[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 42 artiklit
заковать I 176 Г сов. → несов. заковывать
‣ что kinni taguma;
‣ кого-что, во что aheldama (ka ülek.), raudu panema; заковать каторжан в кандалы sunnitöölisi raudu panema, мороз заковал реку pakane kaanetas jõe ~ aheldas jõe jääkaane alla;
‣ кого (rautamisel) kapja vigastama
‣ что kinni taguma;
‣ кого-что, во что aheldama (ka ülek.), raudu panema; заковать каторжан в кандалы sunnitöölisi raudu panema, мороз заковал реку pakane kaanetas jõe ~ aheldas jõe jääkaane alla;
‣ кого (rautamisel) kapja vigastama
засекать 169a Г несов. → сов. засечь
‣ что (raidtõkkega) tõkestama, raidtõket tegema;
‣ что sälku ~ märki tegema (lõigates, raiudes);
‣ кого (näkanud kala õngekonksu) otsa tõmbama;
‣ что riiveldes jalga vigastama (hobuse jalgade kohta);
‣ что kindlaks tegema, avastama, (kaardile vm.) märkima, sõj. sälkima (tulepunkte jm.); засекать время aega võtma ~ mõõtma;
‣ кого, чем vaeseomaks ~ surnuks peksma ~ nüpeldama ~ rihmutama; засекать розгами vitstega surnuks peksma
‣ что (raidtõkkega) tõkestama, raidtõket tegema;
‣ что sälku ~ märki tegema (lõigates, raiudes);
‣ кого (näkanud kala õngekonksu) otsa tõmbama;
‣ что riiveldes jalga vigastama (hobuse jalgade kohta);
‣ что kindlaks tegema, avastama, (kaardile vm.) märkima, sõj. sälkima (tulepunkte jm.); засекать время aega võtma ~ mõõtma;
‣ кого, чем vaeseomaks ~ surnuks peksma ~ nüpeldama ~ rihmutama; засекать розгами vitstega surnuks peksma
зашибить 333 Г сов. → несов. зашибать I madalk.
‣ кого-что, чем ära lööma, vigastama; он зашиб ногу ta lõi jala ära, ta vigastas jala, конь зашиб его копытом hobune lõi teda jalaga, ta sai hobuselt kabjahoobi;
‣ кого maha ~ surnuks lööma;
‣ что rabama, kokku ajama; зашибить тысячи tuhandeid kokku ajama, зашибить деньгу suurt raha kokku ajama ~ lööma;
◊ зашибить муху kõnek. kärakat viskama, topsi tõstma, troppe tegema, napsi võtma
‣ кого-что, чем ära lööma, vigastama; он зашиб ногу ta lõi jala ära, ta vigastas jala, конь зашиб его копытом hobune lõi teda jalaga, ta sai hobuselt kabjahoobi;
‣ кого maha ~ surnuks lööma;
‣ что rabama, kokku ajama; зашибить тысячи tuhandeid kokku ajama, зашибить деньгу suurt raha kokku ajama ~ lööma;
◊ зашибить муху kõnek. kärakat viskama, topsi tõstma, troppe tegema, napsi võtma
изломать 165a Г сов. → несов. изламывать
‣ что (mitmest kohast v. päris) katki murdma ~ lõhkuma; он с треском изломал палку ta murdis kepi raginal tükkideks, изломать игрушку mängukanni lõhkuma;
‣ что ülek. segi lööma ~ ajama ~ paiskama; изломать ряды ridu segi ajama ~ lööma;
‣ кого ülek. kõnek. vintsutama, kurnama;
‣ кого kõnek. vigastama, muljuma, vigaseks ~ sandiks tegema;
‣ кого-что ülek. kõnek. rikkuma, muserdama, moonutama; изломать характер iseloomu rikkuma, жизнь изломала его elu on ta ära muserdanud
‣ что (mitmest kohast v. päris) katki murdma ~ lõhkuma; он с треском изломал палку ta murdis kepi raginal tükkideks, изломать игрушку mängukanni lõhkuma;
‣ что ülek. segi lööma ~ ajama ~ paiskama; изломать ряды ridu segi ajama ~ lööma;
‣ кого ülek. kõnek. vintsutama, kurnama;
‣ кого kõnek. vigastama, muljuma, vigaseks ~ sandiks tegema;
‣ кого-что ülek. kõnek. rikkuma, muserdama, moonutama; изломать характер iseloomu rikkuma, жизнь изломала его elu on ta ära muserdanud
изувеченный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г изувечить;
‣ прич. → П (кр. ф. изувечен, изувеченна, изувеченно, изувеченны) vigane, sant, sandistunud, vigastatud; lõhutud, purustatud; изувеченная кора дерева vigastatud ~ lõhutud puukoor
‣ страд. прич. прош. вр. Г изувечить;
‣ прич. → П (кр. ф. изувечен, изувеченна, изувеченно, изувеченны) vigane, sant, sandistunud, vigastatud; lõhutud, purustatud; изувеченная кора дерева vigastatud ~ lõhutud puukoor
изувечить 271a Г сов. → несов. изувечивать кого-что, чем vigastama, vigaseks ~ sandiks tegema, sandistama; ülek. purustama, katki tegema, rikkuma, lõhkuma; muserdama; изувечить побоями sandiks peksma, изувечить душу кого kelle hingeelu moonutama, meelt muserdama; vrd. увечить
искалеченный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г искалечить;
‣ прич. → П (кр. ф. искалечен, искалеченна, искалеченно, искалеченны) vigastatud, vigane, sandistunud; purustatud, lõhutud, rikutud (ka ülek.), katkine; искалеченная нога vigane jalg, искалеченная мебель katkine ~ lõhutud mööbel, искалеченная душа muserdatud hing
‣ страд. прич. прош. вр. Г искалечить;
‣ прич. → П (кр. ф. искалечен, искалеченна, искалеченно, искалеченны) vigastatud, vigane, sandistunud; purustatud, lõhutud, rikutud (ka ülek.), katkine; искалеченная нога vigane jalg, искалеченная мебель katkine ~ lõhutud mööbel, искалеченная душа muserdatud hing
исковерканный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г исковеркать;
‣ прич. → П (кр. ф. исковеркан, исковерканна, исковерканно, исковерканны) vigastatud, moonutatud, rikutud; moondunud; ülek. muserdatud; исковерканные рамы окон katkised aknaraamid, исковерканное слово moonutatud sõna, исковерканный язык vigane keel
‣ страд. прич. прош. вр. Г исковеркать;
‣ прич. → П (кр. ф. исковеркан, исковерканна, исковерканно, исковерканны) vigastatud, moonutatud, rikutud; moondunud; ülek. muserdatud; исковерканные рамы окон katkised aknaraamid, исковерканное слово moonutatud sõna, исковерканный язык vigane keel
исковеркать 164a Г сов. кого-что purustama, lõhkuma, rikkuma; vigastama, sandistama, moonutama; ülek. muserdama; осколком исковеркало миномёт kild purustas miinipilduja ~ vigastas miinipildujat, исковеркать руку kätt vigastama ~ vigaseks tegema, жизнь исковеркала его душу elu on ta hinge muserdanud; vrd. коверкать
наоборот Н
‣ tagurpidi, äraspidi; прочесть слово наоборот sõna tagant ettepoole ~ tagurpidi lugema;
‣ vastupidi, vastuoksa; делать всё наоборот kõike vastupidi ~ vastuoksa tegema, как раз наоборот just vastupidi, понять наоборот vastupidi aru saama ~ mõistma;
‣ в функции вводн. сл. vastupidi; он не рассердился, а, наоборот, рассмеялся ta ei vihastanud, vaid hakkas hoopis naerma
‣ tagurpidi, äraspidi; прочесть слово наоборот sõna tagant ettepoole ~ tagurpidi lugema;
‣ vastupidi, vastuoksa; делать всё наоборот kõike vastupidi ~ vastuoksa tegema, как раз наоборот just vastupidi, понять наоборот vastupidi aru saama ~ mõistma;
‣ в функции вводн. сл. vastupidi; он не рассердился, а, наоборот, рассмеялся ta ei vihastanud, vaid hakkas hoopis naerma
напороть I 252 Г сов. → несов. напарывать что, на что kõnek. (millegi otsa) katki tõmbama, vigastama; он напорол ногу на гвоздь ta astus naela jalga, ta astus naela otsa
напороться 252 Г сов. → несов. напарываться
‣ на что, чем, без доп. kõnek. mille otsas end vigastama ~ viga saama ~ katki ~ lõhki tõmbama; напороться на гвоздь naela otsa sattuma ~ kinni jääma;
‣ на кого-что ülek. madalk. (ootamatult) peale ~ otsa sattuma; напороться на засаду varitsussalgale sattuma
‣ на что, чем, без доп. kõnek. mille otsas end vigastama ~ viga saama ~ katki ~ lõhki tõmbama; напороться на гвоздь naela otsa sattuma ~ kinni jääma;
‣ на кого-что ülek. madalk. (ootamatult) peale ~ otsa sattuma; напороться на засаду varitsussalgale sattuma
повредить 292 Г сов.
‣ (без страд. прич.) кому-чему kahjustama keda-mida, kahju tegema ~ tekitama kellele-millele; повредить авторитету autoriteeti vähendama ~ kahjustama, мороз повредил посевам külm kahjustas külvi ~ tegi külvile ~ viljale liiga;
‣ несов. повреждать что vigastama, viga tegema; повредить ногу jalga vigastama, jalale viga tegema, повредить корни juuri vigastama, повреждённое гнездо viga saanud ~ lõhutud pesa; vrd. вредить
‣ (без страд. прич.) кому-чему kahjustama keda-mida, kahju tegema ~ tekitama kellele-millele; повредить авторитету autoriteeti vähendama ~ kahjustama, мороз повредил посевам külm kahjustas külvi ~ tegi külvile ~ viljale liiga;
‣ несов. повреждать что vigastama, viga tegema; повредить ногу jalga vigastama, jalale viga tegema, повредить корни juuri vigastama, повреждённое гнездо viga saanud ~ lõhutud pesa; vrd. вредить
повредиться 292 Г сов. → несов. повреждаться
‣ katki ~ rikki minema, viga saama; винт повредился kruvi on katki ~ rikkis;
‣ madalk. end vigastama, endale häda ~ viga tegema;
◊ повредиться в уме ~ умом madalk. peast segi minema
‣ katki ~ rikki minema, viga saama; винт повредился kruvi on katki ~ rikkis;
‣ madalk. end vigastama, endale häda ~ viga tegema;
◊ повредиться в уме ~ умом madalk. peast segi minema
повреждение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) kahjustamine, vigastamine;
‣ kahjustus, vigastus, rike; повреждение от мороза külmakahjustus, телесное повреждение kehavigastus, повреждение изоляции el. isolatsioonirike, причинить повреждение vigastama, vigastust tekitama, исправить повреждение riket kõrvaldama
‣ (без мн. ч.) kahjustamine, vigastamine;
‣ kahjustus, vigastus, rike; повреждение от мороза külmakahjustus, телесное повреждение kehavigastus, повреждение изоляции el. isolatsioonirike, причинить повреждение vigastama, vigastust tekitama, исправить повреждение riket kõrvaldama
подбить 325 (буд. вр. подобью, подобьёшь...) Г сов. → несов. подбивать
‣ что, чем, подо что alla lööma; kõnek. kokku lööma; подбить каблук kontsa alla lööma, подбить итог kokku võtma ~ lööma;
‣ что, чем kõnek. vooderdama, voodriks panema; подбить шапку мехом mütsi karusnahaga vooderdama;
‣ кого-что, на что, с инф. ülek. kõnek. üles kihutama, ahvatlema, õhutama; подбить на шалость vallatust ~ ulakust ~ ulakusele õhutama;
‣ кого-что kõnek. ümber ~ pikali lööma; siniseks ~ vigaseks lööma; подбить глаз silma siniseks ~ vigaseks lööma;
‣ кого-что alla tulistama, rivist välja lööma; pihta laskma, (tulega) vigastama; подбить самолёт lennukit alla tulistama, подбить танк tanki rivist välja lööma, подбить крыло птицы linnul tiiba haavama ~ vigastama;
◊ подбитый ветром ~ ветерком (1) vile (-da), õhuke, vilets (rõiva kohta), (2) tuulepea, kerglane (inimene)
‣ что, чем, подо что alla lööma; kõnek. kokku lööma; подбить каблук kontsa alla lööma, подбить итог kokku võtma ~ lööma;
‣ что, чем kõnek. vooderdama, voodriks panema; подбить шапку мехом mütsi karusnahaga vooderdama;
‣ кого-что, на что, с инф. ülek. kõnek. üles kihutama, ahvatlema, õhutama; подбить на шалость vallatust ~ ulakust ~ ulakusele õhutama;
‣ кого-что kõnek. ümber ~ pikali lööma; siniseks ~ vigaseks lööma; подбить глаз silma siniseks ~ vigaseks lööma;
‣ кого-что alla tulistama, rivist välja lööma; pihta laskma, (tulega) vigastama; подбить самолёт lennukit alla tulistama, подбить танк tanki rivist välja lööma, подбить крыло птицы linnul tiiba haavama ~ vigastama;
◊ подбитый ветром ~ ветерком (1) vile (-da), õhuke, vilets (rõiva kohta), (2) tuulepea, kerglane (inimene)
подбиться 325 (буд. вр. подобьюсь, подобьёшься...) Г сов. → несов. подбиваться
‣ kõnek. (kapja, käppa vm.) vigastama;
‣ к кому madalk. kelle hinge ligi pääsema, usaldust võitma
‣ kõnek. (kapja, käppa vm.) vigastama;
‣ к кому madalk. kelle hinge ligi pääsema, usaldust võitma
подшибить 333 Г сов. → несов. подшибать кого-что madalk.
‣ vigaseks lööma, vigastama; подшибить ногу jalale viga ~ häda tegema, подшибить глаз silma siniseks lööma;
‣ pihta saama kellele-millele; pikali lööma, maha paiskama keda-mida;
‣ alla ~ maha kõmmutama; подшибить зайца jänest maha kõmmutama
‣ vigaseks lööma, vigastama; подшибить ногу jalale viga ~ häda tegema, подшибить глаз silma siniseks lööma;
‣ pihta saama kellele-millele; pikali lööma, maha paiskama keda-mida;
‣ alla ~ maha kõmmutama; подшибить зайца jänest maha kõmmutama
поломать 165a Г сов.
‣ что (ära) lõhkuma, katki murdma ~ tegema, purustama (ka ülek.); ветром поломало много деревьев tuul murdis palju puid, поломать все планы kõiki plaane segi lööma;
‣ кого kõnek. vigastama, muljuma; медведь поломал охотника jahimees sai karu käes muljuda ~ vigastada;
‣ кого-что ülek. muserdama;
‣ что (mõnda aega) lõhkuma ~ purustama;
◊ поломать голову над чем pead murdma mille üle; поломать зубы на ком-чём, об кого, обо что (1) hirmsat vaeva nägema, valu ja välku saama millega, (2) kaela murdma, kaotajaks ~ alla jääma
‣ что (ära) lõhkuma, katki murdma ~ tegema, purustama (ka ülek.); ветром поломало много деревьев tuul murdis palju puid, поломать все планы kõiki plaane segi lööma;
‣ кого kõnek. vigastama, muljuma; медведь поломал охотника jahimees sai karu käes muljuda ~ vigastada;
‣ кого-что ülek. muserdama;
‣ что (mõnda aega) lõhkuma ~ purustama;
◊ поломать голову над чем pead murdma mille üle; поломать зубы на ком-чём, об кого, обо что (1) hirmsat vaeva nägema, valu ja välku saama millega, (2) kaela murdma, kaotajaks ~ alla jääma
пришибить 333 Г сов.
‣ несов. пришибать . что madalk. (lüües) vigastama, ära lööma;
‣ кого ülek. kõnek. muserdama, rusuma, rõhuma, maadligi suruma; jalust rabama; горе пришибло его ta on murest murtud
‣ несов. пришибать . что madalk. (lüües) vigastama, ära lööma;
‣ кого ülek. kõnek. muserdama, rusuma, rõhuma, maadligi suruma; jalust rabama; горе пришибло его ta on murest murtud
разбиться 325 (буд. вр. разобьюсь, разобьёшься, разобьётся) Г сов. → несов. разбиваться
‣ katki ~ puruks ~ lõhki minema, lagunema, purunema (ka ülek.); бутылка разбилась pudel läks katki, разбиться вдребезги kildudeks purunema, сапоги совсем разбились kõnek. saapad on päris (ära) lagunenud, все надежды разбились kõik lootused on purunenud, семья разбилась kõnek. perekond purunes;
‣ на что jagunema; jaotuma; отряд разбился на походные колонны salk jagunes rännakukolonnideks, разбиться на группы rühmadeks ~ gruppideks jagunema;
‣ (kukkudes) vigastada ~ surma saama; мальчик упал с коня и разбился poiss kukkus hobuse seljast maha ja sai vigastada, разбиться насмерть surnuks kukkuma, разбиться в кровь end veriseks ~ verele kukkuma;
◊ разбиться ~ разбиваться в лепёшку madalk. kas või nahast välja pugema, kas või nui neljaks, maksku mis maksab, sure või maha; хоть разбейся kõnek. tee või tina
‣ katki ~ puruks ~ lõhki minema, lagunema, purunema (ka ülek.); бутылка разбилась pudel läks katki, разбиться вдребезги kildudeks purunema, сапоги совсем разбились kõnek. saapad on päris (ära) lagunenud, все надежды разбились kõik lootused on purunenud, семья разбилась kõnek. perekond purunes;
‣ на что jagunema; jaotuma; отряд разбился на походные колонны salk jagunes rännakukolonnideks, разбиться на группы rühmadeks ~ gruppideks jagunema;
‣ (kukkudes) vigastada ~ surma saama; мальчик упал с коня и разбился poiss kukkus hobuse seljast maha ja sai vigastada, разбиться насмерть surnuks kukkuma, разбиться в кровь end veriseks ~ verele kukkuma;
◊ разбиться ~ разбиваться в лепёшку madalk. kas või nahast välja pugema, kas või nui neljaks, maksku mis maksab, sure või maha; хоть разбейся kõnek. tee või tina
раздуть 346 Г сов. → несов. раздувать что
‣ laiali puhuma; раздуть пепел tuhka laiali puhuma, раздуть ноздри (nina)sõõrmeid laiali ajama, ветер раздул тучи tuul ajas pilved laiali;
‣ lõkkele puhuma (ka ülek.), hõõgvele puhuma; ülek. õhutama; раздуть огонь tuld lõkkele puhuma, раздуть вражду vihavaenu õhutama;
‣ täis puhuma; раздуть воздушный шарик õhupalli täis puhuma;
‣ безл. kõnek. üles paistetama ~ tursuma, punduma; щёку раздуло põsk läks paistesse ~ paistetas üles, живот раздуло kõht on pundunud;
‣ ülek. kõnek. üles ~ suureks puhuma, (ülemäära) suureks paisutama ~ ajama; раздуть ссору tüli suureks puhuma, раздуть штаты koosseisu(sid) suureks paisutama;
◊ раздуть ~ раздувать кадило madalk. (1) mida üles puhuma, millest suurt numbrit tegema, tolmu üles keerutama, (2) mida suure hooga käima panema, õiget hoogu sisse saama millele
‣ laiali puhuma; раздуть пепел tuhka laiali puhuma, раздуть ноздри (nina)sõõrmeid laiali ajama, ветер раздул тучи tuul ajas pilved laiali;
‣ lõkkele puhuma (ka ülek.), hõõgvele puhuma; ülek. õhutama; раздуть огонь tuld lõkkele puhuma, раздуть вражду vihavaenu õhutama;
‣ täis puhuma; раздуть воздушный шарик õhupalli täis puhuma;
‣ безл. kõnek. üles paistetama ~ tursuma, punduma; щёку раздуло põsk läks paistesse ~ paistetas üles, живот раздуло kõht on pundunud;
‣ ülek. kõnek. üles ~ suureks puhuma, (ülemäära) suureks paisutama ~ ajama; раздуть ссору tüli suureks puhuma, раздуть штаты koosseisu(sid) suureks paisutama;
◊ раздуть ~ раздувать кадило madalk. (1) mida üles puhuma, millest suurt numbrit tegema, tolmu üles keerutama, (2) mida suure hooga käima panema, õiget hoogu sisse saama millele
разжигание 115 С с. неод. (без мн. ч.) põlemapanek, süütamine, lõkkeleajamine, lõkkelepuhumine (ka ülek.); ülek. õhutamine; разжигание дров puude süütamine, разжигание войны sõjaõhutamine, разжигание вражды (viha)vaenu õhutamine
ранение 115 С с. неод. haavatasaamine, haavamine; haav; vigastus; тяжёлое ранение raskelt haavatasaamine ~ haavamine, raske(d) haav(ad), огнестрельное ранение (1) tulirelvast haavatasaamine ~ haavamine, (2) laskehaav, laskevigastus, получить ранение haavata ~ vigastada saama
раненый 126 П
‣ haavatud, haavades; vigastatud; раненый боец haavatud ~ vigastatud võitleja, раненая нога haavatud jalg;
‣ П → С раненый м, раненая ж. од. haavatu
‣ haavatud, haavades; vigastatud; раненый боец haavatud ~ vigastatud võitleja, раненая нога haavatud jalg;
‣ П → С раненый м, раненая ж. од. haavatu
ранить 269a Г сов. и несов. кого-что, чем, куда
‣ haavama (ka ülek.), vigastama; ранить палец sõrme vigastama, ранить словом sõnaga haavama, ранить сердце südamehaavu lööma;
‣ (безл.) haavata saama; его ранило в бою ta sai lahingus haavata, солдата ранило sõdur sai haavata
‣ haavama (ka ülek.), vigastama; ранить палец sõrme vigastama, ранить словом sõnaga haavama, ранить сердце südamehaavu lööma;
‣ (безл.) haavata saama; его ранило в бою ta sai lahingus haavata, солдата ранило sõdur sai haavata
регенерация 89 С ж. неод. (без мн. ч.) regenereerimine; regenereerumine (biol. taasteke, taastekitamine, taastekkimine, uuendamine, uuenemine, kaotatud v. vigastatud elundite ja kudede taastamine v. taastumine; tehn. lähteomaduste taastamine v. taastumine, regeneraatori abil soojendamine v. soojenemine; keem. aine algkoostise taastamine v. taastumine); регенерация воздуха õhu regenereerimine, способность к регенерации biol. regenereerumisvõime, регенерация масел tehn. õlide regenereerimine
репарация 89 С ж. неод.
‣ biol. reparatsioon (vigastatud koe paranemine);
‣ репарации мн. ч. maj. reparatsioon, repareerimine (sõjas tekitatud kahju hüvitamine võitjamaale); reparatsioonimakse
‣ biol. reparatsioon (vigastatud koe paranemine);
‣ репарации мн. ч. maj. reparatsioon, repareerimine (sõjas tekitatud kahju hüvitamine võitjamaale); reparatsioonimakse
себе I частица (tavaliselt koos pöörd- või asesõnaga nende rõhutamiseks) kõnek.; ступай себе домой mine nüüd ~ rahumeeli koju, hakka kodu poole astuma, вы себе сидите, отдыхайте teie aga istuge puhake, пусть себе сердится vihastagu, las vihastab, vihastagu pealegi;
◊ ничего себе kõnek. (1) vaata aga vaata, ets kae, no mis sa ütled, pole midagi öelda, (2) pole vigagi, keskeltläbi, keskmist viisi, (3) keskmine, talutav
◊ ничего себе kõnek. (1) vaata aga vaata, ets kae, no mis sa ütled, pole midagi öelda, (2) pole vigagi, keskeltläbi, keskmist viisi, (3) keskmine, talutav
травмировать 171a Г сов. и несов. кого-что traumeerima (ka ülek.), traumat ~ vigastust tekitama, vigastama
увечить 271b Г несов. кого-что vigastama (ka ülek.), (keha)vigastusi tekitama, vigaseks ~ sandiks tegema, sandistama; увечить руку kätt vigastama, увечить кого в драке kellele kakluses kehavigastusi tekitama, увечить себя end sandiks tegema, увечить трактор traktorit lõhkuma; vrd. изувечить
увечиться 271 Г несов.
‣ end vigastama ~ sandistama, end vigaseks ~ sandiks tegema, vigaseks ~ sandiks jääma, sandistuma;
‣ страд. к увечить; vrd. изувечиться
‣ end vigastama ~ sandistama, end vigaseks ~ sandiks tegema, vigaseks ~ sandiks jääma, sandistuma;
‣ страд. к увечить; vrd. изувечиться
увечный 126 П (кр. ф. увечен, увечна, увечно, увечны)
‣ van. vigastatud, vigane, sandistunud;
‣ П → С увечный м., увечная ж. од. sant, vigane
‣ van. vigastatud, vigane, sandistunud;
‣ П → С увечный м., увечная ж. од. sant, vigane
увечье 113 С с. неод. (keha)vigastus; тяжкое увечье raske vigastus, увечье, связанное с работой, трудовое увечье töövigastus, получить увечье vigastada ~ viga saama, наносить ~ причинять увечья кому kellele kehavigastusi tekitama
уродовать 171a Г несов. кого-что
‣ vigastama, vigaseks ~ sandiks tegema, sandistama, moonutama (ka ülek.); ранения уродуют людей vigastused teevad inimesi sandiks ~ sandistavad inimesi, оспа уродует лицо rõuged moonutavad nägu, уродовать детей плохим воспитанием lapsi halva kasvatusega (kõlbeliselt) sandistama ~ rikkuma, уродовать чьи слова kelle sõnu moonutama;
‣ koledaks ~ peletislikuks ~ inetuks tegema, inetama; эта причёска уродует тебя see soeng teeb sind ~ su koledaks; vrd. изуродовать
‣ vigastama, vigaseks ~ sandiks tegema, sandistama, moonutama (ka ülek.); ранения уродуют людей vigastused teevad inimesi sandiks ~ sandistavad inimesi, оспа уродует лицо rõuged moonutavad nägu, уродовать детей плохим воспитанием lapsi halva kasvatusega (kõlbeliselt) sandistama ~ rikkuma, уродовать чьи слова kelle sõnu moonutama;
‣ koledaks ~ peletislikuks ~ inetuks tegema, inetama; эта причёска уродует тебя see soeng teeb sind ~ su koledaks; vrd. изуродовать
ушиб 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) vigastamine, äralöömine, põrutamine, haigetsaamine, vigasaamine;
‣ vigastus, põrutus, haiget saanud koht; ушиб мозга peaaju põrutus, намазать ушиб йодом haiget kohta joodiga määrima
‣ (без мн. ч.) vigastamine, äralöömine, põrutamine, haigetsaamine, vigasaamine;
‣ vigastus, põrutus, haiget saanud koht; ушиб мозга peaaju põrutus, намазать ушиб йодом haiget kohta joodiga määrima
ушибить 333 Г сов. → несов. ушибать кого-что
‣ обо что, чем vigastama, ära lööma, haiget tegema ~ saama; ушибить ногу jalga ära lööma, jalale haiget tegema;
‣ чем ülek. kõnek. elult lööke ~ hoope saama; он ушиблён судьбой ta on küllaga saatuselööke saanud;
‣ чем ülek. kõnek. rabama, vapustama, põrutama; я был ушиблен этой новостью see uudis rabas ~ põrutas mind
‣ обо что, чем vigastama, ära lööma, haiget tegema ~ saama; ушибить ногу jalga ära lööma, jalale haiget tegema;
‣ чем ülek. kõnek. elult lööke ~ hoope saama; он ушиблён судьбой ta on küllaga saatuselööke saanud;
‣ чем ülek. kõnek. rabama, vapustama, põrutama; я был ушиблен этой новостью see uudis rabas ~ põrutas mind
ушибиться 333 Г сов. → несов. ушибаться обо что end vigastama ~ ära lööma, haiget ~ viga saama; ушибиться плечом о косяк õlga vastu uksepiita ära lööma, он упал и ушибся ta kukkus ja sai haiget ~ viga
царапнуть 335a Г сов. кого-что
‣ однокр. к царапать 1.;
‣ kõnek. kriimustama (kergelt vigastama); его легко царапнуло ta sai väheke ~ kergelt kriimustada
‣ однокр. к царапать 1.;
‣ kõnek. kriimustama (kergelt vigastama); его легко царапнуло ta sai väheke ~ kergelt kriimustada
