[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 74 artiklit
брать 216 Г несов. (eeskätt korduva v. kestva tegevuse puhul) → сов. взять
‣ кого-что, без доп. võtma; ületama; vallutama; kõnek. kinni võtma, vahistama; брать книгу в руки raamatut kätte võtma, брать за руку кого kellel käest kinni võtma, брать ребёнка на руки last sülle võtma, брать на колени põlve(de)le ~ sülle võtma, брать под руку käe alt kinni võtma, брать с собой (endaga) kaasa võtma, брать в жёны naiseks võtma, брать в армию sõjaväkke võtma, брать такси taksot võtma, брать в помощники abiliseks võtma, брать сироту на воспитание vaeslast kasvatada võtma, брать власть в свои руки võimu enda kätte võtma, брать напрокат laenutusest võtma, брать на поруки käendusele võtma, брать на себя смелость söandama, endale julgust võtma, брать на учёт arvele võtma, брать на себя обязательства enesele kohustusi võtma, брать от жизни всё elult kõike võtma, брать вправо paremale hoid(u)ma ~ võtma, брать книги в библиотеке raamatukogust raamatuid tooma ~ laenutama, брать взаймы laenama (raha), брать цитаты из классиков klassikuid tsiteerima, брать барьер tõket ületama, брать высоту (1) kõrgust ületama (sportlase kohta), (2) kõrgustikku vallutama, брать крепость штурмом kindlust tormijooksuga võtma ~ vallutama, пленных не брать! vange mitte võtta! брать живым elusalt kinni püüdma ~ võtma, брать под караул ~ под стражу vahi alla võtma;
‣ (eelistatav on брать) кого-что, без доп. võtma; брать начало alguse saama, его никакая пуля не берёт teda ei võta ükski kuul, ружьё берёт на тысячу шагов see püss tabab tuhande sammu peale, брать взятки altkäe(maksu) ~ pistist võtma;
‣ (ainult брать) что kõnek. korjama mida; брать грибы, ягоды seeni, marju korjama;
‣ (eelistatav on брать) кого valdama keda; его страх берёт teda valdab hirm;
◊ брать ~ взять слово с кого kellelt (au)sõna võtma; брать ~ взять пример eeskuju võtma; брать ~ взять верх peale jääma; брать ~ взять быка за рога härjal sarvist haarama; брать ~ взять голыми руками paljakäsi ~ vaevata võtma; брать ~ взять на мушку kirbule võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte võtma; не брать в рот mitte suu sissegi võtma; брать ~ взять под своё крылышко кого keda oma tiiva alla võtma; брать ~ взять в оборот keda käsile võtma; брать ~ взять измором aeglasel tulel praadima; брать ~ взять за сердце (за душу, за живое) südamesse minema, sügavalt liigutama; брать ~ взять за горло кого kõri pihku võtma; брать ~ взять на буксир järele aitama, sleppi võtma; брать ~ взять с бою rünnakuga vallutama; брать ~ взять в толк aru saama; брать ~ взять на заметку kõrva taha panema; брать ~ взять под козырёк kulpi lööma
‣ кого-что, без доп. võtma; ületama; vallutama; kõnek. kinni võtma, vahistama; брать книгу в руки raamatut kätte võtma, брать за руку кого kellel käest kinni võtma, брать ребёнка на руки last sülle võtma, брать на колени põlve(de)le ~ sülle võtma, брать под руку käe alt kinni võtma, брать с собой (endaga) kaasa võtma, брать в жёны naiseks võtma, брать в армию sõjaväkke võtma, брать такси taksot võtma, брать в помощники abiliseks võtma, брать сироту на воспитание vaeslast kasvatada võtma, брать власть в свои руки võimu enda kätte võtma, брать напрокат laenutusest võtma, брать на поруки käendusele võtma, брать на себя смелость söandama, endale julgust võtma, брать на учёт arvele võtma, брать на себя обязательства enesele kohustusi võtma, брать от жизни всё elult kõike võtma, брать вправо paremale hoid(u)ma ~ võtma, брать книги в библиотеке raamatukogust raamatuid tooma ~ laenutama, брать взаймы laenama (raha), брать цитаты из классиков klassikuid tsiteerima, брать барьер tõket ületama, брать высоту (1) kõrgust ületama (sportlase kohta), (2) kõrgustikku vallutama, брать крепость штурмом kindlust tormijooksuga võtma ~ vallutama, пленных не брать! vange mitte võtta! брать живым elusalt kinni püüdma ~ võtma, брать под караул ~ под стражу vahi alla võtma;
‣ (eelistatav on брать) кого-что, без доп. võtma; брать начало alguse saama, его никакая пуля не берёт teda ei võta ükski kuul, ружьё берёт на тысячу шагов see püss tabab tuhande sammu peale, брать взятки altkäe(maksu) ~ pistist võtma;
‣ (ainult брать) что kõnek. korjama mida; брать грибы, ягоды seeni, marju korjama;
‣ (eelistatav on брать) кого valdama keda; его страх берёт teda valdab hirm;
◊ брать ~ взять слово с кого kellelt (au)sõna võtma; брать ~ взять пример eeskuju võtma; брать ~ взять верх peale jääma; брать ~ взять быка за рога härjal sarvist haarama; брать ~ взять голыми руками paljakäsi ~ vaevata võtma; брать ~ взять на мушку kirbule võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte võtma; не брать в рот mitte suu sissegi võtma; брать ~ взять под своё крылышко кого keda oma tiiva alla võtma; брать ~ взять в оборот keda käsile võtma; брать ~ взять измором aeglasel tulel praadima; брать ~ взять за сердце (за душу, за живое) südamesse minema, sügavalt liigutama; брать ~ взять за горло кого kõri pihku võtma; брать ~ взять на буксир järele aitama, sleppi võtma; брать ~ взять с бою rünnakuga vallutama; брать ~ взять в толк aru saama; брать ~ взять на заметку kõrva taha panema; брать ~ взять под козырёк kulpi lööma
взаймы Н võlgu, laenuks; взять взаймы у кого võlgu võtma ~ laenama kellelt, дать взаймы кому kellele võlgu ~ laenu(ks) andma
взводить 313a Г несов. → сов. взвести
‣ кого-что на что liter. üles viima ~ juhtima; взводить на плаху tapalavale viima ~ talutama;
‣ что vinnastama mida; взводить курок (relva) vinnastama, kukke üles ~ vinna tõmbama;
‣ что на кого kelle kaela ~ peale veeretama ~ ajama; взводить обвинение на свидетеля süüd tunnistaja peale veeretama, взводить поклёп ~ напраслину на кого laimama keda
‣ кого-что на что liter. üles viima ~ juhtima; взводить на плаху tapalavale viima ~ talutama;
‣ что vinnastama mida; взводить курок (relva) vinnastama, kukke üles ~ vinna tõmbama;
‣ что на кого kelle kaela ~ peale veeretama ~ ajama; взводить обвинение на свидетеля süüd tunnistaja peale veeretama, взводить поклёп ~ напраслину на кого laimama keda
гвоздь 14 С м. неод. nael (kõnek. ka ülek.); шляпка гвоздя naelapea, висеть на гвозде naela otsas rippuma, подковный гвоздь hobuserauanael, kabjanael, гвоздь сезона hooaja nael;
◊ засесть ~ сидеть гвоздём ~ как гвоздь в голове kõnek. peas istuma kellel, keda alatasa vaevama ~ kummitama ~ painama
◊ засесть ~ сидеть гвоздём ~ как гвоздь в голове kõnek. peas istuma kellel, keda alatasa vaevama ~ kummitama ~ painama
горевать 174b Г несов. о ком-чём, без доп. kurvastama mille üle; taga leinama keda-mida; не горюй ära kurvasta, горевать о погибшем муже surma saanud meest leinama, полно горе горевать folkl., kõnek. aitab kurvastamisest
давать 219a Г несов. → сов. дать кого-что, чего, кому-чему
‣ andma; давать работу tööd andma, давать деньги взаймы raha laenama ~ laenuks andma kellele, давать уроки tunde andma, давать концерт kontserti ~ etendust andma, давать себе отчёт в чём endale aru andma millest, давать понять mõista andma, давать дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, mööda laskma keda-mida, давать советы nõu andma, nõuandeid jagama, давать оценку чему millele hinnangut andma, давать повод põhjust andma, давать обед в честь кого kelle auks dineed ~ lõunasööki andma, давать свидетельские показания tunnistama, tunnistust andma, jur. ka (tunnistajana) ütlust andma, давать напрокат laenutama, üürile andma, välja üürima, давать убытки kahjumit tooma ~ andma, давать телеграмму telegrammi saatma, давать занавес teater eesriiet ette tõmbama, давать обязательство kohustuma, давать трещину pragunema, lõhenema, давать о себе знать endast teatama, мотор даёт перебои kõnek. mootor jätab vahele ~ tõrgub, даёшь план! kõnek. plaan olgu täidetud!
‣ кому-чему, с инф. laskma, lubama; давать свече догореть küünalt lõpuni põleda laskma, давать себя успокоить end rahustada laskma, они не давали спать кому nad ei lasknud kellel magada, ему не давали рта раскрыть tal ei lastud suudki lahti teha;
◊ давать ~ дать волю (рукам, слезам...) (kätele, pisaratele) voli andma; давать ~ дать промах ~ промашку kõnek. viltu laskma, mööda panema; давать ~ дать голову ~ руку на отсечение kõnek. pead andma; давать ~ дать себя знать end tunda andma; не давать в обиду кого-что mitte laskma liiga teha kellele; не даёт ~ не давал спуску кому kõnek. ei anna ~ ei andnud armu (ei säästa, ei säästnud); давать ~ дать тягу madalk. jalga laskma; вот ~ во даёт! madalk. no küll (alles) paneb! on alles kibe käsi!
‣ andma; давать работу tööd andma, давать деньги взаймы raha laenama ~ laenuks andma kellele, давать уроки tunde andma, давать концерт kontserti ~ etendust andma, давать себе отчёт в чём endale aru andma millest, давать понять mõista andma, давать дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, mööda laskma keda-mida, давать советы nõu andma, nõuandeid jagama, давать оценку чему millele hinnangut andma, давать повод põhjust andma, давать обед в честь кого kelle auks dineed ~ lõunasööki andma, давать свидетельские показания tunnistama, tunnistust andma, jur. ka (tunnistajana) ütlust andma, давать напрокат laenutama, üürile andma, välja üürima, давать убытки kahjumit tooma ~ andma, давать телеграмму telegrammi saatma, давать занавес teater eesriiet ette tõmbama, давать обязательство kohustuma, давать трещину pragunema, lõhenema, давать о себе знать endast teatama, мотор даёт перебои kõnek. mootor jätab vahele ~ tõrgub, даёшь план! kõnek. plaan olgu täidetud!
‣ кому-чему, с инф. laskma, lubama; давать свече догореть küünalt lõpuni põleda laskma, давать себя успокоить end rahustada laskma, они не давали спать кому nad ei lasknud kellel magada, ему не давали рта раскрыть tal ei lastud suudki lahti teha;
◊ давать ~ дать волю (рукам, слезам...) (kätele, pisaratele) voli andma; давать ~ дать промах ~ промашку kõnek. viltu laskma, mööda panema; давать ~ дать голову ~ руку на отсечение kõnek. pead andma; давать ~ дать себя знать end tunda andma; не давать в обиду кого-что mitte laskma liiga teha kellele; не даёт ~ не давал спуску кому kõnek. ei anna ~ ei andnud armu (ei säästa, ei säästnud); давать ~ дать тягу madalk. jalga laskma; вот ~ во даёт! madalk. no küll (alles) paneb! on alles kibe käsi!
задолжать 165a (без страд. прич.) Г сов. кому, что, без доп. kõnek. võlga ~ võlgu tegema, laenama; võlgu olema ~ jääma, võlgadesse sattuma; она мне задолжала больше десяти рублей ta jäi ~ on mulle üle kümne rubla võlgu
заимствовать 171a Г сов. и несов. что, из чего, от кого, у кого laenama, (üle) võtma; заимствовать лексический материал leksikaalainest laenama, подробности заимствованы из тогдашних журналов üksikasjad on võetud tolleaegsetest ajakirjadest, заимствовать манеры поведения от матери ema käitumist jäljendama ~ üle võtma; vrd. позаимствовать
заимствоваться 171 Г несов.
‣ из чего, от кого, чем madalk. laenama, (üle) võtma;
‣ страд. к заимствовать
‣ из чего, от кого, чем madalk. laenama, (üle) võtma;
‣ страд. к заимствовать
заклад 1 С м. неод. van.
