[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

бухта I 51 С ж. неод. (väike) laht, abajas
бухта II 51 С ж. неод. mer. viht (vihi), kokkukeritud ots; бухта кабеля kaabliviht
духота 52 С ж. неод. (без мн. ч.) umbus, lämmatav palavus, leitsak, lämb; в комнате духота toas on palav ~ umbne
карета 51 С ж. неод. tõld; карета скорой помощи van. kiirabiauto
кювета 51 С ж. неод. vt. кюветка
маета 52 С ж. неод. (без мн. ч.) madalk. piin, häda, vaev; одна маета üks häda ja viletsus
мачеха 69 С ж. од. võõrasema
мета 51 С ж. неод. märk, tähis
монета 51 С ж. неод. münt, metallraha; kõnek. raha; золотая монета kuldraha, -münt, медная монета vaskraha, -münt, серебряная монета hõberaha, -münt, памятная монета mälestusmünt, юбилейная монета juubelimünt, мелкая ~ разменная монета peenraha, vahetusraha, звонкая монета kõnek. metall (raha kohta), kõlisev, чеканить монету müntima, raha lööma, münte vermima;
◊
ходячая монета kulunud tõde; платить ~ отплатить той же монетой sama mõõduga tasuma ~ vastama; принимать ~ принять за чистую монету puhta kullana võtma; гони монету madalk. lao raha lagedale, otsi raha välja
мурена 51 С ж. од. mureen; обыкновенная мурена zool. mureen (kala Muraena helena)
муфта 1 С ж. неод.
‣ muhv (ka tehn.); держать руки в муфте käsi muhvis hoidma, резьбовая ~ винтовая муфта keermesmuhv, зажимная муфта pingutusmuhv;
‣ tehn. sidur; втулочная муфта muhvsidur, муфта сцепления (auto)sidur, глухая муфта (1) liikumatu sidur, jäiksidur, (2) umbmuhv, кулачковая муфта nukksidur
нищета 52 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ vaesus, viletsus; духовная нищета vaimuvaesus, жить в крайней нищете äärmiselt vaeselt elama, впадать в нищету puruvaeseks jääma;
‣ kerjused, puruvaesed inimesed; городская нищета linna vaesed
охота I 51 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ jaht, jahtimine, jahipidamine, küttimine, metsastus (van.); соколиная охота pistrikujaht, охота на медведя karujaht, идти на охоту jahile minema;
‣ jahikoerad, jahilinnud; jahisalk, jahtkond, jahikaaskond, jahiseltskond; держать псовую охоту jahikoeri pidama;
‣ (jahinduslik) loomapidamisharrastus (püük ja aretus); голубиная охота tuvipidamine, -kasvatus
охота II 51 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ к чему, с инф. tahtmine, tahe, himu(stus), soov; охота к чтению lugemistahe, охота учиться õppimishimu, по своей охоте omal tahtel, в охоту madalk. isu täis, отбить охоту у кого, кому kellel isu ~ tahtmist ära võtma;
‣ предик. безл. кому, с инф. kõnek. on tahtmine ~ soov; охота тебе спорить с ним on sul ikka tahtmist ~ viitsimist temaga vaielda;
◊
охота пуще неволи vanas. tahtmine on taevariik
пахота 51 С ж. неод. (без мн. ч.) künd, kündmine
пехота 51 С ж. неод. (без мн. ч.) sõj. jalavägi; kõnek. jalaväelased; моторизованная пехота motoriseeritud jalavägi, motojalavägi
суета 52 С ж. неод.
‣ askeldus(ed), sekeldus(ed), askel, rahmeldus, sebimine, sigin-sagin; праздничная суета pühade-eelne askeldus ~ sagin, житейская суета igapäevategemised, argipäevatoimetused, мелочная ~ мирская суета ilmalikud ~ maised askeldused, argiaskel, весь дом в суетах kogu maja on kihevil ~ saginat täis, провести день в суете päev otsa askeldama, работать без суеты rahulikult ~ kiirustamata tööd tegema;
‣ liter. midagi tühist ~ tarbetut ~ asjatut ~ väärtusetut; tühisus, tarbetus, asjatus, väärtusetus;
◊
суета сует, мышиная суета tühi töö ja vaimunärimine, tühi-tähi, tühisuste tühisus
сухота 53 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek.
‣ kuivus; сухота в горле kurgukuivus, kurk kuivab;
‣ põud;
‣ kurbus, nukrus; hool, mure
тщета 52 С ж. неод. (без мн. ч.) van. liter. tarbetus, asjatus, mõttetus, tühisus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur