[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 26 artiklit
агро- часть сложных слов põllundus-, põllumajandus-, maaviljelus-, agro-, agrotehnika-
арго нескл. С с. неод. lgv. erikeel, argoo; воровское арго vargakeel, vargaargoo, арго нищих kerjuste argoo
гигро- часть сложных слов niiskus(e)-, hügro-
мягко Н pehmelt, mahedalt, leebelt; мягко выражаясь pehmelt öelda, мягко упрекнуть leebet etteheidet tegema, мягко произносить pehmelt hääldama, мягко наказать kergelt karistama;
◊ мягко стелет, да жёстко спать vanas. ära usu hundi juttu, lamba nägu, hundi tegu
◊ мягко стелет, да жёстко спать vanas. ära usu hundi juttu, lamba nägu, hundi tegu
паро- часть сложных слов aur-, auru-; паро-провод aurujuhe, -torustik, паро-распределитель aurujaotur, паро-непроницаемый aurupidav, -tihe
перо ед. ч. 99, мн. ч. 49 С с. неод.
‣ sulg (ka ülek.); гусиное перо hanesulg, пуховое перо udusulg, ebesulg, стальное перо terassulg, kirjutussulg, чертёжное перо joonestussulg, плакатное перо plakatisulg, plakatkirjasulg, редисовое перо redissulg, вечное перо täitesulepea, рисунок пером kunst sulejoonistus, перо стрелки raudt. pöörmesulg (-sule), острое перо писателя ülek. kirjaniku terav sulg, бойкое перо ülek. vahe ~ nobe sulg;
‣ (kala)uim; aerulaba; плавательное перо uim, перо весла aerulaba;
‣ (обычно мн. ч.) kõnek. sibulapealsed; küüslaugupealsed; перья лука sibulapealsed;
◊ проба пера suleproov; выходить ~ выйти из-под пера кого kelle sulest ilmuma; одним росчерком пера ühe suletõmbega; ни пуха ни пера kivi kotti; браться ~ взяться за перо sulge haarama; владеть пером osava ~ hea ~ ladusa sulega ~ sõnaosav olema; ни в сказке сказать, ни пером написать kõnekäänd ei sõnul seletada ega kirjas kirjutada; ворона в павлиньих перьях kõnek. iroon. vares paabu(linnu)sulgedes
‣ sulg (ka ülek.); гусиное перо hanesulg, пуховое перо udusulg, ebesulg, стальное перо terassulg, kirjutussulg, чертёжное перо joonestussulg, плакатное перо plakatisulg, plakatkirjasulg, редисовое перо redissulg, вечное перо täitesulepea, рисунок пером kunst sulejoonistus, перо стрелки raudt. pöörmesulg (-sule), острое перо писателя ülek. kirjaniku terav sulg, бойкое перо ülek. vahe ~ nobe sulg;
‣ (kala)uim; aerulaba; плавательное перо uim, перо весла aerulaba;
‣ (обычно мн. ч.) kõnek. sibulapealsed; küüslaugupealsed; перья лука sibulapealsed;
◊ проба пера suleproov; выходить ~ выйти из-под пера кого kelle sulest ilmuma; одним росчерком пера ühe suletõmbega; ни пуха ни пера kivi kotti; браться ~ взяться за перо sulge haarama; владеть пером osava ~ hea ~ ladusa sulega ~ sõnaosav olema; ни в сказке сказать, ни пером написать kõnekäänd ei sõnul seletada ega kirjas kirjutada; ворона в павлиньих перьях kõnek. iroon. vares paabu(linnu)sulgedes
песо нескл. С с. неод. peeso (rahaühik mitmes Ladina-Ameerika riigis ja Filipiinidel)
пиро- часть сложных слов püro-; пиро-генизация pürolüüs, pürogenisatsioon, pürogeniseerimine, пиро-графия pürograafia
плато нескл. С с. неод. geogr. platoo, lava, lavamaa