‣ pant; отнести вещь в заклад asja panti viima, взять денег под заклад pandi vastu raha laenama, pandilaenu tegema;
‣ kihlveotasu, kihlveopanus; выиграть заклад kihlvedu võitma;
◊ биться ~ побиться ~ ударяться об заклад, держать заклад kihla vedama
‣ pant; отнести вещь в заклад asja panti viima, взять денег под заклад pandi vastu raha laenama, pandilaenu tegema;
‣ kihlveotasu, kihlveopanus; выиграть заклад kihlvedu võitma;
◊ биться ~ побиться ~ ударяться об заклад, держать заклад kihla vedama
занять I 263 Г сов. → несов. занимать
‣ что, чего, у кого laenuks võtma, laenama, laenu tegema kellelt; он занял у меня деньги ~ денег ta laenas minult raha;
‣ что, кому murd. laenuks andma, laenama, laenu tegema kellele
‣ что, чего, у кого laenuks võtma, laenama, laenu tegema kellelt; он занял у меня деньги ~ денег ta laenas minult raha;
‣ что, кому murd. laenuks andma, laenama, laenu tegema kellele
засесть 353 Г сов. → несов. засаживаться
‣ за что, с инф. mille kallale v taha istuma ~ asuma; засесть писать kirjutama asuma, засесть за книги raamatute taha istuma;
‣ где varitsuskohta sisse võtma, varjuma;
‣ несов. заседать II (без 1 и 2 л.) в чём (sügavale) kinni jääma; пуля засела в ноге kuul jäi jalga, мысль засела в голове (üksainus) mõte püsis peas;
◊ засесть гвоздём в голове у кого kõnek. kinnisideeks muutunud olema kellel, keda alatasa jälitama ~ painama (mõtte kohta)
‣ за что, с инф. mille kallale v taha istuma ~ asuma; засесть писать kirjutama asuma, засесть за книги raamatute taha istuma;
‣ где varitsuskohta sisse võtma, varjuma;
‣ несов. заседать II (без 1 и 2 л.) в чём (sügavale) kinni jääma; пуля засела в ноге kuul jäi jalga, мысль засела в голове (üksainus) mõte püsis peas;
◊ засесть гвоздём в голове у кого kõnek. kinnisideeks muutunud olema kellel, keda alatasa jälitama ~ painama (mõtte kohta)
затесать 202a (страд. прич. прош. вр. затёсанный) Г сов. → несов. затёсывать что
‣ kitsa(ma)ks ~ terava(ma)ks tahuma; затесать кол vaia teritama;
‣ märki ~ täket ~ sälku ~ sisselõiget tegema (puule, palgile), laikama (puud)
‣ kitsa(ma)ks ~ terava(ma)ks tahuma; затесать кол vaia teritama;
‣ märki ~ täket ~ sälku ~ sisselõiget tegema (puule, palgile), laikama (puud)
канючить 271a Г несов. что, без доп. madalk. manguma, nuruma, nuiama, painama; канючить деньги raha nuruma
клепать II 207 (без страд. прич.) Г несов. на кого-что, без доп. madalk. laimama keda, laimujuttu ajama; клепать друг на друга teineteist laimama ~ mustama
клянчить 271a (повел. накл. клянчи) Г несов. что, у кого, о чём madalk. nuruma, painama, manguma, nuiama, lunima, klanima, norima
кляузничать 168b Г несов. на кого-что, кому, о чём, без доп. kõnek. salakaebama, peale kaebama, laimama keda; (tühiasjus) kohut käima
кредитоваться 172 Г сов. и несов.
‣ у кого, где maj. laenama, laenu ~ krediiti võtma; кредитоваться в банке pangast laenu ~ pangalaenu võtma;
‣ страд. к кредитовать несов.
‣ у кого, где maj. laenama, laenu ~ krediiti võtma; кредитоваться в банке pangast laenu ~ pangalaenu võtma;
‣ страд. к кредитовать несов.
лгать 217b Г несов.
‣ кому, перед кем, без доп. valetama, luiskama, petma; лгать себе end petma, лгать в глаза suu sisse ~ suisa valetama;
‣ на кого-что laimama keda; vrd. налгать, солгать
‣ кому, перед кем, без доп. valetama, luiskama, petma; лгать себе end petma, лгать в глаза suu sisse ~ suisa valetama;
‣ на кого-что laimama keda; vrd. налгать, солгать
мучить 271a, наст. вр. также 164a Г несов. кого-что, чем piinama, vaevama, painama; мучить животных loomi piinama, его мучит совесть teda piinab süüme ~ südametunnistus, мучит кашель köha vaevab, мучит жажда janu vaevab, мучит мысль mõte vaevab ~ painab; vrd. замучить, измучить
наболтать II 165a Г сов. kõnek.
‣ что, чего (palju) tühja lobisema ~ kokku vatrama; наболтать всякой чепухи tühja lori ajama, наболтать лишнего ülearu ~ liigset lobisema;
‣ что, на кого keelt kandma kelle peale, tühja juttu ~ laimu(juttu) ajama kelle kohta, laimama keda
‣ что, чего (palju) tühja lobisema ~ kokku vatrama; наболтать всякой чепухи tühja lori ajama, наболтать лишнего ülearu ~ liigset lobisema;
‣ что, на кого keelt kandma kelle peale, tühja juttu ~ laimu(juttu) ajama kelle kohta, laimama keda
набрехать Г сов. madalk.
‣ 205b на кого-что haukuma kelle peale, keda; vulg. laimama keda;
‣ 205a (страд. прич. прош. вр. набрёханный, кр. ф. набрёхан, набрехатьа, набрехатьо, набрехатьы) что, чего, про кого, на кого, без доп. mida (kokku) valetama
‣ 205b на кого-что haukuma kelle peale, keda; vulg. laimama keda;
‣ 205a (страд. прич. прош. вр. набрёханный, кр. ф. набрёхан, набрехатьа, набрехатьо, набрехатьы) что, чего, про кого, на кого, без доп. mida (kokku) valetama
наговорить Г сов. → несов. наговаривать
‣ 285a что, чего, кому kokku rääkima ~ jahvatama; наговорить любезностей (kõiksuguseid) meelitusi ütlema, наговорить всякой всячины ~ с три короба kõnek. maad ja ilma ~ tühja-tähja kokku rääkima;
‣ 285b на кого-что kõnek. laimama keda, laimujuttu ajama, keelt peksma ~ kandma kelle peale;
‣ 285a что, на что, на чём ära lausuma ~ sõnuma ~ nõiduma;
‣ 285a что, на что (lindile v. plaadile) lugema ~ rääkima, (linti) täis rääkima
‣ 285a что, чего, кому kokku rääkima ~ jahvatama; наговорить любезностей (kõiksuguseid) meelitusi ütlema, наговорить всякой всячины ~ с три короба kõnek. maad ja ilma ~ tühja-tähja kokku rääkima;
‣ 285b на кого-что kõnek. laimama keda, laimujuttu ajama, keelt peksma ~ kandma kelle peale;
‣ 285a что, на что, на чём ära lausuma ~ sõnuma ~ nõiduma;
‣ 285a что, на что (lindile v. plaadile) lugema ~ rääkima, (linti) täis rääkima
назанимать 165a (без страд. прич.) Г сов. что, чего kõnek. kokku laenama; назанимать много денег hulka raha kokku laenama
наклеветать 203b Г сов. на кого-что, без доп. laimama keda, laimujuttu ajama, keelt kandma kelle-mille peale
наклепать II 207 (без страд. прич.) Г сов. на кого-что madalk. laimama keda-mida, laimujuttu ajama kelle kohta, keelt kandma kelle peale
напеть 248 Г сов. → несов. напевать
‣ что, чего (viisi vm.) ette laulma; (palju laule) laulma; напеть мотив viisi ette laulma, напеть много песен palju laule maha laulma, напеть арию на пластинку aariat plaadile laulma, напеть пластинку plaati sisse laulma;
‣ что, кому, без доп. ülek. madalk. valet ajama, ette laulma ~ puhuma, klatšima, laimama;
◊ напеть ~ напевать в уши кому madalk. kõrva puhuma, sosserdama, ette laulma
‣ что, чего (viisi vm.) ette laulma; (palju laule) laulma; напеть мотив viisi ette laulma, напеть много песен palju laule maha laulma, напеть арию на пластинку aariat plaadile laulma, напеть пластинку plaati sisse laulma;
‣ что, кому, без доп. ülek. madalk. valet ajama, ette laulma ~ puhuma, klatšima, laimama;
◊ напеть ~ напевать в уши кому madalk. kõrva puhuma, sosserdama, ette laulma
напраслина 51 С ж. неод. kõnek. laim, valesüüdistus, tühi jutt, laimujutt; возвести напраслину на кого keda laimama, tühja juttu ajama kelle kohta
напрокат Н üürile, laenuks; взять напрокат у кого kellelt üürima ~ laenama, отдавать кому напрокат kellele üürile andma ~ laenutama, посуда взята напрокат toidunõud on laenutusest võetud
насказать 198 Г сов. → несов. насказывать kõnek.
‣ что, чего paljust rääkima ~ jutustama, pikalt-laialt rääkima ~ pajatama; насказать глупостей rumalusi kokku rääkima, она насказала массу новостей tal oli palju uut rääkida, ta rääkis hulga uudiseid;
‣ (без страд. прич.) на кого, про кого van. laimama, laimujuttu ajama, keelt peksma ~ kandma, tagaselja siunama ~ kiruma
‣ что, чего paljust rääkima ~ jutustama, pikalt-laialt rääkima ~ pajatama; насказать глупостей rumalusi kokku rääkima, она насказала массу новостей tal oli palju uut rääkida, ta rääkis hulga uudiseid;
‣ (без страд. прич.) на кого, про кого van. laimama, laimujuttu ajama, keelt peksma ~ kandma, tagaselja siunama ~ kiruma
насплетничать 168b Г сов. на кого-что, о ком-чём, без доп. kõnek. tühja juttu ~ laimujuttu ajama, kuulujuttu levitama kelle kohta, laimama keda
о II, об, обо предлог I с вин. п.
‣ puudutatava eseme märkimisel vastu mida, mille vastu ~ taha ~ otsa ~ külge ~ sisse, -l, -le; ударить об пол ~ об пол vastu põrandat lööma, волны бьются о берег lained löövad kaldale, lained peksavad vastu kallast, запачкаться о стену end seina vastu ära määrima, споткнуться о порог lävel ~ künnisel ~ lävepaku taha ~ lävepaku otsa komistama, вытереть руки о фартук käsi põlle sisse ~ külge pühkima, опереться о спинку стула toolileenile toetuma ~ nõjatuma;
‣ van. aja märkimisel ajal, -l; об эту пору, о сю пору sel ajal, о полночь keskööl; II с предл. п. . objekti märkimisel üle, kohta, eest, -st, -le jt. (ka liitsõnaliselt); спорить о фильме filmi üle vaidlema, сказать несколько слов о чём mille kohta paar ~ mõne sõna ütlema, заботиться о детях laste eest hoolitsema ~ hoolt kandma, предупреждать об опасности ohu eest hoiatama, мечтать о поездке reisist unistama, говорить обо всём kõigest ~ kõige üle rääkima, речь идёт о детях jutt on ~ käib lastest, книга об учёном raamat teadlasest, думать о родителях vanematele mõtlema, плакать о погибших langenuid leinama ~ taga nutma, тоска о близких igatsus omaste järele, на память о встрече kohtumise mälestuseks, лекция о воспитании kasvatusteemaline loeng, законодательство о труде jur. tööseadusandlus, решение о принятии санкций sanktsioonide rakendamise otsus, вопрос о разоружении desarmeerimisküsimus, декрет о мире rahudekreet;
‣ van. suuruse märkimisel -line, -ga, -suurune, -laiune jt.; дом о двух этажах kahekorruseline maja;
◊ палка о двух концах kahe teraga mõõk; биться как рыба об лёд nagu kala kuival visklema ~ olema; бок о бок külg külje kõrval; рука об руку käsikäes
‣ puudutatava eseme märkimisel vastu mida, mille vastu ~ taha ~ otsa ~ külge ~ sisse, -l, -le; ударить об пол ~ об пол vastu põrandat lööma, волны бьются о берег lained löövad kaldale, lained peksavad vastu kallast, запачкаться о стену end seina vastu ära määrima, споткнуться о порог lävel ~ künnisel ~ lävepaku taha ~ lävepaku otsa komistama, вытереть руки о фартук käsi põlle sisse ~ külge pühkima, опереться о спинку стула toolileenile toetuma ~ nõjatuma;
‣ van. aja märkimisel ajal, -l; об эту пору, о сю пору sel ajal, о полночь keskööl; II с предл. п. . objekti märkimisel üle, kohta, eest, -st, -le jt. (ka liitsõnaliselt); спорить о фильме filmi üle vaidlema, сказать несколько слов о чём mille kohta paar ~ mõne sõna ütlema, заботиться о детях laste eest hoolitsema ~ hoolt kandma, предупреждать об опасности ohu eest hoiatama, мечтать о поездке reisist unistama, говорить обо всём kõigest ~ kõige üle rääkima, речь идёт о детях jutt on ~ käib lastest, книга об учёном raamat teadlasest, думать о родителях vanematele mõtlema, плакать о погибших langenuid leinama ~ taga nutma, тоска о близких igatsus omaste järele, на память о встрече kohtumise mälestuseks, лекция о воспитании kasvatusteemaline loeng, законодательство о труде jur. tööseadusandlus, решение о принятии санкций sanktsioonide rakendamise otsus, вопрос о разоружении desarmeerimisküsimus, декрет о мире rahudekreet;
‣ van. suuruse märkimisel -line, -ga, -suurune, -laiune jt.; дом о двух этажах kahekorruseline maja;
◊ палка о двух концах kahe teraga mõõk; биться как рыба об лёд nagu kala kuival visklema ~ olema; бок о бок külg külje kõrval; рука об руку käsikäes
оговорить 285a Г сов. → несов. оговаривать кого-что
‣ (varem) kokku leppima, kindlaks määrama; (selgitavalt) ära märkima, klauslit ~ reservatsiooni tegema; оговорить срок работы töö tähtaega kindlaks määrama, так было у нас оговорено nii olime varem kokku leppinud, оговорить в предисловии eessõnas ära märkima;
‣ kõnek. laimama, mustama; jur. rõõnama; оговорить кого на допросе ülekuulamisel laimama keda
‣ (varem) kokku leppima, kindlaks määrama; (selgitavalt) ära märkima, klauslit ~ reservatsiooni tegema; оговорить срок работы töö tähtaega kindlaks määrama, так было у нас оговорено nii olime varem kokku leppinud, оговорить в предисловии eessõnas ära märkima;
‣ kõnek. laimama, mustama; jur. rõõnama; оговорить кого на допросе ülekuulamisel laimama keda
одолжаться 169 Г несов. → сов. одолжиться kõnek.
‣ кому-чему, у кого-чего, чем van. võlgu ~ laenuks võtma, laenama; ни у кого копейкой не одолжался pole kelleltki kopikat võlgu võtnud ~ laenanud;
‣ (без сов.) у кого, кому, перед кем kelle tänuvõlglaseks jääma, tänu võlgnema kellele;
‣ одолжайтесь повел. накл. olge nii lahke! palun! (millegagi kostitamisel)
‣ кому-чему, у кого-чего, чем van. võlgu ~ laenuks võtma, laenama; ни у кого копейкой не одолжался pole kelleltki kopikat võlgu võtnud ~ laenanud;
‣ (без сов.) у кого, кому, перед кем kelle tänuvõlglaseks jääma, tänu võlgnema kellele;
‣ одолжайтесь повел. накл. olge nii lahke! palun! (millegagi kostitamisel)
одолжить 278a (страд. прич. прош. вр. одолженный) Г сов. → несов. одолжать, одалживать
‣ кого-что, чего, кому-чему (välja) laenama, laenuks andma, laenutama; kõnek. loovutama; одолжить большую сумму кому kellele suurt summat laenama, одолжить посуду lauanõusid laenuks andma;
‣ кого-что, чем van. tänuvõlglaseks tegema; вы меня очень одолжили этим olen teile selle eest palju tänu võlgu, olen teie ees suur tänuvõlglane
‣ кого-что, чего, кому-чему (välja) laenama, laenuks andma, laenutama; kõnek. loovutama; одолжить большую сумму кому kellele suurt summat laenama, одолжить посуду lauanõusid laenuks andma;
‣ кого-что, чем van. tänuvõlglaseks tegema; вы меня очень одолжили этим olen teile selle eest palju tänu võlgu, olen teie ees suur tänuvõlglane
опорочить 271a Г сов. → несов. опорочивать кого-что laimama, teotama, häbistama, häbi tegema; vrd. порочить
перебрать 216 (страд. прич. прош. вр. перебранный, кр. ф. перебран, перебратьа, перебратьо, перебратьы) Г сов. → несов. перебирать
‣ что läbi vaatama, (välja) valima ~ korjama ~ sortima; перебрать рукописи käsikirju (hoolikalt) läbi vaatama ~ lehitsema ~ lappama, перебрать старые письма vanu kirju läbi sorima ~ lappama, перебрать в памяти все события дня päevasündmusi meenutama ~ mälus läbi sorima, перебрать ягоду marju valima ~ puhastama, перебрать картофель kartuleid sort(eer)ima;
‣ кого-что ülek. läbi võtma ~ arutama; перебрать все возможности kõiki võimalusi läbi kaaluma ~ arutama, перебрать всех знакомых kõiki tuttavaid läbi võtma;
‣ что kõnek. koost lahti võtma ja uuesti kokku panema; перебрать мотор mootorit lahti võtma ja uuesti kokku panema;
‣ что trük. ümber laduma;
‣ что, чего üleliia ~ ülemäära ~ liiga palju võtma; перебрать пять очков viis liigset punkti ~ silma võtma, viis punkti ~ silma ülearu ~ üle normi võtma, перебрать у знакомых много денег kõnek. juba liigagi palju tuttavatelt laenama ~ võlgu võtma, он вчера малость перебрал madalk. ta võttis eile liiga palju, ta jõi end eile liiga täis;
◊ перебрать ~ перебирать в уме ~ в памяти ~ в мыслях кого-что kõike ~ kõiki järjepanu vaimusilma ette manama, kellel-millel vaimusilma eest mööda libiseda laskma, kõike mõttes läbi kaaluma; перебрать ~ перебирать по косточкам кого-что kõnek. keda üksipulgi läbi võtma, mida pisiasjadeni sõeluma ~ läbi arutama
‣ что läbi vaatama, (välja) valima ~ korjama ~ sortima; перебрать рукописи käsikirju (hoolikalt) läbi vaatama ~ lehitsema ~ lappama, перебрать старые письма vanu kirju läbi sorima ~ lappama, перебрать в памяти все события дня päevasündmusi meenutama ~ mälus läbi sorima, перебрать ягоду marju valima ~ puhastama, перебрать картофель kartuleid sort(eer)ima;
‣ кого-что ülek. läbi võtma ~ arutama; перебрать все возможности kõiki võimalusi läbi kaaluma ~ arutama, перебрать всех знакомых kõiki tuttavaid läbi võtma;
‣ что kõnek. koost lahti võtma ja uuesti kokku panema; перебрать мотор mootorit lahti võtma ja uuesti kokku panema;
‣ что trük. ümber laduma;
‣ что, чего üleliia ~ ülemäära ~ liiga palju võtma; перебрать пять очков viis liigset punkti ~ silma võtma, viis punkti ~ silma ülearu ~ üle normi võtma, перебрать у знакомых много денег kõnek. juba liigagi palju tuttavatelt laenama ~ võlgu võtma, он вчера малость перебрал madalk. ta võttis eile liiga palju, ta jõi end eile liiga täis;
◊ перебрать ~ перебирать в уме ~ в памяти ~ в мыслях кого-что kõike ~ kõiki järjepanu vaimusilma ette manama, kellel-millel vaimusilma eest mööda libiseda laskma, kõike mõttes läbi kaaluma; перебрать ~ перебирать по косточкам кого-что kõnek. keda üksipulgi läbi võtma, mida pisiasjadeni sõeluma ~ läbi arutama
перенять 263 (прош. вр. перенял и перенял, переняло и переняло, переняли и переняли, страд. прич. прош. вр. перенятый, кр. ф. перенят, перенятьа, перенятьо, перенятьы) Г сов. → несов. перенимать
‣ что у кого üle võtma; перенять опыт kogemusi üle võtma;
‣ кого-что madalk. (vahele v. appi astudes) kinni pidama ~ haarama, (ette jõudes) peatama, enda kätte võtma ~ haarama, üle võtma; перенять коней hobuseid kinni pidama ~ peatama;
‣ что madalk. (lühikeseks ajaks) laenama, laenu võtma
‣ что у кого üle võtma; перенять опыт kogemusi üle võtma;
‣ кого-что madalk. (vahele v. appi astudes) kinni pidama ~ haarama, (ette jõudes) peatama, enda kätte võtma ~ haarama, üle võtma; перенять коней hobuseid kinni pidama ~ peatama;
‣ что madalk. (lühikeseks ajaks) laenama, laenu võtma
подзанять 263 Г сов. что, чего, у кого kõnek. (veidi) laenuks võtma, (pisut) laenama ~ võlgu võtma; подзанять денег pisut raha laenama
позаимствовать 171a Г сов.
