?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 35 artiklit
вилка 72 С ж.
неод.
kahvel; hark; pistik; велосипедная вилка tehn.
(jalg)rattakahvel, переводная вилка tehn.
rihmahark, lülitushark, вилка переключения tehn.
käiguvahetushark, штепсельная вилка el.
pistik, мерная вилка tehn.
varbsirkel, klupp
гноиться 284 Г несов.
(без 1 и 2 л.
) mädanema, mäda eritama; rähmama; рана гноится haav mädaneb, haav ajab ~ jookseb mäda, глаза гноятся silmad rähmavad ~ ajavad rähma
дно С с.
неод.
‣ 95 (без мн. ч.
) (mere-, jõe- vm.) põhi (ka ülek.
); на дне моря merepõhjas, дно глаза anat.
silmapõhi, идти ко дну põhja vajuma (ka ülek.
), дно общества ühiskonna põhjakiht;
‣ ед. ч. 95, мн. ч. 49 (им. п. донья,...) (pudeli-, tünni- vm.) põhi; дно бутылки pudelipõhi, двойное дно kahekordne põhi, topeltpõhi, поставить вверх дном kummuli pöörama;
◊ вверх дном kõnek. pahupidi, segamini, pea peal(e); золотое дно kullaauk; ни дна (тебе) ни покрышки madalk. susi sind söögu, et sul vihmavari kõhus lahti läheks; опускаться ~ опуститься на дно põhja ~ hukka minema
закинуть 334 Г сов.
→ несов.
закидывать‣ кого-что, во что, за что, на что viskama, heitma, paiskama; закинуть ружьё за плечо püssi õlale ~ rihmale heitma, закинуть аркан arkaani heitma, закинуть ногу на ногу jalga üle põlve heitma ~ viskama;
‣ кого-что van. maha jätma;
◊ закинуть ~ закидывать слово ~ словечко о ком-чём kõnek. sõnakest lausuma kelle-mille kohta v eest; закинуть ~ закидывать удочку kõnek. maad kuulama, pinda sondeerima, lanti välja heitma
затянуться 339 Г сов.
→ несов.
затягиваться‣ без доп.
, во что, чем (oma vööd vm.) pingule tõmbama, end kõvasti kinni tõmbama; она затянулась в корсет ta nööris end korsetti, ta tõmbas oma korseti kinni, затянуться ремнём end rihmaga vöötama;
‣ kõvasti kinni tõmbuma ~ jooksma; узел затянулся sõlm on kõvasti kinni jooksnud;
‣ во что van. vajuma; end kaasa ~ põhja kiskuda laskma;
‣ чем kattuma; небо затянулось тучами pilved katsid taeva, taevas läks ~ tõmbus pilve;
‣ kinni kasvama, paranema; рана затянулась haav oli kinni kasvanud ~ paranenud;
‣ (pikale) venima; зима затянулась talv on pikale veninud;
‣ без доп., чем (suitsu) pikalt sisse tõmbama; он затянулся папиросой ta tõmbas suure mahvi suitsu
зонт 2 С м.
неод.
päevavari, vihmavari, sirm; varikate; ehit.
otsakate, varikatus; вытяжной зонт ehit.
tõmbesuudmik, -vari, -kumm
зонтик 18 С м.
неод.
‣ päevavari, vihmavari, sirm; aknavari, varikatus; päikesesirm (mütsinokataoline);
‣ bot. sarikas
междурядье 113 С с.
неод.
põll.
vaovahe, reavahe; рыхление междурядий vaovahede ~ reavahede kobestamine, стыковое междурядье puutereavahe
отполосовать 172a Г сов.
‣ что kõnek.
ribastama, ribadeks lõikama ~ tõmbama;
‣ кого ülek. madalk. (nuudi v. piitsa v. rihmaga) jutiliseks ~ vorbiliseks peksma
отстегать 166 Г сов.
кого-что, чем (piitsaga, rihmaga vm.) läbi peksma, nüpeldama, peksa andma
перегон 1 С м.
неод.
‣ (ühest kohast teise) ajamine; перегон овец на летние пастбища lammaste ajamine suvekarjamaadele, перегон машины в пункт назначения auto transiitsõit sihtpunkti;
‣ vahemaa, välp; postivahe; jaamavahe, peatusvahe; küüdivahe (van.); межпостовой перегон postivahe (raudteel), межстанционный перегон jaamavahe
передача 76 С ж.
неод.
‣ (без мн. ч.
) edasiandmine, edasianne, üleandmine, üleanne, ülekandmine, ülekanne, siirmine, siire, edasisaatmine, edastamine, edastus; sport söötmine, sööt; передача знаний teadmiste edasiandmine, передача по наследству jur.
pärandamine, передача звука heliülekanne, передача информации infoedastus, передача данных (1) info andmeedastus, (2) andmeside, передача шайбы litri söötmine;
‣ saadetis, pakk; нести передачу кому kellele pakki viima;
‣ raadiosaade; tele(visiooni)saade, teleülekanne; передача по радио raadiosaade, программа сегодняшних передач tänane saatekava, детская передача, передача для детей lastesaade;
‣ tehn. ajam, ülekanne, transmissioon; käik; винтовая передача kruviajam, -ülekanne, зубчатая передача hammasajam, -ülekanne, кулачковая передача nukkajam, -ülekanne, ремённая передача rihmajam, -ülekanne, червячная передача tiguajam, -ülekanne, вторая передача teine käik (autol), колёсная передача hammasratastik (kellal)
переезд 1 С м.
неод.
‣ ülesõit; ületuskoht, ülesõidukoht; переезд через реку jõest ülesõit, железнодорожный переезд raudteeületuskoht;
‣ ülekolimine, ümberkolimine; переезд на новую квартиру uude korterisse kolimine;
‣ kõnek. jaamavahe, küüdivahe;
‣ sõit, sõitmine; морской переезд meresõit, laevasõit, переезд по железной дороге raudteesõit
перекрёстный 126 П rist-, risti-, ristuv; перекрёстный допрос jur.
ristküsitlus, перекрёстный огонь sõj.
risttuli, перекрёстное опыление bot.
risttolmlemine, перекрёстная рифма kirj.
ristriim, перекрёстный посев ~ сев põll.
ristikülv, перекрёстные линии ristuvad jooned, перекрёстная ремённая передача tehn.
ristuva rihmaga ülekanne ~ ajam
портрет 1 С м.
неод.
portree; портрет во весь ~ в полный рост täisportree, täisfiguurportree, поясной портрет poolportree, poolfiguurportree, скульптурный портрет skulptuurportree, групповой портрет rühmavõte, grupipilt, портрет маслом õliportree, писать портрет чей ~ с кого kelle portreed maalima, литературный портрет kirjanduslik portree, сын -- живой портрет отца kõnek.
poeg on nagu isa suust kukkunud
прихлестнуть 338 Г сов.
kõnek.
‣ что paiskama, heitma, lükkama (lainte, tuulte, hoovuse vm. kohta); волной прихлестнуло лодку к берегу laine lükkas paadi kaldasse;
‣ кого-что (rihmaga) kinni siduma, kinnitama;
‣ кого nähvakut ~ sähvakut ~ sapsu ~ sipsakut andma
пробел 1 С м.
неод.
lünk, tühik (ka trük.
), tühimik, sõnavahe; reavahe; пробелы на бланках plangitühikud, -lüngad, tühikud blankettidel, пробел между словами sõnavahe, tühik sõnade vahel, заполнить пробелы lünki ~ tühikuid täitma, пробел памяти mälulünk, пробел в законе jur.
seaduselünk, пробелы в образовании hariduslüngad, пробелы в знаниях lüngad teadmistes, пробел в воспитании kasvatusviga
пролёт II 1 С м.
неод.
‣ ehit.
sille; lööv; (suur) avaus, tühe; sildeava; trepisüvik; арочный пролёт kaarsille, пролёт между опорами sille, пролёт двери ukseava, лестничный пролёт trepisüvik;
‣ kõnek. jaamavahe; проехать три пролёта kolm jaamavahet sõitma;
‣ el. visang
разница 80 С ж.
неод.
