Leitud 25 artiklit
заболеть II 231b Г сов.
→ несов.
заболевать valutama hakkama; зубы заболели hambad hakkasid valutama
заныть 347b Г сов.
‣ kõnek.
kiunuma ~ kaeblikult häälitsema hakkama;
‣ kõnek. hädaldama ~ halisema ~ virisema ~ irisema hakkama;
‣ (tuimalt) valutama ~ tuikama ~ pakitsema hakkama; зуб заныл hammas hakkas pakitsema, сердце заныло ülek. süda hakkas valutama
заломить II 323b Г сов.
безл.
что, кому, у кого kõnek.
valu tegema; ему заломило спину tal hakkas selg valutama
проболеть II 231b Г сов.
(teatud aja jooksul, kindla ajani) valutama
проныть 347b Г сов.
‣ 347a vinguva ~ nutuse häälega ~ hädaldades ütlema ~ lausuma;
‣ 347b (teatud aeg) vinguma ~ hädaldama;
‣ 347b (teatud aeg v. ajani) tuikama ~ valutama
разболеться II 231 Г сов.
→ несов.
разбаливаться II (без 1 и 2. л.
) kõnek.
(tugevasti) valutama hakkama; у него разболелись зубы tal hakkas hirmus hambavalu, голова разболелась pea hakkas valutama, pea lõhub otsas (valutada)
болеть I 229b Г несов.
‣ чем, без доп.
põdema mida, haige olema; болеть ангиной angiinis olema, он болеет ta on haige;
‣ за кого-что, о ком-чём ülek. muretsema, südant valutama;
‣ за кого ülek. kõnek. kaasa elama kellele, pooldama keda; болеть за свою команду oma meeskonna mängule kaasa elama;
◊ болеть душой ~ сердцем за кого-что, о ком-чём muretsema, südant valutama, hingevalu tundma kelle-mille pärast
обострить 285a Г сов.
→ несов.
обострять что‣ teravdama, teritama, pinevaks ~ teravaks ajama; обострить противоречия vastuolusid teravdama, обострить слух kuulmist teritama, обострить отношения suhteid teravaks ajama;
‣ tugevamaks tegema, tugevdama, süvendama; это ещё больше обострило головную боль see pani pea veel kõvemini valutama
аж частица kõnek. isegi; у него аж голова заболела tal hakkas isegi pea valutama, солнце яркое, аж глазам больно päike on nii ere, et (isegi) silmadel hakkab valus
болеть II 229b Г (без 1 и 2 л.
) valutama; голова болит pea valutab, ноги болят jalad valutavad;
◊ душа ~ сердце болит süda valutab
засосать II 214b Г сов.
kõnek.
‣ imema hakkama;
‣ (tuimalt) valutama ~ närima hakkama;
◊ под ложечкой засосало у кого südame alt läks õõnsaks, rinde all hakkas närima kellel
мозжить 287b Г несов.
kõnek.
(tuimalt) valutama, tuikama; ноги мозжат и ноют jalad tuikavad valutada
наболеть 231b, 229b Г сов.
‣ valust hellaks minema, valu täis minema; рука наболела käsi valutab üleni, käsi on valu täis;
‣ ülek. hinge(le) kogunema; valutama, pakitsema; он высказал всё, что наболело ta ütles välja kõik, mis oli hinge kogunenud, на сердце наболело süda on raske, süda ~ hing pakitseb
ныть 347b Г несов.
‣ (tuimalt) valutama, pakitsema; рана ноет haav tuikab valutada, сердце ноет ülek.
süda valutab;
‣ kõnek. halv. hädaldama, soiguma, halisema, virisema
переболеть II 231b Г сов.
(без 1 и 2 л.
) väga valutama; tugevat hingevalu tundma; сердце моё за тебя переболело mu süda oli sinu pärast valu täis ~ vaevas, sain sinu pärast südamevalu tunda, душа переболела hing on väga vaevatud ~ haige
побаливать 168b Г несов.
kõnek.
(vahetevahel, natuke) valutama ~ valu tegema
поболеть II 231b Г сов.
(без повел. накл.
) (veidi aega) valutama, valu tegema
поломить 323 (без страд. прич. прош. вр.
) Г сов.
что, без доп.
, безл.
kõnek.
(mõnda aega) valutama, pakitsema; поломило немного ноги ~ в ногах jalad valutasid ~ pakitsesid väheke
разбередиться 289 Г сов.
kõnek.
uuesti haiget tegema ~ valutama hakkama (haava kohta)
ломать 165a Г несов.
‣ что, чем murdma, murima, katki tegema, purustama, lõhkuma, lammutama; ломать деревья puid murdma, ломать хлеб leiba murdma, ломать лёд jääd murdma ~ lõhkuma ~ raiuma, ломать руки ülek.
käsi murdma, ломать язык ülek.
keelt murdma, purssima, ломать дверь ust maha murdma ~ lõhkuma, ломать мебель mööblit lõhkuma, ломать семью ülek.
perekonda lõhkuma, ломать старый дом vana maja lammutama, ломать старый порядок ülek.
vana korda lammutama, ломать традицию ülek.
traditsiooni murdma ~ väärama;
‣ кого-что ülek. (järsult) muutma; ломать себя end muutma;
‣ (обычно безл.) кого-что ülek. kõnek. luid-konte valutama panema; меня всего ломало kõik mu luud valutasid;
◊ ломать ~ поломать голову над чем pead murdma mille kallal; ломать ~ играть ~ разыгрывать комедию kõnek. kometit tegema ~ mängima; ломать ~ поломать копья из-за чего mille pärast piike murdma; ломать ~ гнуть спину ~ горб kõnek. selga küürutama; ломать ~ ломить шапку перед кем (1) kõnek. mütsi mudima, end alandama, pugema kelle ees, (2) van. alandlikult mütsi kergitama ~ kummardama kelle ees; vrd. сломать
надсадить 313a Г сов.
