?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 30 artiklit
бить 325 Г несов.
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
верблюжий 130 П kaameli(-); верблюжий горб kaameli küür, верблюжья шерсть kaamelivill, kaamelikarv(ad), верблюжья колючка bot.
kaameliastel (Alhagi)
вигоневый 119 П vikunja-; вигоневая шерсть vikunjavill, вигоневые носки vikunjavillast sokid
грубый 119 П‣ kare, karm, krobeline; jäme(-); toor-, kore-; грубая шерсть kare ~ karm ~ jäme vill, грубая кожа kare ~ karm ~ krobeline nahk, грубое измерение ligikaudne mõõtmine, jämemõõtmine, грубая ошибка jäme viga, грубая штукатурка jämekrohv, фильтр грубой очистки tehn.
jämefilter, грубый гумус toorhuumus, грубые корма koresööt, грубая мебель tahumatu ~ rohmakas mööbel, грубый холст kotiriie;
‣ (кр. ф. груб, груба, грубо, грубы и грубы) ülek. jõhker, jäme, mühaklik, tahumatu, rohmakas, robustne; грубый человек toores ~ jõhker inimene, грубые черты лица rohmakad näojooned, грубый голос jõhker ~ räme hääl, грубые привычки tahumatud kombed
дочёсывать 168a Г несов.
→ сов.
дочесать что kammimist ~ sugemist ~ kraasimist lõpetama, lõpuni kammima ~ sugema ~ kraasima; дочёсывать волосы juuste kammimist ~ sugemist lõpetama, дочёсывать шерсть villa kraasimist lõpetama
дыбом Н püsti, turri; шерсть встала дыбом karvad tõusid turri
клок 19, мн. ч. также 49 (им. п.
клочья) С м.
неод.
‣ tuust, tutt, salk, kahl; клок сена heinatuust, клок травы rohututt, клок волос juuksesalk, -kahl, -tutt, волосы висят клочьями juuksed on salkus, шерсть висит клочьями (looma) karv on pulstunud ~ tortis;
‣ tükk; изорвать в клочья tükkideks rebima ~ kiskuma, клок земли maatükk, клочья облаков pilvetordid, -tombud, -räbalad;
◊ с паршивой овцы хоть шерсти клок vanas. kärnaselt lambaltki saab tuti villa
клочковатый 119 П (кр. ф.
клочковат, клочковата, клочковато, клочковаты) sassis, sagris, sakris, salkus, pulstunud; puhmas-; клочковатая борода pulstunud ~ sakris habe, клочковатая шерсть tortis ~ pulstunud karv, клочковатые брови puhmaskulmud, клочковатые тучи pilvetordid, -tombud
мериносовый 119 П meriino-, meriinovillane; мериносовая шерсть meriinovill, мериносовый платок meriinorätik, meriinovillane rätik, мериносовая овца meriino lammas
овечий 130 П‣ lamba-; lambapiima-; овечья шерсть lambavill, овечье молоко lambapiim, овечий сыр lamba(piima)juust;
‣ ülek. arglik, kartlik, tasane, vagur; овечье выражение лица arglik ~ vagur (näo)ilme;
◊ волк в овечьей шкуре hunt lambanahas
перевалять 254a Г сов.
→ несов.
переваливать‣ (без несов.
) кого-что madalk.
(järgemööda) maha panema, ümber lükkama; перевалять много деревьев hulka puid (järjepanu) maha murdma;
‣ (без несов.) что, в чём madalk. (järjest kõiki v. palju) veeretama milles; перевалять котлеты в муке (hulka) kotlette jahus veeretama, перевалять детей в снегу lapsi lumiseks tegema;
‣ что üle ~ uuesti ~ veel kord vanutama;
‣ (без несов.) (järjest palju) ära vanutama; перевалять всю шерсть kogu villa ära vanutama
перепрясть 357 Г сов.
что‣ (halvasti tehtut) uuesti ketrama;
‣ (kõike v. hulka järgemööda) ära ketrama; перепрясть всю шерсть kogu villa ära ketrama
перечесать 202a (страд. прич. прош. вр.
перечёсанный, кр. ф.
перечёсан, перечесатьа, перечесатьо, перечесатьы) Г сов.
→ несов.