‣ что, у кого, от кого, из чего üle võtma; позаимствовать опыт kogemusi üle võtma;
‣ что, у кого kõnek. laenama, laenuks võtma (näit. raha); vrd. заимствовать
‣ что, у кого, от кого, из чего üle võtma; позаимствовать опыт kogemusi üle võtma;
‣ что, у кого kõnek. laenama, laenuks võtma (näit. raha); vrd. заимствовать
поклёп 1 С м. неод. kõnek. valesüüdistus, laim; возводить поклёп на кого keda laimama, kelle peale laimujuttu ajama
порочить 271a Г несов. кого-что
‣ laimama, teotama, mustama, määrima; порочить честь au teotama, порочить чьё имя kelle nime määrima;
‣ halvustama; vrd. опорочить
‣ laimama, teotama, mustama, määrima; порочить честь au teotama, порочить чьё имя kelle nime määrima;
‣ halvustama; vrd. опорочить
призанять 263 (прош. вр. призанял...) Г сов. → несов. призанимать что, чего kõnek. (pisut, lühikeseks ajaks) laenama, laenuks võtma
прихватить 316a Г сов. → несов. прихватывать kõnek.
‣ что, чем kinni haarama ~ pigistama;
‣ что, чем (kergelt) kinni siduma ~ nõeluma ~ lööma, kinnitama;
‣ кого-что, чего (üksiti) kaasa võtma ~ viima ~ tooma; прихватить с собой детей lapsi kaasa võtma;
‣ что, чего kõnek. juurde ~ lisaks võtma ~ haarama; дня не хватило, пришлось ночь прихватить päevast jäi puudu, tuli öö appi võtta;
‣ что kõnek. hankima, muretsema; прихватить денег в долг raha laenama ~ laenuks võtma;
‣ что näpistama (külma kohta); что, чем jääkirmega katma; цветы прихватило морозом külm on ~ oli lilli näpistanud, морозец прихватил лужи (kerge) külm on ~ oli lombid jääkirmega katnud, külmast on lompidel jääkirme peal;
‣ кого (äkki) maha murdma ~ kallale tulema (haiguse kohta); живот прихватило kõhuvalu tuli kallale, kõhuvalu võttis kõverasse;
‣ ülek. kõnek. kätte saama, vahele võtma; шторм прихватил нас у самого берега jäime tormi kätte (juba) päris kalda lähedal
‣ что, чем kinni haarama ~ pigistama;
‣ что, чем (kergelt) kinni siduma ~ nõeluma ~ lööma, kinnitama;
‣ кого-что, чего (üksiti) kaasa võtma ~ viima ~ tooma; прихватить с собой детей lapsi kaasa võtma;
‣ что, чего kõnek. juurde ~ lisaks võtma ~ haarama; дня не хватило, пришлось ночь прихватить päevast jäi puudu, tuli öö appi võtta;
‣ что kõnek. hankima, muretsema; прихватить денег в долг raha laenama ~ laenuks võtma;
‣ что näpistama (külma kohta); что, чем jääkirmega katma; цветы прихватило морозом külm on ~ oli lilli näpistanud, морозец прихватил лужи (kerge) külm on ~ oli lombid jääkirmega katnud, külmast on lompidel jääkirme peal;
‣ кого (äkki) maha murdma ~ kallale tulema (haiguse kohta); живот прихватило kõhuvalu tuli kallale, kõhuvalu võttis kõverasse;
‣ ülek. kõnek. kätte saama, vahele võtma; шторм прихватил нас у самого берега jäime tormi kätte (juba) päris kalda lähedal
прицепиться 323 Г сов. → несов. прицепляться
‣ к кому-чему, чем (külge, järele) haakuma, kinni ~ külge hakkama (ka ülek.) ~ jääma; репейник прицепился к платью takjanupp on kleidi külge jäänud, к нему прицепился грипп madalk. ta jäi grippi;
‣ к кому-чему kõnek. halv. norima ~ millest kinni hakkama; прицепиться к пустяку tühjast asjast ~ pisiasjast kinni hakkama, pisiasja pärast norima, не к чему прицепиться pole millestki kinni hakata, прицепиться к слову sõnast kinni hakkama, прицепиться с вопросами madalk. pärimistega painama ~ peale käima
‣ к кому-чему, чем (külge, järele) haakuma, kinni ~ külge hakkama (ka ülek.) ~ jääma; репейник прицепился к платью takjanupp on kleidi külge jäänud, к нему прицепился грипп madalk. ta jäi grippi;
‣ к кому-чему kõnek. halv. norima ~ millest kinni hakkama; прицепиться к пустяку tühjast asjast ~ pisiasjast kinni hakkama, pisiasja pärast norima, не к чему прицепиться pole millestki kinni hakata, прицепиться к слову sõnast kinni hakkama, прицепиться с вопросами madalk. pärimistega painama ~ peale käima
сидеть 232b Г несов. где, над чем, на чём, без чего istuma (ka ülek.); сидеть за рулём roolis ~ rooli taga istuma ~ olema, сидеть целыми днями в библиотеке päevad läbi raamatukogus istuma, сидеть за обедом lõunalauas istuma, lõunat sööma, сидеть за чаем teelauas istuma, teed jooma, сидеть без дела tegevuseta ~ käed rüpes istuma, сидеть в тюрьме vangis ~ kinni istuma, сидеть под арестом vahistatud ~ vahi all olema, сидеть без денег kõnek. ilma rahata olema, сидеть на диете dieedil olema, сидеть на картошке kõnek. palja kartuli peal ~ ainult kartulist elama, сидеть на корточках kükitama, kükkima, сидеть на вёслах aerutama, сидеть на гребне волны mer. (1) lainelaual sõitma, (2) (laineil) liuguma, сидеть на мели (1) madalikule ~ karile jooksnud olema, (2) kõnek. ülek. näpud põhjas ~ peenike peos ~ kuival olema, omadega sees olema, глаза сидят глубоко silmad on sügaval ~ aukus, собака сидит на цепи koer on ~ istub ketis, лодка сидела глубоко paat istus sügavalt vees, пальто сидело безукоризненно mantel istus laitmatult, в ней сидела крепкая уверенность ta oli kindlalt veendunud;
◊ сидеть в печёнках у кого kõnek. kellel pinnuks silmas olema, kellel kui täi krae vahel olema; сидеть гвоздём ~ как гвоздь в голове у кого kõnek. kellel peas istuma, kellel kinnisideeks muutunud olema, keda alatasa jälitama ~ vaevama ~ kummitama ~ painama; сидеть между двух стульев ~ двумя стульями kahe pere koer olema; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сидеть не шее у кого kõnek. kelle kaelas ~ kaela peal olema; сидеть как на иголках kõnek. nagu tulistel sütel ~ nõeltel istuma; сидеть в голове kõnek. peas istuma, asu mitte andma (näit. mõte); сидеть в девках madalk. vanatüdruk olema; вот где сидит кто-что у кого kõnek. siiamaani ~ kõrini olema kellest-millest; сидеть в четырёх стенах nelja seina vahel istuma, kodus konutama; сидеть на пище святого Антония kõnek. humor. näljakäppa imema; сидеть у разбитого корыта lõhkise küna ees ~ ääres olema ~ istuma, omadega läbi olema
◊ сидеть в печёнках у кого kõnek. kellel pinnuks silmas olema, kellel kui täi krae vahel olema; сидеть гвоздём ~ как гвоздь в голове у кого kõnek. kellel peas istuma, kellel kinnisideeks muutunud olema, keda alatasa jälitama ~ vaevama ~ kummitama ~ painama; сидеть между двух стульев ~ двумя стульями kahe pere koer olema; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сидеть не шее у кого kõnek. kelle kaelas ~ kaela peal olema; сидеть как на иголках kõnek. nagu tulistel sütel ~ nõeltel istuma; сидеть в голове kõnek. peas istuma, asu mitte andma (näit. mõte); сидеть в девках madalk. vanatüdruk olema; вот где сидит кто-что у кого kõnek. siiamaani ~ kõrini olema kellest-millest; сидеть в четырёх стенах nelja seina vahel istuma, kodus konutama; сидеть на пище святого Антония kõnek. humor. näljakäppa imema; сидеть у разбитого корыта lõhkise küna ees ~ ääres olema ~ istuma, omadega läbi olema
скорбеть 237 Г несов. о ком-чём, над кем (sügavalt) kurvastama, nukrutsema, taga nutma, leinama; скорбеть над погибшими langenuid leinama, страна скорбит maa on sügavas leinas
ссудить 313a Г сов. → несов. ссужать кого-что чем, кому-чему что laenu andma ~ laenama kellele, laenuks andma, välja laenama, laenutama
тужить 310 Г несов. по ком-чём, о ком-чём, по кому-чему, без доп. kõnek. kurvatsema, kurb olema, nukrutsema, taga igatsema ~ leinama; тужить по родителям vanemaid taga igatsema, vanemate järele igatsust tundma, жить и не тужить muret tundmata ~ muretult ~ rõõmsal meelel elama, тужить о молодости noorust taga leinama, не тужи, всё образуется ära kurvasta, küll aeg annab arutust
тяготеть 229b Г несов.
‣ к кому-чему juurde ~ külge ~ ligi tõmbuma (ka ülek.); füüs. graviteerima, gravitatsioonijõule alluma; он тяготеет к науке teda tõmbab teadus ~ teaduse poole;
‣ к кому-чему ülek. püüdlema, kiindumust ~ tungi tundma;
‣ над кем-чем ülek. (raskelt) lasuma, painama, ähvardama, kelle kohal rippuma; над ним тяготеет проклятие temal ~ tema peal lasub needus;
‣ над кем ülek. võimutsema, valitsema, rõhuma
‣ к кому-чему juurde ~ külge ~ ligi tõmbuma (ka ülek.); füüs. graviteerima, gravitatsioonijõule alluma; он тяготеет к науке teda tõmbab teadus ~ teaduse poole;
‣ к кому-чему ülek. püüdlema, kiindumust ~ tungi tundma;
‣ над кем-чем ülek. (raskelt) lasuma, painama, ähvardama, kelle kohal rippuma; над ним тяготеет проклятие temal ~ tema peal lasub needus;
‣ над кем ülek. võimutsema, valitsema, rõhuma
тяготить 296a Г несов.
‣ кого-что (raskusega) rõhuma, koormama, vaevama, segama, koormaks olema (ka ülek.), raskusi valmistama; служба не тяготит его teenistus ei ole talle koormav, нас тяготило его присутствие ta juuresolek rõhus meid ~ oli meile koormav, заботы тяготят mured rõhuvad ~ on koormaks kaelas;
‣ над кем, на ком van. (raskelt) painama, lasuma
‣ кого-что (raskusega) rõhuma, koormama, vaevama, segama, koormaks olema (ka ülek.), raskusi valmistama; служба не тяготит его teenistus ei ole talle koormav, нас тяготило его присутствие ta juuresolek rõhus meid ~ oli meile koormav, заботы тяготят mured rõhuvad ~ on koormaks kaelas;
‣ над кем, на ком van. (raskelt) painama, lasuma
угнетать 169a Г несов. кого-что, чем
‣ rõhuma, kurnama, ekspluateerima; угнетать крестьян talupoegi rõhuma ~ kurnama, угнетать кого работой keda tööga kurnama;
‣ ülek. vaevama, rusuma, painama, masendama; его угнетают мрачные мысли teda painavad sünged mõtted, угнетать сердце südant vaevama ~ rõhuma;
‣ pärssima, pidurdama, takistama; кислород угнетает действие бактерий hapnik takistab ~ pärsib ~ surub alla bakterite toimet
‣ rõhuma, kurnama, ekspluateerima; угнетать крестьян talupoegi rõhuma ~ kurnama, угнетать кого работой keda tööga kurnama;
‣ ülek. vaevama, rusuma, painama, masendama; его угнетают мрачные мысли teda painavad sünged mõtted, угнетать сердце südant vaevama ~ rõhuma;
‣ pärssima, pidurdama, takistama; кислород угнетает действие бактерий hapnik takistab ~ pärsib ~ surub alla bakterite toimet
удручить 287a Г сов. → несов. удручать кого-что, чем rõhuma, rusuma, masendama, painama; это известие удручило его see teade masendas teda, он удручён горестью ta on murest murtud
упокой 41 С м. неод. väljendeis (поминать, молиться) за упокой души кого kellele hingepalvet lugema, начать за здравие, а кончить за упокой kõnekäänd hakatuseks hõiskama, lõpetuseks leinama, heaga algama, halvaga lõpetama, algus rõõmus, lõpp kurb
цыганить Г несов. madalk.
