[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 84 artiklit
ранний 121 П vara-, vara(ja)ne; раннее утро varahommik, varane hommik, ранний вечер varane õhtu, ранняя зима varatalv, vara(ja)ne talv, раннее детство varane lapsepõlv, ранняя смерть varajane surm, ранняя седина varakult halliks läinud ~ varahallid juuksed, ранний классицизм kunst varaklassitsism, ранний пар põll. vara(ja)ne kesa, ранний сев зерновых põll. teravilja vara(ja)ne külv, ранний период творчества loomingu varasem periood, ранний Горький varane Gorki, Gorki varasem looming ~ varasemad vaated;
◊ из молодых да ранний kõnek. ise alles kollanokk, aga...
◊ из молодых да ранний kõnek. ise alles kollanokk, aga...
рано Н (сравн. ст. раньше) vara, varakult; on vara; рано утром hommikul vara, varahommikul, встать рано vara tõusma, он научился рано читать ta õppis vara ~ varakult lugema, ещё рано on veel vara, рано нам думать об отпуске meil on veel vara puhkusele mõelda, ему ещё рано в школу tal on veel vara kooli minna;
◊ рано или поздно varem või hiljem, ükskord ikkagi
◊ рано или поздно varem või hiljem, ükskord ikkagi
имущественный 127 П vara(ndus)-, varaline, varanduslik; имущественное право jur. varaõigus, имущественное страхование jur. varakindlustus, имущественное положение jur. varaline ~ varanduslik seisund, имущественный вред jur. varaline ~ aineline kahju
рановато Н kõnek. varavõitu, üsna ~ liiga vara; on varavõitu ~ liiga vara; он рановато лёг спать ta läks magama varavõitu, ещё рановато ложиться спать magamaminekuks on veel varavõitu, on veel liiga vara magama minna
спозаранку Н kõnek.
‣ hommikul vara, varahommikul; встать спозаранку aovalges ~ hommikul vara tõusma;
‣ varakult; спозаранку лечь varakult magama heitma
‣ hommikul vara, varahommikul; встать спозаранку aovalges ~ hommikul vara tõusma;
‣ varakult; спозаранку лечь varakult magama heitma
состояние 115 С с. неод.
‣ seisund, seisukord, olek, seis, olukord; состояние здоровья tervislik seisund, состояние аффекта afektiseisund, состояние крайней необходимости hädaseisund, состояние равновесия tasakaaluseisund, tasakaaluolek, состояние напряжённости pingeseisund, pingulolek, pingus, состояние опьянения joobeseisund, joove, joobnud olek, purjusolek, критическое состояние kriisiseisund, kriitiline seisund, piirseisund, жидкое состояние vedel olek, твёрдое состояние tahke olek, газообразное состояние gaasiline olek, нетрезвое состояние joobeseisund, joobnud ~ ebakaine olek, purjusolek, состояние дел asjade seis, семейное состояние perekonnaseis, состояние неопределённости ebamäärane olukord, состояние войны sõjaolukord, плачевное состояние hale ~ vilets ~ armetu ~ nadi olukord, состояние рынка turukonjuktuur, состояние покоя paigalseis, liikumatus, подавленное состояние rõhutud ~ rusutud meeleolu, rusutus, обморочное состояние minestus, бессознательное состояние teadvusetus, meelemärkusetus, в безнадёжном состоянии lootusetus seisundis, в цветущем состоянии õitsvas olukorras, в состоянии восторга vaimustatud, vaimustuses, в раздражённом состоянии ärritatud meeleolus, в отчаянном состоянии meeleheitel, ahastuses, в запущенном состоянии hooletuses, räämas, kasimata, в образцовом состоянии eeskujulikult ~ eeskujulikus korras, прийти в негодное состояние kõlbmatuks muutuma, я не в состоянии это делать ma ei ole suuteline ~ võimeline seda tegema;
‣ tase; состояние преподавания õppetase, õpetamise tase ~ olukord, современное состояние техники tehnika nüüdistase, состояние развития промышленности tööstuse arengutase, состояние боевой готовности sõj. lahinguvalmiduse tase;
‣ varandus, vara; крупное состояние suur varandus, человек с состоянием varakas ~ rikas ~ jõukas inimene, сколотить состояние kõnek. varandust kokku ajama;
‣ van. seisus; люди всякого состояния igast seisusest inimesed
