[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 8 artiklit
годиться 289 Г несов. для кого-чего, на что, кому-чему, без доп. kõlbama, sobima; это не годится в пищу see ei kõlba toiduks ~ süüa, эти сапоги не годятся мальчику need saapad poisile ei sobi ~ ei lähe, так делать не годится kõnek. nii ei sünni ~ ei sobi teha, они годятся ему в сыновья kõnek. nad on talle poegadeks parajad;
◊ в подмётки не годится кому-чему kõnek. ei kõlba kelle kingapaelagi kinni siduma
◊ в подмётки не годится кому-чему kõnek. ei kõlba kelle kingapaelagi kinni siduma
приличествовать 171b Г несов. кому-чему, с инф. без доп. liter. sünnis ~ kohane ~ sobiv olema, kõlbama
соответствовать 171b Г несов. чему vastama, vastav olema, kokku sobima, ühtima, kooskõlas ~ vastavuses olema; соответствовать истине tõele vastama, соответствовать сроку tähtajale vastama, это не соответствует действительности (1) see ei vasta tõele, (2) see ei vasta tegelikkusele, соответствовать занимаемой должности ametikohane olema, ametikohale vastama ~ sobima ~ kõlbama
подобать 165b Г несов. (обычно безл.) кому-чему sobima, kõlbama, sünnis ~ kohane olema; тебе не подобает так говорить sul ei sobi ~ ei kõlba nii rääkida, веди себя как подобает käitu korralikult ~ nagu kord ja kohus
поноситься 319 Г сов. (mõnda aega) vastu pidama, (seljas, jalas, käes, peas) kanda kõlbama; шапка ещё поносилась бы seda mütsi oleks veel kanda saanud
пристать 223 Г сов. → несов. приставать
‣ к кому-чему, без доп. külge jääma ~ hakkama; к одежде пристала грязь pori on riiete külge jäänud, грипп не пристал к нему kõnek. gripp ei hakanud talle külge;
‣ к кому, с чем kõnek. tüütama hakkama; end külge kleepima; пристать к кому с вопросами keda küsimustega tüütama, пристать к прохожему möödujat tülitama;
‣ к кому-чему kõnek. seltsima hakkama, kampa ~ kilda lööma; к нам пристала чужая собака võõras koer tuli meile järele ~ hakkas meie sabas ~ meil kaasas käima;
‣ к чему, без доп. randuma; mer. parda äärde haalama; пароход пристал к пристани laev sildus ~ randus;
‣ (без несов., без 1 и 2 л.) кому, к кому, обычно с отриц. kõnek. sobima, kõlbama, sünnis olema; не пристало ему так говорить tal ei sobi nii rääkida;
◊ пристать ~ приставать как банный лист к кому madalk. halv. kellele nagu uni peale käima, viimane tüütus olema; пристать ~ приставать с ножом к горлу к кому kõnek. mitte hingerahu andma, kaela peale käima, visalt ~ tüütuseni peale käima
‣ к кому-чему, без доп. külge jääma ~ hakkama; к одежде пристала грязь pori on riiete külge jäänud, грипп не пристал к нему kõnek. gripp ei hakanud talle külge;
‣ к кому, с чем kõnek. tüütama hakkama; end külge kleepima; пристать к кому с вопросами keda küsimustega tüütama, пристать к прохожему möödujat tülitama;
‣ к кому-чему kõnek. seltsima hakkama, kampa ~ kilda lööma; к нам пристала чужая собака võõras koer tuli meile järele ~ hakkas meie sabas ~ meil kaasas käima;
‣ к чему, без доп. randuma; mer. parda äärde haalama; пароход пристал к пристани laev sildus ~ randus;
‣ (без несов., без 1 и 2 л.) кому, к кому, обычно с отриц. kõnek. sobima, kõlbama, sünnis olema; не пристало ему так говорить tal ei sobi nii rääkida;
◊ пристать ~ приставать как банный лист к кому madalk. halv. kellele nagu uni peale käima, viimane tüütus olema; пристать ~ приставать с ножом к горлу к кому kõnek. mitte hingerahu andma, kaela peale käima, visalt ~ tüütuseni peale käima
сойти 374 Г сов. → несов. сходить I
‣ с кого-чего alla ~ maha tulema ~ minema; на что laskuma (ka ülek.); сойти с лестницы trepist alla tulema ~ minema, treppi mööda laskuma, сойти с лошади hobuse seljast maha tulema, сойти с подножки astmelaualt alla ~ maha astuma, сойти на станции jaamas maha tulema ~ minema, сойти с поезда rongilt maha tulema ~ minema, кожа сошла с пальца sõrme ~ varba pealt on nahk maha tulnud, краска сошла värv on maha tulnud, ноготь сошёл küüs tuli ära ~ maha, снег сошёл с полей lumi on ~ oli põldudelt läinud ~ sulanud, ночь сошла не землю saabus öö, öö tuli maha, ööpimedus laskus maale, сойти на берег maabuma, maale minema (laevalt), сойти с дистанции sport (jooksus, suusatamises katkestama), rajalt lahkuma (ka ülek.), сойти со сцены lavalt lahkuma (ka ülek.), сойти с арены areenilt lahkuma (ka ülek.);
‣ с чего kaduma, kadumiseni vähenema; румянец сошёл с её щёк puna on ~ oli põskedelt kadunud, загар сошёл с лица päevitus on ~ oli näolt maha tulnud ~ läinud, улыбка сошла с лица naeratus kustus;
‣ с чего, на что ära pöörama, teelt kõrvale astuma; сойти с тротуара на мостовую kõnniteelt sõiduteele pöörama ~ astuma, сойти с дороги teelt ära pöörama, поезд сошёл с рельсов rong jooksis rööbastest välja ~ rööbastelt maha;
‣ kõnek. korda minema, õnnestuma; kõlbama; доклад сошёл неплохо ettekanne läks kenasti, всё сошло удачно kõik läks korda;
‣ сойдёт 3 л. буд. вр. в функции безл. сказ. kõnek. käib küll;
‣ за кого-что kelle-mille pähe ~ eest käima, mõõtu välja andma; сойти за учителя kes käib õpetaja eest küll, kes annab õpetaja mõõdu välja;
◊ сойти ~ сходить за чистую монету puhta kulla ette käima, puhta kullana võtma; сойти ~ сходить на нет tühja minema ~ jooksma, alla käima, luhta minema, nullpunkti langema; сойти ~ сходить с рук кому, без доп. kõnek. (1) terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) hästi ~ õnneks minema; сойти ~ сходить с ума (1) aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema, (2) от кого kõnek. kelle pärast arust ära olema; сойти в могилу kõnek. hauda minema; семь потов сойдёт ~ сошло kõnek. põrguvaeva nägema, nii et higi jookseb ~ nahk seljas märg tegema mida; не сойти мне с этого места kõnek. nii tõesti kui ma siin seisan, nii kindel kui aamen kirikus
‣ с кого-чего alla ~ maha tulema ~ minema; на что laskuma (ka ülek.); сойти с лестницы trepist alla tulema ~ minema, treppi mööda laskuma, сойти с лошади hobuse seljast maha tulema, сойти с подножки astmelaualt alla ~ maha astuma, сойти на станции jaamas maha tulema ~ minema, сойти с поезда rongilt maha tulema ~ minema, кожа сошла с пальца sõrme ~ varba pealt on nahk maha tulnud, краска сошла värv on maha tulnud, ноготь сошёл küüs tuli ära ~ maha, снег сошёл с полей lumi on ~ oli põldudelt läinud ~ sulanud, ночь сошла не землю saabus öö, öö tuli maha, ööpimedus laskus maale, сойти на берег maabuma, maale minema (laevalt), сойти с дистанции sport (jooksus, suusatamises katkestama), rajalt lahkuma (ka ülek.), сойти со сцены lavalt lahkuma (ka ülek.), сойти с арены areenilt lahkuma (ka ülek.);
‣ с чего kaduma, kadumiseni vähenema; румянец сошёл с её щёк puna on ~ oli põskedelt kadunud, загар сошёл с лица päevitus on ~ oli näolt maha tulnud ~ läinud, улыбка сошла с лица naeratus kustus;
‣ с чего, на что ära pöörama, teelt kõrvale astuma; сойти с тротуара на мостовую kõnniteelt sõiduteele pöörama ~ astuma, сойти с дороги teelt ära pöörama, поезд сошёл с рельсов rong jooksis rööbastest välja ~ rööbastelt maha;
‣ kõnek. korda minema, õnnestuma; kõlbama; доклад сошёл неплохо ettekanne läks kenasti, всё сошло удачно kõik läks korda;
‣ сойдёт 3 л. буд. вр. в функции безл. сказ. kõnek. käib küll;
‣ за кого-что kelle-mille pähe ~ eest käima, mõõtu välja andma; сойти за учителя kes käib õpetaja eest küll, kes annab õpetaja mõõdu välja;
◊ сойти ~ сходить за чистую монету puhta kulla ette käima, puhta kullana võtma; сойти ~ сходить на нет tühja minema ~ jooksma, alla käima, luhta minema, nullpunkti langema; сойти ~ сходить с рук кому, без доп. kõnek. (1) terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) hästi ~ õnneks minema; сойти ~ сходить с ума (1) aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema, (2) от кого kõnek. kelle pärast arust ära olema; сойти в могилу kõnek. hauda minema; семь потов сойдёт ~ сошло kõnek. põrguvaeva nägema, nii et higi jookseb ~ nahk seljas märg tegema mida; не сойти мне с этого места kõnek. nii tõesti kui ma siin seisan, nii kindel kui aamen kirikus
