[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 114 artiklit
баллон 1 С м. неод.
‣ balloon; баллон с кислородом hapnikuballoon;
‣ (õhu)kumm; баллон спустил kumm läks tühjaks
‣ balloon; баллон с кислородом hapnikuballoon;
‣ (õhu)kumm; баллон спустил kumm läks tühjaks
вдаваться 219 Г несов. → сов. вдаться во что
‣ (sisse) ulatuma, (sügavale sisse) tungima; скала вдаётся в море kalju ulatub ~ eendub merre, залив вдаётся далеко в берег laht tungib sügavale maa sisse ~ rannikusse, огород клином вдаётся в ржаное поле (juurvilja)aed on nagu kiil rukkivälja vahel ~ sees;
‣ ülek. laskuma, kalduma, tungima; вдаваться в крайности äärmustesse laskuma ~ kalduma, вдаваться в подробности üksikasjusse tungima, вдаваться в рассуждения arutama hakkama;
‣ (sissepoole) kummi ~ luppi ~ kõveraks minema, kummuma, koolduma, luppuma, kõverduma
‣ (sisse) ulatuma, (sügavale sisse) tungima; скала вдаётся в море kalju ulatub ~ eendub merre, залив вдаётся далеко в берег laht tungib sügavale maa sisse ~ rannikusse, огород клином вдаётся в ржаное поле (juurvilja)aed on nagu kiil rukkivälja vahel ~ sees;
‣ ülek. laskuma, kalduma, tungima; вдаваться в крайности äärmustesse laskuma ~ kalduma, вдаваться в подробности üksikasjusse tungima, вдаваться в рассуждения arutama hakkama;
‣ (sissepoole) kummi ~ luppi ~ kõveraks minema, kummuma, koolduma, luppuma, kõverduma
впятеро Н viis korda, viiekordselt, viie(kordse)ks; впятеро большая сумма viis korda suurem summa, впятеро слабее viis korda nõrgem, сложить бумагу впятеро paberit viiekordseks ~ viieks kokku voltima
всполох 18 С м. неод.
‣ van. ärevus, segadus; häire(kell);
‣ (обычно мн. ч.) kõnek. (välgu)sähvatus; pälk, põuavälk; virmaliste kuma ~ lahvatus
‣ van. ärevus, segadus; häire(kell);
‣ (обычно мн. ч.) kõnek. (välgu)sähvatus; pälk, põuavälk; virmaliste kuma ~ lahvatus
вспучиться 271 Г сов. → несов. вспучиваться madalk. punduma, üles kerkima; puhetuma, puhituma; лёд вспучился jää on kummi kerkinud, краска вспучилась värv on kuppu ajanud
выплатить 316*a Г сов. → несов. выплачивать что, кому ära ~ välja maksma; выплатить долг võlga tasuma, ему выплатили крупную сумму talle maksti suur summa välja
дуть 346 Г несов.
‣ без доп., во что, на кого-что, что puhuma, lõõtsuma; ветер дует tuul puhub, дуть на горячий чай kuuma tee peale puhuma, здесь дует siin tuul tõmbab;
‣ кого, по чему madalk. peksma, kolkima, taguma;
‣ madalk. jooksma, lippama; дуй отсюда lase jalga, kao siit;
‣ что madalk. jooma, trimpama;
◊ и в ус не дует kõnek. ei tee kuulmagi, ei kõssagi
‣ без доп., во что, на кого-что, что puhuma, lõõtsuma; ветер дует tuul puhub, дуть на горячий чай kuuma tee peale puhuma, здесь дует siin tuul tõmbab;
‣ кого, по чему madalk. peksma, kolkima, taguma;
‣ madalk. jooksma, lippama; дуй отсюда lase jalga, kao siit;
‣ что madalk. jooma, trimpama;
◊ и в ус не дует kõnek. ei tee kuulmagi, ei kõssagi
жалкий 122 П (кр. ф. жалок, жалка, жалко, жалки; сравн. ст. жальче и жалче, превосх. ст. жалчайший 124) hale, vilets, armetu, närune, haletsusväärne; жалкая улыбка hale naeratus, жалкая сумма närune ~ armetu summa, жалкие гроши armetud ~ viletsad veeringud, жалкий трус närune ~ vilets argpüks, в жалком состоянии viletsas ~ armetus ~ haletsusväärses seisundis, жалкий человек tühine ~ närune inimene
жара 52 С ж. неод. (без мн. ч.) palav(us), kuum(us); нестерпимая жара talumatu palavus ~ kuumus, жара спала kuumus on järele andnud, стоит жара peab kuuma ilma, püsib kuum ilm, в самую жару keskpäevakuumuses, -kuumas, в жару трудно работать palavaga on raske töötada
жаровой 120 П kuuma-, kuumuse-; kuumutus-; жаровой удар van. kuumarabandus, жаровая печь kuumutusahi
заняться II 263 (прош. вр. занялся и занялся, занялась, занялось, занялись) Г сов. → несов. заниматься II
‣ loitma ~ lõkkele lööma, tuld võtma; костёр занялся lõke lõi loitma, сухие ветки быстро занялись kuivad oksad võtsid kiiresti tuld, занялся пожар puhkes tulekahju;
‣ koitma hakkama, punetama lööma; заря занялась koit lõi punetama ~ kumama, утро занялось koitis, hakkas koitma
‣ loitma ~ lõkkele lööma, tuld võtma; костёр занялся lõke lõi loitma, сухие ветки быстро занялись kuivad oksad võtsid kiiresti tuld, занялся пожар puhkes tulekahju;
‣ koitma hakkama, punetama lööma; заря занялась koit lõi punetama ~ kumama, утро занялось koitis, hakkas koitma
зарево 94 С с. неод. (обычно без мн. ч.) (tule)kuma; (eha)puna; багровое зарево purpurne ~ verev kuma, зарево пожара tulekahju kuma, зарево рассвета koidupuna, зарево заката ehapuna
засиять 256b Г сов. särama ~ helkima lööma ~ hakkama; засияли глаза silmad lõid särama, засиять радостью rõõmust särama hakkama, месяц засиял kuu hakkas kumama, заря засияла koit lõi helendama ~ särama
зачисление 115 С с. неод. (без мн. ч.) (sisse)kandmine; vastuvõtt, arvelevõtt, arvelekandmine; kontosse kandmine; зачисление суммы на текущий счёт summa kandmine jooksvasse kontosse ~ jooksevkontosse, зачисление кого в члены кооператива kelle võtmine kooperatiivi ~ ühistu liikmeks, зачисление кого на службу kelle teenistusse arvamine, зачисление в школу kooli vastuvõtmine, õpilaste nimekirja võtmine
значительный 126 П (кр. ф. значителен, значительна, значительно, значительны)
‣ suur, tunduv, tõhus, märkimisväärne; значительная сумма suur ~ tubli (raha)summa, в значительной степени suurel määral, значительное большинство ülekaalukas ~ tunduv enamik ~ enamus, suurem osa;
‣ tähtis, tähelepanuväärne, arvestatav; значительное событие tähtis ~ tähelepanuväärne sündmus;
‣ paljutähendav; значительный взгляд paljutähendav ~ tähendusrikas pilk
‣ suur, tunduv, tõhus, märkimisväärne; значительная сумма suur ~ tubli (raha)summa, в значительной степени suurel määral, значительное большинство ülekaalukas ~ tunduv enamik ~ enamus, suurem osa;
‣ tähtis, tähelepanuväärne, arvestatav; значительное событие tähtis ~ tähelepanuväärne sündmus;
‣ paljutähendav; значительный взгляд paljutähendav ~ tähendusrikas pilk
зонт 2 С м. неод. päevavari, vihmavari, sirm; varikate; ehit. otsakate, varikatus; вытяжной зонт ehit. tõmbesuudmik, -vari, -kumm
играть 165a Г несов.