‣ seisund, seisukord, olek, seis, olukord; состояние здоровья tervislik seisund, состояние аффекта afektiseisund, состояние крайней необходимости hädaseisund, состояние равновесия tasakaaluseisund, tasakaaluolek, состояние напряжённости pingeseisund, pingulolek, pingus, состояние опьянения joobeseisund, joove, joobnud olek, purjusolek, критическое состояние kriisiseisund, kriitiline seisund, piirseisund, жидкое состояние vedel olek, твёрдое состояние tahke olek, газообразное состояние gaasiline olek, нетрезвое состояние joobeseisund, joobnud ~ ebakaine olek, purjusolek, состояние дел asjade seis, семейное состояние perekonnaseis, состояние неопределённости ebamäärane olukord, состояние войны sõjaolukord, плачевное состояние hale ~ vilets ~ armetu ~ nadi olukord, состояние рынка turukonjuktuur, состояние покоя paigalseis, liikumatus, подавленное состояние rõhutud ~ rusutud meeleolu, rusutus, обморочное состояние minestus, бессознательное состояние teadvusetus, meelemärkusetus, в безнадёжном состоянии lootusetus seisundis, в цветущем состоянии õitsvas olukorras, в состоянии восторга vaimustatud, vaimustuses, в раздражённом состоянии ärritatud meeleolus, в отчаянном состоянии meeleheitel, ahastuses, в запущенном состоянии hooletuses, räämas, kasimata, в образцовом состоянии eeskujulikult ~ eeskujulikus korras, прийти в негодное состояние kõlbmatuks muutuma, я не в состоянии это делать ma ei ole suuteline ~ võimeline seda tegema;
‣ tase; состояние преподавания õppetase, õpetamise tase ~ olukord, современное состояние техники tehnika nüüdistase, состояние развития промышленности tööstuse arengutase, состояние боевой готовности sõj. lahinguvalmiduse tase;
‣ varandus, vara; крупное состояние suur varandus, человек с состоянием varakas ~ rikas ~ jõukas inimene, сколотить состояние kõnek. varandust kokku ajama;
‣ van. seisus; люди всякого состояния igast seisusest inimesed
богатство 94 С с. неод. vara(ndus), rikkus (ka ülek.), küllus; народные богатства rahva vara, природные богатства loodusvarad, духовные богатства vaimuvara, богатство красок värvirikkus
раным-рано Н kõnek. väga vara, varakult, varavalges, enne kukke ja koitu; встать раным-рано varavalges üles tõusma
имущество 94 С с. неод. (без мн. ч.) vara(ndus), hüvis; varustus; движимое имущество vallasvara, недвижимое имущество kinnisvara, государственное имущество riigivara, казённое имущество kroonuvara, авиационное имущество lennuvarustus
поутру Н kõnek. (vara)hommikul, hommikul vara(kult); выехать поутру varahommikul ~ vastu hommikut ~ koidikul välja sõitma
растрата 51 С ж. неод.
‣ kulutamine, raiskamine (ka ülek.); растрата имущества varanduse raiskamine, растрата времени aja raiskamine, растрата сил jõu kulutamine;
‣ (kuritahtlikult) raisatud vara
‣ kulutamine, raiskamine (ka ülek.); растрата имущества varanduse raiskamine, растрата времени aja raiskamine, растрата сил jõu kulutamine;
‣ (kuritahtlikult) raisatud vara
утром Н hommikul; рано утром varahommikul, hommikul vara, varavalges, в воскресенье утром pühapäeva hommikul
опись 90 С ж. неод.
‣ loend, loetelu, nimestik, üleskirjutus; üleskirjutamine; опись имущества jur. vara loend, vara üleskirjutus, составить опись инвентаря inventuuri tegema, inventarinimestikku tegema ~ koostama;
‣ kirjeldamine; hüdr. kirjeldus; опись берегов rannikukirjeldus
‣ loend, loetelu, nimestik, üleskirjutus; üleskirjutamine; опись имущества jur. vara loend, vara üleskirjutus, составить опись инвентаря inventuuri tegema, inventarinimestikku tegema ~ koostama;
‣ kirjeldamine; hüdr. kirjeldus; опись берегов rannikukirjeldus
достояние 115 С с. неод. (без мн. ч.) vara, varandus, omand; общественное достояние ühiskonna vara ~ omand, сделать достоянием гласности avalikult ~ üldsusele teatavaks tegema
хищение 115 С с. неод. riisumine; kõrvaldamine; röövimine, rööv; vargus, varastamine; хищение имущества vara riisumine, мелкое хищение pisivargus, совершить хищение vargust ~ riisumist toime panema
клад 1 С м. неод.