→ несов.
надсаживать что madalk.
ära katkestama ~ venitama ~ rebestama; надсадить живот kõhtu ära venitama;
◊ надсадить ~ надсаживать горло häält kähedaks karjuma; надсадить ~ надсаживать душу ~ сердце кого hingepiina valmistama kellele, kelle südant vaevama ~ valutama panema
резать 186 Г несов.
‣ что, чем, на что lõikama (ka ülek.
); резать ножом сыр noaga juustu lõikama, резать на куски tükkideks lõikama, tükeldama, резать большими ломтями suurteks viiludeks ~ käärudeks ~ suurte viiludena ~ käärudena lõikama, резать лук sibulat hakkima ~ lõikama, резать коньками лёд uiskudega jääd lõikama, резать нарыв kõnek.
paiset (lahti) lõikama, резать волны laineid lõikama ~ murdma, резать мяч sport palli lõikama (näit. võrkpallis), ножницы не режут käärid ei lõika ~ ei võta, свет режет глаза valgus lõikab silma, valgus on silmale valus;
‣ что, из чего, по чему, на чём nikerdama, voolima; graveerima, uurendama; резать из дерева nikerdama, puust voolima, (puu)nikerdisi tegema, резать по металлу metalli graveerima ~ uurendama;
‣ кого-что tapma, veristama; резать гусей hanesid tapma, резать свинью siga veristama;
‣ (безл.) lõikavat valu tegema, lõikavalt valutama; в животе режет kõhus on lõikav(ad) ~ terav(ad) valu(d), kõhus nagu lõikaks;
‣ что (sisse) soonima; ремень режет плечо rihm soonib õlga;
‣ кого ülek. madalk. (eksamil) läbi kukutama ~ põrutama;
‣ что, без доп. kõnek. suisa ~ suu sisse ütlema, teravalt ütlema;
‣ кого-что ülek. kõnek. hukutama, hukka saatma, hauda ajama;
‣ madalk. kiiresti ~ ägedasti ~ raginal ~ riks-raks toimima, nagu pohli panema;
◊ резать ухо ~ уши kõnek. kõrvu lõikama; резать глаз ~ глаза (1) silmal ~ silmadel valus vaadata olema, (2) pilku riivama; резать без ножа кого madalk. keda elusalt hauda ajama; резать по живому kõnek. mida nagu kreissaega läbi lõikama; резать правду в глаза кому kõnek. sulatõtt suu sisse ütlema ~ näkku paiskama kellele
сосать Г несов.
‣ 214a кого-что imema (ka ülek.
), lutsima, lutsutama; сосать грудь матери (ema)rinda imema, сосать палец sõrme imema, сосать лапу käppa imema (kõnek. ka ülek.
), сосать трубку piipu imema, сосать через соломинку kõrrega ~ läbi kõrre imema, сосать конфету kompvekki lutsima, сосущие ротовые органы zool.
imielundid, imemiselundid, imisuised, сосущие инфузории zool.
imikulised (Suctoria);
‣ 214b (безл.) ülek. кого-что, без доп tuimalt valutama, närima; в желудке сосёт maos on näriv valu, под ложечкой сосёт rinna ~ rinde all närib, сосущая боль näriv valu, тоска сосёт igatsus vaevab hinge, червь сосёт кого kõnek. (kahtluse- vm.) uss närib hinge ~ südant;
‣ 214а что ülek. madalk. välja meelitama ~ pressima;
◊ сосать кровь чью kelle verd imema
страдать 165b Г несов.
‣ чем, от кого-чего, за кого-что, из-за кого-чего mille all ~ kelle-mille pärast kannatama, vaevlema, piinlema, kannatada saama; страдать от холода külma kannatama, страдать от голода nälga kannatama ~ tunda saama, страдать малокровием kehvveresuse all kannatama, страдать от бессонницы unetuse ~ unepuuduse all kannatama, unepuuduses vaevlema, страдать головными болями ~ от головных болей peavalu all ~ peavalude käes kannatama, peavaludes vaevlema, страдать от боли valudes vaevlema ~ piinlema, valusid kannatama, страдать ревностью armukadeduses ~ kiivuses piinlema, страдать за свои убеждения oma veendumuste pärast kannatama ~ kannatada saama, страдать за правду tõe eest ~ tõe pärast kannatada saama, страдать от любви armastuse pärast kannatama, страдать за больного друга haige sõbra pärast südant valutama ~ südamevalu tundma, гордость страдает uhkus kannatab mille all, город страдает от землетрясений linn saab ühtelugu maavärina all ~ maavärinast kannatada;
‣ kõnek. по кому-чему, по ком-чем (taga) igatsema, igatsust tundma, kellegi järele õhkama;
‣ чем, без доп. kõnek. lonkama, vilets olema, vajaka ~ puudu jääma; в классе страдает дистциплина klassi distsipliin ~ distsipliin klassis lonkab, у ученика страдает грамотность õpilane ei oska õigesti kirjutada, õpilase kirjaoskus on vilets, доклад страдает серьёзными недостатками ettekandes on tõsiseid puudusi, у него страдает память tal on vilets mälu, tema mäluga ei ole asjad korras; vrd. пострадать
щемить 301 Г несов.
‣ что pigistama, pitsitama (ka ülek.
); ülek.
näpistama; ahistama; щемить душу hinge ~ südant rõhuma ~ ahistama;
‣ (безл.) pakitsema, pakitsevalt ~ tuimalt valutama; щемит в боку küljes pakitseb, küljes on pakitsev valu;
◊ сердце щемит у кого kelle süda kripeldab sees