nende õige nimega nimetama; не верить собственным глазам oma silmi mitte uskuma; не видеть дальше собственного носа kõnek. oma ninaotsast kaugemale mitte nägema; стать на собственные ноги jalgu alla saama; вариться в собственном соку kõnek. oma rasvas küpsema ~ praadima; стоять на собственных ногах omil jalgel seisma, kaelakandjaks saama, sulgi selga saama; жить на собственный счёт oma käe peal elama; на собственный страх и риск oma vastutusel; собственными глазами oma silmaga
сокровенный 127 П (кр. ф. сокровен, сокровенна, сокровенно, сокровенны) sala-, peit-, salajane, sisim, varjatud, peidetud; сокровенное желание salasoov, сокровенное чувство salatunne, сокровенные мысли salamõtted, salajased ~ sisimad ~ peidetud mõtted, сокровенная надежда salalootus, salajane ~ varjatud lootus, сокровенная мечта salaunistus, salajane unistus
соразмерность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) (mõõduline) kooskõla, mõõdupärasus, võrdelisus, proportsionaalsus, proportsioon, vastavus, sobivus, kohasus, parajus; чувство соразмерности в чём mõõdutunne
справедливость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) õiglus, õigsus, tõele vastavus; mat. kehtivus; чувство справедливости õiglustunne, поступить по справедливости õiglaselt toimima, справедливость показания tunnistuse õigsus, добиваться справедливости õiglust taotlema, отдать справедливость кому-чему liter. (1) keda-mida vääriliselt hindama, millele au andma, (2) tõele au andma
стадный 126 П karja- (ka ülek.), karjaviisiline; стадный инстинкт karjainstinkt, стадное чувство ülek. karjatunne, стадное животное karjaloom, karjas ~ karjaviisi elav loom, стадный образ жизни karjaline elulaad, karjaselamine
странный 127 П (кр. ф. странен, странна, странно, странны) veider, imelik, kummaline, pentsik, võõrastav; странное чувство imelik ~ veider tunne, странное поведение imelik ~ võõrastav käitumine, странный человек veider ~ kummaline ~ pentsik inimene, странное дело вводн. сл. kõnek. imelik, kummaline, imelik asi, imelik küll, imelugu, vaata imet
страх I 18 (род. п. ед. ч. страха и страху) С м. неод.
‣ hirm, õud, õõv, jubedustunne, kartus, pelg, pelgus, kartlikkus; панический страх kabuhirm, paaniline hirm, животный страх metsik ~ loomalik hirm, ночной страх öine hirm, med. hirmvirgumine, страх смерти surmahirm, surmakartus, страх перед болью valukartus, страх испачкаться med. mustus(e)pelgus, (haiguslik) kartus määrduda, чувство страха hirm, pelg, hirmutunne, jubedustunne, со страха hirmust, hirmu pärast, под страхом наказания karistuse kartusel, испытывать страх hirmu tundma, kartma, натерпеться страху kaua hirmu tunda saama ~ hirmus elama, дрожать от страха hirmust värisema, навести страх, нагнать страху hirmu peale ~ nahka ~ naha vahele ajama, внушать страх hirmu(tunnet) sisendama, держать в страхе hirmu all hoidma, страх берёт кого kõnek. kellel poeb hirm naha vahele, kellel tuleb hirm peale, keda valdab hirm;
‣ (обычно мн. ч.) madalk. koledus, õudus, koledad ~ õudsed asjad; всякие страхи лезут в голову igasugused õudsed asjad tulevad pähe, наговорить страхов про кого kelle hirmujutte rääkima;
◊ страха ради нудейска liter. iroon. hirmust kelle ees, kelle ees värisedes; на свой страх и риск omal riisikol ~ vastutusel; у страха глаза велики vanas. hirmul on suured silmad