‣ peitevara, peidetud vara(ndus) ~ aare, peitleid, rahapada; найти клад peidetud varandust leidma;
‣ ülek. kõnek. aare; не работник, а просто клад see töötaja on lausa aare
‣ peitevara, peidetud vara(ndus) ~ aare, peitleid, rahapada; найти клад peidetud varandust leidma;
‣ ülek. kõnek. aare; не работник, а просто клад see töötaja on lausa aare
покушаться 165 Г несов. → сов. покуситься
‣ на что, с инф. (halba, lubamatut) üritama, katset tegema; himustama; покушаться на кражу varguskatset tegema, varastada katsuma, покушаться на чужое добро võõrast vara himustama, vööra vara järele kätt sirutama;
‣ на кого-что kelle-mille kallale kippuma; покушаться на жизнь elu kallale kippuma, atentaati tegema
‣ на что, с инф. (halba, lubamatut) üritama, katset tegema; himustama; покушаться на кражу varguskatset tegema, varastada katsuma, покушаться на чужое добро võõrast vara himustama, vööra vara järele kätt sirutama;
‣ на кого-что kelle-mille kallale kippuma; покушаться на жизнь elu kallale kippuma, atentaati tegema
добро I 95 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ hea, headus; добро и зло hea ja kuri, желаю вам только добра soovin teile ainult head, делать добро кому head tegema, из этого добра не выйдет sellest ei tule head (nahka);
‣ kõnek. vara(ndus), hüvis; народное добро rahvavara, такого добра нам не надо madalk. sellist rämpsu pole meil vaja;
◊ не к добру ei see head tähenda; нет худа без добра vanas. ei ole halba ilma heata; поминать ~ помянуть добром кого kõnek. hea sõnaga meenutama keda; от добра добра не ищут kõnekäänd ei maksa hea otsast paremat otsima minna
‣ hea, headus; добро и зло hea ja kuri, желаю вам только добра soovin teile ainult head, делать добро кому head tegema, из этого добра не выйдет sellest ei tule head (nahka);
‣ kõnek. vara(ndus), hüvis; народное добро rahvavara, такого добра нам не надо madalk. sellist rämpsu pole meil vaja;
◊ не к добру ei see head tähenda; нет худа без добра vanas. ei ole halba ilma heata; поминать ~ помянуть добром кого kõnek. hea sõnaga meenutama keda; от добра добра не ищут kõnekäänd ei maksa hea otsast paremat otsima minna
ранёхонько Н kõnek. õige vara, varakult, varavalges, valge varul
сокровище 108 С с. неод. (обычно мн. ч.) aare (ülek. ka inimese kohta), aarded, kallisvara (ka ülek.); драгоценные сокровища aarded, несметные сокровища loendamatud aarded, arvutu ~ arvamatu rikkus, музейные сокровища muuseumirikkused, muuseumiaarded, muuseumivaramu, умственные сокровища vaimne vara ~ rikkus, сокровища культуры kultuuriaarded, сокровища искусства kunstiaarded, сокровища науки teaduse kullafond, сокровища русского зодчества vene (puu)arhitektuuri kullafond, сокровища души hingerikkus, hingeüllus, hingesoojus, südameheadus, сокровище моё kõnek. sa mu aare ~ kullatükk ~ varandus ~ silmatera;
◊ ни за какие сокровища kõnek. ei mingi ~ mitte mingi hinna eest, ka kuldraha eest mitte
◊ ни за какие сокровища kõnek. ei mingi ~ mitte mingi hinna eest, ka kuldraha eest mitte
завещать 165a Г сов. и несов. что, кому-чему, с инф. pärandama (ka ülek.), testeerima; завещать имущество vara pärandama, учёный завещал продолжать дело своим ученикам töö jätkamise pärandas teadlane oma õpilastele
заиметь 229b Г сов. кого-что madalk. soetama, saama, hankima; заиметь добро vara soetama, заиметь ребёнка last saama ~ muretsema
застраховать 172a Г сов. → несов. застраховывать кого-что, от чего, против чего kindlustama (ka ülek.); застраховать имущество vara kindlustama, застраховать дом от пожара maja tule vastu kindlustama, и она не застрахована от женских слабостей isegi temal on naiselikke nõrkusi; vrd. страховать
имение 115 С с. неод.
‣ mõis; помещичье имение maa-aadli-mõis, барское имение härrasmõis, sakste mõis;
‣ van. vara(ndus)
‣ mõis; помещичье имение maa-aadli-mõis, барское имение härrasmõis, sakste mõis;
‣ van. vara(ndus)
конфискация 89 С ж. неод. jur. konfiskeerimine, sundvõõrandus; käibelt kõrvaldamine, ärakorjamine; конфискация имущества vara konfiskeerimine, конфискация книги raamatu ärakorjamine
наследовать Г сов. и несов.
‣ 171a что, от кого pärima, päranduseks saama; наследовать имущество vara pärima, наследовать лучшие традиции häid traditsioone järgima ~ üle võtma;
‣ 171b кому kelle (trooni)pärija olema, kelle järel troonile asuma
‣ 171a что, от кого pärima, päranduseks saama; наследовать имущество vara pärima, наследовать лучшие традиции häid traditsioone järgima ~ üle võtma;
‣ 171b кому kelle (trooni)pärija olema, kelle järel troonile asuma
перестраховка 72 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ uuesti kindlustamine, jur. edasikindlustamine, edasikindlustus; перестраховка имущества vara edasikindlustus;
‣ ülek. kõnek. nahahoidmine, nahapäästmine
‣ uuesti kindlustamine, jur. edasikindlustamine, edasikindlustus; перестраховка имущества vara edasikindlustus;
‣ ülek. kõnek. nahahoidmine, nahapäästmine
поделить 308 Г сов. что, на что, с кем, между кем jagama, jaotama; поделить пополам pooleks jagama, поделить имущество vara jaotama, поделить последнее с другом sõbraga viimast jagama, чего вы не поделили? mille pärast teie siis nüüd kisute ~ tülitsete? mis kana teil kitkuda on? vrd. делить
привыкнуть 344b Г сов. → несов. привыкать к кому-чему, с инф. без доп. harjuma, kohanema; привыкнуть к темноте pimedusega harjuma, привыкнуть рано вставать vara tõusma harjuma
ранне- часть сложных слов vara-
секвестр 1 С м. неод. sekvester (jur. vara kasutamise keeld; med. luuird, mingi elundi, eriti luu kärbunud osa)
собственность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) omand, omandus, vara; личная собственность isiklik omand, частная собственность eraomand, государственная собственность riiklik omand, кооперативно-колхозная собственность kooperatiiv-kolhooslik omand, национальная собственность rahva ~ rahvuslik omand, общенародная собственность rahva ~ üldrahvalik omand, общественная собственность ühiskondlik omand, ühiskonna omand ~ vara, общая ~ совместная собственность ühine omand, ühisomand, ühisomandus, собственность на средства производства tootmisvahendite omandus, частная собственность на землю maa eraomandus, право собственности jur. omandiõigus, omandusõigus, получить в собственность omandama, передать в собственность кого-чего kelle-mille kätte üle andma, kelle-mille omandiks tegema, переходить в собственность кого kelle kätte üle minema, kelle omandiks saama
сохранение 115 С с. неод. (без мн. ч.) säilitamine, säilitus, (alal-, alles)hoid, (alal-, alles)hoidmine; säilimine, püsimine; сохранение имущества vara säilimine ~ säilitamine, сохранение заработной платы palga säilimine ~ säilitamine, сохранение обычая tava säilitamine, сохранение документов dokumentide alalhoidmine ~ alleshoid, сохранение здоровья tervise hoidmine, сохранение духа vaimsuse hoidmine, сохранение равновесия tasakaalu hoidmine, tasakaalus püsimine, сохранение тайны saladuse hoidmine, сохранение в тайне saladuses hoidmine, сохранение закона seadusest kinnipidamine, сохранение верности truuksjäämine, сохранение в памяти mäletamine, südames hoidmine, отпуск с сохранением заработной платы palgaline puhkus, сохранение массы füüs. massi jäävus, закон сохранения энергии füüs. energia jäävuse seadus, отдать на сохранение что mida hoiule andma
страховать 172a Г несов. кого-что, от чего
‣ kindlustama; страховать имущество от огня vara tuleõnnetuse vastu kindlustama;
‣ (julgestust) tagama, julgestama (ka ülek.); страховать гимнаста võimlejat julgestama, страховать себя от излишнего риска asjatust riskist hoiduma, asjatut riski ära hoidma, страховать себя от неприятностей oma seljatagust ebameeldivuste vastu kindlustama; vrd. застраховать
‣ kindlustama; страховать имущество от огня vara tuleõnnetuse vastu kindlustama;
‣ (julgestust) tagama, julgestama (ka ülek.); страховать гимнаста võimlejat julgestama, страховать себя от излишнего риска asjatust riskist hoiduma, asjatut riski ära hoidma, страховать себя от неприятностей oma seljatagust ebameeldivuste vastu kindlustama; vrd. застраховать
страховка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) kindlustamine, tagamine, garanteerimine; страховка имущества vara kindlustamine;
‣ kõnek. kindlustussumma, kindlustusraha; kindlustusmaks; получить страховку kindlustusraha saama, платить страховку kindlustusmaksu maksma;
‣ (без мн. ч.) sport julgestamine, julgestus;
‣ garantii, tagatis (ka ülek.)
‣ (без мн. ч.) kindlustamine, tagamine, garanteerimine; страховка имущества vara kindlustamine;
‣ kõnek. kindlustussumma, kindlustusraha; kindlustusmaks; получить страховку kindlustusraha saama, платить страховку kindlustusmaksu maksma;
‣ (без мн. ч.) sport julgestamine, julgestus;
‣ garantii, tagatis (ka ülek.)
стяжание 115 С с. неод. (без мн. ч.) liter.
‣ kokkuajamine, (kokku)kraapimine, ahnitsemine, ahmitsemine, kahmitsemine; стяжание богатства vara(nduse) kokkuajamine;
‣ saamine, omandamine, taotlemine, (ära)teenimine; стяжание славы kuulsusejanu
‣ kokkuajamine, (kokku)kraapimine, ahnitsemine, ahmitsemine, kahmitsemine; стяжание богатства vara(nduse) kokkuajamine;
‣ saamine, omandamine, taotlemine, (ära)teenimine; стяжание славы kuulsusejanu
арест 1 С м. неод. vahistus, vahistamine, arestimine; arest; брать под арест vahistama, vahi alla võtma, находиться под арестом vahi all olema, подвергнуть кого домашнему аресту koduaresti panema keda, наложить арест на имущество vara arestima, сидеть под арестом arestis ~ pogris istuma, выйти из-под ареста arestist ~ vahi alt vabanema
бесхозный 126 П (кр. ф. бесхозен, бесхозна, бесхозно, бесхозны) kõnek. peremeheta, peremehetu, omanikuta; бесхозная земля peremehetu maa, бесхозное имущество peremeheta ~ omanikuta vara
казна 52 С ж. неод. (без мн. ч.) van. riigikassa, riigivara, fiskus; vara(kamber); ülek. riik, kroonu
наложить 311a Г сов. → несов. накладывать
‣ что, на что peale panema ~ asetama; наложить выкройку lõiget peale panema, наложить компресс kompressi peale panema, наложить шов haava kinni õmblema, (haava-, keevis- vm.) õmblust tegema, наложить повязку на руку kätt kinni siduma, käele sidet tegema, наложить шину на ногу jalga lahasesse panema, наложить гипс kipsi panema, наложить клеймо на что (ära) märgistama mida, наложить печать на помещение ruumi (kinni) pitseerima;
‣ несов. также налагать что, на кого-что ülek. (peale) panema ~ vajutama; наложить резолюцию на заявление avaldusele resolutsiooni (peale) kirjutama, наложить бремя забот на кого murekoormat kelle õlule panema, наложить отпечаток на характер iseloomule pitserit vajutama, наложить печать pitserit vajutama, jälge jätma;
