[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 16 artiklit
Serveri koormus liiga suur, ei sordi.
беспомощно Н abitult, abituna, saamatult; беспомощно развести руками abitult käsi laiutama, беспомощно остановиться abituna peatuma
встать 223 Г сов. → несов. вставать
‣ (üles, püsti) tõusma; встать с места kohalt (püsti) tõusma, солнце встало päike on tõusnud, встать на ноги (1) jalule ~ püsti tõusma, (2) ülek. omale jalale saama, iseseisvalt elama hakkama, этот больной скоро встанет на ноги see haige tõuseb varsti jalule, встать из-за стола lauast ~ laua tagant tõusma, при этой мысли волосы встали дыбом seda ~ sellele mõeldes tõusid juuksed püsti;
‣ (üles) tõusma, ärkama; встать с постели voodist tõusma, он встал с головной болью ta ärkas valutava peaga ~ peavaluga;
‣ за кого-что, на что, против кого-чего, без доп. tõusma (võitluseks, kaitseks vm.); весь народ встал на защиту родины kogu rahvas tõusis kodumaa kaitsele ~ kaitseks, встать грудью на защиту чего rinnaga kaitsma mida;
‣ astuma, asuma; встать на ковёр vaibale astuma, встать в очередь järjekorda asuma, встать во главе etteotsa asuma, встать на путь строительства социализма sotsialismi ülesehitusele asuma, встать на чьё место kelle kohale asuma, встать кругом ~ в круг end ringi võtma, встать на колени põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.), встать на учёт end arvele võtma;
‣ peatuma, seisma jääma; лошадь встала hobune peatus ~ jäi seisma, река встала jõgi külmus kinni, заводы встали tehased jäid seisma;
‣ перед кем-чем, без доп. ülek. kelle ette kerkima; перед путником встали высокие горы ränduri ette kerkisid kõrged mäed, перед ним встала трудная задача tema ees seisis raske ülesanne, ta seisis raske ülesande ees, перед ними встали новые трудности nende ette kerkisid uued raskused, nad seisid uute raskuste ees, он встал перед трудным вопросом ta seisis raske probleemi ees;
‣ kõnek. (vähe, palju) maksma minema, (kallilt, odavalt) kätte tulema; это нам дорого встанет see läheb meile kalliks maksma;
‣ kõnek. mahtuma; сюда стол не встанет laud ei mahu siia;
◊ встать ~ вставать поперёк горла kõnek. ristiks kaelas ~ tülinaks olema; встать ~ вставать с левой ноги vasaku jalaga voodist tõusma
‣ (üles, püsti) tõusma; встать с места kohalt (püsti) tõusma, солнце встало päike on tõusnud, встать на ноги (1) jalule ~ püsti tõusma, (2) ülek. omale jalale saama, iseseisvalt elama hakkama, этот больной скоро встанет на ноги see haige tõuseb varsti jalule, встать из-за стола lauast ~ laua tagant tõusma, при этой мысли волосы встали дыбом seda ~ sellele mõeldes tõusid juuksed püsti;
‣ (üles) tõusma, ärkama; встать с постели voodist tõusma, он встал с головной болью ta ärkas valutava peaga ~ peavaluga;
‣ за кого-что, на что, против кого-чего, без доп. tõusma (võitluseks, kaitseks vm.); весь народ встал на защиту родины kogu rahvas tõusis kodumaa kaitsele ~ kaitseks, встать грудью на защиту чего rinnaga kaitsma mida;
‣ astuma, asuma; встать на ковёр vaibale astuma, встать в очередь järjekorda asuma, встать во главе etteotsa asuma, встать на путь строительства социализма sotsialismi ülesehitusele asuma, встать на чьё место kelle kohale asuma, встать кругом ~ в круг end ringi võtma, встать на колени põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.), встать на учёт end arvele võtma;
‣ peatuma, seisma jääma; лошадь встала hobune peatus ~ jäi seisma, река встала jõgi külmus kinni, заводы встали tehased jäid seisma;
