[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit
батрачество 94 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ sulased, sulaskond; moonakad, moonakkond;
‣ sulasetöö; moonakatöö
‣ sulased, sulaskond; moonakad, moonakkond;
‣ sulasetöö; moonakatöö
батрачить 271b Г несов. sulasena töötama, moonakaks ~ sulaseks olema; батрачить на хуторе talus sulaseks olema
букет 1 С м. неод.
‣ lillekimp, bukett; букет красных роз kimp punaseid roose, букет из белых камелий kimp ~ bukett valgeid kameeliaid;
‣ bukett (lõhna ja maitse kompleks); букет чая tee bukett
‣ lillekimp, bukett; букет красных роз kimp punaseid roose, букет из белых камелий kimp ~ bukett valgeid kameeliaid;
‣ bukett (lõhna ja maitse kompleks); букет чая tee bukett
волос 5 (род. п. мн. ч. волос) С м. неод.
‣ (обычно мн. ч.) juus, juuksekarv; ihukarv; рыжие волосы punased juuksed, вьющиеся волосы lokkis juuksed, редкие волосы hõredad juuksed, оттаскать за волосы ~ за волосы tutistama, juustest sakutama, karvustama;
‣ (без мн. ч.) juuksed; karvad, karvkate; густой волос paksud juuksed;
‣ (без мн. ч.) jõhv(id); karv, kiud; мёртвый волос tekst. surnud karv ~ kiud, пуховый волос ude(karv);
◊ ни на волос kõnek. mitte karvavõrdki, mitte küünevõrdki, mitte üks raas; краснеть ~ покраснеть до корней волос üle kõrvade ~ kõrvuni ~ juuksejuurteni punastama; рвать на себе волосы kõnek. juukseid katkuma; волосы встают дыбом kõnek. ihukarvad ~ juuksed tõusevad püsti; притягивать ~ притянуть за волосы kõnek. vägisi kokku sobitama; волос в волос kõnek. karvapealt, täpipealt
‣ (обычно мн. ч.) juus, juuksekarv; ihukarv; рыжие волосы punased juuksed, вьющиеся волосы lokkis juuksed, редкие волосы hõredad juuksed, оттаскать за волосы ~ за волосы tutistama, juustest sakutama, karvustama;
‣ (без мн. ч.) juuksed; karvad, karvkate; густой волос paksud juuksed;
‣ (без мн. ч.) jõhv(id); karv, kiud; мёртвый волос tekst. surnud karv ~ kiud, пуховый волос ude(karv);
◊ ни на волос kõnek. mitte karvavõrdki, mitte küünevõrdki, mitte üks raas; краснеть ~ покраснеть до корней волос üle kõrvade ~ kõrvuni ~ juuksejuurteni punastama; рвать на себе волосы kõnek. juukseid katkuma; волосы встают дыбом kõnek. ihukarvad ~ juuksed tõusevad püsti; притягивать ~ притянуть за волосы kõnek. vägisi kokku sobitama; волос в волос kõnek. karvapealt, täpipealt
закраснеть 229b Г сов. (без 1 и 2 л.) punama ~ punetama ~ veretama hakkama ~ lööma; punaseks minema; издали закраснели сосны taamal hakkasid paistma punased männitüved, небо закраснело taevas lõi punetama, помидоры закраснели tomatid on punaseks läinud
кумачовый 119 П kumatšist; (ere)punane; кумачовые полотнища лозунгов (ere)punased loosungikangad, кумачовое лицо tulipunane nägu
нагулять 254a Г сов. → несов. нагуливать
‣ что, чего (kaalus) juurde võtma; rammusaks karjatama, (karjatamisel) nuumama; овцы нагуляли жиру lambad on karjas rammusaks läinud, он нагулял брюшко kõnek. ta on hea eluga endale kõhu ette kasvatanud;
‣ что kõnek. jalutamisest saama; нагулять аппетит jalutamisest söögiisu saama, он нагулял румянец ta on jalutades punased põsed saanud;
‣ кого madalk. (ulaelu elades) last saama