‣ несов. также налагать что, на кого-что ülek. peale ~ alla panema; наложить запрет keeldu peale panema, ära keelama, keelu alla panema, наложить арест на имущество vara arestima ~ aresti alla panema, наложить штраф trahvi määrama, trahvima;
‣ что katma; наложить лак lakiga katma, lakkima, наложить золото kuldama;
‣ что, чего, чем täis panema; наложить чемодан книгами kohvrit raamatuid täis panema, наложить дров в печку ahju puid (täis) panema;
‣ 311b кому, без доп. madalk. läbi peksma ~ kolkima; наложить по шее vastu kaela andma;
◊ наложить ~ накладывать лапу ~ руку на кого-что kõnek. käppa peale panema kellele-millele; наложить ~ накладывать на себя руки kõnek. vabasurma minema, kätt enda külge ~ oma elu külge panema
‣ что, на что peale panema ~ asetama; наложить выкройку lõiget peale panema, наложить компресс kompressi peale panema, наложить шов haava kinni õmblema, (haava-, keevis- vm.) õmblust tegema, наложить повязку на руку kätt kinni siduma, käele sidet tegema, наложить шину на ногу jalga lahasesse panema, наложить гипс kipsi panema, наложить клеймо на что (ära) märgistama mida, наложить печать на помещение ruumi (kinni) pitseerima;
‣ несов. также налагать что, на кого-что ülek. (peale) panema ~ vajutama; наложить резолюцию на заявление avaldusele resolutsiooni (peale) kirjutama, наложить бремя забот на кого murekoormat kelle õlule panema, наложить отпечаток на характер iseloomule pitserit vajutama, наложить печать pitserit vajutama, jälge jätma;
‣ несов. также налагать что, на кого-что ülek. peale ~ alla panema; наложить запрет keeldu peale panema, ära keelama, keelu alla panema, наложить арест на имущество vara arestima ~ aresti alla panema, наложить штраф trahvi määrama, trahvima;
‣ что katma; наложить лак lakiga katma, lakkima, наложить золото kuldama;
‣ что, чего, чем täis panema; наложить чемодан книгами kohvrit raamatuid täis panema, наложить дров в печку ahju puid (täis) panema;
‣ 311b кому, без доп. madalk. läbi peksma ~ kolkima; наложить по шее vastu kaela andma;
◊ наложить ~ накладывать лапу ~ руку на кого-что kõnek. käppa peale panema kellele-millele; наложить ~ накладывать на себя руки kõnek. vabasurma minema, kätt enda külge ~ oma elu külge panema
обобществление 115 С с. неод. (без мн. ч.) ühiskonnastamine, ühistus, ühistamine; обобществление средств производства tootmisvahendite ühistamine, обобществление имущества jur. vara ühistamine
спасти 364 Г сов. → несов. спасать кого-что, от кого-чего päästma; спасти кому жизнь kelle elu päästma, спасти свою честь oma au päästma, спасти душу kirikl. hinge päästma ~ lunastama, спасти положение olukorda päästma, спасти имущество от огня vara tule käest päästma, спасти от смерти surmast päästma, спасти от голода nälja(häda)st päästma;
◊ спасти свою ~ собственную шкуру kõnek. oma nahka päästma
◊ спасти свою ~ собственную шкуру kõnek. oma nahka päästma
разделиться 308 Г сов. → несов. разделяться
‣ jagunema, jaotuma, (kaheks) hargnema; mat. jaguma; разделиться на группы rühmadeks ~ gruppideks jagunema, тропа разделилась jalgrada hargnes kaheks, разделиться без остатка mat. jäägita jaguma;
‣ (без 1 и 2 л.) lahku minema; мнения разделились arvamused läksid lahku;
‣ с кем (koos varandusega) eralduma, eraldi ~ omaette elama asuma; братья разделились vennad jagasid vara ja asusid eraldi ~ omaette elama; vrd. делиться
‣ jagunema, jaotuma, (kaheks) hargnema; mat. jaguma; разделиться на группы rühmadeks ~ gruppideks jagunema, тропа разделилась jalgrada hargnes kaheks, разделиться без остатка mat. jäägita jaguma;
‣ (без 1 и 2 л.) lahku minema; мнения разделились arvamused läksid lahku;
‣ с кем (koos varandusega) eralduma, eraldi ~ omaette elama asuma; братья разделились vennad jagasid vara ja asusid eraldi ~ omaette elama; vrd. делиться
всенародный 126 П üldrahvalik, rahva-; всенародное дело üldrahvalik üritus, всенародное достояние üldrahvalik vara, всенародный опрос pol. rahvahääletus, rahvaküsitlus, referendum
денационализация 89 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ rahvusekaotus, denatsionaliseerumine;
‣ denatsionaliseerimine (natsionaliseeritud vara tagastamine)
‣ rahvusekaotus, denatsionaliseerumine;
‣ denatsionaliseerimine (natsionaliseeritud vara tagastamine)
денационализировать 171a Г сов. и несов. что denatsionaliseerima (natsionaliseeritud vara tagastama)
завладеть 229b Г сов. → несов. завладевать кем-чем omastama; vallutama, anastama, hõivama mida; haarama keda; завладеть чужим имуществом võõrast vara omastama, завладеть крепостью kindlust vallutama, завладеть умами meeli vallutama, гнев завладел стариком vanameest haaras viha, завладеть вниманием tähelepanu köitma, завладеть мячом palli endale saama (mängus)
зариться 269 Г несов. на кого-что madalk. aplalt vaatama, himustama, ihaldama, ihkama mida, hammast ihuma millele; зариться на чужое добро võõrast vara himustama; vrd. позариться
застрахованный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г застраховать;
‣ прич. → П kindlustatud; застрахованное имущество kindlustatud vara, застрахованное лицо kindlustatud isik, kindlustatu
‣ страд. прич. прош. вр. Г застраховать;
‣ прич. → П kindlustatud; застрахованное имущество kindlustatud vara, застрахованное лицо kindlustatud isik, kindlustatu
инвентаризовать 172a Г сов. и несов. что inventeerima, inventuuri tegema, vara loendama ~ arvele võtma
кулак II 19 С м. од.