‣ перед кем-чем, без доп. ülek. kelle ette kerkima; перед путником встали высокие горы ränduri ette kerkisid kõrged mäed, перед ним встала трудная задача tema ees seisis raske ülesanne, ta seisis raske ülesande ees, перед ними встали новые трудности nende ette kerkisid uued raskused, nad seisid uute raskuste ees, он встал перед трудным вопросом ta seisis raske probleemi ees;
‣ kõnek. (vähe, palju) maksma minema, (kallilt, odavalt) kätte tulema; это нам дорого встанет see läheb meile kalliks maksma;
‣ kõnek. mahtuma; сюда стол не встанет laud ei mahu siia;
◊ встать ~ вставать поперёк горла kõnek. ristiks kaelas ~ tülinaks olema; встать ~ вставать с левой ноги vasaku jalaga voodist tõusma
задержаться 183 Г сов. → несов. задерживаться
‣ с чем, на ком-чём, где, без доп. millega viivitama; viibima (edasi lükkuma); peatuma jääma; задержаться с прополкой картофеля kartulirohimisega viivitama, весна задержалась kevad hilines ~ viibis tulekuga, он задержался в командировке ta jäi komandeeringusse kauemaks, мы задержимся в совхозе на неделю me jääme veel nädalaks sovhoosi, взгляд её задержался на фотографии tema pilk jäi fotole peatuma, задержаться в памяти meelde jääma, mällu pidama jääma;
‣ kõnek. seisatama, peatuma; задержаться в дверях uksel seisatama ~ peatuma
‣ с чем, на ком-чём, где, без доп. millega viivitama; viibima (edasi lükkuma); peatuma jääma; задержаться с прополкой картофеля kartulirohimisega viivitama, весна задержалась kevad hilines ~ viibis tulekuga, он задержался в командировке ta jäi komandeeringusse kauemaks, мы задержимся в совхозе на неделю me jääme veel nädalaks sovhoosi, взгляд её задержался на фотографии tema pilk jäi fotole peatuma, задержаться в памяти meelde jääma, mällu pidama jääma;
‣ kõnek. seisatama, peatuma; задержаться в дверях uksel seisatama ~ peatuma
остановиться 321 Г сов. → несов. останавливаться где, на ком-чём, без доп. peatuma (jääma), seisma ~ pidama jääma, seiskuma, seisatama; машина остановилась auto peatus, остановиться на полпути poolel teel peatuma jääma (ka ülek.), мотор остановился mootor jäi seisma, остановиться в дверях lävel seisma jääma ~ seisatama, остановиться на ночлег öömajale jääma, остановиться в гостинице võõrastemajas ööbima, на чём мы остановились? kus me pooleli ~ pidama jäime? остановиться на последнем варианте viimase variandi juurde jääma ~ kasuks otsustama, остановиться на полуслове poole sõna pealt (juttu) katkestama ~ lõpetama, остановиться на недостатках puudustest ~ vajakajäämistest rääkima, остановиться на достигнутом saavutatuga piirduma ~ rahulduma
остановка 72 С ж. неод. peatamine, seiskamine; peatumine, seiskumine; peatus(koht); seisak, seismine; аварийная остановка hädaseiskamine, -peatus, вынужденная остановка hädapeatus, sundpeatus, остановка по требованию nõudepeatus, автобусная остановка, остановка автобуса (auto)bussipeatus, конечная остановка lõpp-peatus, проехать одну остановку трамваем ühte peatusevahet ~ peatust trammiga sõitma, сделать остановку peatust tegema, peatuma, работать без остановок seisakuteta töötama, остановка за кем-чем kõnek. asi on kelle-mille taga
полдороги С (в им., вин. и род. п. ед. ч., предл. п. полдороге) pool teed ~ teekonnast; проехали полдороги pool teed on seljataga ~ sõidetud, встречаться на полдороге poolel teel kokku saama, остановить на полдороге poolel teel peatama (ka ülek.), остановиться на полдороге poolel teel peatuma (ka ülek.)