‣ что, чего (kaalus) juurde võtma; rammusaks karjatama, (karjatamisel) nuumama; овцы нагуляли жиру lambad on karjas rammusaks läinud, он нагулял брюшко kõnek. ta on hea eluga endale kõhu ette kasvatanud;
‣ что kõnek. jalutamisest saama; нагулять аппетит jalutamisest söögiisu saama, он нагулял румянец ta on jalutades punased põsed saanud;
‣ кого madalk. (ulaelu elades) last saama
наклонный 126 П
‣ kald-, kallak-, kaldus, kaldlik, kallakas, kaldne; наклонная плоскость kaldpind, наклонное положение kaldasend, наклонная скважина mäend. kaldpuurauk, наклонная башня kaldus ~ kallakas torn;
‣ П → С наклонная ж. неод. mat. kaldsirge;
◊ катиться ~ идти по наклонной плоскости allamäge veerema ~ minema
‣ kald-, kallak-, kaldus, kaldlik, kallakas, kaldne; наклонная плоскость kaldpind, наклонное положение kaldasend, наклонная скважина mäend. kaldpuurauk, наклонная башня kaldus ~ kallakas torn;
‣ П → С наклонная ж. неод. mat. kaldsirge;
◊ катиться ~ идти по наклонной плоскости allamäge veerema ~ minema
нарумяниться 269 Г сов. → несов. нарумяниваться
‣ end ruužiga ~ põsepunaga minkima ~ värvima;
‣ punaseid põski saama, punapõskseks ~ õhetavpunaseks minema, õhetama hakkama; vrd. румяниться
‣ end ruužiga ~ põsepunaga minkima ~ värvima;
‣ punaseid põski saama, punapõskseks ~ õhetavpunaseks minema, õhetama hakkama; vrd. румяниться
основание 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) rajamine, asutamine, alusepanek; основание города linna asutamine, год основания asutamisaasta;
‣ alus (ka keem., mat. jne.); (alus)põhi; geol. aluspinnas; песчаное основание ehit. liivalus, свайное основание ehit. vaialus, -vundament, основание степени mat. astme alus, astendatav, основание треугольника mat. kolmnurga alus, основание листа bot. lehealus, основание масштаба mõõtkava alus, основание хвоста sabajuur, разрушить до основания täielikult purustama, maatasa tegema, есть основание считать on põhjust arvata, с полным основанием täie õigusega, на законном основании seaduslikult, без основания alusetult, põhjendamatult, не без основания mitte just alusetult, küllaltki põhjendatult, на том основании sel põhjusel, на равных основаниях võrdsetel alustel;
‣ jalam; основание горы mäe jalam, основание колонны samba jalam
‣ (без мн. ч.) rajamine, asutamine, alusepanek; основание города linna asutamine, год основания asutamisaasta;
‣ alus (ka keem., mat. jne.); (alus)põhi; geol. aluspinnas; песчаное основание ehit. liivalus, свайное основание ehit. vaialus, -vundament, основание степени mat. astme alus, astendatav, основание треугольника mat. kolmnurga alus, основание листа bot. lehealus, основание масштаба mõõtkava alus, основание хвоста sabajuur, разрушить до основания täielikult purustama, maatasa tegema, есть основание считать on põhjust arvata, с полным основанием täie õigusega, на законном основании seaduslikult, без основания alusetult, põhjendamatult, не без основания mitte just alusetult, küllaltki põhjendatult, на том основании sel põhjusel, на равных основаниях võrdsetel alustel;
‣ jalam; основание горы mäe jalam, основание колонны samba jalam
от, ото предлог с род. п.