‣ kulak, külakurnaja, hallparun;
‣ kõnek. nöörija, vara kokkuajaja ~ kokkukraapija
‣ kulak, külakurnaja, hallparun;
‣ kõnek. nöörija, vara kokkuajaja ~ kokkukraapija
нажива I 51 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek.
‣ (vara v. raha) kogumine ~ kokkuajamine, kasuahnitsemine, profiiditegemine;
‣ vaheltkasu, profiit, kerge teenistus; погоня за наживой rahajaht, mammonajaht
‣ (vara v. raha) kogumine ~ kokkuajamine, kasuahnitsemine, profiiditegemine;
‣ vaheltkasu, profiit, kerge teenistus; погоня за наживой rahajaht, mammonajaht
накопительство 94 С с. неод. (без мн. ч.) ahnitsemine, (raha, vara) kokkukraapimine, ihnurlus, ihnus, ihnsus
наследство 94 С с. неод. pärandus, pärand, pärus (päritud vara); лишить наследства pärandusest ilma jätma, получить в наследство ~ по наследству päranduseks saama, pärima, эта книга досталась мне в наследство ~ по наследству pärisin selle raamatu, оставить в наследство päranduseks jätma, право наследства pärimisõigus, õigus pärandile, отказаться от наследства в пользу сестры pärandist ~ pärandusest õe kasuks loobuma, культурное наследство kultuuripärand
нераздельный 126 П (кр. ф. неразделен, нераздельна, нераздельно, нераздельны) liter.
‣ jagamatu; нераздельное имущество jagamatu vara;
‣ terviklik, lahutamatu, eraldamatu; нераздельная часть чего mille lahutamatu (koostis)osa
‣ jagamatu; нераздельное имущество jagamatu vara;
‣ terviklik, lahutamatu, eraldamatu; нераздельная часть чего mille lahutamatu (koostis)osa
несвоевременно Н mitteõigeaegselt, mitteajaldi, valel ajal, (liiga) hilja ~ vara; несвоевременно узнать о чём (liiga) hilja ~ mitteõigeaegselt teada saama mida
описанный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г описать;
‣ прич. → П kirjeldatud, üleskirjutatud; nimestikku kantud; описанное имущество üleskirjutatud ~ nimestikku kantud vara;
‣ mat. ümberjoonestatud; описанная окружность ümberringjoon, ümberjoonestatud ring
‣ страд. прич. прош. вр. Г описать;
‣ прич. → П kirjeldatud, üleskirjutatud; nimestikku kantud; описанное имущество üleskirjutatud ~ nimestikku kantud vara;
‣ mat. ümberjoonestatud; описанная окружность ümberringjoon, ümberjoonestatud ring
очень Н väga, ülimalt, üpris, erakordselt, äärmiselt; очень рано väga ~ õige vara, очень интересная книга ülihuvitav raamat, очень вам благодарен olen teile väga ~ hästi tänulik
перестраховаться 172 Г сов. → несов. перестраховываться
‣ end ~ oma vara taas- ~ uuesti kindlustama;
‣ ülek. kõnek. ennast üle kindlustama (oma naha hoidmiseks millegagi liialdama)
‣ end ~ oma vara taas- ~ uuesti kindlustama;
‣ ülek. kõnek. ennast üle kindlustama (oma naha hoidmiseks millegagi liialdama)
позариться 269 Г сов. на кого-что madalk. endale himustama; позариться на чужое добро võõrast vara himustama; vrd. зариться
присвоение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ omastamine, omavoliliselt endale võtmine; присвоение чужого имущества võõra vara omastamine;
‣ andmine; присвоение звания auastme andmine, присвоение звания Героя Советского Союза Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse andmine, присвоение учёной степени teadusliku kraadi andmine
‣ omastamine, omavoliliselt endale võtmine; присвоение чужого имущества võõra vara omastamine;
‣ andmine; присвоение звания auastme andmine, присвоение звания Героя Советского Союза Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse andmine, присвоение учёной степени teadusliku kraadi andmine
разбазаривание 115 С с. неод. (без мн. ч.) kõnek. halv. raiskamine, kulutamine, pillamine, läbilöömine; разбазаривание государственного имущества riigi vara raiskamine
распродать 228 Г сов. → несов. распродавать кого-что ära ~ maha ~ välja müüma; распродать своё имущество oma vara ära ~ maha müüma, все билеты распроданы kõik piletid ~ saal on välja müüdud
реституция 89 С ж. неод. (без мн. ч.) restitutsioon, restitueerimine (biol. organismi taastamine väikesest kehaosast; jur. õigusliku seisundi ennistamine; anastatud vara tagasiandmine)