между кем-чем, в чём vahe, erinevus; курсовая разница maj.
kursivahe, разница в цене hinnavahe, разница во взглядах vaadete erinevus, разница в характерах iseloomude erinevus, разница между оригиналом и копией originaali ja koopia vahe, erinevus originaali ja koopia vahel, большая разница kõnek.
hoopis teine asi ~ iseasi, siin on suur vahe sees;
◊ какая разница kõnek.
mis vahe seal on, ükskõik, ükspuha
ремённый 128 П rihm-, rihma-, rihmadest; ремённая передача tehn.
rihmülekanne, rihmajam, ремённый шкив tehn.
rihmaratas
сетка 72 С ж.
неод.
‣ võrk (ka ülek.
), võre; sõel, kurn; проволочная ~ металлическая сетка traatvõrk, волейбольная сетка võrkpallivõrk, лицевая сетка näovari, näokate, näovõrk (mesinikul), сетка для волос juuksevõrk, сетка для бабочек liblikavõrk, картографическая сетка geogr.
kaardivõrk, координатная сетка geod.
koordinaatvõrk, сетка нитей geod.
niitrist, тарифная сетка maj.
tariifivõrk, растровая сетка tehn.
võrkskaala, сетка жилок soontevõrk, сетка ветвей okstevõrk, oksavõrgustik, сетка дождя vihmaloor, vihmajoonestik, vihmavõre, vihmavõrk, защитная сетка kaitsevõre, raad.
sulgvõre, pidurvõre, управляющая сетка el.
tüürvõre, экранирующая сетка el.
varivõre, душевая сетка dušisõel;
‣ kõnek. (kande)võrk, võrkkott; сетка для сена heinamärss;
‣ võrksärk;
‣ trük. raster, klišeevõrk;
‣ võrkmik, võrkmagu (mäletsejate liitmao osa)
спекулировать 171b Г несов.
чем, на чём, (без доп.
) spekuleerima, hangeldama, sahkerdama, vahelt tegema; (olukorda) ära kasutama, oma plaane millele rajama; спекулировать акциями aktsiatega spekuleerima ~ sahkerdama, спекулировать своим именем oma nimega spekuleerima, спекулировать на разнице в ценах hinnavahega ~ hinnavahe pealt endale tegema, спекулировать на чьих затруднениях kelle rasket olukorda ära kasutama, oma plaane kelle raskele olukorrale rajama
станция 89 С ж.
неод.
‣ jaam; peatuskoht, peatuspunkt, peatus; железнодорожная станция raudteejaam, автобусная станция (auto)bussijaam, товарная станция kaubajaam, погрузочная станция laadimisjaam, заправочая станция tankimisjaam, tankla, насосная станция pumbajaam, pumpla, опытная станция katsejaam, селекционная станция sordiaretusjaam, машиносчётная станция arvutusjaam, центральная телефонная станция (telefoni)keskjaam, водоочистная станция veepuhastusjaam, метеорологическая станция ilmajaam, meteo(roloogia)jaam, санитарно-эпидемиологическая станция sanitaar-epidemioloogiajaam, машинно-тракторная станция aj.
masina-traktorijaam, лодочная станция paadisadam, станция технического обслуживания hooldusjaam, станция скорой помощи kiirabijaam, станция спасания на водах vetelpäästejaam, станция назначения sihtjaam, станция отправления lähtejaam, saatejaam, станция метро metroojaam, allmaaraudtejaam, радиовещательная станция ringhäälingujaam, радиолокационная станция raadiolokatsioonijaam, raadiolokaator, radar;
‣ kõnek. jaamavahe; он проехал только две станции ta sõitis ainult kaks jaamavahet
староста 51 С м.
од.
vanem; староста группы rühmavanem, староста класса klassivanem (koolis), сельский староста aj.
külavanem, церковный староста kirikl.
kirikuvanem, koguduse eestseisja
старший 124 П‣ vanem-, vanem; старший мастер vanemmeister, старшая медицинская сестра vanemõde (haiglas), старший научный сотрудник vanemteadur, старший тренер vanemtreener, старший лейтенант vanemleitnant, старший следователь jur.
vanemuurija, старший помощник капитана mer.
kapteni vanemabi, esimene tüürimees, старший член mat.
pealiige, старший брат vanem vend, старшее поколение vanem põlvkond, студенты старших курсов vanemate kursuste üliõpilased, старшие классы vanemad klassid, старший в семье perekonnas vanem, старший по войнскому званию sõj.
auastmelt kõrgem;
‣ П → С старший м. од. vanem; старший группы rühmavanem, sõj. grupivanem;
‣ П → С старшие мн. ч. од. vanemad inimesed, täiskasvanud; слушаться старших vanemate ~ täiskasvanute sõna kuulama
стегать I 166 Г несов.
