[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 38 artiklit
установка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) (kohale) paigutamine, paigutus, paigaldamine, paigaldus, paigaleasetamine, kohaleasetamine, ülessead(min)e, ülespanek, paigaleseadmine, paigalepanek, paikapanek, paikaseadmine; seadistamine, seadistus, seadmestamine, seadmestus, rakestamine, rakestus, installeerimine; установка на место paigaldamine, paigaldus, установка столбов postipaigaldus, postide paigaldus, установка лесов ehit. toestuse ~ tellingute paigaldus, установка котла katla paigaleseadmine, установка света valguse seadmine, установка телефона telefoni sissepanek ~ ülespanek ~ ülesseadmine, установка оборудования seadmete ~ sisseseade montaaž, установка такелажа taglastamine, установка в исходное состояние, предварительная установка info lähtestamine, lähteseisu seadmine (arvutiprogrammis);
‣ tehn. seade (seadme), seadeldis, paigaldis; автоматическая установка automaatseade, пусковая установка ракет raketistardiseade, опреснительная установка magestusseade, magesti, дождевальная установка vihmutusseade, vihmuti, силовая установка jõuseade, tugevvooluseade, доильная установка lüpsiseade, lüpsimasin, отопительная установка kütteseade, дробильная установка peenesti, peenestusseade, purusti, purustusseade, смесительная установка segur, segamisseade, самоходная артиллерийская установка liikursuurtükk, ядерная энергетическая установка tuumaenergiaseade;
‣ hoiak, suunitlus, suund, orientatsioon, seadumus; целевая установка eesmärk, читательская установка bibl. lugemisseadumus, установка на повышение качества продукции suund toodangu kvaliteedi tõstmisele;
‣ juhend, juhtnöör, juhatus, orientiir, suunis
‣ (без мн. ч.) (kohale) paigutamine, paigutus, paigaldamine, paigaldus, paigaleasetamine, kohaleasetamine, ülessead(min)e, ülespanek, paigaleseadmine, paigalepanek, paikapanek, paikaseadmine; seadistamine, seadistus, seadmestamine, seadmestus, rakestamine, rakestus, installeerimine; установка на место paigaldamine, paigaldus, установка столбов postipaigaldus, postide paigaldus, установка лесов ehit. toestuse ~ tellingute paigaldus, установка котла katla paigaleseadmine, установка света valguse seadmine, установка телефона telefoni sissepanek ~ ülespanek ~ ülesseadmine, установка оборудования seadmete ~ sisseseade montaaž, установка такелажа taglastamine, установка в исходное состояние, предварительная установка info lähtestamine, lähteseisu seadmine (arvutiprogrammis);
‣ tehn. seade (seadme), seadeldis, paigaldis; автоматическая установка automaatseade, пусковая установка ракет raketistardiseade, опреснительная установка magestusseade, magesti, дождевальная установка vihmutusseade, vihmuti, силовая установка jõuseade, tugevvooluseade, доильная установка lüpsiseade, lüpsimasin, отопительная установка kütteseade, дробильная установка peenesti, peenestusseade, purusti, purustusseade, смесительная установка segur, segamisseade, самоходная артиллерийская установка liikursuurtükk, ядерная энергетическая установка tuumaenergiaseade;