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
перемещённый 128
‣ страд. прич. прош. вр. Г переместить;
‣ прич. → П ümberasustatud; перемещённые лица sundasustatud ~ sundkorras ümberasustatud isikud;
‣ прич. → С перемещённые мн. ч. од. sundasujad, sundsiirdlased
‣ страд. прич. прош. вр. Г переместить;
‣ прич. → П ümberasustatud; перемещённые лица sundasustatud ~ sundkorras ümberasustatud isikud;
‣ прич. → С перемещённые мн. ч. од. sundasujad, sundsiirdlased
подведение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ (juurde)toomine, (juurde)viimine; подведение воды hüdr. vee juurdevool;
‣ allapanek, (alla)ehitamine, rajamine; подведение фундамента (1) vundamendi tegemine ~ ehitamine, (2) ülek. vundamendi ~ aluse rajamine;
‣ toonitamine, värvimine; подведение бровей kulmude toonitamine;
‣ kokkuvõtte tegemine; подведение итогов kokkuvõtete tegemine, kokkuvõtmine,
‣ (juurde)toomine, (juurde)viimine; подведение воды hüdr. vee juurdevool;
‣ allapanek, (alla)ehitamine, rajamine; подведение фундамента (1) vundamendi tegemine ~ ehitamine, (2) ülek. vundamendi ~ aluse rajamine;
‣ toonitamine, värvimine; подведение бровей kulmude toonitamine;
‣ kokkuvõtte tegemine; подведение итогов kokkuvõtete tegemine, kokkuvõtmine,
принуждение 115 С с. неод. sundus, sund; (без мн. ч.) sundimine; вне экономическое принуждение mittemajanduslik sundus, меры принуждения sunnivahendid, по принуждению sunniviisil, sundkorras, без принуждений sunduseta
прогудеть 232b Г сов.
‣ vilet andma; unnates mööduma; на реке прогудел последний гудок jõel vaibus viimane laevavile;
‣ что, без доп. ülek. kõnek. madala ~ kumiseva häälega ~ rinnahäälega ütlema;
‣ (määratud aja jooksul) vilet andma, vilistama (näit. vabrikuvile kohta), undama; фабричные гудки прогудели четверть часа vabrikuviled undasid ~ üürgasid veerand tundi
‣ vilet andma; unnates mööduma; на реке прогудел последний гудок jõel vaibus viimane laevavile;
‣ что, без доп. ülek. kõnek. madala ~ kumiseva häälega ~ rinnahäälega ütlema;
‣ (määratud aja jooksul) vilet andma, vilistama (näit. vabrikuvile kohta), undama; фабричные гудки прогудели четверть часа vabrikuviled undasid ~ üürgasid veerand tundi
рдяный 126 П (кр. ф. рдян, рдяна, рдяно, рдяны) luulek. ergavpunane, lõõmavpunane, leegitsev, ergav; рдяные листья lõõmavpunased ~ lõõmavalt punased lehed
румяный 119 П (кр. ф. румян, румяна, румяно, румяны)
‣ punane, punapõseline, punapõsine, punapõskne; румяные щёки punased põsed, румяные яблоки punased ~ punapõsksed õunad, румяная девушка punapõskne neiu;
‣ koidupunane; roosatav, helepunane; румяная заря roosatav koit;
‣ kuldpruun; румяный пирог kuldpruun pirukas
‣ punane, punapõseline, punapõsine, punapõskne; румяные щёки punased põsed, румяные яблоки punased ~ punapõsksed õunad, румяная девушка punapõskne neiu;
‣ koidupunane; roosatav, helepunane; румяная заря roosatav koit;
‣ kuldpruun; румяный пирог kuldpruun pirukas
рыжий 124 П
‣ (кр. ф. рыж, рыжа, рыже, рыжи) punakaspruun, punane, ruske; рыжие усы punased vurrud ~ vuntsid, рыжая борода punakaspruun ~ ruske habe ~ pard, рыжая лошадь punane ~ punakaspruun ~ raudjas hobune, старая рыжая шляпа vana punakaks pleekinud kübar ~ kaabu, рыжая цапля zool. purpurhaigur (Ardea purpurea);
‣ П → С рыжий м, рыжая ж. од. punapea; я что рыжий ~ рыжая ülek. kõnek. olen ma siis kellest kehvem;
‣ П → С рыжий м. од. kõnek. kloun, tsirkusetola
‣ (кр. ф. рыж, рыжа, рыже, рыжи) punakaspruun, punane, ruske; рыжие усы punased vurrud ~ vuntsid, рыжая борода punakaspruun ~ ruske habe ~ pard, рыжая лошадь punane ~ punakaspruun ~ raudjas hobune, старая рыжая шляпа vana punakaks pleekinud kübar ~ kaabu, рыжая цапля zool. purpurhaigur (Ardea purpurea);