полпути нескл. С pool teed ~ teekonda ~ maad; остальные полпути мы прошли пешком ülejäänud pool maad ~ teed käisime ~ kõndisime jala, пройдено полпути pool teed ~ maad on käidud, бросить на полпути (1) кого-что poolel teel maha ~ üksi jätma, (2) что ülek. pooleli jätma, остановиться на полпути poolel teel peatuma (ka ülek.), вернуться с полпути poole tee pealt ~ poolelt teelt tagasi tulema ~ pöörama
полушаг 20 С м. неод. pool sammu, poolik samm; poolsamm; идти за кем в полушаге kellest pool sammu kaugemal kõndima, остановиться на полушаге poolel sammul peatuma, учащённый полушаг sõj. kiirendatud poolsamm
привал 1 С м. неод.
‣ vahepeatus, puhkepeatus (teekonnal); puhkepaik (teekonnal); остановиться на привал puhkuseks peatuma;
‣ mer. randumine; привал к берегу randumine, привал корабля к пристани laeva randumine sadamas
‣ vahepeatus, puhkepeatus (teekonnal); puhkepaik (teekonnal); остановиться на привал puhkuseks peatuma;
‣ mer. randumine; привал к берегу randumine, привал корабля к пристани laeva randumine sadamas
приостановиться 323 Г сов. → несов. приостанавливаться (hetkeks, mõneks ajaks) peatuma, seisma jääma, katkema, seiskuma
стопорить (повел. накл. стопори, стопорьте) Г несов.
‣ 269a что pidurdama, käiku aeglustama (kõnek. ka ülek.), pärssima, seiskama, peatama; стопорить машину masinat pidurdama, стопорить ход käiku aeglustama, стопорить дело kõnek. asja käiku ~ kulgu pikendama ~ aeglustama, venitama;
‣ 269b без доп. peatuma, seisma jääma; vrd. застопорить
‣ 269a что pidurdama, käiku aeglustama (kõnek. ka ülek.), pärssima, seiskama, peatama; стопорить машину masinat pidurdama, стопорить ход käiku aeglustama, стопорить дело kõnek. asja käiku ~ kulgu pikendama ~ aeglustama, venitama;
‣ 269b без доп. peatuma, seisma jääma; vrd. застопорить
стопориться 269 (повел. накл. стопорись, стопорьтесь) Г несов.
‣ peatuma, seisma jääma, seiskuma, pärssuma;
‣ ülek. kõnek. (s)toppama (jääma); дело стопорится asi (s)toppab ~ on (s)toppama jäänud;
‣ страд. к стопорить; vrd. застопориться
‣ peatuma, seisma jääma, seiskuma, pärssuma;
‣ ülek. kõnek. (s)toppama (jääma); дело стопорится asi (s)toppab ~ on (s)toppama jäänud;
‣ страд. к стопорить; vrd. застопориться
у IV предлог с род. п.