‣ hoiak, suunitlus, suund, orientatsioon, seadumus; целевая установка eesmärk, читательская установка bibl. lugemisseadumus, установка на повышение качества продукции suund toodangu kvaliteedi tõstmisele;
‣ juhend, juhtnöör, juhatus, orientiir, suunis
устройство 94 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) kokkuseadmine, ehitamine, valmistamine, meisterdamine;
‣ (без мн. ч.) korraldamine, organiseerimine (kõnek. ka ülek.), kordaseadmine, kordategemine, kordaajamine; устройство побега põgenemise korraldamine ~ organiseerimine;
‣ (без мн. ч.) hankimine, muretsemine; endale koha leidmine ~ saamine; устройство кого на работу kellele töökoha hankimine ~ muretsemine;
‣ (üles)ehitus, struktuur; tarind, konstruktsioon, tarindus, kokkuseade; anat. ehitumus; устройство корабля laevaehitus ~ konstruktsioon, устройство оружия relva(de) ehitus;
‣ seade, seadis, seadeldis, vahend, aparaat; вычислительное устройство arvuti, запоминающее устройство mälu(seade), salvesti, управляющее устройство, устройство управления juhtseade, переговорное устройство kõneseade, измерительное устройство mõõteseade, mõõteseadis, выливное устройство piserdusseade, множительное устройство korruti, korrutusseade (arvuti osa), читающее ~ считывающее устройство lugemisseade, riider, устройство отображения информации, индикаторное устройство kuvar, погрузочно-разгрузочное устройство laadur, laadimisseade, защитное устройство kaitseseadis, kaitseseade, счётно-решающее устройство arvutusseade, красочное устройство trük. värviaparaat, устройство для закатывания паруса mer. rullrehv;
‣ kord, korraldus; государственное устройство riigikorraldus, riiklik korraldus, общественное устройство ühiskonnakorraldus, ühiskondlik korraldus
‣ (без мн. ч.) kokkuseadmine, ehitamine, valmistamine, meisterdamine;
‣ (без мн. ч.) korraldamine, organiseerimine (kõnek. ka ülek.), kordaseadmine, kordategemine, kordaajamine; устройство побега põgenemise korraldamine ~ organiseerimine;
‣ (без мн. ч.) hankimine, muretsemine; endale koha leidmine ~ saamine; устройство кого на работу kellele töökoha hankimine ~ muretsemine;
‣ (üles)ehitus, struktuur; tarind, konstruktsioon, tarindus, kokkuseade; anat. ehitumus; устройство корабля laevaehitus ~ konstruktsioon, устройство оружия relva(de) ehitus;
‣ seade, seadis, seadeldis, vahend, aparaat; вычислительное устройство arvuti, запоминающее устройство mälu(seade), salvesti, управляющее устройство, устройство управления juhtseade, переговорное устройство kõneseade, измерительное устройство mõõteseade, mõõteseadis, выливное устройство piserdusseade, множительное устройство korruti, korrutusseade (arvuti osa), читающее ~ считывающее устройство lugemisseade, riider, устройство отображения информации, индикаторное устройство kuvar, погрузочно-разгрузочное устройство laadur, laadimisseade, защитное устройство kaitseseadis, kaitseseade, счётно-решающее устройство arvutusseade, красочное устройство trük. värviaparaat, устройство для закатывания паруса mer. rullrehv;
‣ kord, korraldus; государственное устройство riigikorraldus, riiklik korraldus, общественное устройство ühiskonnakorraldus, ühiskondlik korraldus
транскрипция 89 С ж. неод.