‣ П → С рыжий м, рыжая ж. од. punapea; я что рыжий ~ рыжая ülek. kõnek. olen ma siis kellest kehvem;
‣ П → С рыжий м. од. kõnek. kloun, tsirkusetola
сесть 353 Г сов. → несов. садиться
‣ во что, за что, на что, куда, с инф. istuma (ka ülek.); сесть в автобус bussi astuma ~ sisenema, bussi peale minema, сесть за стол lauda ~ laua taha istuma, сесть у окна akna juurde istuma, сесть к окну akna alla istuma, сесть за работу tööd käsile võtma, сесть за чтение end lugema sättima, сесть за рояль klaveri taha istuma, сесть пообедать lõunalauda istuma, сесть отдохнуть istuma, et puhata, puhkama istuma, сесть на мель (1) madalikule ~ karile jooksma, (2) ülek. karile jooksma, kuivale jääma, сесть на корточки kükitama, сесть на яйца hauduma hakkama ~ minema, сесть за карты kaarte mängima ~ kaardilauda istuma, сесть в засаду varitsema ~ varitsusse asuma, сесть в тюрьму kõnek. vangi sattuma, сесть на три года madalk. kolmeks aastaks kinni ~ istuma minema, сесть на диету dieeti pidama hakkama, на глаз сел ячмень odraiva on silma tulnud;
‣ laskuma, maanduma; maha langema; птицы сели на дерево linnud laskusid puule, туман сел udu langes maha;
‣ loojuma; солнце село päike läks looja ~ loojus;
‣ (без 1 и 2 л.) vajuma; фундамент сел vundament on vajunud;
‣ kokku minema ~ tõmbuma; материя села riie läks kokku;
‣ alanema, vähenema, vähemaks jääma;
◊ сесть ~ садиться на шею кому kõnek. kelle kaela peale tulema; сесть ~ садиться на голову кому kõnek. kellel üle pea kasvama; сесть ~ садиться верхом на кого kõnek. kelle kukile istuma; сесть ~ садиться в лужу ~ калошу ~ галошу kõnek. kimpu ~ jänni jääma, naeruväärsesse ~ rumalasse olukorda sattuma ~ jääma; сесть за решётку kõnek. trellide taha minema; сесть на скамью подсудимых süüpinki ~ kohtu alla sattuma, kohtupinki istuma; сесть ~ садиться на своего ( любимого ) конька kõnek. jutusoonele saama, (lemmikteemal) jutuhoogu ~ oma sõiduvette sattuma; ни стать, ни сесть не умеет kõnek. ei oska istuda ega astuda
‣ во что, за что, на что, куда, с инф. istuma (ka ülek.); сесть в автобус bussi astuma ~ sisenema, bussi peale minema, сесть за стол lauda ~ laua taha istuma, сесть у окна akna juurde istuma, сесть к окну akna alla istuma, сесть за работу tööd käsile võtma, сесть за чтение end lugema sättima, сесть за рояль klaveri taha istuma, сесть пообедать lõunalauda istuma, сесть отдохнуть istuma, et puhata, puhkama istuma, сесть на мель (1) madalikule ~ karile jooksma, (2) ülek. karile jooksma, kuivale jääma, сесть на корточки kükitama, сесть на яйца hauduma hakkama ~ minema, сесть за карты kaarte mängima ~ kaardilauda istuma, сесть в засаду varitsema ~ varitsusse asuma, сесть в тюрьму kõnek. vangi sattuma, сесть на три года madalk. kolmeks aastaks kinni ~ istuma minema, сесть на диету dieeti pidama hakkama, на глаз сел ячмень odraiva on silma tulnud;
‣ laskuma, maanduma; maha langema; птицы сели на дерево linnud laskusid puule, туман сел udu langes maha;
‣ loojuma; солнце село päike läks looja ~ loojus;
‣ (без 1 и 2 л.) vajuma; фундамент сел vundament on vajunud;
‣ kokku minema ~ tõmbuma; материя села riie läks kokku;
‣ alanema, vähenema, vähemaks jääma;
◊ сесть ~ садиться на шею кому kõnek. kelle kaela peale tulema; сесть ~ садиться на голову кому kõnek. kellel üle pea kasvama; сесть ~ садиться верхом на кого kõnek. kelle kukile istuma; сесть ~ садиться в лужу ~ калошу ~ галошу kõnek. kimpu ~ jänni jääma, naeruväärsesse ~ rumalasse olukorda sattuma ~ jääma; сесть за решётку kõnek. trellide taha minema; сесть на скамью подсудимых süüpinki ~ kohtu alla sattuma, kohtupinki istuma; сесть ~ садиться на своего ( любимого ) конька kõnek. jutusoonele saama, (lemmikteemal) jutuhoogu ~ oma sõiduvette sattuma; ни стать, ни сесть не умеет kõnek. ei oska istuda ega astuda
фундамент 1 С м. неод.
