[VES] Vene-eesti sõnaraamat

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 29 artiklit

впечатление 115 С с. неод.
‣ mulje, impressioon, mõju; зрительное впечатление nägemismulje, делиться ~ обмениваться впечатлениями muljeid vahetama, судить по первому впечатлению esimese mulje põhjal otsustama, произвести хорошее впечатление на кого kellele head muljet jätma, находиться под впечатлением mõju all olema;
‣ чего van. mille jälg

впечатлять 255 Г несов. kõnek. sügavat muljet jätma

загладить 270a Г сов. → несов. заглаживать что, чем siledaks triikima, siluma, tasandama; ülek. kõnek. heaks tegema; загладить складки утюгом volte maha ~ sisse pressima, загладить бетон betoonipinda siluma, загладить свою вину oma süüd pehmendama ~ heaks tegema, загладить впечатление muljet leevendama ~ pehmendama

изгладить 270a Г сов. → несов. изглаживать что liter. kustutama, tasandama, maha pühkima ~ siluma, ülek. ka kaotama; изгладить из памяти mälust kustutama ~ pühkima, чтобы изгладить невыгодное впечатление silumaks ebasoodsat muljet

изменяемый 119
‣ страд. прич. наст. вр. Г изменять;
‣ прич. → П muudetav; muutuv; изменяемые части речи lgv. muutuvad sõnad

импозантный 126 П (кр. ф. импозантен, импозантна, импозантно, импозантны) imposantne, aukartust äratav, mõjuv, (tugevat) muljet avaldav

напластование 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) kihistumine, ladestumine; geol. kihindumine, kihindus;
‣ ülek. ladestus, kihistis (elamuste ja muljete kohta)

наслоение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) kihistumine, kihitumine (ka geol.); kihistamine, kihitamine;
‣ kiht, kihistis, kihistus, kihitus; песчаное наслоение geol. liivakiht;
‣ ülek. (elamuste v. muljete) ladestus

освоение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ omandamine, äraõppimine, kätteõppimine; освоение прочитанного loetu omandamine, освоение языка keele äraõppimine, освоение впечатлений muljete lahtimõtestamine;
‣ ülesharimine, kasutuselevõtt, rakendamine; hõlvamine; освоение целинных и залежных земель uudismaade ülesharimine, освоение новой техники uue tehnika kasutuselevõtt ~ rakendamine, освоение строительной площадки ehitusplatsi ettevalmistamine, освоение тайги taiga hõlvamine;
‣ evitamine, evitus, omasekstegemine, omaksvõtt; освоение новой технологии uue tehnoloogia evitamine

оставить 278a Г сов. → несов. оставлять кого-что, без чего, где (alles, maha, katki) jätma; оставить детей дома lapsi koju jätma, оставить гостей обедать külalisi lõunale jätma, оставить на второй год istuma ~ klassikursust kordama jätma, оставить учебник в школе õpikut kooli jätma ~ unustama, оставить комнату за собой tuba endale jätma, оставить кого далеко позади kaugele maha jätma, оставить в наследство что кому kellele mida pärandama, оставить до другого ~ следующего раза teiseks korraks jätma, оставить без крова ulualuseta ~ peavarjuta jätma, оставить без сладкого magustoidust ilma jätma, оставить письмо без ответа kirjale mitte vastama, kirjale vastamata jätma, оставить без внимания mitte välja tegema, tähele panemata ~ tähelepanuta jätma, оставить обед нетронутым lõunasööki puutumata jätma, оставить решение в силе otsust jõusse ~ muutmata jätma, оставить вопрос открытым küsimust lahtiseks jätma, оставить глубокий след в памяти sügavasti meelde jääma, mällu sööbima, оставить по себе добрую память endast head mälestust jätma, оставить хорошее впечатление head muljet jätma, оставить семью perekonda maha jätma, оставить надежду lootust jätma, оставить намерение kavatsust katki jätma, оставить разговор jutuajamist lõpetama, оставьте! jätke järele! оставить работу töölt lahkuma, силы оставили его ta jõud oli otsas, я этого так не оставлю seda ma teile ei kingi, niisama ma seda asja ei jäta;
◊ камня на камне не оставить от чего kõnek. maatasa tegema, kivi kivi peale mitte jätma; оставить ~ оставлять с носом кого kõnek. pika ninaga jätma; оставить ~ оставлять в одной рубашке кого kõnek. püksata jätma, puupaljaks tegema; оставить ~ оставлять в дураках кого kõnek. keda ninapidi vedama, narriks tegema, haneks tõmbama; оставить ~ оставлять за собой ~ позади себя кого kaugele maha jätma, seljataha jätma keda; оставить ~ оставлять в покое кого rahule jätma