‣ muus. seade (teisele pillile, orkestrile); скрипичная транскрипция viiuliseade, seade viiulile;
‣ transkriptsioon (lgv. häälduskohane üleskirjutamine; biol. ribonukleiinhappe biosüntees desoksüribonukleiinhappematriitsil); фонетическ ая транскрипция foneetiline transkriptsioon, практическая транскрипция praktiline transkriptsioon (ühes kirjasüsteemis teksti häälduspärane edasiandmine teises kirjasüsteemis)
‣ muus. seade (teisele pillile, orkestrile); скрипичная транскрипция viiuliseade, seade viiulile;
‣ transkriptsioon (lgv. häälduskohane üleskirjutamine; biol. ribonukleiinhappe biosüntees desoksüribonukleiinhappematriitsil); фонетическ ая транскрипция foneetiline transkriptsioon, практическая транскрипция praktiline transkriptsioon (ühes kirjasüsteemis teksti häälduspärane edasiandmine teises kirjasüsteemis)
установочный 126 П
‣ tehn. paigaldus-, seade-, installeerimis-, rakestus-, seadistus-, seadmestus-; установочная планка paigaldusliist, paigaldusplaat, seadeliist, seadeplaat, установочный винт seadekruvi, установочная гайка reguleer(imis)mutter, установочный провод el. installatsioonijuhe;
‣ hoiaku-, orientiir-, orientatsiooni-, orienteeriv, suuna-, suunav; установочные тезисы orientiirteesid, orienteerivad ~ suunavad teesid, установочный доклад suunav ~ suuniseid andev ettekanne, установочная сессия sissejuhatav sessioon (kõrgkoolis)
‣ tehn. paigaldus-, seade-, installeerimis-, rakestus-, seadistus-, seadmestus-; установочная планка paigaldusliist, paigaldusplaat, seadeliist, seadeplaat, установочный винт seadekruvi, установочная гайка reguleer(imis)mutter, установочный провод el. installatsioonijuhe;
‣ hoiaku-, orientiir-, orientatsiooni-, orienteeriv, suuna-, suunav; установочные тезисы orientiirteesid, orienteerivad ~ suunavad teesid, установочный доклад suunav ~ suuniseid andev ettekanne, установочная сессия sissejuhatav sessioon (kõrgkoolis)
сушилка 72 С ж. неод. kuivati (ruum, seade), kuivla (ruum), kuivatusruum, kuivatuskamber; kuivatusseade, kuivur (seade), deshüdraator; сушилка с мешалкой segurkuivati, барабанная сушилка trummelkuivati, башенная сушилка tornkuivati, сушилка с паровым обогревом, паровая сушилка aurkuivati, шкафная сушилка kuivatuskapp
селектор 1 С м. неод. tehn. selektor, valija (väljavaliv seade); амплитудный селектор raad. amplituudselektor, amplituuderaldi, селектор перфокарт, перфокарточный селектор info (perfo)kaardiselektor, поисковый селектор info otsiseade (perfokaartide väljaotsimise seade)
поляризационный 127 П füüs. polarisatsioon-, polarisatsiooni-; поляризационный микроскоп polarisatsioonmikroskoop, поляризационный прибор polarisatsiooniaparaat, -seade
сооружение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) püstitamine, püstitus, ehitamine, ehitus, rajamine; сооружение памятника mälestussamba ~ ausamba püstitamine, сооружение электростанции elektrijaama rajamine ~ ehitamine;
‣ ehitis, rajatis, tarim; seade; гражданское сооружение tsiviilehitis, промышленное сооружение tööstusehitis, защитное сооружение sõj. varjeehitis, varjerajatis, оборонительное сооружение kaitserajatis, надземное сооружение pealmaaehitis, pealmaarajatis, подземное сооружение allmaaehitis, allmaarajatis, искусственное сооружение rajatis, гидротехническое сооружение vesiehitis, hüdrorajatis, дорожное сооружение teerajatis, здания и сооружения ehitised, hooned ja rajatised, очистное сооружение puhastusseade, сооружение биологической очистки biopuhastusseade, biopuhasti, культивационное сооружение aiand. kasvutarim, долговременное сооружение püsirajatis, püsiehitis, земляное сооружение muldrajatis, придорожное сооружение (1) tee-ehitis, (2) teeäärne rajatis
‣ (без мн. ч.) püstitamine, püstitus, ehitamine, ehitus, rajamine; сооружение памятника mälestussamba ~ ausamba püstitamine, сооружение электростанции elektrijaama rajamine ~ ehitamine;
‣ ehitis, rajatis, tarim; seade; гражданское сооружение tsiviilehitis, промышленное сооружение tööstusehitis, защитное сооружение sõj. varjeehitis, varjerajatis, оборонительное сооружение kaitserajatis, надземное сооружение pealmaaehitis, pealmaarajatis, подземное сооружение allmaaehitis, allmaarajatis, искусственное сооружение rajatis, гидротехническое сооружение vesiehitis, hüdrorajatis, дорожное сооружение teerajatis, здания и сооружения ehitised, hooned ja rajatised, очистное сооружение puhastusseade, сооружение биологической очистки biopuhastusseade, biopuhasti, культивационное сооружение aiand. kasvutarim, долговременное сооружение püsirajatis, püsiehitis, земляное сооружение muldrajatis, придорожное сооружение (1) tee-ehitis, (2) teeäärne rajatis
приспособление 115 С с. неод.