‣ koha, naabruse v ligiduse märkimisel juures, ääres, kõrval, all, ees, taga, lähedal, -l, -s; остановиться у дома maja juures peatuma, стоять у стены seina ääres seisma, отдыхать у моря mere ääres puhkama, сидеть у двери ukse kõrval istuma, читать у окна akna all lugema, встретиться у театра teatri (sissekäigu ~ ukse) ees kokku saama, работать у станка tööpingi taga töötama, ждать у ворот väraval ~ väravas ootama, быть у власти võimul olema, valitsema, быть у цели eesmärgil ~ eesmärgile lähedal olema, стоять у руля roolis ~ rooli juures seisma, juhtima (ka ülek.), на глазах у всех kõigi nähes, kõigi silma ~ silme all;
‣ omaja v valdaja märkimisel -l, käes; у певца сильный голос lauljal on tugev hääl, у него два брата tal on kaks venda, у него была собака tal oli koer, руки у неё были маленькие tal olid väikesed käed, у кого моя ручка? kelle käes on minu sulepea?, ты у меня добрый sa oled mul hea, только посмей у меня katsu sa mul, смотри у меня vaata sa mul;
‣ terviku osa märkimisel (genitiivne täiend, liitsõna); рукава у пиджака протёрты pintsaku varrukad on kulunud, крыша у дома течёт maja katus sajab ~ jookseb läbi, дверь у шкафа сломана kapi uks on katki;
‣ kaasluse, juuresolu v suhtlusobjekti märkimisel juures, koos, pool, -l; жить у родителей vanemate juures ~ vanematega koos elama, работать у нас хорошо meil ~ meie juures on hea töötada, шить пальто у портного mantlit rätsepa juures ~ rätsepal õmmelda laskma, я любил бывать у него mulle meeldis tema pool (külas) käia, директор у себя direktor on oma kabinetis;
‣ lähteallika v pärinemise märkimisel käest, juurest, -st, -lt; узнать у друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, просить помощи у соседа naabrilt ~ naabri käest abi paluma, купить у букиниста bukinisti ~ vanaraamatukaupmehe käest ~ juurest ~ bukinistilt ~ vanaraamatukaupmehelt ostma, спрос и у него küsi temalt ~ tema käest
‣ koha, naabruse v ligiduse märkimisel juures, ääres, kõrval, all, ees, taga, lähedal, -l, -s; остановиться у дома maja juures peatuma, стоять у стены seina ääres seisma, отдыхать у моря mere ääres puhkama, сидеть у двери ukse kõrval istuma, читать у окна akna all lugema, встретиться у театра teatri (sissekäigu ~ ukse) ees kokku saama, работать у станка tööpingi taga töötama, ждать у ворот väraval ~ väravas ootama, быть у власти võimul olema, valitsema, быть у цели eesmärgil ~ eesmärgile lähedal olema, стоять у руля roolis ~ rooli juures seisma, juhtima (ka ülek.), на глазах у всех kõigi nähes, kõigi silma ~ silme all;
‣ omaja v valdaja märkimisel -l, käes; у певца сильный голос lauljal on tugev hääl, у него два брата tal on kaks venda, у него была собака tal oli koer, руки у неё были маленькие tal olid väikesed käed, у кого моя ручка? kelle käes on minu sulepea?, ты у меня добрый sa oled mul hea, только посмей у меня katsu sa mul, смотри у меня vaata sa mul;
‣ terviku osa märkimisel (genitiivne täiend, liitsõna); рукава у пиджака протёрты pintsaku varrukad on kulunud, крыша у дома течёт maja katus sajab ~ jookseb läbi, дверь у шкафа сломана kapi uks on katki;
‣ kaasluse, juuresolu v suhtlusobjekti märkimisel juures, koos, pool, -l; жить у родителей vanemate juures ~ vanematega koos elama, работать у нас хорошо meil ~ meie juures on hea töötada, шить пальто у портного mantlit rätsepa juures ~ rätsepal õmmelda laskma, я любил бывать у него mulle meeldis tema pool (külas) käia, директор у себя direktor on oma kabinetis;
‣ lähteallika v pärinemise märkimisel käest, juurest, -st, -lt; узнать у друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, просить помощи у соседа naabrilt ~ naabri käest abi paluma, купить у букиниста bukinisti ~ vanaraamatukaupmehe käest ~ juurest ~ bukinistilt ~ vanaraamatukaupmehelt ostma, спрос и у него küsi temalt ~ tema käest
упомянуть 339а Г сов. → несов. упоминать кого-что, о ком-чём, про кого-что mainima, nimetama, tähendama, märkima; упомянуть имя друга sõbra nime mainima ~ nimetama, вскользь упомянуть о чём põgusalt mainima mida ~ peatuma millel, он ни словом не упомянул об этом ta ei öelnud selle kohta poolt sõnagi, ta ei maininud seda poole sõnagagi