памятливый 119 П (кр. ф. памятлив, памятлива, памятливо, памятливы) kõnek. hea mäluga, hästi mäletav, mälukas

переменный 126 П
‣ vahelduv(-), muutuv(-), muutlik; muudetav, reguleeritav; переменная облачность vahelduv pilvisus, переменный ветер vahelduv ~ muutlik tuul, переменная погода muutlik ilm, с переменным успехом vahelduva eduga, переменный ток el. vahelduvvool, переменный капитал maj. muutuvkapital, переменная величина mat. muutuv suurus, muutuja, переменная звезда astr. muutlik täht, переменное сопротивление el. muutuv ~ muudetav takistus;
‣ van. post-; переменная лошадь posthobune;
‣ П → С переменные мн. ч. од. aj. postitõld koos posthobustega;
‣ П → С переменная ж. неод. mat. muutuja

произвести 367 Г сов. → несов. производить
‣ что tegema, sooritama; korda saatma; произвести анализ analüüsima, analüüsi tegema, произвести опыты katseid tegema, произвести закупки sisseoste tegema, произвести опись nimekirja koostama, üles kirjutama mida, произвести допрос jur. üle kuulama, произвести следствие jur. uurima, juurdlust toimetama, произвести вычисление välja arvutama, произвести запись kirjendama, произвести ремонт remontima, произвести обыск läbi otsima, произвести нападение kallale tungima, произвести посадку (1) mer. laevale minema, (2) maanduma (lennuki kohta), произвести удар sport lööma (palli v. litrit), произвести разметку maha märkima, välja mõõtma, произвести коренную ломку чего põhjalikult ümber kujundama mida;
‣ что valmistama, tootma, produtseerima; произвести сотни тракторов ~ тракторов sadu traktoreid tootma;
‣ что ülek. esile kutsuma, tekitama; произвести переполох paanikat tegema ~ tekitama, произвести сенсацию sensatsiooni tekitama, произвести шум kära ~ müra tegema ~ tekitama, произвести переворот pööret tekitama ~ tegema, произвести впечатление на кого kellele muljet jätma ~ avaldama;
‣ кого, в кого ülendama; произвести в офицеры van. ohvitseriks ülendama;
‣ кого kõnek. sünnitama, sigitama; произвести на свет ilmale tooma, произвести потомство järglasi soetama

разнообразие 115 С с. неод. (без мн. ч.) mitmekesisus, mitmesugusus; vaheldus, vaheldusrikkus; разнообразие впечатлений muljete mitmekesisus, вносить разнообразие vaheldust tooma, для разнообразия vahelduseks, vahelduse mõttes

свежесть 90 С ж. неод. (без мн. ч.) värskus (ka ülek.), kargus, jahedus; свежесть впечатлений muljete värskus, свежесть цветов lillede värskus, свежесть лица näo värskus, свежесть памяти mälu erksus, свежесть мысли mõttevärskus, mõttekargus, свежесть воздуха õhu värskus, свежесть утра hommikuvärskus, ночная свежесть ööjahedus; не первой свежести (1) mille puhtus ~ värskus jätab ~ jättis soovida, (2) ülek. iroon. mitte enam väga noor, mitte just kõige noorem, noorusvärskuse minetanud

смена 51 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) vahetumine, vahetus, vaheldumine, vaheldus, (välja)vahetamine, asendamine, asendus; смена часовых tunnimeeste vahetus, смена дня и ночи öö ja päeva vahetumine, смена направления приливо-отливного течения geogr. loodetevahetus, tõusu-mõõna vahetus, смена зубов hambavahetus, hambamurre, смена впечатлений muljete vaheldumine, смена температуры temperatuurivaheldus;
‣ vahetus; ночная смена öine vahetus, öövahetus, дневная смена päevane vahetus, päevavahetus, работать в две смены kahes vahetuses töötama, две смены белья kaks vahetust ~ kaks komplekti (puhast) pesu, готовить себе достойную смену endale väärilist vahetust ette valmistama ~ välja õpetama, на смену кому-чему kelle-mille asemele