‣ kohandamine, kohandus, sobitamine, soveldamine; kohanemine (ka biol.); sobitumine; biol. kohastumine; приспособление к новым условиям uute tingimustega kohanemine, приспособление глаза к расстоянию silma seadumus ~ kohanemine kaugusega;
‣ tehn. seadis, seade, rakis, seadeldis; зажимное приспособление hoideseadis, kinnitusrakis, захватное приспособление haardeseadis, питающее приспособление toiteseadis, toitur, подъёмное приспособление ehit. tõsteseade, -seadis, приспособление для чистки ehit. puhastusseadis, puhasti, строповочное приспособление troppimisseadis, tropp, сверлильное приспособление puurimisrakis, посевное приспособление külviaparaat (külvikul), стопорное приспособление tõkesti
‣ kohandamine, kohandus, sobitamine, soveldamine; kohanemine (ka biol.); sobitumine; biol. kohastumine; приспособление к новым условиям uute tingimustega kohanemine, приспособление глаза к расстоянию silma seadumus ~ kohanemine kaugusega;
‣ tehn. seadis, seade, rakis, seadeldis; зажимное приспособление hoideseadis, kinnitusrakis, захватное приспособление haardeseadis, питающее приспособление toiteseadis, toitur, подъёмное приспособление ehit. tõsteseade, -seadis, приспособление для чистки ehit. puhastusseadis, puhasti, строповочное приспособление troppimisseadis, tropp, сверлильное приспособление puurimisrakis, посевное приспособление külviaparaat (külvikul), стопорное приспособление tõkesti
машина 51 С ж. неод.
‣ masin (ka ülek.), seade; бурильная машина mäend. puurmasin, вышивальная машина tekst. tikkemasin, швейная машина õmblusmasin, вязальная машина tekst. silmkoemasin, kudumismasin, прядильная машина tekst. ketrusmasin, машина для стрижки, стригальная машина põll. pügamismasin, доильная машина põll. lüpsimasin, сельскохозяйственные машины põllutöömasinad, уборочная машина viljakoristi, koristusmasin, паровая машина aurumasin, печатная машина trükimasin, счётная машина (mehhaaniline) arvuti, arvemasin, вычислительная машина (suur elektron-) arvuti, raal, газосварочная машина tehn. gaaskeevitusseade;
‣ auto; грузовая машина veoauto, легковая машина sõiduauto, пожарная машина tuletõrjeauto, санитарная машина sanitaarauto, оперативная машина operatiivauto, ехать на машине autoga sõitma, добраться на попутной машине juhusliku autoga pärale saama ~ kohale jõudma;
◊ адская машина põrgumasin; как ~ точно ~ словно заведённая машина nagu üles keeratud
‣ masin (ka ülek.), seade; бурильная машина mäend. puurmasin, вышивальная машина tekst. tikkemasin, швейная машина õmblusmasin, вязальная машина tekst. silmkoemasin, kudumismasin, прядильная машина tekst. ketrusmasin, машина для стрижки, стригальная машина põll. pügamismasin, доильная машина põll. lüpsimasin, сельскохозяйственные машины põllutöömasinad, уборочная машина viljakoristi, koristusmasin, паровая машина aurumasin, печатная машина trükimasin, счётная машина (mehhaaniline) arvuti, arvemasin, вычислительная машина (suur elektron-) arvuti, raal, газосварочная машина tehn. gaaskeevitusseade;
‣ auto; грузовая машина veoauto, легковая машина sõiduauto, пожарная машина tuletõrjeauto, санитарная машина sanitaarauto, оперативная машина operatiivauto, ехать на машине autoga sõitma, добраться на попутной машине juhusliku autoga pärale saama ~ kohale jõudma;
◊ адская машина põrgumasin; как ~ точно ~ словно заведённая машина nagu üles keeratud
тип 1 С м.