кого-что, чем, по чему, без доп.
(piitsaga, rihmaga vm.) lööma ~ peksma, piitsa ~ rihma andma, nuutima, rihmutama, piitsutama (ka ülek.
); стегать кнутом piitsa andma, стегать ремнём rihma andma, стегать по спине selga kirjuks tegema (nuhtlema), дождь стегает в лицо vihm peksab näkku ~ piitsutab nägu; vrd.
выстегать
стегнуть 338 Г сов.
однокр. к стегать I кого, чем, по чему (piitsaga, rihmaga vm.) sähvama ~ nähvama
стелющийся 124‣ действ. прич. наст. вр. Г стлаться;
‣ прич. → П lamavõraline, maadjas, maad ligi kasvav, laotuv, lamav; roomav, roomavavarreline, roomavaoksaline, lamavaoksaline, laotuvaoksaline, roomavate ~ lamavate ~ laotuvate vartega ~ okstega; стелющиеся кусты maadjad põõsad, roomavate vartega puhmad, стелющаяся ива roomavavarreline paju, стелющаяся культура плодовых деревьев lamavõralised ~ maadjad viljapuud
стянуть 339a Г сов.
→ несов.
стягивать‣ что, чем kokku ~ pingule tõmbama, pinguldama, pingutama; стянуть петлю silmust kokku tõmbama, стянуть шинель ремнём sinelit rihmaga kokku tõmbama, стянуть ремень rihma pingutama;
‣ что, чем kokku siduma;
‣ что (безл.) kõnek. krampi kiskuma, kokku kiskuma; med. kootama; стянуло ногу jalg kiskus krampi, лицо стянуло судорогой kramp kiskus näo kõveraks ~ viltu, nägu kõverdus krambist, шов стянуло õmblus kisub ~ kiskus, губы стянуло huuled on kriipsuks surutud;
‣ что (kokku) koondama; стянуть войска к границе vägesid piirile lähemale tõmbama;
‣ что, с чего (käest, jalast, seljast, maha) sikutama ~ tõmbama ~ kiskuma ~ tirima; стянуть одеяло tekki pealt ära kiskuma, стянуть скатерть со стола lina laualt maha tõmbama, стянуть с ног сапоги saapaid jalast kiskuma, стянуть перчатку с руки kinnast käest tõmbama, стянуть с себя рубашку särki (oma) seljast võtma ~ tõmbama;
‣ (без несов.) что, с кого madalk. välja pressima, kröönima;
‣ (без несов.) что kõnek. näppama, pihta panema, sisse vehkima, ära tõmbama; стянуть из кармана кошелёк taskust rahakotti ära tõmbama
толстогубый 119 П (кр. ф.
толстогуб, толстогуба, толстогубо, толстогубы) kõnek.
paksuhuuleline, paksumokaline, paksude ~ lihavate huultega
треснуть 335b Г сов.
‣ praksatama, prõksatama, raksatama, kärgatama, paugatama; в лесу треснула ветка metsas praksatas oks, треснул первый удар грома kõlas esimene kõuekärgatus, треснул выстрел raksatas pauk;
‣ pragunema, mõranema, lõhenema, lõhki minema (kõnek. ka ülek.); на холоде банка треснула külm lõi purgi lõhki ~ on purgi lõhki löönud, стакан треснул klaasile tuli mõra ~ pragu sisse, klaas on mõranenud, лёд треснул jää pragunes ~ on pragunenud, jäässe tulid ~ on tulnud praod, кожа треснула nahk pragunes ~ lõhenes ~ on pragunenud ~ on lõhenenud, треснуть пополам pooleks ~ kaheks murduma, пиджак треснул по швaм pintsak kärises õmblustest (lahti), треснуть со злости ülek. kõnek. vihast lõhki minema ~ lõhkema, дело треснуло ülek. kõnek. asi läks lõhki ~ untsu;
‣ кого-что, чем, по чему madalk. virutama, äigama, äsama, lajatama; треснуть по голове vastu pead virutama, треснуть кулаком по столу rusikaga vastu lauda põrutama;
◊ хоть тресни madalk. tee või tina, poe või nahast välja; чтоб ты треснул madalk. susi sind söögu, et sul vihmavari kõhus lahti läheks
ты 161 М 2 л. ед. ч.
‣ sina, sa; ты что тут делаешь? mida sina siin teed?, что с тобой? mis sul viga on?, mis sinuga on juhtunud ~ lahti on?, из-за тебя мы опоздали sinu pärast jäime hiljaks, быть на ты с кем kellega sina peal olema, говорить ты кому kellele sina ütlema, keda sinatama, ну тебя kõnek.
jäta järele, mine ikka;
‣ тебе дат. п. ед. ч., ты им. п. ед. ч. в функции частицы kõnek. sul, sa (pahameele, ähvarduse väljendamisel); я тебе поговорю küll ma sul räägin, куда тебе kus nüüd sina, kus sa sellega, ишь ты, что придумал kae mis välja mõtles;
◊ вот тебе раз ~ на kõnek. säh sulle (nüüd); чтоб тебе пусто было madalk. võtku sind see ja teine, et sul vihmavari kõhus lahti läheks; выпить на ты с кем kõnek. kellega sinasõprust jooma; вот тебе ~ те крест madalk. van. jumala eest, jumalatõsi
ходить 313b Г несов.
‣ käima (ka ülek.
), kõndima, liikuma, liikvel olema; kurseerima, mille vahet käima; ходить в школу koolis käima, ходить на работу tööl ~ ametis käima, ходить в театр teatris käima, ходить в гости külas ~ võõrusel käima, ходить по магазинам mööda poode ~ poodides käima, ходить гулять jalutamas ~ kõndimas käima, ходить за грибами seenel käima, ходить на охоту jahil käima, ходить на медведя karujahil käima, karu jahtima, ходить на парусах ~ под парусами purjetama, purjetamas käima, ходить на вёслах aerutamas ~ sõudmas käima, ходить в море merel käima, merd sõitma, ходить в атаку rünnakul käima, ходить за плугом adra taga käima, ходить на лыжах suusatama, ходить в ногу ühte jalga astuma ~ käima, ходить босиком paljajalu käima, ходить на цыпочках (1) kikivarvul käima, (2) перед кем ülek.
kelle ees saba liputama, kas või nahast välja pugema ходить на руках kätel käima, ходить под руку ~ под ручку käevangus ~ käe alt kinni käima, ходить на костылях karkudega käima, ходить в тапочках sussidega käima, ходить в пальто mantliga ~ palituga käima, ходить неряхой lohakalt riides käima, lohakas välja nägema, ходить в трауре leinariideid kandma, leinariides käima, ходить в очках prille kandma, ходить с бородой habet kandma, ходить пешкой etturiga käima, ходить тузом ~ с туза ässaga käima, ässa välja käima, солнце ходит высоко päike käib kõrgelt, облака ходят по небу taevas liiguvad ~ sõuavad pilved, ходят слухи käib kuuldus ~ kumu, käivad jutud ~ kuuldused, поезда ходят регулярно rongiliiklus on korrapärane, rongid käivad ~ liiguvad korrapäraselt, поезда ходят по расписанию rongid käivad sõiduplaani järgi, трамвай уже ходит tramm juba käib ~ sõidab;
‣ за кем-чем hoolitsema kelle-mille eest, talitama keda; ходить за больным haige eest hoolitsema, haiget põetama ~ talitama;
‣ (sõidu-, ratsa- vm. loom) olema; эта лошадь ходит под седлом see on ratsahobune;
‣ kõnek. kõikuma, üles-alla liikuma; мостки ходят под ногами purre kõigub jalgade all;
‣ kõnek. väljas ~ asjal käima; ребёнок ходит на горшок laps käib potil;
‣ madalk. mis ametis olema ~ ametit pidama; ходить в старостах rühmavanem ~ klassivanem ~ külavanem olema;
◊ ходить колесом hundiratast viskama; ходить в золоте kullas ja karras käima; ходить на задних лапках перед кем kõnek. kelle ees saba liputama, lipitsema, lömitama, kannuseid teenima; ходить по ниточке ~ по струнке nagu nööripidi käima; по миру ходить kõnek. kerjamas käima; ходить вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima; ходить именинником kõnek. kellel on ~ oli rõõmus nägu peas kui peiupoisil, rõõmust ~ õnnest särama; ходить как во сне nagu unes ~ nagu kuutõbine ringi käima; ходить на голове kõnek. maja selga võtma; ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ nina seljas ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima; ходить на помочах у кого kõnek. nöörist tõmmata olema, kelle lõa otsas olema; ходить по пятам за кем, кого kelle kannul käima, kellel kogu aeg sabas sörkima; ходить с протянутой рукой kätt väristama; ходить гоголем kõnek. tähtsalt ~ kui täispuhutud kalkun ~ konn ringi käima; ходить тенью за кем nagu vari kelle kannul käima; недалеко ходить за примером näidet pole tarvis kaugelt otsida, näide on käepärast võtta vrd. идти
через предлог с вин. п.