секуляризировать 171a Г сов. и несов. что jur. sekulariseerima (kiriku vara riigistama; kiriku võimkonna v. mõju alt vabastama)
сервитут 1 С м. неод. (без мн. ч.) aj., jur. servituut (võõra v. oma vara piiratud kasutamise õigus)
страховаться 172 Г несов. от чего
‣ end ~ oma vara kindlustama;
‣ ülek. endale tagama mida, end mille vastu kindlustama, oma seljatagust kindlustama;
‣ страд. к страховать; vrd. застраховаться
‣ end ~ oma vara kindlustama;
‣ ülek. endale tagama mida, end mille vastu kindlustama, oma seljatagust kindlustama;
‣ страд. к страховать; vrd. застраховаться
удесятерить 285a Г сов. → несов. удесятерять что kümnekordistama, kümnekordseks muutma ~ tegema; удесятерить своё богатство oma vara ~ rikkust kümnekordistama, удесятерить усилия kümme korda rohkem ~ kümnekordselt pingutama
беречь 379 Г несов. кого-что, от чего hoidma, säästma keda-mida, kaitsma; säilitama; беречь каждую копейку iga kopikat hoidma, беречь здоровье tervist hoidma, беречь от простуды külma eest kaitsma, беречь людей inimesi hoidma ~ säästma, беречь народное добро rahva vara hoidma, беречь время aega säästma;
◊ беречь как зеницу ока hoidma nagu (oma) silmatera
◊ беречь как зеницу ока hoidma nagu (oma) silmatera
благоприобретенный 127 П (кр. ф. благоприобретен, благоприобретена, благоприобретено, благоприобретены) van. omal kulul muretsetud ~ soetatud, mittepäritud, pärimatu; благоприобретенное имущество enda soetatud vara, благоприобретенная болезнь (elu jooksul) sugenenud haigus
нажить 332 Г сов. → несов. наживать
‣ кого-чего, кого-что koguma, muretsema, soetama, hankima, omandama; saama; ülek. kaela tõmbama; нажитое годами добро aastatega kogutud vara, нажить богатство rikkaks minema, нажить детей lapsi soetama, нажить своим трудом oma tööga saama, нажить себе врага endale vaenlast saama, нажить кашель köha saama, нажить беду häda kaela tõmbama, нажить себе хлопот (endale) sekeldusi kaela tõmbama;
‣ что, на чём (vahelt)kasu saama, vahelt teenima; нажить капитал на продаже леса metsamüügist rikkaks saama;
‣ (без страд. прич.; без несов.) madalk. lühikest aega elama; недолго она после смерти мужа нажила pärast mehe surma ei elanud ta kaua
‣ кого-чего, кого-что koguma, muretsema, soetama, hankima, omandama; saama; ülek. kaela tõmbama; нажитое годами добро aastatega kogutud vara, нажить богатство rikkaks minema, нажить детей lapsi soetama, нажить своим трудом oma tööga saama, нажить себе врага endale vaenlast saama, нажить кашель köha saama, нажить беду häda kaela tõmbama, нажить себе хлопот (endale) sekeldusi kaela tõmbama;
‣ что, на чём (vahelt)kasu saama, vahelt teenima; нажить капитал на продаже леса metsamüügist rikkaks saama;
‣ (без страд. прич.; без несов.) madalk. lühikest aega elama; недолго она после смерти мужа нажила pärast mehe surma ei elanud ta kaua
народный 126 П (кр. ф. народен, народна, народно, народны) rahva(-), rahvalik; народное хозяйство rahvamajandus, народный доход rahvatulu, народные массы rahvamassid, -hulgad, народный фронт rahvarinne, народный опрос rahvaküsitlus, referendum, народный заседатель jur. rahvakaasistuja, народное образование (rahva)haridus, народная школа aj. rahvakool, народный учитель, народная учительница aj. rahvakooliõpetaja, народное искусство rahvakunst, устное народное творчество rahvaluule, folkloor, народный артист СССР NSV Liidu rahvakunstnik, народный художник СССР NSV Liidu rahvakunstnik, народный обычай rahvakomme, tava, народное предание rahvapärimus, народные инструменты rahvapillid, народные гулянья rahvapidustused, народный суверенитет rahva suveräänsus, народное добро rahva vara, народное потребление maj. rahva tarbimine, товары народного потребления tarbekaubad, его поэзия народна tema luule on rahvalik