перечёсывать‣ кого-что uuesti ~ üle ~ uut moodi kammima ~ sugema; перечесать волосы juukseid uuesti ~ teisiti kammima;
‣ kõnek. кого (kordamööda paljusid v. kõiki) kammima;
‣ что (kõike, hulka) kraasima ~ sugema; перечесать всю шерсть kogu villa ära kraasima
поднять 264 (прош. вр.
поднял и поднял, подняло и подняло, подняли и подняли; страд. прич. прош. вр.
поднятый, кр. ф.
поднят, поднятьа, поднятьо, поднятьы; буд. вр.
kõnek.
подыму, подымешь...
) Г сов.
→ несов.
поднимать‣ кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.
), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.
) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.
), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus.
kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
‣ кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
‣ üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
‣ кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
‣ кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
‣ что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
‣ кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
‣ что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
‣ что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
‣ что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
◊ поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
подняться 264 (прош. вр.
поднялся и поднялся, поднялась, поднялось и поднялось, поднялись и поднялись; буд. вр.
kõnek.
подымусь...
) Г сов.
→ несов.
подниматься‣ (üles, püsti, kõrgemale) tõusma, kerkima (ka ülek.
); подняться с места kohalt ~ püsti tõusma, подняться во весь рост kogu pikkuses tõusma, подняться из-за стола lauast tõusma, подняться с постели voodist tõusma, подняться на гору mäkke tõusma, подняться на высоту десять километров kümne kilomeetri kõrgusele tõusma, подняться в чьих глазах kelle silmis tõusma, вода в реке поднялась vesi on jões tõusnud, барометр поднялся baromeeter tõusis ~ on tõusnud, настроение поднялось tuju tõusis, поднялся шум tõusis kisa-kära, цены поднялись hinnad tõusid, поднялся сильный ветер tõusis tugev tuul, производительность труда поднялась tööviljakus tõusis, город поднялся из руин linn kerkis varemeist, занавес поднялся eesriie kerkis, брови поднялись kulmud kerkisid, туча поднялась над лесом pilv kerkis metsa kohale, тесто поднялось taigen on kerkinud, шерсть поднялась karvad läksid turri, пароход поднялся по реке laev sõitis ülesjõge, подняться на крыльцо trepile astuma, подняться по лестнице trepist ~ redelit mööda üles minema;
‣ puhkema, algama, tekkima; поднялся хохот puhkes naerulagin ~ vali ~ mürisev naer, поднялась суматоха tekkis segadus;
‣ ülek. kõnek. jalule ~ heale järjele saama; хозяйство поднялось majapidamine on paremal järjel ~ on kosunud;
‣ jah. lendu tõusma;
‣ на кого-что, без доп. ülek. liikvele minema, tegevusse asuma; teele asuma; подняться на восстание üles tõusma, ülestõusu alustama, подняться на войну sõdima hakkama, подняться в атаку rünnakule minema;
‣ kõnek. sirguma, üles kasvama;
◊ рука не поднялась на кого-что ülek. käsi ei tõusnud kelle-mille vastu; подняться ~ подниматься на ноги ülek. jalgu alla saama
прочесать 202a (страд. прич. прош. вр.
прочёсанный, кр. ф.
прочёсан, прочесатьа, прочесатьо, прочесатьы) Г сов.
→ несов.
прочёсывать‣ что läbi kammima (ka ülek.
), siledaks sugema, läbi kraasima; прочесать шерсть villa kraasima, прочесать лес metsa läbi kammima;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg) kammima ~ sugema ~ kraasima
пряденый 126 П kedratud; пряденая шерсть kedratud lõng
распушить 287a Г сов.
‣ что kohevaks ajama ~ tegema ~ sugema, kohevile ajama; распушить шерсть villa kohevaks näppima, птица распушила перья lind ajas suled puhevile ~ kohevile;
‣ что lahti minema, puhkema; верба распушила почки pajutibud on väljas;
‣ кого-что ülek. kõnek. läbi sarjama ~ võtma, kellele sauna andma; vrd. пушить
расчесать 202a Г сов.
→ несов.
расчёсывать‣ кого-что lahti ~ siledaks ~ sirgeks ~ ära kammima ~ sugema; расчесать волосы juukseid siledaks ~ ära kammima, расчесать лён lina sugema, расчесать шерсть villa kraasima;
‣ что katki kratsima ~ kraapima ~ sügama; расчесать руку kätt katki kratsima;
‣ кого ülek. madalk. pihuks ja põrmuks tegema ~ lööma; läbi sugema ~ kolkima, sugeda ~ kolki andma
расщипать 207 Г сов.
→ несов.
расщипывать что tekst.
lahti näppima, kohestama; расщипать шерсть villa näppima
регенерированный 127‣ страд. прич. прош. вр. Г регенерировать;
‣ прич. → П tehn., biol. regenereeritud, uuendatud, taastatud, puhastatud; регенерированное масло tehn. regenereeritud õli, taasõli, регенерированная шерсть tehn. taasvill
теребить 302 Г несов.
‣ что (lina, kanepit) kitkuma; теребить лён lina kitkuma;
‣ kõnek. кого-что, за что kiskuma, rebima, sakutama, sikutama; näppima, näperdama, näpitsema; ветер теребит паруса tuul rebib purjesid, теребить за плечо õlast sakutama, теребить скатерть laudlina näppima, теребить шерсть villa näppima ~ noppima;
‣ кого, чем ülek. kõnek. tüütama, kaela ~ hinge peale käima; теребить вопросами küsimustega tüütama;
◊ теребить душу kõnek. hinge peale käima, hinge kallal närima; vrd. вытеребить
топорщить 271a (повел. накл.
топорщи и топорщь, топорщьте) Г несов.
что kõnek.
turri ~ kohevile ~ püsti ~ harguli ~ harali ~ õieli ajama; ёж топорщит иглы siil ajab okkad püsti, топорщить перья sulgi kohevile ~ puhevile ajama, топорщить шерсть karvu turri ajama; vrd.
встопорщить
хребтовый 119 П‣ (looma) selgroo-, lülisamba-; хребтовые позвонки selgroolülid;
‣ selja-, turja-, seljapealne; хребтовая щетина (sea) seljaharjas, хребтовая шерсть turjakarvad (loomal);
‣ hari-, harja-; хребтовый отвал mäend. haripuistang, хребтовая балка ehit. harjatala, rootala;
‣ (ahel)mäestiku-; mäeaheliku-; seljandiku-, seljaku-
чёсаный 126 П kraasitud, soetud, kammitud; чёсаная шерсть kraasitud vill, kraasvill, чёсаный лён soetud lina, чёсаные волосы soetud ~ kammitud juuksed, чёсаные валенки kammvillast vildid
чесать 202a (страд. прич. прош. вр.
чёсанный) Г несов.
‣ кого-что kratsima, sügama, kõhvitsema; чесать спину selga sügama;
‣ кого-что kraasima, sugema, kammima; чесать шерсть villa kraasima, чесать лён lina sugema, чесать голову pead kammima ~ sugema;
‣ без доп. madalk. põrutama (kiiresti hasardiga tegema); чесать по дороге mööda teed leekima ~ kaapima ~ liduma ~ silkama, чесать из пулемёта kuulipildujast täristama;
◊ чесать затылок ~ в затылке kõnek. kukalt sügama ~ kratsima, nõutu olema; чесать зубы kõnek. suud pruukima, keelt peksma, tühja jahvatama; чесать язык ~ языком kõnek. laterdama, tühja lobisema; чесать языки ~ языками о ком, про кого kõnek. taga rääkima, keelt peksma
чистый 119 П (кр. ф.
чист, чиста, чисто, чисты; сравн. ст.