‣ tüüp (неод. liik, sort; од. üldistatud kuju kirjanduses ja kunstis; kõnek. eksemplar -- inimese kohta); тип автомобиля autotüüp, человеческий тип inimtüüp, монгольский тип лица mongoliidne näotüüp, тип кормления põll. söötmistüüp, тип склонения lgv. käändtüüp, забавный тип naljakas kuju, подозрительный тип kahtlane tüüp ~ kuju, отвратительный тип vastik tüüp ~ kuju, посёлок городского типа linnaline asula, посёлок сельского типа maa-asula, устройство типа центрифуги tsentrifuugilaadne seade, tsentrifugaalseade;
‣ неод. bot., zool. hõimkond (taime- ja loomasüstemaatika kõrgeim üksus); тип хордовых keelikloomade hõimkond, тип членистоногих lülijalgsete hõimkond
‣ tüüp (неод. liik, sort; од. üldistatud kuju kirjanduses ja kunstis; kõnek. eksemplar -- inimese kohta); тип автомобиля autotüüp, человеческий тип inimtüüp, монгольский тип лица mongoliidne näotüüp, тип кормления põll. söötmistüüp, тип склонения lgv. käändtüüp, забавный тип naljakas kuju, подозрительный тип kahtlane tüüp ~ kuju, отвратительный тип vastik tüüp ~ kuju, посёлок городского типа linnaline asula, посёлок сельского типа maa-asula, устройство типа центрифуги tsentrifuugilaadne seade, tsentrifugaalseade;
‣ неод. bot., zool. hõimkond (taime- ja loomasüstemaatika kõrgeim üksus); тип хордовых keelikloomade hõimkond, тип членистоногих lülijalgsete hõimkond
переложение 115 С с. неод.
‣ muus. ümberseadmine, (ümber)seade; в переложении для фортепьяно klaveriseades, переложение стихотворений на музыку luuletuste viisistamine, luuletustele muusika kirjutamine;
‣ van. ümberjutustus
‣ muus. ümberseadmine, (ümber)seade; в переложении для фортепьяно klaveriseades, переложение стихотворений на музыку luuletuste viisistamine, luuletustele muusika kirjutamine;
‣ van. ümberjutustus
дублёр 1 С м.
‣ од. dublant, asendusmees, varumees; dubleerija;
‣ неод. tehn. dublöör (seade lehtmaterjali kokkumurdmiseks)
‣ од. dublant, asendusmees, varumees; dubleerija;
‣ неод. tehn. dublöör (seade lehtmaterjali kokkumurdmiseks)
мармит 1 С м. неод. marmiit (seade toidu kuumana hoidmiseks); мармит для первых блюд supimarmiit, мармит для вторых блюд praemarmiit
оборудование 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ seadmed, seadmestik, inventar, (sisse)seade, sisustus; riistvara (arvutustehnikas); seadmestus, seadmestamine, seadmetega varustamine; вспомогательное оборудование abiseadmed, машинное оборудование masinad, masinseadmed, спортивное оборудование spordiriistad, противопожарное оборудование tuletõrjeseadmed, библиотечное оборудование raamatukogusisustus, испытательное оборудование teimiseadmed, -seadmestik, инженерное оборудование tehnoseadmed, грузоподъёмное оборудование ehit. tõsteseadmed, аппаратурное оборудование info riistvara;
‣ kohandamine; оборудование местности sõj. maastiku kohandamine (lahingutegevuseks)
‣ seadmed, seadmestik, inventar, (sisse)seade, sisustus; riistvara (arvutustehnikas); seadmestus, seadmestamine, seadmetega varustamine; вспомогательное оборудование abiseadmed, машинное оборудование masinad, masinseadmed, спортивное оборудование spordiriistad, противопожарное оборудование tuletõrjeseadmed, библиотечное оборудование raamatukogusisustus, испытательное оборудование teimiseadmed, -seadmestik, инженерное оборудование tehnoseadmed, грузоподъёмное оборудование ehit. tõsteseadmed, аппаратурное оборудование info riistvara;