‣ koha v suuna märkimisel üle, teisel pool, pealtpoolt; через море üle mere, мост через реку Нарву Narva jõe sild, ремень через плечо üleõlarihm, rihm on üle õla, перейти через улицу üle tänava minema, tänavat ületama, лезть через забор üle aia ~ tara ronima, наливать через край üle ääre valama, переходить через границу piiri ületama, üle piiri käima, живу через улицу elan teisel pool tänavat;
‣ läbimise märkimisel läbi; идти через толпу rahvamurrust läbi minema, ехать через город läbi linna sõitma, смотреть через стекло läbi klaasi silmitsema;
‣ vahendi v vahendaja märkimisel kaudu, läbi, abil, teel, vahendusel, vahetalitusel, -st, -ga; через газету ajalehe kaudu, ajalehest, через доверенного voliniku kaudu ~ vahendusel, сообщить через друга sõbra kaudu teada andma, sõbraga sõna saatma, ехать через Москву Moskva kaudu sõitma, переходить через чьи руки kelle käest läbi käima, казнь через повешение surmanuhtlus poomise läbi, писать слово через чёрточку sõna sidekriipsuga ~ sidekriipsu abil kirjutama;
‣ aja- v kohavahemiku märkimisel pärast, peale, tagant, järel, -ga; приду через час tulen tunni aja pärast, смена через каждые два часа vahetus on kahe tunni tagant, через две станции peale ~ pärast kaht jaamavahet, kahe jaamavahe järel, принимать лекарство через час iga tunni tagant rohtu võtma, работать через день ülepäeviti ~ üle päeva ~ päeva tagant ~ igal teisel päeval töötama, печатать через два интервала kahese reavahega tippima ~ kirjutama;
‣ ülemäärasuse v liia märkimisel üle, ülemäära, ülearu, üli-, päratu, arutu, liiga, liialt, -ga; богат через край ülirikas, ülemäära ~ ülearu ~ päratu rikas, через меру крут liiga ~ liialt ~ ülearu järsk, работы через край tööd on kuhjaga, горя через край muret on rohkem kui tarvis; перешагнуть ~ переступить через страх hirmust võitu saama;
‣ madalk. põhjuse märkimisel tõttu, pärast; через болезнь haiguse tõttu, через такие обстоятельства seesuguste asjaolude ~ säärase olukorra pärast ~ tõttu;
◊ через силу läbi häda, suure surmaga ~ vaevaga, üle jõu; через голову кого kellest mööda minnes, keda informeerimata ~ asjasse pühendamata ~ vahele jättes ~ ignoreerides
ярость 90 С ж.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ raev, ägedus, meeletus, pöörasus; порыв ~ припадок ~ приступ ярости raevuhoog, vihapuhang, vihavahk, raevusööst, входить ~ приходить в ярость raevu sattuma, pööraseks minema, märatsema hakkama, дрожать от ярости vihast värisema, приводить в ярость märatsema ~ vihast vahutama panema, raevu ~ marru ajama, hirmsat ~ pöörast viha tegema, быть вне себя от ярости marus ~ raevus ~ tulivihane ~ vihast pime olema, ярость ветра tuule ägedus ~ raevukus, ярость огня tule raevukus ~ ägedus;
‣ kirglikkus, ägedus, tulisus, tulihingelisus