смещение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ ümberpaigutamine, ümberpaigutus, teisaldamine, teisaldus; nihutamine, nihutus; nihkumine, nihe, hälve; siire, ränne; info suhtaadress (suhteline aadress baasaadressi suhtes); положительное смещение meh. positiivne nihutus, отрицательное смещение meh. negatiivne nihutus, смещение средней частоты raad. kesksageduse nihkumine, электрическое смещение el. elektrinihe, угловое смещение el. nurganihe, красное смещение astr. punanihe, смещение равновесия tasakaalu nihkumine, tasakaalu nihe, смещение по оси telgnihe, смещение по длине pikinihe, боковое смещение külgnihe, смещение пути mäend. (rööbas)tee nihe, смещение осей tehn. telgede hälve, смещение опор tehn. tugede siire, разрывное смещение geol. siire, paraklass, смещение меандров реки geol. jõeloogete ränne;
‣ raad. eelpingestamine, eelpingestus, eelpinge; автоматическое смещение automaateelpingestus, automaateelpinge, отрицательное смещение negatiivne eelpinge, переменное смещение muudetav ~ muutuv eelpinge;
‣ (ametikohalt) tagandamine, lahtilaskmine; смещение на низшую должность jur. madalamale ametikohale viimine ~ paigutamine, смещение с должности jur. ametist lahtilaskmine

создание 115 С с.
‣ неод. (без мн. ч.) loomine, rajamine, asutamine, moodustamine; valmistamine, tegemine; koostamine; ülesehitamine; esilekutsumine, tekitamine; создание народного театра rahvateatri asutamine ~ loomine, создание комиссии komisjoni moodustamine, создание искусственных лугопастбищ põll. kultuurrohumaade rajamine, создание проекта projekti koostamine, для создания впечатления et muljet jätta, tekitamaks ~ jätmaks muljet, mulje pärast ~ nimel;
‣ неод. loodu; создания художника kunstniku teosed ~ loodu;
‣ од. kõnek. olend; olevus; милое создание armas olevus

создать 227 Г сов. → несов. создавать что looma, rajama, asutama, moodustama; valmistama, tegema; koostama; üles ehitama; esile kutsuma, tekitama; создать условия для работы töötingimusi looma, создать благополучную почву soodsat pinda ~ pinnast looma, создать теорию teooriat looma, создать симфонию sümfooniat looma, создать настроение tuju looma, создать государство riiki rajama, создать партию parteid rajama ~ asutama, создать общество ühingut ~ seltsi asutama, создать комиссию komisjoni moodustama, создать армию sõjaväge asutama ~ formeerima, создать курсы kursusi korraldama ~ organiseerima, создать роман romaani kirjutama, создать план plaani koostama, создать конструкцию (1) tarindit ~ konstruktsiooni välja mõtlema, (2) kujustama, disainima, создать новую жизнь uut elu ehitama, создать обстановку для работы töötingimusi looma, создать впечатление muljet tekitama ~ jätma, создать шум müra tegema ~ tekitama, создать затруднения raskusi tekitama ~ valmistama, создать общественное мнение ühiskondlikku arvamust kujundama, создать авторитет кому autoriteeti võitma ~ saavutama ~ tagama

сопротивление 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ vastupanu, vastupanek, vastupanemine, vastuseis(mine), vastuhakk(amine); tõrkumine, tõrge; упорное сопротивление противника vastase visa vastupanu, движение Сопротивления vastupanuliikumine, оказывать сопротивление кому-чему kellele-millele vastu panema ~ vastupanu avaldama ~ osutama, сломить сопротивление кого kelle vastupanu murdma, сдаться без сопротивления vastupanuta alla andma ~ vanduma, alistuma, встретить сопротивление vastupanu leidma, вызвать сопротивление vastuseisu tekitama ~ esile kutsuma;
‣ takistus, tugevus, kindlus, vastupidavus, püsivus; тепловое сопротивление soojustakistus, soojatakistus, ehit. soojapidavus, электрическое сопротивление el. elektritakistus, внутреннее сопротивление (1) el. sisetakistus, (2) ülek. sisemine tõrge, переменное сопротивление el. muutuv ~ muudetav takistus, акустическое сопротивление helitakistus, сопротивление ветра tuuletakistus, сопротивление воздуха õhutakistus, сопротивление трению hõõrdetakistus, hõõrdetugevus, сопротивление скольжению liugtakistus, сопротивление движению liikumistakistus, сопротивление дыханию hingamistakistus, сопротивление изгибу paindetugevus, сопротивление излому murdetugevus, сопротивление растяжению tõmbetugevus, сопротивление разрыву rebimistugevus, rebenemistugevus, katke(mis)tugevus, сопротивление срезу lõiketugevus, сопротивление сжатию survetugevus, сопротивление раздавливанию muljumistugevus, сопротивление материалов tehn. (1) materjalide tugevus, (2) tugevusõpetus, сопротивление крепи mäend. toestiku tugevus, сопротивление износу v истиранию kulumiskindlus, сопротивление ста рению vananemiskindlus, сопротивление утомлению väsimuskindlus, сопротивление бортовой качке mer. külgõõtsekindlus, rullamiskindlus;
◊ идти ~ пойти по линии ~ по пути наименьшего сопротивления kergemat teed ~ väiksema vastupanu teed minema

стереокино нескл. С с. неод. (стереоскопическое кино)
‣ stereofilm, stereoskoopiline film (projitseerimisel ruumilist muljet jättev film);
‣ stereokino (stereofilmide näitamise kino)

сумбурность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) korrapäratus, kaootilisus, segadus; сумбурность впечатлений muljete kaootilisus ~ segadus

сумма 51 С ж. неод. summa (ka mat.), kogusumma, koguhulk, kogum; общая сумма üldsumma, контрольная сумма kontrollsumma, штрафная сумма trahvisumma, страховая сумма kindlustussumma, компенсационная сумма hüvitussumma, порядочная сумма korralik ~ viisakas (raha)summa, интегральная сумма mat. integraalsumma, суточная сумма осадков meteor. ööpäeva sademete summa, sademete ööbasumma, сумма налога maksusumma, сумма вклада hoiusumma, сумма расходов kulude ~ väljaminekute summa, подотчётная сумма aruandealune summa, сумма трёх чисел kolme arvu summa, суммы по поручениям eriotstarbelised summad, сумма очков punktisumma, punktide summa, сумма вознаграждения tasu määr, сумма обложения maksustuse suurus, сумма человеческих знаний inimteadmiste koguhulk, сумма впечатлений muljete kogum, сумма экономии kogusääst, определение суммы возмещения hüvitise kindlaksmääramine, в сумме (1) kogusummas, (2) ülek. kokkuvõttes, получить большую сумму suurt (raha)summat saama

тревожно Н ärevalt, erevalt, rahutult; rahutukstegevalt, murettekitavalt; muretavalt; on ärev ~ erev ~ rahutu ~ murettekitav ~ muretav; тревожно спросить ärevalt ~ äreva häälega küsima, сейчас очень тревожно praegu on väga ärev ~ rahutu aeg, тревожно на душе hing ~ süda on rahutu, hinges on rahutus

тревожный 126 П (кр. ф. тревожен, тревожна, тревожно, тревожны)
‣ ärev, erev, rahutu; rahutuks tegev, murettekitav, muretav; тревожные мысли ärevad mõtted, тревожный взгляд ärev ~ rahutu pilk, тревожный сон rahutu uni, тревожные вести ärevad ~ rahutuks tegevad ~ murettekitavad ~ muretavad teated, тревожная ночь ärev ~ rahutu öö;
‣ (без кр. ф.) häire-, alarmi-; тревожный сигнал häiresignaal, alarmisignaal

усилить 269a Г сов. → несов. усиливать что tugevdama, kõvendama, võimendama, tugevamaks ~ kõvemaks ~ võimsamaks tegema ~ muutma, intensiivistama, tõhustama, kiirendama; усилить охрану valvet tugevdama, усилить медицинское наблюдение arstlikku järelevalvet tugevdama ~ rangemaks muutma, усилить звук heli võimendama, усилить впечатление muljet süvendama, усилить внимание rohkem ~ suuremat tähelepanu pöörama, усилить гонку вооружений võidurelvastumist hoogustama ~ intensiivistama

эффект 1 С м. неод. efekt (üllatav mõju, tagajärg; toime; tugev mulje; kasu; füüs. nähtus); эффект близости füüs. lähedusefekt, lähedusnähtus, эффект основы tekst. lõimeefekt, арочный эффект ehit. võlvumine, võlviefekt, звуковой эффект heliefekt, дешёвый эффект odav ~ labasevõitu muljejätmine ~ efekt, эффект времени ajatoime, экономический эффект majanduslik kasu, дать эффект (1) mõju avaldama, (2) kasu tooma ~ andma, производить нa кoгo эффект kellele mõju ~ muljet avaldama, говорить с эффектом efektselt rääkima, лекарство не дало желаемого эффекта ravim ei andnud soovitud tulemust, ravim ei toiminud nagu loodetud, для большего эффекта et muljet jätta, et pahviks lüüa (kõnek.)

эффектно Н efektselt, efektikalt, mõjuvalt, silmatorkavalt, tähelepanu äratavalt; on efektne ~ efektikas ~ mõjuv ~ muljet avaldav ~ tähelepanu äratav ~ silmatorkav; эффектно одеваться efektselt riietuma ~ riides käima

эффектный 126 П (кр. ф. эффектен, эффектна, эффектно, эффектны) efektne, efektikas, mõjuv, muljet avaldav, tähelepanu äratav, silmatorkav, lööv; эффектный костюм efektne kostüüm ~ ülikond, эффектная поза efektne ~ mõjuv poos

veebiliides @ veebihaldur