‣ kohandamine; оборудование местности sõj. maastiku kohandamine (lahingutegevuseks)
редуктор 1 С м. неод. tehn. reduktor (ülekandemehhanism; seade gaasi v. vedeliku rõhu alandamiseks); зубчатый редуктор hammasreduktor, редуктор давления rõhureduktor, бесступенчатый редуктор variaator, многоступенчатый редуктор mitmeastmeline reduktor
стабилизатор 1 С м. неод. stabilisaator (stabiliseeriv seade v. aine), ühtlusti; стабилизатор тока el. voolustabilisaator, стабилизатор частоты raad. sagedusstabilisaator
станок 24 С м. неод.
‣ (töö)pink, masin, seade; токарный ~ рабочий станок treipink, строгательный станок höövelpink, металлорежущий станок metallilõikepink, сверлильный станок puurpink, puurmasin, фрезерный станок freespink, freesmasin, кружевной станок pitsimasin, реечный станок liistumasin, бурильный ~ буровой станок puurmasin, puuragregaat, дыропробивной станок augustants, mulgustants, круглопильный станок ketassaag, kreissaag, ткацкий станок kudumisteljed, kangasteljed, станок для ретуши retušilaud, рабочий от станка masinatööline, pingitööline, (trei-, höövel-, frees- vm.)pingi tööline;
‣ tugim, (tugi)alus, (alus)pukk; станок для живописи maali(mis)pukk, molbert, станок для ковки лошади (hobuse)rautuspukk, прицельный станок sõj. sihtimispukk, станок пулемёта sõj. kuulipilduja alus, станок копра mäend. tõstetorni sammas;
‣ (hobuse)latter, (sea)sulg; boks
‣ (töö)pink, masin, seade; токарный ~ рабочий станок treipink, строгательный станок höövelpink, металлорежущий станок metallilõikepink, сверлильный станок puurpink, puurmasin, фрезерный станок freespink, freesmasin, кружевной станок pitsimasin, реечный станок liistumasin, бурильный ~ буровой станок puurmasin, puuragregaat, дыропробивной станок augustants, mulgustants, круглопильный станок ketassaag, kreissaag, ткацкий станок kudumisteljed, kangasteljed, станок для ретуши retušilaud, рабочий от станка masinatööline, pingitööline, (trei-, höövel-, frees- vm.)pingi tööline;
‣ tugim, (tugi)alus, (alus)pukk; станок для живописи maali(mis)pukk, molbert, станок для ковки лошади (hobuse)rautuspukk, прицельный станок sõj. sihtimispukk, станок пулемёта sõj. kuulipilduja alus, станок копра mäend. tõstetorni sammas;
‣ (hobuse)latter, (sea)sulg; boks
стенд 1 С м. неод.
‣ stend (püstalus väljapanekute jaoks; tehn. aparaatide v. masinate proovimise seade); испытательный стенд proovi(mis)stend, katsestend, teimistend;
‣ (jahi)laskerada; стрелковый стенд jahilaskerada, круглый стрельковый стенд kaarrada, траншейный стрелковый стенд kaevikrada
‣ stend (püstalus väljapanekute jaoks; tehn. aparaatide v. masinate proovimise seade); испытательный стенд proovi(mis)stend, katsestend, teimistend;
‣ (jahi)laskerada; стрелковый стенд jahilaskerada, круглый стрельковый стенд kaarrada, траншейный стрелковый стенд kaevikrada
тандем, тандем 1 С м. неод.