‣ во что, на чём, в чём, кого-что, кем-чем, с кем-чем, без доп. mängima (ka ülek.); играть в футбол jalgpalli mängima, играть в прятки peitust mängima (ka ülek.), играть на скрипке viiulit mängima, играть в куклы nukkudega mängima, играть в великодушие suuremeelset mängima ~ teesklema, играть с огнём tulega mängima (ka ülek.), играть роль osa mängima ~ etendama, играть первую скрипку esimest viiulit mängima (ka ülek.), играть свадьбу kõnek. pulmi pidama ~ tegema, играть на деньги raha peale mängima, играть в нападении sport edurivis ~ ründajana mängima, играть на бирже börsil spekuleerima ~ mängima, играть в четыре руки neljal käel mängima, играть песни murd. laulma;
‣ mänglema, ülek. ka sädelema, pärlendama, sätendama, särama; улыбка играла на его лице naeratus mängles ta näol, в груди играла радость süda hüppas ~ hõiskas rõõmust, вино играет в бокале vein helgib ~ sädeleb klaasis;
◊ играть в бирюльки (1) tühja-tähjaga tegelema, (2) lulli lööma; играть в молчанку madalk. tumma mängima (küsimustele vastamata jätma); играть в загадки mõistu kõnelema, ümbernurgajuttu ajama; играть комедию kõnek. kometit mängima, vigurdama; играть глазами silmi tegema, paljuütlevaid pilke heitma kellele; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema; кровь играет veri mäsleb; играть ~ сыграть на руку кому kellele kasuks tulema, kellele kasu tooma ~ trumpe kätte mängima; играть на нервах у кого kelle närve sööma ~ proovile panema; vrd. сыграть
‣ во что, на чём, в чём, кого-что, кем-чем, с кем-чем, без доп. mängima (ka ülek.); играть в футбол jalgpalli mängima, играть в прятки peitust mängima (ka ülek.), играть на скрипке viiulit mängima, играть в куклы nukkudega mängima, играть в великодушие suuremeelset mängima ~ teesklema, играть с огнём tulega mängima (ka ülek.), играть роль osa mängima ~ etendama, играть первую скрипку esimest viiulit mängima (ka ülek.), играть свадьбу kõnek. pulmi pidama ~ tegema, играть на деньги raha peale mängima, играть в нападении sport edurivis ~ ründajana mängima, играть на бирже börsil spekuleerima ~ mängima, играть в четыре руки neljal käel mängima, играть песни murd. laulma;
‣ mänglema, ülek. ka sädelema, pärlendama, sätendama, särama; улыбка играла на его лице naeratus mängles ta näol, в груди играла радость süda hüppas ~ hõiskas rõõmust, вино играет в бокале vein helgib ~ sädeleb klaasis;
◊ играть в бирюльки (1) tühja-tähjaga tegelema, (2) lulli lööma; играть в молчанку madalk. tumma mängima (küsimustele vastamata jätma); играть в загадки mõistu kõnelema, ümbernurgajuttu ajama; играть комедию kõnek. kometit mängima, vigurdama; играть глазами silmi tegema, paljuütlevaid pilke heitma kellele; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema; кровь играет veri mäsleb; играть ~ сыграть на руку кому kellele kasuks tulema, kellele kasu tooma ~ trumpe kätte mängima; играть на нервах у кого kelle närve sööma ~ proovile panema; vrd. сыграть
издавать 219 Г несов. → сов. издать кого-что
‣ (trükis) avaldama, kirjastama, välja andma ~ laskma; издавать закон о чём millist, mille kohta seadust andma ~ avaldama, издавать приказ käskkirja andma, издавать в переводе tõlkes avaldama, издавать газету ajalehte välja andma, издавать большим тиражом suures tiraažis välja andma;
‣ kuuldavale tooma; издавать звук ~ звуки häälitsema, häält tegema, издавать стон oigama;
‣ (без сов.) andma; издавать слабый свет nõrka valgust andma, kumama, издавать запах lõhnama, haisema, lõhna ~ haisu levitama
‣ (trükis) avaldama, kirjastama, välja andma ~ laskma; издавать закон о чём millist, mille kohta seadust andma ~ avaldama, издавать приказ käskkirja andma, издавать в переводе tõlkes avaldama, издавать газету ajalehte välja andma, издавать большим тиражом suures tiraažis välja andma;
‣ kuuldavale tooma; издавать звук ~ звуки häälitsema, häält tegema, издавать стон oigama;
‣ (без сов.) andma; издавать слабый свет nõrka valgust andma, kumama, издавать запах lõhnama, haisema, lõhna ~ haisu levitama
изрядный 126 П (кр. ф. изряден, изрядна, изрядно, изрядны) kõnek. tubli, (päris, üsna) korralik, kena(ke), suur; van. hea, silmapaistev; изрядная сумма kenake summa, изрядный холод üsna külm ilm, он получил изрядное воспитание ta on saanud hea kasvatuse
искорёжить 271a Г сов. → несов. искорёживать что madalk. (moonutades) kõveraks ~ kiiva painutama, koolutama, kaardu ~ kummi ajama, kiiva kiskuma ~ ajama; искорёженный взрывом танк plahvatusest kooldunud tankirusud, переплёт от сухости искорёжило köide kiskus kuivusest kaardu, искорёжить слово sõna moonutama; vrd. корёжить
искорёжиться 271 Г сов. → несов. искорёживаться madalk. (moondudes) kõveraks painduma, koolduma, kaardu ~ kummi kiskuma ~ tõmbuma, kõmmelduma; vrd. корёжиться
источать 169a Г несов. → сов. источить II что
‣ van. valama, voolutama, voolama panema; источать слёзы pisaraid valama;
‣ (без сов.) liter. hoovama, eritama, õhkama; её улыбка источала теплоту tema naeratusest õhkus soojust, печь источала жар ahi õhkas kuuma, источать запах lõhnama
‣ van. valama, voolutama, voolama panema; источать слёзы pisaraid valama;
‣ (без сов.) liter. hoovama, eritama, õhkama; её улыбка источала теплоту tema naeratusest õhkus soojust, печь источала жар ahi õhkas kuuma, источать запах lõhnama
корёжить 271a Г несов. madalk.
‣ что murdma, lõhkuma, juurtega üles kiskuma; буря корёжила деревья torm laastas ja murdis metsa;
‣ (обычно безл.) что, от чего kaardu ~ kummi ~ kumerasse kiskuma; фанеру корёжит от сырости vineer kisub niiskusest kaardu;
‣ кого-что, от чего krampi ~ kõverasse kiskuma; его всего корёжит teda kisub krampi ~ kõverasse;
‣ (обычно безл.) кого, от чего ülek. nörritama, nördima panema; его корёжит от грубости ta ei kannata toorutsemist; vrd. искорёжить, скорёжить
‣ что murdma, lõhkuma, juurtega üles kiskuma; буря корёжила деревья torm laastas ja murdis metsa;
‣ (обычно безл.) что, от чего kaardu ~ kummi ~ kumerasse kiskuma; фанеру корёжит от сырости vineer kisub niiskusest kaardu;
‣ кого-что, от чего krampi ~ kõverasse kiskuma; его всего корёжит teda kisub krampi ~ kõverasse;
‣ (обычно безл.) кого, от чего ülek. nörritama, nördima panema; его корёжит от грубости ta ei kannata toorutsemist; vrd. искорёжить, скорёжить
корёжиться 271 Г несов. от чего, без доп. madalk.
‣ kõmmelduma, kaardu ~ kummi ~ kumerasse kiskuma ~ tõmbuma; доски корёжатся lauad kõmmelduvad ~ kisuvad kaardu;
‣ end kõverasse kiskuma; корёжиться от боли valu käes väänlema; vrd. искорёжиться, скорёжиться
‣ kõmmelduma, kaardu ~ kummi ~ kumerasse kiskuma ~ tõmbuma; доски корёжатся lauad kõmmelduvad ~ kisuvad kaardu;
‣ end kõverasse kiskuma; корёжиться от боли valu käes väänlema; vrd. искорёжиться, скорёжиться
коробить 277 Г несов.
‣ что, от чего kaardu ~ kummi kiskuma ~ tõmbama; доски коробит от сырости lauad kisuvad niiskusest kaardu ~ kiiva;
‣ безл. кого, от чего madalk. krampi kiskuma;
‣ кого, от чего ülek. kõnek. vastik olema kellele, vastikust äratama; его поведение коробило всех tema käitumine tõukas kõiki eemale; vrd. покоробить, скоробить
‣ что, от чего kaardu ~ kummi kiskuma ~ tõmbama; доски коробит от сырости lauad kisuvad niiskusest kaardu ~ kiiva;
‣ безл. кого, от чего madalk. krampi kiskuma;
‣ кого, от чего ülek. kõnek. vastik olema kellele, vastikust äratama; его поведение коробило всех tema käitumine tõukas kõiki eemale; vrd. покоробить, скоробить
кругленький 122 П dem. hellitl. ümarik, ümar, sõõrik, sõõrjas; кругленькое лицо ümarik nägu, кругленькая сумма kenakene summa
круглый 119 П (кр. ф. кругл, кругла, кругло, круглы)
‣ ümmargune, ümarik, ümar(-); sõõrjas, sõõrik; круглый стол ümmargune laud, круглое лицо ümmargune ~ ümar nägu, круглые скобки ümarsulud, круглые цифры ümmargused arvud, круглые черви ümarussid, круглым счётом ümmarguselt, ligikaudu, круглая сумма priske ~ kena summa, круглая пила ketassaag;
‣ (без кр. ф.) täielik; круглое невежество täielik nõmedus, круглое одиночество täielik üksindus, круглый дурак halv. puruloll, круглая ~ круглый сирота orb, vaeslaps, isata-emata laps, круглый отличник läbini viiemees, учиться на круглые пятёрки kõnek. ainult viitele õppima, круглые сутки ööd kui päevad (otsa), круглый год aasta ringi, läbi aasta;
◊ (встреча) за круглым столом (kohtumine) ümarlaua ~ ümmarguse laua taga
‣ ümmargune, ümarik, ümar(-); sõõrjas, sõõrik; круглый стол ümmargune laud, круглое лицо ümmargune ~ ümar nägu, круглые скобки ümarsulud, круглые цифры ümmargused arvud, круглые черви ümarussid, круглым счётом ümmarguselt, ligikaudu, круглая сумма priske ~ kena summa, круглая пила ketassaag;
‣ (без кр. ф.) täielik; круглое невежество täielik nõmedus, круглое одиночество täielik üksindus, круглый дурак halv. puruloll, круглая ~ круглый сирота orb, vaeslaps, isata-emata laps, круглый отличник läbini viiemees, учиться на круглые пятёрки kõnek. ainult viitele õppima, круглые сутки ööd kui päevad (otsa), круглый год aasta ringi, läbi aasta;
◊ (встреча) за круглым столом (kohtumine) ümarlaua ~ ümmarguse laua taga
крупный 126 П (кр. ф. крупен, крупна, крупно, крупны и крупны)
‣ jäme(-), suur(-); крупный песок jämeliiv, крупный щебень jämekillustik, крупный помол jämejahvatus, toorjahvatus, крупная пшеница jämeda teraga nisu, крупные капли дождя jämedad ~ suured vihmapiisad, крупное хозяйство suurmajand, крупное землевладение suurmaavaldus, крупный промышленник suurtööstur, крупный почерк suur ~ kõrge käekiri, крупная игра mäng suurtele panustele, крупная сумма suur summa, крупные деньги suured rahatähed, крупная женщина suur ~ suurt konti naine, крупный план fot. suur plaan, крупным шагом pikal sammul, pika sammuga, крупные черты лица tugevad ~ rohmakad näojooned, крупный рогатый скот veised;
‣ (без кр. ф.) suur, silmapaistev, tähtis; крупный учёный suur ~ nimekas teadlane, крупная неприятность suur pahandus, крупное событие tähtis sündmus, крупный разговор äge sõnavahetus
‣ jäme(-), suur(-); крупный песок jämeliiv, крупный щебень jämekillustik, крупный помол jämejahvatus, toorjahvatus, крупная пшеница jämeda teraga nisu, крупные капли дождя jämedad ~ suured vihmapiisad, крупное хозяйство suurmajand, крупное землевладение suurmaavaldus, крупный промышленник suurtööstur, крупный почерк suur ~ kõrge käekiri, крупная игра mäng suurtele panustele, крупная сумма suur summa, крупные деньги suured rahatähed, крупная женщина suur ~ suurt konti naine, крупный план fot. suur plaan, крупным шагом pikal sammul, pika sammuga, крупные черты лица tugevad ~ rohmakad näojooned, крупный рогатый скот veised;
‣ (без кр. ф.) suur, silmapaistev, tähtis; крупный учёный suur ~ nimekas teadlane, крупная неприятность suur pahandus, крупное событие tähtis sündmus, крупный разговор äge sõnavahetus
куш 28 С м. неод.
‣ kõnek. rahapatakas, priske summa; загребать куш suurt ~ prisket summat saama;
‣ panus (kaardimängus)
‣ kõnek. rahapatakas, priske summa; загребать куш suurt ~ prisket summat saama;
‣ panus (kaardimängus)
малозначительный 126 П (кр. ф. малозначителен, малозначительна, малозначительно, малозначительны) tähtsusetu, vähe tähtis, ebaoluline, tühine; малозначительное событие tähtsusetu sündmus, малозначительная сумма tühine summa
микропорка 72 С ж. неод. kõnek.
‣ (без мн. ч.) mikropoorne kummi;
‣ микропорки мн. ч. mikropoortallaga kingad
‣ (без мн. ч.) mikropoorne kummi;
‣ микропорки мн. ч. mikropoortallaga kingad
молчанка 72 С ж. неод. madalk. vaikimine, vaikus; в молчанку, молчанкой vaikselt, vaikides;
◊ играть в молчанку halv. vait olema, küsimustele mitte vastama, tumma mängima
◊ играть в молчанку halv. vait olema, küsimustele mitte vastama, tumma mängima
надуть 346 Г сов. → несов. надувать
‣ что täis puhuma ~ pumpama; paisutama; надуть мяч palli täis puhuma, надуть шины (auto vm.) kumme täis pumpama, надуть щёки põski punni ajama, ветер надул паруса tuul paisutas purjesid;
‣ (без 1 и 2 л.) что, чего kokku puhuma; безл. kõnek. sisse puhuma (külma tuule kohta); ветер надул снегу tuul on lund kokku ajanud, надуло в дверь ukse vahelt on külma sisse tulnud;
‣ безл. во что, что, кому kõnek. läbi tõmbama; надуло уши tuul on kõrvadest läbi tõmmanud;
‣ кого-что ülek. madalk. tüssama, alt tõmbama, sohki tegema, petma;
◊ надуть ~ надувать в уши кому madalk. (kõrva) sosistama ~ puhuma, ette rääkima; надуть ~ надувать губы ~ губки kõnek. mossi tõmbuma, suud virildama, (huuli) mossitama ~ pruntima ~ torutama
‣ что täis puhuma ~ pumpama; paisutama; надуть мяч palli täis puhuma, надуть шины (auto vm.) kumme täis pumpama, надуть щёки põski punni ajama, ветер надул паруса tuul paisutas purjesid;
‣ (без 1 и 2 л.) что, чего kokku puhuma; безл. kõnek. sisse puhuma (külma tuule kohta); ветер надул снегу tuul on lund kokku ajanud, надуло в дверь ukse vahelt on külma sisse tulnud;
‣ безл. во что, что, кому kõnek. läbi tõmbama; надуло уши tuul on kõrvadest läbi tõmmanud;
‣ кого-что ülek. madalk. tüssama, alt tõmbama, sohki tegema, petma;
◊ надуть ~ надувать в уши кому madalk. (kõrva) sosistama ~ puhuma, ette rääkima; надуть ~ надувать губы ~ губки kõnek. mossi tõmbuma, suud virildama, (huuli) mossitama ~ pruntima ~ torutama
нажариться 269 Г сов. → несов. нажариваться madalk. end kuuma käes küllalt praadima; нажариться на солнце end päikese käes küllalt praadima
напечь 378a Г сов. → несов. напекать
‣ что, чего (mingit kogust) valmis küpsetama; ülek. halv. vorpima; напечь пирогов (hulka) pirukaid küpsetama;
‣ что kõnek. kõrvetama ~ põletama (päikesekiirte kohta); солнце напекло спину päike on selja ära kõrvetanud ~ seljale liiga teinud, ребёнку напекло голову laps on kuuma (päikese) käes uimaseks jäänud
‣ что, чего (mingit kogust) valmis küpsetama; ülek. halv. vorpima; напечь пирогов (hulka) pirukaid küpsetama;
‣ что kõnek. kõrvetama ~ põletama (päikesekiirte kohta); солнце напекло спину päike on selja ära kõrvetanud ~ seljale liiga teinud, ребёнку напекло голову laps on kuuma (päikese) käes uimaseks jäänud
наторговать Г сов. → несов. наторговывать kõnek.
‣ 172a что, чего (mingit summat) müügist saama, (müügiga) teenima;
‣ 172b на что (mingi summa ulatuses) kaupa müüma; наторговать на двести рублей kahesaja rubla eest kaupa müüma;
‣ 172b (без несов., обычно с отриц.) kauplema
‣ 172a что, чего (mingit summat) müügist saama, (müügiga) teenima;
‣ 172b на что (mingi summa ulatuses) kaupa müüma; наторговать на двести рублей kahesaja rubla eest kaupa müüma;
‣ 172b (без несов., обычно с отриц.) kauplema
недостаточный 126 П (кр. ф. недостаточен, недостаточна, недостаточно, недостаточны) mitteküllaldane, piisamatu, ebapiisav, ebarahuldav, puudulik, kasin; недостаточная сумма mitteküllaldane summa, недостаточный опыт mitteküllaldased ~ vähesed kogemused, недостаточная причина mitteküllaldane ~ ebarahuldav põhjus, недостаточное знание языка puudulik ~ ebapiisav keeleoskus, недостаточные меры ebapiisavad ~ puudulikud meetmed, недостаточная пища ebapiisav ~ kasin toit, недостаточное освещение puudulik valgustus
незначительный 126 П (кр. ф. незначителен, незначительна, незначительно, незначительны) tähtsusetu, tühine, väike; незначительное произведение tähtsusetu teos, незначительное событие vähetähtis sündmus, незначительная часть tühine osa, незначительная услуга tühine teene, незначительная сумма väike summa
нести I 365 Г несов.
‣ кого-что (edasi) kandma (ka ülek.), tassima; нести чемодан kohvrit kandma, нести мешок на спине kotti seljas tassima, нести на себе seljas ~ turjal kandma ~ tassima, течение быстро несло лодку vool kandis kiirelt paati edasi, нести наказание karistust kandma, нести потери kaotusi kandma, нести расходы kulusid kandma, нести убытки kahju kannatama;
‣ что, кому ülek. viima, (endaga kaasa) tooma, edasi andma; нести культуру в массы kultuuri massidesse viima, нести гибель hukatust tooma, нести страдания kannatusi tooma;
‣ что ülek. täitma (kohustusi); нести службу teenima, teenistuses olema, нести ответственность перед кем-чем, за кого-что kelle-mille ees v eest vastutama, нести вахту vahis olema;
‣ безл. чем, от кого-чего, откуда kõnek. lõhnama, haisema millest, mille järele; õhkuma, tulema, hoovama; от него несёт табаком ta haiseb tubaka järele, от печки несёт жаром ahi õhkab ~ hõõgab kuuma, от окна несёт холодом aknast õhkab ~ tuleb külma, из погреба несёт сыростью keldrist tuleb niiskust ~ niisket õhku;
‣ кого-что viima, sõidutama; лошади легко несли сани saan otse lendas hobuste järel;
‣ madalk. väljendeis куда тебя (нелёгкая) несёт? куда тебя черти несут? kuhu sa kipud? kes sind sinna ajab?;
‣ что ülek. kõnek. jamama, loba ajama; ну что ты несёшь mis jama sa küll ajad, mida sa ometi suust välja ajad;
◊ нести чепуху ~ вздор ~ ахинею ~ околесицу ~ ересь kõnek. jama ~ pada ajama; нести свой крест oma risti kandma; vrd. носить
‣ кого-что (edasi) kandma (ka ülek.), tassima; нести чемодан kohvrit kandma, нести мешок на спине kotti seljas tassima, нести на себе seljas ~ turjal kandma ~ tassima, течение быстро несло лодку vool kandis kiirelt paati edasi, нести наказание karistust kandma, нести потери kaotusi kandma, нести расходы kulusid kandma, нести убытки kahju kannatama;
‣ что, кому ülek. viima, (endaga kaasa) tooma, edasi andma; нести культуру в массы kultuuri massidesse viima, нести гибель hukatust tooma, нести страдания kannatusi tooma;
‣ что ülek. täitma (kohustusi); нести службу teenima, teenistuses olema, нести ответственность перед кем-чем, за кого-что kelle-mille ees v eest vastutama, нести вахту vahis olema;
‣ безл. чем, от кого-чего, откуда kõnek. lõhnama, haisema millest, mille järele; õhkuma, tulema, hoovama; от него несёт табаком ta haiseb tubaka järele, от печки несёт жаром ahi õhkab ~ hõõgab kuuma, от окна несёт холодом aknast õhkab ~ tuleb külma, из погреба несёт сыростью keldrist tuleb niiskust ~ niisket õhku;
‣ кого-что viima, sõidutama; лошади легко несли сани saan otse lendas hobuste järel;
‣ madalk. väljendeis куда тебя (нелёгкая) несёт? куда тебя черти несут? kuhu sa kipud? kes sind sinna ajab?;
‣ что ülek. kõnek. jamama, loba ajama; ну что ты несёшь mis jama sa küll ajad, mida sa ometi suust välja ajad;
◊ нести чепуху ~ вздор ~ ахинею ~ околесицу ~ ересь kõnek. jama ~ pada ajama; нести свой крест oma risti kandma; vrd. носить
ничтожный 126 П (кр. ф. ничтожен, ничтожна, ничтожно, ничтожны) tühine, imeväike, kaduvväike, tähtsusetu, närune; ничтожная сумма tühine ~ kaduvväike summa, ничтожное меньшинство tühine vähemus, ничтожное происшествие tühine vahejuhtum, ничтожная причина tühine põhjus, ничтожный человек tühine inimene, ничтожная сделка jur. tühine tehing, ничтожная роль tähtsusetu osa
обдать 227 Г сов. → несов. обдавать кого-что чем
‣ üle valama ~ uhtma, peale kallama ~ puistama; обдать кипятком kuuma ~ keeva veega üle valama, волна обдала его с головы до ног laine uhtus ta pealaest jalatallani üle, обдать холодной водой külma veega uhtma, külma vett peale ~ kaela kallama, ель обдала его снегом kuusk puistas talle lund kaela, обдать грязью кого keda pori täis pritsima;
‣ hoovama, uhkama; запах цветов обдал меня mulle hoovas vastu lillelõhna, холод обдал его külm õhk haaras ta embusse ~ uhkas temast üle, уже в передней его обдало теплом juba esikus lõi talle soe õhk vastu, его взгляд обдал нас холодом ülek. tema pilgust õhkas külma, ta pilk oli külm ~ jäine;
‣ ülek. täitma, haarama; встреча с ним обдала меня радостью kohtumine temaga tegi mu meele rõõmsaks
‣ üle valama ~ uhtma, peale kallama ~ puistama; обдать кипятком kuuma ~ keeva veega üle valama, волна обдала его с головы до ног laine uhtus ta pealaest jalatallani üle, обдать холодной водой külma veega uhtma, külma vett peale ~ kaela kallama, ель обдала его снегом kuusk puistas talle lund kaela, обдать грязью кого keda pori täis pritsima;
‣ hoovama, uhkama; запах цветов обдал меня mulle hoovas vastu lillelõhna, холод обдал его külm õhk haaras ta embusse ~ uhkas temast üle, уже в передней его обдало теплом juba esikus lõi talle soe õhk vastu, его взгляд обдал нас холодом ülek. tema pilgust õhkas külma, ta pilk oli külm ~ jäine;
‣ ülek. täitma, haarama; встреча с ним обдала меня радостью kohtumine temaga tegi mu meele rõõmsaks
отблеск 18 С м. неод. helk (ka ülek.), (vastu)peegeldus, vastuhelk, kuma; ülek. jälg, varjund; отблеск зари koidukuma, ehakuma, отблески пламени leegihelk, отблеск грусти nukrusevari
отсвечивать 168b Г несов.