‣ ehit. vundament; каменный фундамент alusmüür, балочный фундамент talavundament, поверхностный фундамент pealmaavundament, стаканный фундамент kannvundament, свайный фундамент, фундамент на сваях vaivundament, сплошной фундамент lausvundament, столбовый фундамент postivundament, столбчатый фундамент postvundament;
‣ ülek. alus, alusmüür; научный фундамент teaduslik alus;
◊ заложить ~ закладывать фундамент чего mille(le) alust rajama ~ panema, alusmüüri rajama
‣ ehit. vundament; каменный фундамент alusmüür, балочный фундамент talavundament, поверхностный фундамент pealmaavundament, стаканный фундамент kannvundament, свайный фундамент, фундамент на сваях vaivundament, сплошной фундамент lausvundament, столбовый фундамент postivundament, столбчатый фундамент postvundament;
‣ ülek. alus, alusmüür; научный фундамент teaduslik alus;
◊ заложить ~ закладывать фундамент чего mille(le) alust rajama ~ panema, alusmüüri rajama
фундаментный 126 П vundamendi-; фундаментная плита ehit. vundamendiplaat, tehn. ankurplaat, фундаментная траншея vundamendikraav
цоколь 10 С м. неод. sokkel (ehit. samba alusplaat; vundamendi maapealne osa; el. lambi metallosa, millega ta kinnitatakse pesasse); цоколь колонны samba sokkel, цоколь здания hoone sokkel, мраморный цоколь marmorsokkel, ламповый цоколь lambisokkel, резьбовой цоколь el. keermessokkel, цоколь террассы geol. terrassi tuumik
щека 78 (ед. ч. вин. п. щёку, мн. ч. им. и вин. п. щёки, род. п. щёк, дат. п. щекам) С ж. неод.
‣ põsk, pale (ka tehn.); tehn. külg, pakk (paki); румяные щёки punased põsed, впалые щёки aukuvajunud ~ aukus põsed, поцеловать в щёку põsele suudlema, погладить по щеке põske silitama, щека арки ehit. kaare põsk, щека свода ehit. võlvi põsk, щека топора kirve põsk ~ pale, щека дробилки purustilõug, щека амбразуры sõj. laskeava põsk ~ külg;
‣ (обычно мн. ч.) (jõe) kõrged järsud kaljukaldad; (oru) püstnõlvad;
◊ уписывать ~ уплетать за обе щеки ~ щёки kõnek. puukima, vohmerdama, vohmima, mõlema ~ kahe suupoolega sööma ~ pistma
‣ põsk, pale (ka tehn.); tehn. külg, pakk (paki); румяные щёки punased põsed, впалые щёки aukuvajunud ~ aukus põsed, поцеловать в щёку põsele suudlema, погладить по щеке põske silitama, щека арки ehit. kaare põsk, щека свода ehit. võlvi põsk, щека топора kirve põsk ~ pale, щека дробилки purustilõug, щека амбразуры sõj. laskeava põsk ~ külg;
‣ (обычно мн. ч.) (jõe) kõrged järsud kaljukaldad; (oru) püstnõlvad;
◊ уписывать ~ уплетать за обе щеки ~ щёки kõnek. puukima, vohmerdama, vohmima, mõlema ~ kahe suupoolega sööma ~ pistma
