?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit
альбом 1 С м.
неод.
album; альбом для марок margialbum, альбом с видами Москвы Moskva vaadete(ga) album, семейный альбом perekonnaalbum, альбом для стихов salmik, salmialbum
альков 1 С м.
неод.
alkoov (magamisaseme orv)
аналой 41 С м.
неод.
kirikl.
analoogion (raamatupult)
анатом 1 С м.
од.
anatoom (anatoomia-asjatundja)
глухой 123 П (кр. ф.
глух, глуха, глухо, глухи; сравн. ст.
глуше)‣ kurt (к чему ka ülek.
); глухая девочка kurt tüdruk, глух на правое ухо paremast kõrvast kurt, остаться глухим к чьим просьбам kelle palvetele kurdiks jääma;
‣ helitu, kõlatu, tuhm; ülek. varjatud; глухой согласный lgv. helitu konsonant ~ kaashäälik, глухой голос kõlatu hääl, глухое недовольство varjatud rahulolematus;
‣ mahajäetud, metsistunud; kolka-; глухой сад metsistunud ~ rohtunud aed, глухая деревушка kolkaküla, глухое место kolgas, глухая дорога kõrvaline tee, глухой переулок inimtühi põiktänav, kõrvaltänav;
‣ umb-, kinnine; avadeta, laus-; jäik; глухая стена laussein, avadeta sein, глухой коридор pime ~ akendeta koridor, глухое платье kinnine kleit, глухая ночь pilkane öö;
‣ hilis-, sügav; глухая осень hilissügis, глухая тайга sügav taiga, põlistaiga, в глухую старину ennevanasti, (enne)muiste;
‣ П → С глухой м., глухая ж. од. kurt; школа для глухих kurtide kool
занятой 120 П tööga koormatud, hõivatud
лихой I 123 П (кр. ф.
лих, лиха, лихо, лихи и лихи) folkl.
, van.
õel, kuri, tige, julm; raske, karm, ränk(raske); лихой враг õel ~ kuri ~ julm vaenlane, лихое слово kuri sõna, лихой глаз kuri silm, лихая пора ränkraske aeg, лихие люди röövlid;
◊ лиха беда начало kõnekäänd rist ja vaev on alustada, iga algus on raske
лихой II 123 П (кр. ф.
лих, лиха, лихо, лихи и лихи) uljas, vahva, (hull)julge, vapper, osav; лихой парень uljas ~ julge ~ vahva noormees, лихая езда hulljulge ~ uljas ~ hoogne sõit, лихой танцор osav ~ vahva tantsumees, лихой конь tuline ratsu
меньшой 123 П madalk.
noorem; noorim, kõige noorem; меньшой сын noorim poeg
плохой 123 П (кр. ф.
плох, плоха, плохо, плохи; сравн. ст.
хуже, kõnek.
плоше, превосх. ст.
самый плохой, худший 124)
‣ halb, paha, kehv, vilets; плохой человек halb inimene, плохой характер halb iseloom, плохой воздух halb ~ paha õhk, плохая погода halb ~ vilets ~ paha ilm, плохое настроение halb ~ kehv tuju ~ meeleolu, плохая память halb mälu, плохие вести halvad teated, плохая привычка halb komme, плохой писатель vilets kirjanik, плохи дела asjad on kehvad, плохая надежда на кого-что kellele-millele ei saa päris kindel olla, плохое утешение väike ~ nõrk lohutus;
‣ (без полн. ф.) kehv, vilets, nõrk (haigusest); мама очень плоха ema on väga vilets (väga haige);
‣ П → С плохое с. неод. (без мн. ч.) halb; было и хорошее, и плохое on olnud nii head kui halba;
◊ шутки плохи с кем-чем kõnek. kellega-millega pole nalja ~ ei saa naljatada
снятой 120 П väljendis снятое молоко kooritud piim, lõss
худший 124 П‣ превосх. ст. П худой II, плохой;
‣ П → С худшее с. неод. halvim
хуже сравн. ст. П худой II, плохой, Н худо;
◊ хуже горькой редьки kõnek. hullemast hullem, hullem kui hull, nii hull, et hullem enam ei saagi olla; надоесть хуже горькой редьки surmani ära tüütama