‣ чем, без доп. (vastu) helkima, kumama, helendama; отсвечивать медью vaskselt helkima, отсвечивать всеми цветами радуги vikerkaarevärvides särama;
‣ в чём (vastu) peegelduma; луна отсвечивает в реке kuu peegeldub jões
‣ чем, без доп. (vastu) helkima, kumama, helendama; отсвечивать медью vaskselt helkima, отсвечивать всеми цветами радуги vikerkaarevärvides särama;
‣ в чём (vastu) peegelduma; луна отсвечивает в реке kuu peegeldub jões
ошпаривание 115 С с. неод. (без мн. ч.) kõnek. keeva ~ kuuma veega ~ auruga töötlemine ~ põletamine ~ kõrvetamine; kupatamine
ошпарить 269a Г сов. → несов. ошпаривать кого-что, чем kõnek. kuuma ~ keeva veega ~ auruga töötlema ~ ära põletama ~ kõrvetama; kupatama; ошпарить руку кипятком kätt tulise veega ära põletama ~ kõrvetama, как ошпаренный kõnek. nagu ussist nõelatud
парить I Г несов.
‣ 269a кого-что aurutama; hautama; парить бочку tünni aurutama, парить овощи juurvilja hautama, парить клопов madalk. lutikaid kõrvetama (kuuma veega);
‣ 269a что kõnek. auruvanni tegema, (vees) kuumutama; кого kõnek. vihtlema; парить ноги jalgu kuumutama;
‣ 269b (обычно безл.) lämbe olema; перед грозой парило enne äikest oli lämbe, (ilm) haudus äikest; vrd. выпарить
‣ 269a кого-что aurutama; hautama; парить бочку tünni aurutama, парить овощи juurvilja hautama, парить клопов madalk. lutikaid kõrvetama (kuuma veega);
‣ 269a что kõnek. auruvanni tegema, (vees) kuumutama; кого kõnek. vihtlema; парить ноги jalgu kuumutama;
‣ 269b (обычно безл.) lämbe olema; перед грозой парило enne äikest oli lämbe, (ilm) haudus äikest; vrd. выпарить
переплата 51 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) ülemaksmine, enammaksmine, rohkem maksmine millest;
‣ ülemakse, ülemakstud summa, maj. enammakse
‣ (без мн. ч.) ülemaksmine, enammaksmine, rohkem maksmine millest;
‣ ülemakse, ülemakstud summa, maj. enammakse
перечисление 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) loendamine, loetlemine, üleslugemine; поимённое перечисление nimepidi loetlemine;
‣ ülekanne, ülekantud summa; (без мн. ч.) ülekandmine; получено перечисление ülekanne on laekunud, перечисление денег на текущий счёт raha jooksvale arvele ülekandmine;
‣ loetelu
‣ (без мн. ч.) loendamine, loetlemine, üleslugemine; поимённое перечисление nimepidi loetlemine;
‣ ülekanne, ülekantud summa; (без мн. ч.) ülekandmine; получено перечисление ülekanne on laekunud, перечисление денег на текущий счёт raha jooksvale arvele ülekandmine;
‣ loetelu
подотчётный 126 П кому-чему aruandealune; (кр. ф. подотчётен, подотчётна, подотчётно, подотчётны) aruandekohustuslik; подотчётная сумма maj. aruandealune summa, подотчётное лицо aruandekohustuslik isik, aruandekohustuslane
подуть 346 (без страд. прич.) Г сов.
‣ puhuma hakkama (tuule kohta); подул ветер tõusis tuul, tõstis tuult;
‣ на кого-что (teatud aeg) puhuma; подуть на горячий чай kuuma tee peale puhuma
‣ puhuma hakkama (tuule kohta); подул ветер tõusis tuul, tõstis tuult;
‣ на кого-что (teatud aeg) puhuma; подуть на горячий чай kuuma tee peale puhuma
покорёжить 271a Г сов. (также безл.) madalk.
‣ что purustama, lõhkuma, moonutama, kõveraks painutama; земля была покорёжена снарядами maa oli mürskudest ~ mürsuplahvatustest üles küntud;
‣ что, от чего kaardu ~ kummi ~ kiiva kiskuma ~ tõmbama;
‣ кого, от чего, ülek. krampi ~ kõverasse kiskuma;
‣ кого, от чего ülek. nördima panema
‣ что purustama, lõhkuma, moonutama, kõveraks painutama; земля была покорёжена снарядами maa oli mürskudest ~ mürsuplahvatustest üles küntud;
‣ что, от чего kaardu ~ kummi ~ kiiva kiskuma ~ tõmbama;
‣ кого, от чего, ülek. krampi ~ kõverasse kiskuma;
‣ кого, от чего ülek. nördima panema
покорёжиться 271 Г сов. от чего, без доп. madalk.
‣ purunema, moonduma, kõverduma;
‣ kaardu ~ kummi ~ kiiva kiskuma ~ tõmbuma;
‣ ülek. krampi ~ kõverasse tõmbuma;
‣ ülek. nördimust ~ pahameelt tundma
‣ purunema, moonduma, kõverduma;
‣ kaardu ~ kummi ~ kiiva kiskuma ~ tõmbuma;
‣ ülek. krampi ~ kõverasse tõmbuma;
‣ ülek. nördimust ~ pahameelt tundma
покоробить 277 Г сов.
‣ что, от чего kaardu ~ kummi ~ kiiva ~ krimpsu kiskuma; доску покоробило от сырости laud on niiskusest kaardus ~ kummis;
‣ кого-что, от чего ülek. kõnek. ebameeldivalt riivama, nördima panema, nördimust ~ pahameelt tekitama; эти слова покоробили его need sõnad tekitasid ~ äratasid temas nördimust ~ meelepaha; vrd. коробить
‣ что, от чего kaardu ~ kummi ~ kiiva ~ krimpsu kiskuma; доску покоробило от сырости laud on niiskusest kaardus ~ kummis;
‣ кого-что, от чего ülek. kõnek. ebameeldivalt riivama, nördima panema, nördimust ~ pahameelt tekitama; эти слова покоробили его need sõnad tekitasid ~ äratasid temas nördimust ~ meelepaha; vrd. коробить
покоробиться 277 Г сов. от чего, без доп. kaardu ~ kummi ~ kiiva ~ krimpsu kiskuma ~ tõmbuma; koolduma, kõmmelduma; листья покоробились lehed on krimpsus ~ krimpsu tõmbunud; vrd. коробиться
полопаться 164 Г сов. kõnek. lõhkema ~ lõhki minema, purunema, katki ~ puruks minema (kõige v. hulga kohta; ka mitmest kohast); шины полопались autokummid läksid lõhki ~ lõhkesid, все полопаются от зависти ülek. kadedusest lõhki minema, стёкла полопались от жары klaasid läksid kuuma käes ~ kuumusest katki ~ puruks
припарить 269a Г сов. → несов. припаривать что, чем madalk. kuuma mähist peale panema; припарить больную ногу haiget jalga kuumas hoidma, kuuma (jala)vanni tegema
припарка 72 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ kuuma mähise pealepanek;
‣ (обычно мн. ч.) kuum mähis; делать припарки кому kellele kuuma mähist tegema, ставить ~ прикладывать припарки кому kellele kuumi mähiseid peale panema;
◊ как мёртвому припарки (поможет, нужно vm.) madalk. on kasu kui koolnul kuppudest
‣ kuuma mähise pealepanek;
‣ (обычно мн. ч.) kuum mähis; делать припарки кому kellele kuuma mähist tegema, ставить ~ прикладывать припарки кому kellele kuumi mähiseid peale panema;
◊ как мёртвому припарки (поможет, нужно vm.) madalk. on kasu kui koolnul kuppudest
приплата 51 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) juurdemaksmine, juurdemaks;
‣ juurdemaks(e), juurdemakstud summa
‣ (без мн. ч.) juurdemaksmine, juurdemaks;
‣ juurdemaks(e), juurdemakstud summa
проигрыш 28 С м. неод.
‣ kaotus, kaotusseis; проигрыш сражения lahingu kaotus, остаться в проигрыше kaotajaks jääma, kaotama;
‣ mahamängitud ~ (mängus) kaotatud summa
‣ kaotus, kaotusseis; проигрыш сражения lahingu kaotus, остаться в проигрыше kaotajaks jääma, kaotama;
‣ mahamängitud ~ (mängus) kaotatud summa
прокол 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) läbipistmine, läbipiste, läbitorkamine, läbitorge; прокол шины (ratta)rehvi ~ kummi läbitorkamine;
‣ auk; прокол в шине auk (auto)kummis
‣ (без мн. ч.) läbipistmine, läbipiste, läbitorkamine, läbitorge; прокол шины (ratta)rehvi ~ kummi läbitorkamine;
‣ auk; прокол в шине auk (auto)kummis
пузырь 11 С м. неод.
‣ mull, pull, vull; пузырь воздуха õhumull, пузырь газа met. gaasimull, -poor, мыльный пузырь seebimull (ka ülek.), пускать пузыри (seebi)mulle tegema ~ laskma, вздуваться пузырём kummi minema, kummuma;
‣ vill, rakk; водяные пузыри vesivillid, пузырь от ожога põletusvill, натереть пузыри на ладонях ville ~ rakke pihku ~ peopessa hõõruma;
‣ anat. põis; жёлчный пузырь sapipõis, мочевой пузырь kusepõis;
‣ kummikott; пузырь с горячей водой soe kott, kuumaveekott;
‣ од. kõnek. poisipõnn, põngerjas;
‣ madalk. lambiklaas;
◊ лопнуть как мыльный пузырь nagu seebimull lõhki minema
‣ mull, pull, vull; пузырь воздуха õhumull, пузырь газа met. gaasimull, -poor, мыльный пузырь seebimull (ka ülek.), пускать пузыри (seebi)mulle tegema ~ laskma, вздуваться пузырём kummi minema, kummuma;
‣ vill, rakk; водяные пузыри vesivillid, пузырь от ожога põletusvill, натереть пузыри на ладонях ville ~ rakke pihku ~ peopessa hõõruma;
‣ anat. põis; жёлчный пузырь sapipõis, мочевой пузырь kusepõis;
‣ kummikott; пузырь с горячей водой soe kott, kuumaveekott;
‣ од. kõnek. poisipõnn, põngerjas;
‣ madalk. lambiklaas;
◊ лопнуть как мыльный пузырь nagu seebimull lõhki minema
пух 18 (род. п. ед. ч. пуха и пуху, предл. п. о пухе и ~ на пуху) С м. неод. (без мн. ч.)
‣ udusuled; alus(vill)karvad, alusvill, uduvill; лебяжий пух luige(udu)suled, гусиный пух hane(udu)suled, верблюжий пух kaamelivill, козий пух kitsevill, одеяло на пуху (udu)suletekk;
‣ udemed, udukarvad, ebemed, ehmed; пух одуванчика võililleudemed, -ebemed, тополиный пух papliebemed, прядильный ~ ткацкий пух ketrusebemed;
◊ (разбить) в пух и прах kõnek. pihuks ja põrmuks (tegema); разодеться в пух и прах kõnek. end üles lööma ~ mukkima ~ välja ehtima; (разориться) в пух и прах puruvaeseks ~ puupaljaks jääma; рыльце в пуху у кого kõnek. kes ei ole puhas millest; ни пуха ни пера kivi kotti, nael kummi; (пусть будет) земля ему ~ ей пухом olgu muld talle kerge
‣ udusuled; alus(vill)karvad, alusvill, uduvill; лебяжий пух luige(udu)suled, гусиный пух hane(udu)suled, верблюжий пух kaamelivill, козий пух kitsevill, одеяло на пуху (udu)suletekk;
‣ udemed, udukarvad, ebemed, ehmed; пух одуванчика võililleudemed, -ebemed, тополиный пух papliebemed, прядильный ~ ткацкий пух ketrusebemed;
◊ (разбить) в пух и прах kõnek. pihuks ja põrmuks (tegema); разодеться в пух и прах kõnek. end üles lööma ~ mukkima ~ välja ehtima; (разориться) в пух и прах puruvaeseks ~ puupaljaks jääma; рыльце в пуху у кого kõnek. kes ei ole puhas millest; ни пуха ни пера kivi kotti, nael kummi; (пусть будет) земля ему ~ ей пухом olgu muld talle kerge
пятерной 120 П kõnek.
‣ viieline, viieosaline; пятерной лист viieline leht;
‣ viiekordne, viis korda suurem; пятерная сумма viiekordne summa
‣ viieline, viieosaline; пятерной лист viieline leht;
‣ viiekordne, viis korda suurem; пятерная сумма viiekordne summa
раскалиться 285 Г сов. → несов. раскаляться
‣ tuliseks ~ kuumaks ~ hõõgvele minema, hõõguma hakkama, kuuma hõõgama, üles kuumenema, kuumuma; утюг раскалился triikraud läks tuliseks;
‣ ülek. lõkkele lööma ~ minema, pinevaks ~ pingeliseks minema
‣ tuliseks ~ kuumaks ~ hõõgvele minema, hõõguma hakkama, kuuma hõõgama, üles kuumenema, kuumuma; утюг раскалился triikraud läks tuliseks;
‣ ülek. lõkkele lööma ~ minema, pinevaks ~ pingeliseks minema
растянуться 339 Г сов. → несов. растягиваться
‣ välja ~ pikaks ~ pikale ~ ära venima (ka ülek.); перчатки растянулись sõrmikud on välja veninud, резинка растянулась kumm on välja veninud, обоз растянулся на километр voor oli kilomeetri pikkuseks veninud, собрание растянулось на два часа koosolek venis kahele tunnile ~ kahe tunni peale;
‣ kõnek. end siruli viskama ~ välja sirutama; täies pikkuses maha ~ pikali kukkuma; растянуться на диване end diivanile siruli viskama, растянуться во весь рост nii pikk kui lai maha kukkuma
‣ välja ~ pikaks ~ pikale ~ ära venima (ka ülek.); перчатки растянулись sõrmikud on välja veninud, резинка растянулась kumm on välja veninud, обоз растянулся на километр voor oli kilomeetri pikkuseks veninud, собрание растянулось на два часа koosolek venis kahele tunnile ~ kahe tunni peale;
‣ kõnek. end siruli viskama ~ välja sirutama; täies pikkuses maha ~ pikali kukkuma; растянуться на диване end diivanile siruli viskama, растянуться во весь рост nii pikk kui lai maha kukkuma
резина 51 С ж. неод. kummi; натуральная резина looduslik kummi, naturaalkummi, пористая резина poorkummi, poorne kummi, губчатая резина käsnkummi;
◊ тянуть резину kõnek. venitama
◊ тянуть резину kõnek. venitama
резиновый 119 П
‣ kummi-, kummist; резиновый клей kummiliim, резиновый шланг kummivoolik, резиновый мяч kummipall, резиновая обувь kummijalatsid, резиновое изделие kummitoode, резиновое производство kummitööstus;
‣ ülek. kõnek. veniv, kaksipidine; резиновая резолюция veniv ~ kaksipidine ~ mitmeti tõlgendatav resolutsioon
‣ kummi-, kummist; резиновый клей kummiliim, резиновый шланг kummivoolik, резиновый мяч kummipall, резиновая обувь kummijalatsid, резиновое изделие kummitoode, резиновое производство kummitööstus;
‣ ülek. kõnek. veniv, kaksipidine; резиновая резолюция veniv ~ kaksipidine ~ mitmeti tõlgendatav resolutsioon
ремиссия 89 С ж. неод. remissioon (maj. maksusumma vähendamine, hinnaalandus summa ümardamiseks; med. haigusnähtude ajutine kadumine v. nõrgenemine)
рефлекс 1 С м. неод.
‣ refleks (füsiol. reageerimine ärritusele), peegeldus, helk, kuma; условный рефлекс tingrefleks, tingitud refleks, безусловный рефлекс tingimatu refleks, слуховой рефлекс kuulmisrefleks, рефлекс головного мозга peaajurefleks, рефлекс на свет valgusrefleks, рефлекс внешнего мира välismaailma peegeldus, цветовой рефлекс kunst värvuspeegeldus;
‣ kõnek. refleksioon, reflekteerimine, sisevaatlus, mõtisklus
‣ refleks (füsiol. reageerimine ärritusele), peegeldus, helk, kuma; условный рефлекс tingrefleks, tingitud refleks, безусловный рефлекс tingimatu refleks, слуховой рефлекс kuulmisrefleks, рефлекс головного мозга peaajurefleks, рефлекс на свет valgusrefleks, рефлекс внешнего мира välismaailma peegeldus, цветовой рефлекс kunst värvuspeegeldus;
‣ kõnek. refleksioon, reflekteerimine, sisevaatlus, mõtisklus
рефлексный 126 П refleks-, refleksi-, peegel-, peegeldus-, helk-, kuma-; рефлексная печать fot. reflekskopeerimine, рефлексная фотобумага fot. reflekspaber, рефлексная краска trük. refleksvärv, helkvärv, рефлексная схема raad. reflekslülitus
румянец 36 С м. неод. (без мн. ч.)
‣ puna (näol); болезненный румянец haiglane puna, залиться румянцем от стыда häbi pärast punastama, румянец во всю щёку näost punetav, tervisest pakatav, näost nagu ladvaõun;
‣ kõnek. (koidu-, eha-, õhtu)puna, kuma
‣ puna (näol); болезненный румянец haiglane puna, залиться румянцем от стыда häbi pärast punastama, румянец во всю щёку näost punetav, tervisest pakatav, näost nagu ladvaõun;
‣ kõnek. (koidu-, eha-, õhtu)puna, kuma
свечение 115 С с. неод. kumamine, kuma, helendamine, helendumine, helendus (ka el.), helkimine, füüs. fluorestsents; анодное свечение el. anoodhelendus, свечение моря merehelendus (elusolendite tekitatud veehiilgamine meredes)
себестоимость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) maj. omahind (tootmiskulude summa ühe toote kohta); сметная себестоимость eelarveomahind, снижение себестоимости продукции toodangu omahinna alandamine ~ alanemine, продавать по себестоимости omahinnaga müüma
скорёжить 271a Г сов. madalk.
‣ что murdma, lõhkuma, juurtega üles kiskuma;
‣ (обычно безл.) что kaardu ~ kummi ~ kumerasse kiskuma;
‣ (обычно безл.) кого-что krampi ~ kõverasse kiskuma; vrd. корёжить
‣ что murdma, lõhkuma, juurtega üles kiskuma;
‣ (обычно безл.) что kaardu ~ kummi ~ kumerasse kiskuma;
‣ (обычно безл.) кого-что krampi ~ kõverasse kiskuma; vrd. корёжить
скорёжиться 271 Г сов. madalk.
‣ kaarduma, kummuma, kaardu ~ kummi ~ kumerasse tõmbuma ~ kiskuma;
‣ от чего end kõverasse kiskuma, kõverasse tõmbuma; vrd. корёжиться
‣ kaarduma, kummuma, kaardu ~ kummi ~ kumerasse tõmbuma ~ kiskuma;
‣ от чего end kõverasse kiskuma, kõverasse tõmbuma; vrd. корёжиться
скоробить 277 Г сов.
