[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 28 artiklit

козлище 108 С м. од. väljendis отделять ~ отделить овец от козлищ liter. sikke lammastest lahutama
М нескл. С
‣ с. kirjatäht м (m); строчное м väike м;
‣ м. kaashäälik м
мат I 1 С м. неод. matt (males); дать ~ сделать ~ объявить мат matti tegema, дать мат в три хода kolme käiguga matti tegema
мат II 1 С м. неод. (võimlemis-, jala- vm.) matt; мат для ног jalamatt, камышовый мат roogmatt, pilliroomatt
мат III 1 С м. неод. (без мн. ч.) van. tuhmus; tuhm toon; mattpind, tuhmpind; навести мат на стекло klaasi mateerima
мат IV 1 С м. неод. (без мн. ч.) ropendus, ropp sõim
мат V 1 С м. неод. väljendis (реветь, орать, кричать ...) благим матом vulg. täiest kõrist (röökima)
ме межд. mää, mök-mök;
◊
ни бе ни ме ни кукареку (не понимает) в чём madalk. teab millest niisama palju kui köstri vasikas pühapäevasest päevast, mitte mõhkugi ~ tuhkagi ei taipa
ми нескл. С с. неод. muus. mi, e
мм межд. mnjah
мот 1 С м. од. kõnek. pillaja, raiskaja, priiskaja, laristaja
мотовка 72 С ж. од. kõnek. vt. мот
му межд. muu, ammuu
мы 160 М мн. ч. meie, me; у нас хорошая квартира meil on hea korter, нам дали отпуск me saime puhkust, к нам пришли гости meile tulid külalised ~ võõrad, он доволен нами ta on meiega rahul, между нами говоря omavahel öelda ~ öeldes
мыт I 1 С м. неод. (без мн. ч.) vet. nõletõbi, nõlg, peataud (hobustel)
мыт II 1 С м. неод. aj. toll, tollimaks (Vana-Venes)
нам дат. п. М мы
начиная
‣ дееприч. наст. вр. Г начинать;
‣ начиная с, начиная от предлог с род. п. alates; начиная с первого числа esimesest kuupäevast alates ~ peale, начиная от шляпы и кончая туфлями kübarast kingadeni, alates kübarast ja lõpetades kingadega
независимо Н
‣ sõltumatult, iseseisvalt; iseseisvana, suveräänselt, vabalt; держать себя независимо sõltumatult ~ vabalt käituma, жить независимо omaette ~ iseseisvalt elama;
‣ независимо от в функции предлога; независимо от кого-чего sõltumata, olenemata kellest-millest, независимо от обстоятельств olenemata asjaoludest
от, ото предлог с род. п.
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
от- приставка I verbiliitena väljendab
‣ eemaldumist v. eemaldamist eemale, juurest, kõrvale, lahti, küljest, välja, ära; отойти eemalduma, отбежать eemale ~ juurest ära jooksma, отступить kõrvale ~ tagasi astuma, taganema, отвлечься kõrvale kalduma, отвинтить lahti ~ küljest ~ pealt ära kruvima, оторвать küljest ära kiskuma ~ rebima, откусить tükki küljest (ära) hammustama, отвеять välja tuulama;
‣ tegevuse lõppemist, katkemist, lõpetamist v. katkestamist; отцвести ära õitsema, отбеситься mässamast ~ möllamast lakkama, отбеседовать vestlust lõpetama, отучиться õppimisega lõpule jõudma, отвадить võõrutama, ära harjutama;
‣ vastu(s)tegevust; откликнуться vastu huikama, отдарить vastu kinkima, vastukingitust tegema;
‣ hoolikat tegevust; отделать töötlema, viimistlema, отлакировать (hoolikalt) lakkima;
‣ eemale- v. kõrvalehoidumist (ся-ga verbide puhul); отбояриться lahti saama ~ rabelema, end vabaks saama millest;
‣ tegevuse tagajärge; отлежать ära lamama, valusaks ~ tuimaks lamama; II adjektiiviliitena väljendab laadi v. mingile alale kuulumist: -ne, -line; отглагольный verbaalne, отымённый nimisõnaline, substantiivne
-от частица murd. vt. -то
ото предлог (konsonantühenditega algavate sõnade ees) vt. от
ото- приставка (й ja konsonantühendite ees) vt. от-
отъ- приставка vt. от-
Т нескл. С
‣ с. täht т (t); строчное т väike т, прописное т suur т (Т);
‣ м. kaashäälik т
унестись 365 Г сов. → несов. уноситься
‣ minema sööstma ~ tormama ~ pühkima ~ tuiskama; eemale ~ kaugele kanduma (ka ülek.); кони унеслись hobused tuiskasid minema, тучи унеслись на север pilved kihutasid põhja poole, м ысли унеслись в прошлое mõtted kandusid minevikku;
‣ ülek. linnutiivul ~ lennul ~ lennates mööduma, mööda lendama; годы унеслись aastad möödusid linnutiivul ~ lennul
ют 1 С м. неод. mer. pupp, ahtritekk (pardast pardani ulatuv pealisehitis laeva ahtris)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur