усы3Смн. ч. неод. (ед. ч. усм.) ‣vuntsid, vurrud, mokahabe; отрастить~ отпустить усыendale vuntse ~ mokahabet kasvatama, улыбаться в усhabemesse naerma, усы выдрыsaarma vurrud; ‣tundlad, katsesarved; ‣bot. köitraod, väänlad, väädid, väädikud; võsundid; обрывать усы клубникиmaasikavõsundeid ära näpistama; ‣(обычно ед. ч.) tehn. nina (näit. poldil); kisk, kisa; haru; усы гафеляmer. kahvliharu, склейка на усkaldne liimliide; ◊ и усом не ведёт, и в ус (себе) не дуетkõnek. ei tee kuulmagi, ei kõssagi, ei tee väljagi; сами с усамиkõnek. meil enestelgi aru peas, ega meiegi ole eile sündinud ~ siia ilma tulnud; мотать~ намотать себе на усчтоkõnek. midaendale kõrva taha panema ~ kirjutama