чище)‣ puhas, korras, kasitud; чистая комната puhas tuba, чистое полотенце puhas käterätik, чистая одежда puhtad rõivad;
‣ puhas, puhas-, tühi, lage, vaba; чистая тетрадь puhas ~ tühi vihik (täis kirjutamata), чистый лист (1) puhas ~ tühi leht, (2) trük. puhaspoogen, чистое поле tühi ~ lage väli ~ põld, чистая полоса воды vaba veeriba, чистое небо selge ~ puhas ~ pilvitu taevas, ночевать под чистым небом lageda taeva all ööbima ~ ööd olema;
‣ (без кр. ф.) puhas-, puhas, ehtne, ehe, lisanditeta, segunemata, rikkumata; чистый доход puhastulu, чистая прибыль puhaskasu(m), чистая продукция puhastoodang, netotoodang, чистый вес puhaskaal, puhasmass, чистая культура biol. puhaskultuur (ühe liigi rakkudest); чистое золото puhas ~ ehe ~ ehtne kuld, чистая шерсть puhas vill, täisvill, чистые металлы puhtad metallid (lisandita), чистые краски puhtad värvid, чистый тон puhas toon, чистая вода (1) puhas vesi, (2) (jää)vaba vesi, чистый спирт puhas piiritus, чистый пар põll. puhaskesa, kultuurideta kesa, täiskesa, чистое произношение puhas ~ laitmatu ~ korralik hääldus, чистый голос puhas ~ selge hääl, чистая наука puhas teadus (praktilise rakenduseta), чистое искусство puhas kunst (kunst kunsti pärast), говорить на чистом русском языке puhast vene keelt rääkima, vene keelt puhtalt rääkima;
‣ (без кр. ф.) puhas-, puhas, viimistletud, korralik, peen; чистый шов puhasvuuk, ищет чистую работу otsib puhast tööd;
‣ ülek. puhas, karske, kasin, aus; чистый человек puhas ~ karske inimene, чистая девушка karske ~ kasin neiu, чистые намерения ausad plaanid ~ kavatsused, чист душой puhta hingega;
‣ (без кр. ф.) puhas, päris, täielik, tõeline, lausa, puha, puhta (kõnek.); чистая случайность puhas juhus, чистый Шаляпин madalk. (nagu) päris ~ eht(ne) Šaljapin, чистая пытка päris ~ lausa ~ puhta piin, чистое наказание tõeline nuhtlus, чистая правда sulatõde, puhas tõde, чистая беда püstihäda, lihtsalt rist, чистый вздор puhas ~ selge ~ täielik ~ tõeline jama, täisjama, это чистая ложь see on puha vale;
‣ (без кр. ф.) kõnek. nalj. paljas, kõigest ilma, lage (rahast);
‣ lõplik; suur; чистая отставка madalk. lõplik erruminek, aplaagrisse jäämine, чистый понедельник kirikl. kannatusnädala esmaspäev, чистый четверг kirikl. kannatusnädala neljapäev, suur neljapäev, чистая суббота kirikl. vaikne laupäev (päev enne ülestõusmispühi);
◊ чистой ~ чистейшей воды kõnek. kõige ehtsam ~ puhtam, pesueht, läbi ja läbi, puhastverd; выводить ~ вывести на чистую воду кого-что kõnek. keda valge ette tooma, mida päevavalgele tooma; принимать ~ принять за чистую монету что mida puhta kullana võtma; по чистой совести ausalt, puhta südametunnistusega; с чистой совестью puhta südamega ~ süümega ~ südametunnistusega; от чистого сердца puhtast südamest
шерсть 92 С ж.
неод.
‣ vill, karv; тонкая шерсть peenvill, грубая шерсть jämevill, kare ~ karm vill, густая шерсть tihe karv ~ vill, гладкая шерсть sile karv ~ vill, ангорская шерсть angoora vill, mohäär, козья шерсть kitsevill, kitsekarvad, рунная шерсть villakvill, аппаратная шерсть kraasvill, kalevivill, искусственная ~ регенерированная шерсть taasvill, regenereeritud vill, древесная шерсть tehn.
puitvill, обработка шерсти villatöötlus, villa töötlemine, стричь шерсть у овец lambaid pügama, бить шерсть vatkuma, чесать шерсть villa kraasima, гладить по шерсти pärikarva silitama (ka ülek.
), гладить против шерсти vastukarva silitama (ka ülek.
), покрытый шерстью villaga ~ karvaga kaetud, он весь в шерсти ta on villatupse täis;
‣ villane lõng; клубок шерсти lõngakera, вязать из мягкой шерсти pehmest lõngast kuduma;
‣ villane riie; костюм из шерсти villane ülikond ~ kostüüm, отрез шерсти на платье villane kleidiriidetükk, tükk villast kleidiriiet, купить шерсть на платье villast kleidiriiet ostma;
◊ как от козла -- ни шерсти, ни молока nagu sea seljast ~ vähilt villa
щетиниться 269 Г несов.
(без 1 и 2 л.
)
‣ (oma) karvu püsti ~ turri ajama, turritama; кошка щетинится kass ajab karvad turri;
‣ püsti ~ turri tõusma; шерсть щетинится karv tõuseb püsti ~ turri;
‣ ülek. madalk. turritama, turris ~ pahur olema; vrd. ощетиниться
ягнячий 130 П (lamba)talle(-), voona-; ягнячья шерсть tallevill