‣ hirm, õud, õõv, jubedustunne, kartus, pelg, pelgus, kartlikkus; панический страх kabuhirm, paaniline hirm, животный страх metsik ~ loomalik hirm, ночной страх öine hirm, med. hirmvirgumine, страх смерти surmahirm, surmakartus, страх перед болью valukartus, страх испачкаться med. mustus(e)pelgus, (haiguslik) kartus määrduda, чувство страха hirm, pelg, hirmutunne, jubedustunne, со страха hirmust, hirmu pärast, под страхом наказания karistuse kartusel, испытывать страх hirmu tundma, kartma, натерпеться страху kaua hirmu tunda saama ~ hirmus elama, дрожать от страха hirmust värisema, навести страх, нагнать страху hirmu peale ~ nahka ~ naha vahele ajama, внушать страх hirmu(tunnet) sisendama, держать в страхе hirmu all hoidma, страх берёт кого kõnek. kellel poeb hirm naha vahele, kellel tuleb hirm peale, keda valdab hirm;
‣ (обычно мн. ч.) madalk. koledus, õudus, koledad ~ õudsed asjad; всякие страхи лезут в голову igasugused õudsed asjad tulevad pähe, наговорить страхов про кого kelle hirmujutte rääkima;
◊ страха ради нудейска liter. iroon. hirmust kelle ees, kelle ees värisedes; на свой страх и риск omal riisikol ~ vastutusel; у страха глаза велики vanas. hirmul on suured silmad
стыд 2 С м. неод. (без мн. ч.) häbi; чувство стыда häbi, ложный стыд valehäbi, ни стыда ни совести kõnek. pole häbiraasugi, pole au ega häbi, стыд и срам häbi-häbi, испытывать стыд häbi tundma, häbenema, к стыду своему oma häbiks;
◊ сгореть от ~ со стыда häbi pärast maa alla vajuma
◊ сгореть от ~ со стыда häbi pärast maa alla vajuma
табунный 126 П tabuuni-, karja- (kõnek. ka ülek. halv.), tabuuniline; табунная лошадь tabuunihobune, табунное коневодство hobuste tabuunkasvatus, tabuuniline hobusekasvatus, табунное чувство karjavaim
такт II 1 С м. неод. (без мн. ч.) takt, taktitunne, taktitundelisus, peenetundelisus; отсутствие такта takti puudumine, чувство такта taktitunne, человек с тактом taktitundeline inimene, педагогический такт pedagoogitakt
товарищество 94 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) seltsimehelikkus; чувство товарищества seltsimehelikkustunne, sõprustunne, ühistunne, войсковое товарищество sõjaväeline seltsimehelikkus, боевое товарищество lahingusõprus;
‣ ühendus, selts, ühing; ühistu; товарищество на вере maj. usaldusühing, товарищество на паях osaühing, товарищество изобретателей leiutajate kollektiiv, садоводческое товарищество aiandusühistu, рыболовецкое товарищество kaluriühistu, товарищество по совместной обработке земли aj. maaharimisühistu, Товарищество передвижных художественных выставок kunst, aj. Rändnäituste Ühing
‣ (без мн. ч.) seltsimehelikkus; чувство товарищества seltsimehelikkustunne, sõprustunne, ühistunne, войсковое товарищество sõjaväeline seltsimehelikkus, боевое товарищество lahingusõprus;
‣ ühendus, selts, ühing; ühistu; товарищество на вере maj. usaldusühing, товарищество на паях osaühing, товарищество изобретателей leiutajate kollektiiv, садоводческое товарищество aiandusühistu, рыболовецкое товарищество kaluriühistu, товарищество по совместной обработке земли aj. maaharimisühistu, Товарищество передвижных художественных выставок kunst, aj. Rändnäituste Ühing
тщеславие 115 С с. неод. (без мн. ч.) kuulsushimu, kuulsusjanu, auahnus; alpus, edevus; мелкое тщеславие väiklane kuulsushimu, чувство тщеславия auahnus(tunne)
угнетение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ rõhumine, kurnamine, ekspluateerimine; национальное угнетение rahvuslik rõhumine, расовое угнетение rassiline rõhumine;
‣ ülek. vaevamine, rusumine, painamine, masendamine; rõhutud meeleolu, masendus;
‣ rõhutus, allasurutus, rusutus, masendatus; испытывать чувство угнетения rusutud ~ masendatud olema, masendust tundma
‣ rõhumine, kurnamine, ekspluateerimine; национальное угнетение rahvuslik rõhumine, расовое угнетение rassiline rõhumine;
‣ ülek. vaevamine, rusumine, painamine, masendamine; rõhutud meeleolu, masendus;
‣ rõhutus, allasurutus, rusutus, masendatus; испытывать чувство угнетения rusutud ~ masendatud olema, masendust tundma
удовлетворение 18 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ rahuldamine; удовлетворение требований nõudmiste rahuldamine, удовлетворение потребностей vajaduste rahuldamine, удовлетворение иска jur. hagi rahuldamine;
‣ rahuldus(tunne), rahulolu; внутреннее удовлетворение seesmine ~ sisemine rahuldus ~ rahulolu, чувство удовлетворения rahuldus, rahuldustunne, получить удовлетворение rahuldust saama, находить удовлетворение в чём milles rahuldust leidma, испытывать удовлетворение rahuldust tundma, отметить с удовлетворением rahuldustundega märkima, к общему удовлетворению kõikide rahulduseks, он сказал это с удовлетворением ta ütles seda rahulolevalt ~ rahuldustundega;
‣ van. tasumine, hüvitamine, hüvitus, heastamine, heastus, heakstegemine; tasu; rahulduse andmine (auhaavamise puhul), satisfaktsioon; требовать удовлетворения (1) hüvitust nõudma, (2) satisfaktsiooni nõudma, kahevõitlusele kutsuma
‣ rahuldamine; удовлетворение требований nõudmiste rahuldamine, удовлетворение потребностей vajaduste rahuldamine, удовлетворение иска jur. hagi rahuldamine;
‣ rahuldus(tunne), rahulolu; внутреннее удовлетворение seesmine ~ sisemine rahuldus ~ rahulolu, чувство удовлетворения rahuldus, rahuldustunne, получить удовлетворение rahuldust saama, находить удовлетворение в чём milles rahuldust leidma, испытывать удовлетворение rahuldust tundma, отметить с удовлетворением rahuldustundega märkima, к общему удовлетворению kõikide rahulduseks, он сказал это с удовлетворением ta ütles seda rahulolevalt ~ rahuldustundega;
‣ van. tasumine, hüvitamine, hüvitus, heastamine, heastus, heakstegemine; tasu; rahulduse andmine (auhaavamise puhul), satisfaktsioon; требовать удовлетворения (1) hüvitust nõudma, (2) satisfaktsiooni nõudma, kahevõitlusele kutsuma
умиление 115 С с. неод. (без мн. ч.) heldimus, meeleliigutus, härdumus, härdus; слёзы умиления heldimuspisarad, чувство умиления härdus, heldimus, meeleliigutus, приходить в умиление heldima, приводить в умиление кого heldima panema keda, смотреть с умилением heldinult ~ heldimusega ~ härdana ~ härdusega ~ täis härdust vaatama
успокоение 115 С с. неод.
‣ rahustamine, rahustus, vaigistamine, vaigistus; успокоение боли valu vaigistamine, успокоение нервов närvide rahustamine, для успокоения совести südametunnistuse rahustuseks;
‣ rahu; rahuldus; находить успокоение в чём milles rahu ~ rahuldust leidma, чувство успокоения rahuldustunne;
‣ tehn. summutamine, summutus
‣ rahustamine, rahustus, vaigistamine, vaigistus; успокоение боли valu vaigistamine, успокоение нервов närvide rahustamine, для успокоения совести südametunnistuse rahustuseks;
‣ rahu; rahuldus; находить успокоение в чём milles rahu ~ rahuldust leidma, чувство успокоения rahuldustunne;
‣ tehn. summutamine, summutus
успокоенность 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ hingerahu; чувство внутренней успокоенности hingerahu;
‣ halv rahulolu
‣ hingerahu; чувство внутренней успокоенности hingerahu;
‣ halv rahulolu
чувство 94 С с. неод.