‣ что, от чего kaardu ~ kummi ~ kiiva ~ kõverasse kiskuma ~ tõmbama; доску скоробило laud on kaardus ~ kiivas;
‣ (безл.) кого от чего madalk. krampi kiskuma; vrd. коробить
‣ что, от чего kaardu ~ kummi ~ kiiva ~ kõverasse kiskuma ~ tõmbama; доску скоробило laud on kaardus ~ kiivas;
‣ (безл.) кого от чего madalk. krampi kiskuma; vrd. коробить
следуемый 119 П
‣ (väljamaksmisele) kuuluv, saadaolev, ettenähtud; следуемая мне сумма mulle ettenähtud ~ minul saada olev summa;
‣ П → С следуемое с. неод. ettenähtu (raha kohta)
‣ (väljamaksmisele) kuuluv, saadaolev, ettenähtud; следуемая мне сумма mulle ettenähtud ~ minul saada olev summa;
‣ П → С следуемое с. неод. ettenähtu (raha kohta)
солидный 126 П (кр. ф. солиден, солидна, солидно, солидны) soliidne (kindel, püsiv, tugev, põhjalik; esinduslik, väärikas; kõnek. tõhus, üsna suur, kenake, tubli, korralik); солидная постройка soliidne ~ püsiv ~ tugev ehitis, солидная работа soliidne ~ põhjalik ~ tugev töö, солидные знания soliidsed ~ põhjalikud teadmised, солидное учреждение soliidne ~ esinduslik asutus, солидный учёный soliidne ~ väärikas õpetlane ~ teadlane, солидный вид soliidne ~ esinduslik välimus, солидный возраст soliidne ~ auväärne iga, мужчина солидных лет soliidses eas mees, солидное расстояние kenake vahemaa, солидная сумма kõnek. soliidne ~ kenake summa
составиться 278 Г сов. → несов. составляться
‣ moodustuma, koostuma, kokku seaduma, organiseeruma, kogunema, moodustatama, koostatama, kokku seatama, organiseeritama; составилась комиссия on moodustatud ~ moodustati komisjon, составился хороший хор saadi kokku ~ organiseeriti hea koor, составилась значительная сумма on kogunenud ~ kogunes kenake summa;
‣ tekkima, kujunema; составилось мнение on kujunenud ~ tekkis ~ on tekkinud arvamus
‣ moodustuma, koostuma, kokku seaduma, organiseeruma, kogunema, moodustatama, koostatama, kokku seatama, organiseeritama; составилась комиссия on moodustatud ~ moodustati komisjon, составился хороший хор saadi kokku ~ organiseeriti hea koor, составилась значительная сумма on kogunenud ~ kogunes kenake summa;
‣ tekkima, kujunema; составилось мнение on kujunenud ~ tekkis ~ on tekkinud arvamus
спустить 317 Г сов. → несов. спускать
‣ кого-что alla ~ lahti ~ välja laskma; спустить парус purje alla laskma, спустить занавес eesriiet alla laskma (näit. teatris), спустить флаг lippu alla laskma ~ langetama, спустить чулок (1) sukka alla laskma, (2) sukka ahendama ~ kokku võtma, спустить петлю (kudumisel) silma maha laskma, (suka)silmal maha joosta laskma, спустить с лестницы kõnek. trepist alla viskama, спустить поезд под откос rongi kraavi laskma, спустить на воду veeskama, vette laskma, спустить новый корабль uut laeva vette laskma, спустить собаку с цепи koera ketist lahti laskma, спустить воду vett välja laskma, спустить пар auru välja laskma, спустить баллон ballooni tühjaks laskma, спустить пруд tiiki tühjaks ~ maha ~ alla laskma, спустить с рук (1) sülest maha panema, (2) ülek. kõnek. lahti saama (näit. kaubast);
‣ что alla laskma; (lahti) päästma, päästikule vajutama; спустить курок (1) vinna ~ kukke alla laskma, (2) vinna ~ kukke lahti päästma, päästikule vajutama;
‣ что ülek. (ülaltpoolt) andma ~ ette kirjutama; спустить директиву allorganeile direktiivi ~ suunist andma, спустить план plaani andma ~ ette kirjutama;
‣ (без страд. прич.) õhku läbi laskma, tühjaks minema; шина спустила rehv ~ kumm läks tühjaks;
‣ что madalk. maha võtma; спустить жир rasva ~ rasvu maha võtma, спустить несколько килограммов paar kilo maha võtma;
‣ что õhendama, õhemaks tegema; спустить края nahat. ääri õhendama, спустить петли silmi kokku võtma, (kudumist) ahendama;
‣ что (häält) tasandama;
‣ что, кому-чему kõnek. armu heitma ~ kinkima, niisama jätma;
‣ что ülek. madalk. maha ~ ära müüma; läbi lööma, maha laristama; спустить за бесценок poolmuidu ~ võileiva hinna eest ära müüma ~ ära andma;
◊ спустить шкуру ~ три шкуры ~ семь шкур с кого madalk. kellele opmani keretäit andma, kellel nahka maha võtma; спустя рукава lohakalt, pilla-palla, kuidagiviisi, kuidas juhtub
‣ кого-что alla ~ lahti ~ välja laskma; спустить парус purje alla laskma, спустить занавес eesriiet alla laskma (näit. teatris), спустить флаг lippu alla laskma ~ langetama, спустить чулок (1) sukka alla laskma, (2) sukka ahendama ~ kokku võtma, спустить петлю (kudumisel) silma maha laskma, (suka)silmal maha joosta laskma, спустить с лестницы kõnek. trepist alla viskama, спустить поезд под откос rongi kraavi laskma, спустить на воду veeskama, vette laskma, спустить новый корабль uut laeva vette laskma, спустить собаку с цепи koera ketist lahti laskma, спустить воду vett välja laskma, спустить пар auru välja laskma, спустить баллон ballooni tühjaks laskma, спустить пруд tiiki tühjaks ~ maha ~ alla laskma, спустить с рук (1) sülest maha panema, (2) ülek. kõnek. lahti saama (näit. kaubast);
‣ что alla laskma; (lahti) päästma, päästikule vajutama; спустить курок (1) vinna ~ kukke alla laskma, (2) vinna ~ kukke lahti päästma, päästikule vajutama;
‣ что ülek. (ülaltpoolt) andma ~ ette kirjutama; спустить директиву allorganeile direktiivi ~ suunist andma, спустить план plaani andma ~ ette kirjutama;
‣ (без страд. прич.) õhku läbi laskma, tühjaks minema; шина спустила rehv ~ kumm läks tühjaks;
‣ что madalk. maha võtma; спустить жир rasva ~ rasvu maha võtma, спустить несколько килограммов paar kilo maha võtma;
‣ что õhendama, õhemaks tegema; спустить края nahat. ääri õhendama, спустить петли silmi kokku võtma, (kudumist) ahendama;
‣ что (häält) tasandama;
‣ что, кому-чему kõnek. armu heitma ~ kinkima, niisama jätma;
‣ что ülek. madalk. maha ~ ära müüma; läbi lööma, maha laristama; спустить за бесценок poolmuidu ~ võileiva hinna eest ära müüma ~ ära andma;
◊ спустить шкуру ~ три шкуры ~ семь шкур с кого madalk. kellele opmani keretäit andma, kellel nahka maha võtma; спустя рукава lohakalt, pilla-palla, kuidagiviisi, kuidas juhtub
средство 94 С с. неод. abinõu, vahend (ravim, aine, materiaalne väärtus, sõiduk, masin jne.); правовое средство õiguslik abinõu ~ meede, лечебное средство ravivahend, ravim, болеутоляющее средство valuvaigistusvahend, valuvaigisti, действительное средство mõjus ~ tõhus vahend ~ aine, консервирующее средство konserv(eer)imisaine, отбеливающее средство valgendi, обесцвечивающее средство pleegiti, смазочное средство määrdeaine, määrdevahend, määre, денежные средства raha, rahalised vahendid, rahasummad, скудные средства kasin summa, перевязочные средства sidumisvahendid, противопожарные средства tuletõrjevahendid, перевозочное средство veovahend, transpordivahend, транспортное средство sõiduk, veok, средство связи sidevahend, средство борьбы võitlusvahend, средство защиты kaitsevahend, средство межнационального общения rahvusvaheline suhtlusvahend, язык -- средство общения keel on suhtlemisvahend, средство для замачивания leotusvahend, средство от кашля köharohi, средства принуждения sunnivahendid, средства воздействия mõjutusvahendid, средства существования elatusvahendid, elatis, средства на содержание ülalpidamisvahendid, средства производства maj. tootmisvahendid, оборотные средства maj. käibevahendid, средства программирования, неаппаратные средства info tarkvara (programmide süstematiseeritud kogum), технические средства tehnilised vahendid, tehnovahendid, info riistvara (seadmete kogum), индивидуальные средства защиты individuaalkaitsevahendid, ainukaitsevahendid, радиозащитные средства kiiritusvastased vahendid, подручные средства käepärast olevad ~ käepärased vahendid, средства нападения sõj. ründevahendid, отпустить средства на что raha ~ summasid ~ vahendeid eraldama ~ andma mille jaoks ~ tarbeks, жить не по средствам üle jõu elama, остаться без средств rahata jääma
ссохнуться 344 Г сов. → несов. ссыхаться
‣ (kuivades) kummi ~ kumeraks ~ kumerasse ~ kaardu tõmbuma ~ kiskuma, kõmmelduma; ülek. kõnek. kokku kuivama (inimese kohta); фанера ссохлась vineer on kuivades kaardu kiskunud ~ kõmmeldunud, сапоги ссохлись saapad on käkru kuivanud;
‣ kampa ~ panka kuivama, pankuma; ära kuivama (huulte, suu kohta); глина ссохлась savi on pankunud, во рту ссохлось suu on kuiv ~ kuivab
‣ (kuivades) kummi ~ kumeraks ~ kumerasse ~ kaardu tõmbuma ~ kiskuma, kõmmelduma; ülek. kõnek. kokku kuivama (inimese kohta); фанера ссохлась vineer on kuivades kaardu kiskunud ~ kõmmeldunud, сапоги ссохлись saapad on käkru kuivanud;
‣ kampa ~ panka kuivama, pankuma; ära kuivama (huulte, suu kohta); глина ссохлась savi on pankunud, во рту ссохлось suu on kuiv ~ kuivab
стоять 257 Г несов.
‣ seisma, püsima, olema; parkima (liikluses); стоять на месте paigal seisma ~ püsima, стоять на ногах püsti seisma, стоять на цыпочках kikivarvul seisma, стоять навытяжку tikksirgelt seisma, стоять спиной к кому seljaga ~ selg kelle poole seisma, стоять в углу nurgas seisma, стоять перед зеркалом peegli ees seisma, стоять на ветру tuule käes seisma, стоять в очереди järjekorras seisma ~ olema, стоять перед глазами silmade ~ silme ees seisma, стоять за мир rahu eest seisma, rahu kaitsma, стоять борт о борт pardati ~ pardad vastakuti ~ parras pardas seisma, стоять на мели madalikul seisma ~ olema, стоять на якоре ankrus seisma ~ olema, стоять на вахте vahis seisma ~ olema, стоять близко к кому kelle lähedal seisma, kellele lähedane olema, стоять на стороне кого kelle poolt olema, стоять в центре внимания tähelepanu keskpunktis ~ keskmes olema, стоять у власти võimul olema, valitsema, стоять во главе чего mille eesotsas olema, стоять на повестке дня päevakorras olema, стоять в списке nimekirjas olema, стоять наготове valmis olema, стоять на страже Родины kodumaa kaitsel olema, kodumaad kaitsma, стоять в обороне kaitses ~ kaitsel olema, стоять на пoсту (vahi)postil olema ~ seisma, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, стоять лагерем laagris olema, стоять на зимних квартирах talvekorteris olema, стоять перед катастрофой katastroofi ~ suure õnnetuse äärel ~ hukkumas ~ hukul olema, часы стоят kell seisab, работа стоит töö seisab, перед нами стоят важные задачи meie ees seisavad tähtsad ülesanded, цветы стоят в вазе lilled on vaasis, слёзы стоят в горле nutuklimp on kurgus, на глазах стояли слёзы pisarad olid silmis, silmad olid veekalkvel ~ vees, стояло лето oli suvi, на дворе стоял октябрь käes oli oktoober, стояли солнечные дни olid ~ püsisid päik(e)selised ~ päikest täis päevad, жара стоит palav ~ kuum ilm püsib, peab palavat ~ kuuma ilma, на ногах не стоит ta püsib vaevu jalul, в ушах стоял шум kõrvus kohises, стоит грохот müriseb, mürtsub, стоит смех on kuulda naeru, naerdakse;
‣ стой(те) повел. накл. seis, pidage kinni, oodake, pidage; стой! seis! стойте, теперь я вспомнил pidage, mul tuli nüüd meelde;
◊ стоять горой за кого-что nagu müür kelle-mille eest seisma; стоять грудью за кого-что rinnaga kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma; стоять на карте kaalul olema; стоять над душой чьей, у кого kõnek. (1) juures vahtima, (2) kui uni kellele peale käima, asu ~ hingerahu mitte andma; ругать ~ бранить на чём свет стоит kõnek. sõimama nii et maa must; стоять выше кого kellest üle olema; стоять на своём oma seisukoha juurde jääma, oma seisukohale truuks ~ kindlaks jääma; стоять одной ногой в могиле kõnek. haua äärel ~ ühe jalaga hauas olema, üks jalg hauas, teine haua äärel; стоять на ложном пути valel teel olema; стоять на распутье teelahkmel olema; стоять насмерть elu ja surma peale võitlema, viimseni vastu pidama; стоять на одной доске с кем kellega ühe pulga peal olema
‣ seisma, püsima, olema; parkima (liikluses); стоять на месте paigal seisma ~ püsima, стоять на ногах püsti seisma, стоять на цыпочках kikivarvul seisma, стоять навытяжку tikksirgelt seisma, стоять спиной к кому seljaga ~ selg kelle poole seisma, стоять в углу nurgas seisma, стоять перед зеркалом peegli ees seisma, стоять на ветру tuule käes seisma, стоять в очереди järjekorras seisma ~ olema, стоять перед глазами silmade ~ silme ees seisma, стоять за мир rahu eest seisma, rahu kaitsma, стоять борт о борт pardati ~ pardad vastakuti ~ parras pardas seisma, стоять на мели madalikul seisma ~ olema, стоять на якоре ankrus seisma ~ olema, стоять на вахте vahis seisma ~ olema, стоять близко к кому kelle lähedal seisma, kellele lähedane olema, стоять на стороне кого kelle poolt olema, стоять в центре внимания tähelepanu keskpunktis ~ keskmes olema, стоять у власти võimul olema, valitsema, стоять во главе чего mille eesotsas olema, стоять на повестке дня päevakorras olema, стоять в списке nimekirjas olema, стоять наготове valmis olema, стоять на страже Родины kodumaa kaitsel olema, kodumaad kaitsma, стоять в обороне kaitses ~ kaitsel olema, стоять на пoсту (vahi)postil olema ~ seisma, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, стоять лагерем laagris olema, стоять на зимних квартирах talvekorteris olema, стоять перед катастрофой katastroofi ~ suure õnnetuse äärel ~ hukkumas ~ hukul olema, часы стоят kell seisab, работа стоит töö seisab, перед нами стоят важные задачи meie ees seisavad tähtsad ülesanded, цветы стоят в вазе lilled on vaasis, слёзы стоят в горле nutuklimp on kurgus, на глазах стояли слёзы pisarad olid silmis, silmad olid veekalkvel ~ vees, стояло лето oli suvi, на дворе стоял октябрь käes oli oktoober, стояли солнечные дни olid ~ püsisid päik(e)selised ~ päikest täis päevad, жара стоит palav ~ kuum ilm püsib, peab palavat ~ kuuma ilma, на ногах не стоит ta püsib vaevu jalul, в ушах стоял шум kõrvus kohises, стоит грохот müriseb, mürtsub, стоит смех on kuulda naeru, naerdakse;
‣ стой(те) повел. накл. seis, pidage kinni, oodake, pidage; стой! seis! стойте, теперь я вспомнил pidage, mul tuli nüüd meelde;
◊ стоять горой за кого-что nagu müür kelle-mille eest seisma; стоять грудью за кого-что rinnaga kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma; стоять на карте kaalul olema; стоять над душой чьей, у кого kõnek. (1) juures vahtima, (2) kui uni kellele peale käima, asu ~ hingerahu mitte andma; ругать ~ бранить на чём свет стоит kõnek. sõimama nii et maa must; стоять выше кого kellest üle olema; стоять на своём oma seisukoha juurde jääma, oma seisukohale truuks ~ kindlaks jääma; стоять одной ногой в могиле kõnek. haua äärel ~ ühe jalaga hauas olema, üks jalg hauas, teine haua äärel; стоять на ложном пути valel teel olema; стоять на распутье teelahkmel olema; стоять насмерть elu ja surma peale võitlema, viimseni vastu pidama; стоять на одной доске с кем kellega ühe pulga peal olema
сумма 51 С ж. неод. summa (ka mat.), kogusumma, koguhulk, kogum; общая сумма üldsumma, контрольная сумма kontrollsumma, штрафная сумма trahvisumma, страховая сумма kindlustussumma, компенсационная сумма hüvitussumma, порядочная сумма korralik ~ viisakas (raha)summa, интегральная сумма mat. integraalsumma, суточная сумма осадков meteor. ööpäeva sademete summa, sademete ööbasumma, сумма налога maksusumma, сумма вклада hoiusumma, сумма расходов kulude ~ väljaminekute summa, подотчётная сумма aruandealune summa, сумма трёх чисел kolme arvu summa, суммы по поручениям eriotstarbelised summad, сумма очков punktisumma, punktide summa, сумма вознаграждения tasu määr, сумма обложения maksustuse suurus, сумма человеческих знаний inimteadmiste koguhulk, сумма впечатлений muljete kogum, сумма экономии kogusääst, определение суммы возмещения hüvitise kindlaksmääramine, в сумме (1) kogusummas, (2) ülek. kokkuvõttes, получить большую сумму suurt (raha)summat saama
суммовой 120 П summa-, summaline; суммовое выражение плана plaani summaline väljendus, plaani väljendamine rahas
теплиться 281 Г несов.
‣ hingitsema (ka ülek.); свеча теплится küünal hingitseb, огонь теплится tuli hingitseb, жизнь в ней едва теплилась temas hingitses veel elu, tal oli veel eluvaim sees, теплится надежда on veel kübeke lootust;
‣ kumama; заря не теплится koit ei kuma veel
‣ hingitsema (ka ülek.); свеча теплится küünal hingitseb, огонь теплится tuli hingitseb, жизнь в ней едва теплилась temas hingitses veel elu, tal oli veel eluvaim sees, теплится надежда on veel kübeke lootust;
‣ kumama; заря не теплится koit ei kuma veel
тепло- часть сложных слов soojus-, sooja-, kuumus-, kuuma-, kütte-, põlemis-; infrapuna-; тепло-узел küttesõlm, soojussõlm, soojasõlm, тепло-творность kütteväärtus, põlemisväärtus, soojusväärtus, тепло-проводящий soojust ~ sooja juhtiv, тепло-стойкий soojakindel, kuumakindel, тепло-локатор sõj. infrapunalokaator
тепловой 120 П soojus-, sooja-, termo-, kuumus-, kuuma-; infrapuna-; тепловая энергия soojusenergia, тепловая сеть soojusvõrk, soojavõrk, тепловая электростанция soojuselektrijaam, тепловой двигатель soojusmootor, тепловая изоляция soojusisolatsioon, termoisolatsioon, soojustus, тепловое расширение soojuspaisumine, тепловое излучение soojuskiirgus, тепловое действие soojustoime, kuumustoime, утрата теплового ощущения med. soojatundetus, soojatuimus, тепловой удар med. kuumarabandus, тепловая защита kuumuskaitse, kuumakaitse, soojusvarje, soojavarje, тепловой процесс soojuslik protsess, тепловое равновесие soojuslik tasakaal, тепловые свойства termilised omadused, тепловая маскировка sõj. infrapunamoondamine, тепловая разведка infrapunaluure
термический 129 П termo-, soojus-, sooja-, kuumus-, kuuma-, kuum-, termiline, soojuslik; термическая обработка kuumtöötlus, termotöötlus, kuumtöötlemine, termotöötlemine, termiline töötlemine, термическое сопротивление termiline takistus
термо- часть сложных слов termo-, soojus-, sooja-, kuumus-, kuum-, kuuma-, termiline, soojuslik, temperatuuri-; термо-упорный soojakindel, kuumakindel, термо-изоляция soojusisolatsioon, termoisolatsioon, soojustus, kuumakaitse, термограф termograaf, temperatuurimeerik, термо-обработка kuumtöötlus, termotöötlus, kuumtöötlemine, termotöötlemine, termiline töötlemine
тлеть 229b Г несов.
‣ kõdunema, lagunema, põrmustuma, põrmuks saama; листья тлеют lehed kõdunevad;
‣ hõõguma, huumama, nõrgalt kumama, hingitsema, vinduma (ka ülek.); угли тлеют söed hõõguvad, сырые дрова тлеют toored puud visisevad põleda ~ vinduvad, в сердце тлела надежда hinges oli veel kübeke lootust
‣ kõdunema, lagunema, põrmustuma, põrmuks saama; листья тлеют lehed kõdunevad;
‣ hõõguma, huumama, nõrgalt kumama, hingitsema, vinduma (ka ülek.); угли тлеют söed hõõguvad, сырые дрова тлеют toored puud visisevad põleda ~ vinduvad, в сердце тлела надежда hinges oli veel kübeke lootust
тройной 120 П kolmekordne, kolmik-, kolm-, kolmandane, tertsiaarne, ternaarne, trinaarne; тройная сумма kolmekordne summa, тройной обмен kolmekordne vahetus, в тройном размере kolm korda rohkem ~ suurem, kolmekordselt, тройной одеколон kolmekordne kölni vesi, тройная цена kolmekordne hind, тройная связь keem. kolmikside, тройной прыжок sport kolmikhüpe, тройное правило mat. kolmlause, тройной интеграл mat. kolmekordne integraal, тройная смесь keem. ternaarne segu, тройная система ternaarne süsteem, kolmiksüsteem, тройная номенклатура geol. trinaarne nomenklatuur
угомонить 285a Г сов. → несов. угомонять кого-что, чем kõnek. maha rahustama ~ jahutama, vaigistama; угомонить детей lapsi maha rahustama, угомонить сердце ülek. südant vaigistama, угомонить кровь ülek. maha ~ kuuma verd jahutama
удержание 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) (maksmisel) kinnipidamine; удержание из заработной платы palgast kinnipidamine;
‣ (без мн. ч.) säilitamine, alleshoidmine, alalhoidmine; kinnihoidmine; удержание равновесия tasakaalu säilitamine, удержание плуга на борозде adra (vaos) hoidmine;
‣ kinnipeetud summa; удержания из гонорара honorarist kinnipeetav summa
‣ (без мн. ч.) (maksmisel) kinnipidamine; удержание из заработной платы palgast kinnipidamine;
‣ (без мн. ч.) säilitamine, alleshoidmine, alalhoidmine; kinnihoidmine; удержание равновесия tasakaalu säilitamine, удержание плуга на борозде adra (vaos) hoidmine;
‣ kinnipeetud summa; удержания из гонорара honorarist kinnipeetav summa
уценка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) allahindamine, hinna alandamine; произвести уценку товаров kaupa alla hindama;
‣ maj. allahindlus; hinnaaland (endise ja uue hinna vahe); сумма уценки allahindluse summa
‣ (без мн. ч.) allahindamine, hinna alandamine; произвести уценку товаров kaupa alla hindama;
‣ maj. allahindlus; hinnaaland (endise ja uue hinna vahe); сумма уценки allahindluse summa
холод 4 (род. п. ед. ч. холода и холоду) С м. неод.