общественный 127 П ühiskonna(-), ühiskondlik, ühis-, üld-, kommunaal-, ühine, üldkasutatav, avalik, sotsiaalne; seltskonna-, seltskondlik; общественный строй ühiskonnakord, ühiskondlik kord, общественные науки ühiskonnateadused, общественное имущество ~ достояние ühiskonna vara, общественный деятель ühiskonnategelane, общественное устройство ühiskonna ~ ühiskondlik korraldus, общественная собственность ühiskonna ~ ühiskondlik omand ~ omandus, общественный обвинитель jur. ühiskondlik süüdistaja, общественное разделение труда ühiskondlik tööjaotus, общественное сознание ühiskondlik teadvus, общественное мнение ühiskondlik ~ avalik arvamus, на общественных началах ühiskondlikus korras, ühiskondlikel alustel, общественное питание (ühiskondlik) toitlustus, общественная работа ühiskondlik töö, общественные нагрузки ühiskondlikud ülesanded, общественное животноводство ühisloomakasvatus, общественный транспорт üldliiklusvahendid, ühissõidukid, kommunaaltransport, общественный порядок avalik kord, общественный человек seltskonnainimene
поживиться 300 Г сов. за счёт кого, чем, без доп. kõnek. kelle arvel, kust kasu saama ~ lõikama; там есть чем поживиться seal on, mida lõigata ~ võtta, sealt annab võtta, поживиться чужим добром võõrast vara ~ kraami endale kahmama
посягательство 94 С с. неод. liter. millele kallalekippumine, kallaletungimine, mille rünne (ka jur.); посягательство на жизнь кого kelle elu kallale kippumine, посягательство на чужое имущество (kuritahtlik) võõra vara omandamise ~ äravõtmise katse, посягательство на чьи права kelle õiguste ründamine ~ riivamine ~ rikkumine
преступление 115 С с. неод.
‣ kuritöö, süütegu, kuritegu (ka jur.), roim; государственное преступление riigivastane ~ riiklik kuritegu, должностное преступление ametialane kuritegu, преступление против личности isikuvastane kuritegu, уголовное преступление kriminaalkuritegu, преступление против социалистической собственности kuritegu sotsialistliku omandi ~ vara vastu, совершить преступление kuritegu toime panema, застать ~ поймать на месте преступления kuriteolt ~ kuriteopaigast tabama;
‣ van. üleastumine
‣ kuritöö, süütegu, kuritegu (ka jur.), roim; государственное преступление riigivastane ~ riiklik kuritegu, должностное преступление ametialane kuritegu, преступление против личности isikuvastane kuritegu, уголовное преступление kriminaalkuritegu, преступление против социалистической собственности kuritegu sotsialistliku omandi ~ vara vastu, совершить преступление kuritegu toime panema, застать ~ поймать на месте преступления kuriteolt ~ kuriteopaigast tabama;
‣ van. üleastumine
приучить 311a Г сов. → несов. приучать кого-что, к чему, с инф. (harjumust, kommet vm.) külge harjutama, õpetama; приучить кого регулярно заниматься keda korrapäraselt ~ pidevalt õppima harjutama, kellele õppimisharjumust sisendama, приучить себя к какой мысли end missuguse mõttega harjutama, мать приучила его рано вставать ema oli harjutanud teda vara tõusma
темнеть 229b Г несов.
‣ tumeda(ma)ks ~ mustaks minema, tumenema, tuhmuma; серебро темнеет hõbe läheb mustaks ~ tuhmub;
‣ mustendama, mustama, tumendama, tume(dana) paistma ~ näima; вдали темнеет лес eemal ~ kauguses mustendab mets;
‣ (безл.) pimenema, pimedaks minema, hämarduma; зимой рано темнеет talvel läheb vara pimedaks;
‣ süngestuma, mornistuma, süngeks ~ morniks minema ~ muutuma; лицо темнеет nägu läheb süngeks;
◊ в глазах темнеет silme ees läheb ~ lööb mustaks; vrd. потемнеть, стемнеть
‣ tumeda(ma)ks ~ mustaks minema, tumenema, tuhmuma; серебро темнеет hõbe läheb mustaks ~ tuhmub;
‣ mustendama, mustama, tumendama, tume(dana) paistma ~ näima; вдали темнеет лес eemal ~ kauguses mustendab mets;
‣ (безл.) pimenema, pimedaks minema, hämarduma; зимой рано темнеет talvel läheb vara pimedaks;
‣ süngestuma, mornistuma, süngeks ~ morniks minema ~ muutuma; лицо темнеет nägu läheb süngeks;
◊ в глазах темнеет silme ees läheb ~ lööb mustaks; vrd. потемнеть, стемнеть
чего I Н kõnek. miks, milleks, mispärast; чего я туда пойду? mis mul sinna asja on?, milleks ~ mispärast ~ misjaoks ma sinna lähen?, чего ты рано ушёл? miks ~ mispärast sa vara ära läksid?, с чего ты (это) взял? kust sa selle võtsid ~ võtad?, miks sa nii arvad?