‣ 269a что, без доп. musteldama, nuruma, lunima, nuiama, painama, manguma; nagu mustlane peale ajama;
‣ 269b ringi rändama, mustlaselu elama
‣ 269a что, без доп. musteldama, nuruma, lunima, nuiama, painama, manguma; nagu mustlane peale ajama;
‣ 269b ringi rändama, mustlaselu elama
чваниться 269 Г несов. кем-чем suureline ~ alp ~ upsakas olema, uhkustama, hooplema, kelkima, alpima, laiutama, laiama, ärplema, praalima, nina püsti ajama
чернить 285a Г несов.
‣ что mustaks värvima; чернить волосы juukseid mustaks värvima, чернить брови kulme värvima;
‣ кого-что ülek. mustama, laimama;
‣ что (terastooteid) mustama (kaitsekihi tekitamiseks raudoksiidiga katma); vrd. зачернить, вычернить, очернить
‣ что mustaks värvima; чернить волосы juukseid mustaks värvima, чернить брови kulme värvima;
‣ кого-что ülek. mustama, laimama;
‣ что (terastooteid) mustama (kaitsekihi tekitamiseks raudoksiidiga katma); vrd. зачернить, вычернить, очернить
шельмовать 172a Г несов. кого-что
‣ kõnek. teotama, tõrvama, laimama; (avalikult) süüdistama, suliks tembeldama, maha tegema; шельмовать честного человека ausat inimest teotama ~ laimama;
‣ aj. (aadlikku) kelmiks kuulutama; vrd. ошельмовать
‣ kõnek. teotama, tõrvama, laimama; (avalikult) süüdistama, suliks tembeldama, maha tegema; шельмовать честного человека ausat inimest teotama ~ laimama;
‣ aj. (aadlikku) kelmiks kuulutama; vrd. ошельмовать
шея 82 С ж. неод. kael; длинная шея pikk ~ sale kael, лебединая шея luigekael (ka ülek.), мыть шею kaela pesema, броситься на шею kaela langema;
◊ вешаться ~ повеситься на шею кому kõnek. ennast kaela riputama kellele; надевать ~ надеть петлю на шею paela kaela panema, oma pead silmusesse ~ kapla pistma; надевать ~ надеть ~ вешать ~ повесить (себе) хомут ~ ярмо на шею kõnek. ennast (ise) ikkesse panema, endale koormat kaela võtma, rakkesse hakkama; виснуть ~ висеть на шее у кого kõnek. (1) kelle kaelas rippuma, (2) kellel (ristiks) kaelas olema; гнуть шею перед кем kõnek. kelle ees koogutama ~ lipitsema, küüru selga tõmbama; гнать кого в шею ~ в три шеи madalk. nattipidi ~ tuttipidi ~ kraedpidi ~ käkaskaela välja viskama, minema lööma ~ kihutama; намылить ~ наломать ~ намять шею кому madalk. kellele (1) vastu kaela ~ kere peale ~ võmmu kuklasse andma, (2) peapesu tegema, pähe andma; сидеть на шее у кого kõnek. kelle kaelas ~ kaela peal olema; дать по шее кому madalk. (1) kellele vastu kaela ~ kere peale andma, (2) keda nattipidi ~ tuttipidi ~ kraedpidi välja viskama; вешать собак на шею кому madalk. keda laimama, kellele seitset surmapattu süüks panema, keda patuoinaks pidama; брать на шею kõnek. enda kaela ~ oma kaela peale võtma; садиться ~ сесть на шею кому kõnek. (1) kellele koormaks kaela jääma, kelle kaela peale tulema, (2) kelle turjale istuma tulema; свернуть шею кому kõnek. kellel kaela kahekorra keerama; сломать ~ свернуть ~ свихнуть себе шею на чём kõnek. oma kaela murdma millega; спихивать ~ спихнуть на шею кому kõnek. kelle kaela veeretama ~ määrima ~ jätma; сам чёрт шею сломает kõnek. vanakurigi murrab oma kaela
◊ вешаться ~ повеситься на шею кому kõnek. ennast kaela riputama kellele; надевать ~ надеть петлю на шею paela kaela panema, oma pead silmusesse ~ kapla pistma; надевать ~ надеть ~ вешать ~ повесить (себе) хомут ~ ярмо на шею kõnek. ennast (ise) ikkesse panema, endale koormat kaela võtma, rakkesse hakkama; виснуть ~ висеть на шее у кого kõnek. (1) kelle kaelas rippuma, (2) kellel (ristiks) kaelas olema; гнуть шею перед кем kõnek. kelle ees koogutama ~ lipitsema, küüru selga tõmbama; гнать кого в шею ~ в три шеи madalk. nattipidi ~ tuttipidi ~ kraedpidi ~ käkaskaela välja viskama, minema lööma ~ kihutama; намылить ~ наломать ~ намять шею кому madalk. kellele (1) vastu kaela ~ kere peale ~ võmmu kuklasse andma, (2) peapesu tegema, pähe andma; сидеть на шее у кого kõnek. kelle kaelas ~ kaela peal olema; дать по шее кому madalk. (1) kellele vastu kaela ~ kere peale andma, (2) keda nattipidi ~ tuttipidi ~ kraedpidi välja viskama; вешать собак на шею кому madalk. keda laimama, kellele seitset surmapattu süüks panema, keda patuoinaks pidama; брать на шею kõnek. enda kaela ~ oma kaela peale võtma; садиться ~ сесть на шею кому kõnek. (1) kellele koormaks kaela jääma, kelle kaela peale tulema, (2) kelle turjale istuma tulema; свернуть шею кому kõnek. kellel kaela kahekorra keerama; сломать ~ свернуть ~ свихнуть себе шею на чём kõnek. oma kaela murdma millega; спихивать ~ спихнуть на шею кому kõnek. kelle kaela veeretama ~ määrima ~ jätma; сам чёрт шею сломает kõnek. vanakurigi murrab oma kaela
ябедничать 168b Г несов. на кого-что, без доп. kõnek. peale kaebama, öördama, keelt kandma, keda laimama