‣ tandem (tehn. ühisel teljel asetsevate paariselementidega seade; kaheistmeline jalgratas; од. lähedaste tagajärgedega v. võistlusmaad koos läbinud sportlaspaar);
‣ ülek. paarisrakend, paarishärjad
‣ tandem (tehn. ühisel teljel asetsevate paariselementidega seade; kaheistmeline jalgratas; од. lähedaste tagajärgedega v. võistlusmaad koos läbinud sportlaspaar);
‣ ülek. paarisrakend, paarishärjad
термостат 1 С м. неод. tehn. termostaat (ühtlase temperatuuri säilitamise seade), temperatuurisäiliti, soojapüsiti
фреза 51 С ж. неод. tehn. frees (lõikeriist; pinnase töötlemise seade); дисковая фреза ketasfrees, пальцевая ~ концевая фреза tappfrees, резьбовая фреза keermefrees, отрезная фреза metalliketassaag, mahalõikefrees, чистовая фреза silu(mis)frees, обдирочная фреза koorimisfrees, коническая фреза koonusfrees, торцевая ~ торцовая фреза laupfrees, otsfrees, угловая фреза nurkfrees, фасонная фреза kujufrees, profiilfrees, червячная фреза tigufrees, почвенная фреза mullafrees, maafrees
фритюрница 80 С ж. неод. kok. rasvkeetur, fritüür, fritüürikeetur (seade rohkes rasvaines küpsetamiseks)
электроинтегратор 1 С м. неод. elektrointegraator (elektriline seade integreerivates mõõteriistades)
обработка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) töötlus, töötlemine (ka ülek.), ümbertöötamine, läbitöötamine; предварительная обработка eeltöötlus, последующая обработка järeltöötlus, обработка данных andmetöötlus, библиотечная обработка книги raamatukogutöötlus, литературная обработка воспоминаний mälestuste kirjanduslik töötlus, горячая обработка met. kuumtöötlus, термическая обработка met. termotöötlus, termiline töötlemine, обработка давлением met. survetöötlus, обработка металлов metallide töötlemine, обработка металлов резанием metalli lõiketöötlus, санитарная обработка sõj. sanitaarkorrastus, обработка сточных вод heitvee puhastamine, обработка почвы mullaharimine, обработка земли плугом kündmine;
‣ (без мн. ч.) täiustamine, viimistlemine, viimistlus; обработка рукописи käsikirja läbitöötamine ~ parandamine ~ kohendamine, обработка голоса hääle koolitamine ~ arendamine, häälekool;
‣ muus. töötlus, seade, arranžeering;
‣ (без мн. ч.) kõnek. mõjutamine, käsilevõtt
‣ (без мн. ч.) töötlus, töötlemine (ka ülek.), ümbertöötamine, läbitöötamine; предварительная обработка eeltöötlus, последующая обработка järeltöötlus, обработка данных andmetöötlus, библиотечная обработка книги raamatukogutöötlus, литературная обработка воспоминаний mälestuste kirjanduslik töötlus, горячая обработка met. kuumtöötlus, термическая обработка met. termotöötlus, termiline töötlemine, обработка давлением met. survetöötlus, обработка металлов metallide töötlemine, обработка металлов резанием metalli lõiketöötlus, санитарная обработка sõj. sanitaarkorrastus, обработка сточных вод heitvee puhastamine, обработка почвы mullaharimine, обработка земли плугом kündmine;
‣ (без мн. ч.) täiustamine, viimistlemine, viimistlus; обработка рукописи käsikirja läbitöötamine ~ parandamine ~ kohendamine, обработка голоса hääle koolitamine ~ arendamine, häälekool;
‣ muus. töötlus, seade, arranžeering;
‣ (без мн. ч.) kõnek. mõjutamine, käsilevõtt
перевод 1 С м. неод.
‣ (обычно без мн. ч.) üleviimine, siirmine, siire; ülekanne (ka trük.); перевод ученика в следующий класс õpilase üleviimine järgmisse klassi, перевод рабочего на новое место töölise üleviimine uuele töökohale, оборотный перевод trük. pöördülekanne, перевод рисунка joonise pealekandmine, перевод стрелки (1) kellaosuti nihutamine, (2) raudt. pöörme seadmine;
‣ tõlge, tõlkimine; буквальный ~ дословный перевод sõnasõnaline tõlge ~ ümberpanek, подстрочный перевод reaalune tõlge, вольный перевод vaba tõlge, машинный перевод masintõlge, синхронный перевод sünkroontõlge, художественный перевод taidetõlge, ilukirjandustõlge, в переводе tõlkes, перевод с французского на эстонский tõlge prantsuse keelest eesti keelde;
‣ rahasaadetis; rahakaart, transfert; перевод на крупную сумму rahakaart suure summaga;
‣ raudt. pööre (pöörme), pöörang (seade rongide juhtimiseks ühelt rööbasteelt teisele); стрелочный перевод pööre;
‣ kõnek. kulutamine; raiskamine; перевод сырья tooraine kulutamine, перевод времени aja raiskamine, перевод денег raha kulutamine ~ raiskamine ~ pillamine;
◊ нет перевода ~ переводу кому-чему kõnek. jätkub, piisab keda-mida, pole puudust kellest-millest
‣ (обычно без мн. ч.) üleviimine, siirmine, siire; ülekanne (ka trük.); перевод ученика в следующий класс õpilase üleviimine järgmisse klassi, перевод рабочего на новое место töölise üleviimine uuele töökohale, оборотный перевод trük. pöördülekanne, перевод рисунка joonise pealekandmine, перевод стрелки (1) kellaosuti nihutamine, (2) raudt. pöörme seadmine;
‣ tõlge, tõlkimine; буквальный ~ дословный перевод sõnasõnaline tõlge ~ ümberpanek, подстрочный перевод reaalune tõlge, вольный перевод vaba tõlge, машинный перевод masintõlge, синхронный перевод sünkroontõlge, художественный перевод taidetõlge, ilukirjandustõlge, в переводе tõlkes, перевод с французского на эстонский tõlge prantsuse keelest eesti keelde;
‣ rahasaadetis; rahakaart, transfert; перевод на крупную сумму rahakaart suure summaga;
‣ raudt. pööre (pöörme), pöörang (seade rongide juhtimiseks ühelt rööbasteelt teisele); стрелочный перевод pööre;
‣ kõnek. kulutamine; raiskamine; перевод сырья tooraine kulutamine, перевод времени aja raiskamine, перевод денег raha kulutamine ~ raiskamine ~ pillamine;
◊ нет перевода ~ переводу кому-чему kõnek. jätkub, piisab keda-mida, pole puudust kellest-millest
разлаженный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г разладить;
‣ прич. → П (кр. ф. разлажен, разлаженна, разлаженно, разлаженны) korrast ära, rikkis; разлаженный механизм korrast ära ~ rikkis seade ~ mehhanism
‣ страд. прич. прош. вр. Г разладить;
‣ прич. → П (кр. ф. разлажен, разлаженна, разлаженно, разлаженны) korrast ära, rikkis; разлаженный механизм korrast ära ~ rikkis seade ~ mehhanism
штопор 1 С м. неод.
‣ korgits, korgitõmbaja, korgivinn, korgitser, punnivinn (kõnek.);
‣ lenn. pööris (vigurlennu element), keerdlangemine;
‣ lenn. kruviankur (lennuki ankurdamise seade)
‣ korgits, korgitõmbaja, korgivinn, korgitser, punnivinn (kõnek.);
‣ lenn. pööris (vigurlennu element), keerdlangemine;
‣ lenn. kruviankur (lennuki ankurdamise seade)