‣ meel, aisting; пять чувств человека inimese viis meelt, органы чувств meeleelundid, чувство вкуса maitsmismeel, maitsmisaisting, чувство зрения nägemismeel, nägemisaisting, чувство слуха kuulmismeel, kuulmisaisting, чувство юмора huumorimeel, эстетическое чувство ilumeel, kunstimeel, esteetiline meel;
‣ (обычно мн. ч.) meelemärkus, teadvus; лишиться чувств meelemärkust ~ teadvust kaotama, minestama, упасть без чувств minestusse langema, прийти в чувство meelemärkusele ~ teadvusele tulema, привести в чувство teadvusele tooma, minestusest üles äratama;
‣ чего tunne, tundmus; чувство холода külmatunne, чувство боли valutunne, valu, чувство одиночества üksindustunne, чувство отвращения vastumeelsus, ebameeldivus, vastikus, antipaatia, чувство меры mõõdutunne, чувство долга kohusetunne, чувство ответственности vastutustunne, чувство такта taktitunne, чувство гордости uhkustunne, uhkus, чувство собственного достоинства eneseväärikus, первое чувство kõnek. esimene armastus, большое чувство kõnek. suur armastus ~ tunne, скрывать свои чувства oma tundmusi ~ tundeid varjama, воспылать чувством tundelõõmas põlema, tunnetes lõõmama, питать нежные чувства к кому keda armastama, kelle vastu tundeid hellitama, потерять чувство стыда häbitunnet kaotama, говорить с чувством emotsionaalselt rääkima;
‣ tajumine, taju, tundmine, adumine; чувство природы loodustaju, чувство времени (1) ajataju, (2) aja(stu) tundmine, ajastuvaist;
◊ шестое чувство kuues meel; чувство локтя ühistunne, küünarnukitunne, sõbramehe toetus; в растрёпанных чувствах kõnek. endast väljas, meeltesegaduses, segaste tunnetega
‣ meel, aisting; пять чувств человека inimese viis meelt, органы чувств meeleelundid, чувство вкуса maitsmismeel, maitsmisaisting, чувство зрения nägemismeel, nägemisaisting, чувство слуха kuulmismeel, kuulmisaisting, чувство юмора huumorimeel, эстетическое чувство ilumeel, kunstimeel, esteetiline meel;
‣ (обычно мн. ч.) meelemärkus, teadvus; лишиться чувств meelemärkust ~ teadvust kaotama, minestama, упасть без чувств minestusse langema, прийти в чувство meelemärkusele ~ teadvusele tulema, привести в чувство teadvusele tooma, minestusest üles äratama;
‣ чего tunne, tundmus; чувство холода külmatunne, чувство боли valutunne, valu, чувство одиночества üksindustunne, чувство отвращения vastumeelsus, ebameeldivus, vastikus, antipaatia, чувство меры mõõdutunne, чувство долга kohusetunne, чувство ответственности vastutustunne, чувство такта taktitunne, чувство гордости uhkustunne, uhkus, чувство собственного достоинства eneseväärikus, первое чувство kõnek. esimene armastus, большое чувство kõnek. suur armastus ~ tunne, скрывать свои чувства oma tundmusi ~ tundeid varjama, воспылать чувством tundelõõmas põlema, tunnetes lõõmama, питать нежные чувства к кому keda armastama, kelle vastu tundeid hellitama, потерять чувство стыда häbitunnet kaotama, говорить с чувством emotsionaalselt rääkima;
‣ tajumine, taju, tundmine, adumine; чувство природы loodustaju, чувство времени (1) ajataju, (2) aja(stu) tundmine, ajastuvaist;
◊ шестое чувство kuues meel; чувство локтя ühistunne, küünarnukitunne, sõbramehe toetus; в растрёпанных чувствах kõnek. endast väljas, meeltesegaduses, segaste tunnetega
шестой 120 П
‣ kuues; шестое чувство kuues meel, шестого числа kuuendal (kuupäeval), на шестой день kuuendal päeval, уже шестой час kell on juba viis läbi ~ kuue peal ~ käib kuuendat tundi, в шестом часу viie ja kuue vahel;
‣ П → С шестая ж. неод. kuuendik; одна шестая üks kuuendik
‣ kuues; шестое чувство kuues meel, шестого числа kuuendal (kuupäeval), на шестой день kuuendal päeval, уже шестой час kell on juba viis läbi ~ kuue peal ~ käib kuuendat tundi, в шестом часу viie ja kuue vahel;
‣ П → С шестая ж. неод. kuuendik; одна шестая üks kuuendik
щемящий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г щемить;
‣ прич. → П ülek. näpistav; tuim, pakitsev; щемящий голод näpistav nälg, щемящая боль pakitsev ~ tuim valu;
‣ прич. → П ülek. pitsitav, rõhuv, ängistav, ahistav; щемящее чувство ängistav tunne, äng, ahistus
‣ действ. прич. наст. вр. Г щемить;
‣ прич. → П ülek. näpistav; tuim, pakitsev; щемящий голод näpistav nälg, щемящая боль pakitsev ~ tuim valu;
‣ прич. → П ülek. pitsitav, rõhuv, ängistav, ahistav; щемящее чувство ängistav tunne, äng, ahistus
юмор 1 С м. неод. (без мн. ч.) huumor, nali; чувство юмора huumorimeel, naljatunne, naljasoon, юмор висельника iroon. võllanali, чёрный юмор must huumor, говорить с юмором humoorikalt rääkima, понимать юмор naljast aru saama