‣ (без мн. ч.) külm; дрожать от холода külmast värisema ~ lõdisema, ёжиться от холода külmast kössi tõmbuma, посинеть от холода külmast siniseks minema, терпеть ~ испытывать холод и голод külma ja nälga tunda saama, поставить на холод külma kätte panema, держать продукты на холоде toiduaineid külmas hoidma, пахнуло холодом hoovas külma õhku ~ külma ~ jahedat, три градуса холода kolm kraadi külma, полюс холода geogr. külmapoolus;
‣ külm, pakane; жестокий ~ лютый холод käre ~ vali külm ~ pakane, собачий холод kõnek. hirmus ~ kole külm, зимние холода talvekülmad, (talve)pakane, на холоде ~ холоду pakase ~ külma käes, прийти с холода pakase ~ külma käest tulema, наступили холода külmad ilmad on käes, tulid (talve)külmad;
‣ (без мн. ч.) külmavärin(ad); его бросает то в жар, то в холод tal on vaheldumisi külm ja kuum, tal käivad kuuma- ja külmahood, по спине пробежал холод külmavärin ~ külmajudin käis ~ jooksis üle selja;
‣ (без мн. ч.) ülek. jahedus, külmus, jäisus, ükskõiksus; могильный холод hauakülmus, отнестись с холодом к кому kellesse jahedalt ~ külmalt suhtuma, от него веет холодом temast hoovab jahedust ~ uhkab jäisust, ta on jahedus ise
‣ (без мн. ч.) külm; дрожать от холода külmast värisema ~ lõdisema, ёжиться от холода külmast kössi tõmbuma, посинеть от холода külmast siniseks minema, терпеть ~ испытывать холод и голод külma ja nälga tunda saama, поставить на холод külma kätte panema, держать продукты на холоде toiduaineid külmas hoidma, пахнуло холодом hoovas külma õhku ~ külma ~ jahedat, три градуса холода kolm kraadi külma, полюс холода geogr. külmapoolus;
‣ külm, pakane; жестокий ~ лютый холод käre ~ vali külm ~ pakane, собачий холод kõnek. hirmus ~ kole külm, зимние холода talvekülmad, (talve)pakane, на холоде ~ холоду pakase ~ külma käes, прийти с холода pakase ~ külma käest tulema, наступили холода külmad ilmad on käes, tulid (talve)külmad;
‣ (без мн. ч.) külmavärin(ad); его бросает то в жар, то в холод tal on vaheldumisi külm ja kuum, tal käivad kuuma- ja külmahood, по спине пробежал холод külmavärin ~ külmajudin käis ~ jooksis üle selja;
‣ (без мн. ч.) ülek. jahedus, külmus, jäisus, ükskõiksus; могильный холод hauakülmus, отнестись с холодом к кому kellesse jahedalt ~ külmalt suhtuma, от него веет холодом temast hoovab jahedust ~ uhkab jäisust, ta on jahedus ise
хороший 124 П (кр. ф. хорош, хороша, хорошо, хороши; сравн. ст. лучше, превосх. ст. лучший 124)
‣ hea; хороший работник hea ~ tubli töötaja, хороший оклад hea ~ korralik palk, хорошая книга hea raamat, хорошее настроение hea tuju, хорошая улыбка lahke ~ aval ~ meeldiv naeratus, хорошая погода ilus ilm;
‣ (без кр. ф.) hea, lähedane; хороший друг hea ~ lähedane sõber;
‣ (без кр. ф.) hea, auväärne; хороший тон hea toon, девушка из хорошей семьи heast perekonnast neiu;
‣ kõnek. kena, kenake, tubli, hea, paras, kõva; хорошие деньги kena kopikas, kenake raha, tubli summa raha, хороший рост hea kasv, это ему хорошая школа ~ хороший урок see on talle paras ~ hea õpetus ~ õppetund ~ kool, хороший насморк madalk. kõva ~ korralik ~ päris paras nohu;
‣ (без полн. ф.) ilus, kaunis, kena; она хороша собой ta on ilus ~ kaunis ~ kena, она удивительно хороша ta näeb väga kena välja;
‣ (обычно без полн. ф.) kõnek. kena ~ tore (küll); хорош, нечего сказать kena küll, pole midagi öelda, хорошее дело (1) hea ~ tore asi, (2) ülek. kena lugu küll, хорош гусь ülek. kõnek. oled ~ ta on ikka tore ~ kena küll;
‣ (без кр. ф.) kõnek. armas, kallis; мой хороший mu armas ~ kallis;
‣ П → С хорошее с. неод. hea; хорошее в человеке (see) hea, mis on inimeses, всего хорошего kõike head, видеть только хорошее ainult ~ üksnes head nägema;
‣ П → С хороший м., хорошая ж. од. kõnek. armas, paikene, kallis, armsake, kallike
‣ hea; хороший работник hea ~ tubli töötaja, хороший оклад hea ~ korralik palk, хорошая книга hea raamat, хорошее настроение hea tuju, хорошая улыбка lahke ~ aval ~ meeldiv naeratus, хорошая погода ilus ilm;
‣ (без кр. ф.) hea, lähedane; хороший друг hea ~ lähedane sõber;
‣ (без кр. ф.) hea, auväärne; хороший тон hea toon, девушка из хорошей семьи heast perekonnast neiu;
‣ kõnek. kena, kenake, tubli, hea, paras, kõva; хорошие деньги kena kopikas, kenake raha, tubli summa raha, хороший рост hea kasv, это ему хорошая школа ~ хороший урок see on talle paras ~ hea õpetus ~ õppetund ~ kool, хороший насморк madalk. kõva ~ korralik ~ päris paras nohu;
‣ (без полн. ф.) ilus, kaunis, kena; она хороша собой ta on ilus ~ kaunis ~ kena, она удивительно хороша ta näeb väga kena välja;
‣ (обычно без полн. ф.) kõnek. kena ~ tore (küll); хорош, нечего сказать kena küll, pole midagi öelda, хорошее дело (1) hea ~ tore asi, (2) ülek. kena lugu küll, хорош гусь ülek. kõnek. oled ~ ta on ikka tore ~ kena küll;
‣ (без кр. ф.) kõnek. armas, kallis; мой хороший mu armas ~ kallis;
‣ П → С хорошее с. неод. hea; хорошее в человеке (see) hea, mis on inimeses, всего хорошего kõike head, видеть только хорошее ainult ~ üksnes head nägema;
‣ П → С хороший м., хорошая ж. од. kõnek. armas, paikene, kallis, armsake, kallike
четверной 120 П kõnek.
‣ nelja(li)ne, neljatine, neljaosaline, neljast osast koosnev;
‣ neljakordne, neli korda suurem; четверная сумма neljakordne summa, в четверном размере neli korda rohkem ~ suurem, neljakordses suuruses
‣ nelja(li)ne, neljatine, neljaosaline, neljast osast koosnev;
‣ neljakordne, neli korda suurem; четверная сумма neljakordne summa, в четверном размере neli korda rohkem ~ suurem, neljakordses suuruses
шина 51 С ж. неод.
‣ rattavits, rehv (sõiduki v. veoki rattapealis), kumm (kummist rehv); rööbas, siin; колёсная шина (ratta)rehv, запасная шина varurehv, varukumm, камерная шина, шина с камерой lohviga rehv, sisekummiga autokumm, бескамерная шина lohvita rehv, tihtrehv, sisekummita autokumm, шипованная шина naastrehv, naelrehv, моточная шина tekst. poolimisrööbas (selfaktoril), шина пилы, пильная шина sae juhtplaat;
‣ med. lahas; наложить шину на руку kätt lahasse panema ~ lahastama;
‣ el. (kogumis)latt; шина заземления maanduslatt, распределительная шина jaotuslatt, шина напряжения pingelatt
‣ rattavits, rehv (sõiduki v. veoki rattapealis), kumm (kummist rehv); rööbas, siin; колёсная шина (ratta)rehv, запасная шина varurehv, varukumm, камерная шина, шина с камерой lohviga rehv, sisekummiga autokumm, бескамерная шина lohvita rehv, tihtrehv, sisekummita autokumm, шипованная шина naastrehv, naelrehv, моточная шина tekst. poolimisrööbas (selfaktoril), шина пилы, пильная шина sae juhtplaat;
‣ med. lahas; наложить шину на руку kätt lahasse panema ~ lahastama;
‣ el. (kogumis)latt; шина заземления maanduslatt, распределительная шина jaotuslatt, шина напряжения pingelatt
шинный 126 П
‣ rattavitsa-, rehvi-, kummi; rööpa-, siini-; шинный завод rehvitehas, шинный след rehvijälg, autokummi jälg;
‣ lahas-, lahase-; шинная повязка lahas, lahasside;
‣ el. latt-, (kogumis)lati-; шинный мост lattsild, шинная панель (kogumis)latipaneel
‣ rattavitsa-, rehvi-, kummi; rööpa-, siini-; шинный завод rehvitehas, шинный след rehvijälg, autokummi jälg;
‣ lahas-, lahase-; шинная повязка lahas, lahasside;
‣ el. latt-, (kogumis)lati-; шинный мост lattsild, шинная панель (kogumis)latipaneel
энный 126 П
‣ mingi, meelevaldne, ebamäärane, mis tahes, tundmatu, teadmata, suvaline, n-es (arv valemis; tähis N, n); энная сумма mingi summa, энное число mingi arv, энный раз n korda;
‣ kõnek. äraarvamatu, lugematu, määramatu, määratu, ilmatu, päratu; энное количество äraarvamatu ~ lugematu ~ ilmatu ~ päratu hulk
‣ mingi, meelevaldne, ebamäärane, mis tahes, tundmatu, teadmata, suvaline, n-es (arv valemis; tähis N, n); энная сумма mingi summa, энное число mingi arv, энный раз n korda;
‣ kõnek. äraarvamatu, lugematu, määramatu, määratu, ilmatu, päratu; энное количество äraarvamatu ~ lugematu ~ ilmatu ~ päratu hulk