плечо ед. ч. 110, мн. ч. 91 (род. п. мн. ч. плеч) С с. неод. õlg (ka tehn., raudt.), õlgmik; anat. õlavars; плечо рычага kangi õlg, плечо силы jõu õlg, широкий в плечах laiaõlgne, пальто широко в плечах mantel on õlgadest lai, втянуть голову в плечи pead õlgade vahele tõmbama, нести на плечах õlgadel ~ õlul ~ õlal kandma, пожать плечами õlgu kehitama, похлопать по плечу õlale patsutama, на плечо! sõj. õlale võtt! левое плечо вперёд марш! sõj. vasak õlg ees, marss!;
◊ плечо в плечо, плечо к плечу, плечом к плечу, плечо о плечо õlg õla kõrval; с плеч долой kõnek. kaelast ära; как гора с плеч (свалилась) у кого kellel oleks nagu kivi südamelt langenud ~ koorem õlgadelt veerenud; голова с плеч pea maha; с плеча kõnek. järelemõtlematult, huupi, kergekäeliselt; со всего плеча kõigest jõust (lööma); с чужого плеча mitte oma, teise oma (rõiva kohta); за плечами (1) kõrval, lähedal, (2) seljataga, möödas, minevikus; на плечах (противника) (põgeneva vaenlase) kannul ~ kukil; лежать на плечах у кого, чьих, кого kelle õlgadel ~ õlul lasuma; выносить ~ вынести ~ вывозить ~ вывезти на своих (собственных) плечах что oma turjal ~ õlul kandma mida, omal jõul toime tulema ~ hakkama saama millega; (есть) голова на плечах у кого kõnek. kellel on pea otsas ~ on nuppu, kelle pea lõikab; взваливать ~ взвалить ~ класть ~ положить на чьи плечи что kelle õlule mida veeretama; лечь ~ ложиться на плечи кому, кого, чьи kelle õlgadele langema ~ kandma jääma
◊ плечо в плечо, плечо к плечу, плечом к плечу, плечо о плечо õlg õla kõrval; с плеч долой kõnek. kaelast ära; как гора с плеч (свалилась) у кого kellel oleks nagu kivi südamelt langenud ~ koorem õlgadelt veerenud; голова с плеч pea maha; с плеча kõnek. järelemõtlematult, huupi, kergekäeliselt; со всего плеча kõigest jõust (lööma); с чужого плеча mitte oma, teise oma (rõiva kohta); за плечами (1) kõrval, lähedal, (2) seljataga, möödas, minevikus; на плечах (противника) (põgeneva vaenlase) kannul ~ kukil; лежать на плечах у кого, чьих, кого kelle õlgadel ~ õlul lasuma; выносить ~ вынести ~ вывозить ~ вывезти на своих (собственных) плечах что oma turjal ~ õlul kandma mida, omal jõul toime tulema ~ hakkama saama millega; (есть) голова на плечах у кого kõnek. kellel on pea otsas ~ on nuppu, kelle pea lõikab; взваливать ~ взвалить ~ класть ~ положить на чьи плечи что kelle õlule mida veeretama; лечь ~ ложиться на плечи кому, кого, чьи kelle õlgadele langema ~ kandma jääma
плохо Н (сравн. ст. хуже)
‣ halvasti, pahasti, kehvasti, kehvalt, viletsalt; on halb ~ halvasti ~ paha ~ pahasti ~ kehv ~ vilets; вести себя плохо halvasti käituma, чувствовать себя плохо end halvasti tundma, он кончит плохо ta lõpetab halvasti, ему плохо tal on halb ~ paha (olla), ta tunneb end halvasti, с деньгами было плохо rahaga oli raskusi;
‣ Н → С нескл с. неод. kõnek. mitterahuldav (hinne);
◊ из рук вон плохо kõnek. hullemast hullemini, puruhalvasti, nii halvasti, et hullemini enam ei saagi
‣ halvasti, pahasti, kehvasti, kehvalt, viletsalt; on halb ~ halvasti ~ paha ~ pahasti ~ kehv ~ vilets; вести себя плохо halvasti käituma, чувствовать себя плохо end halvasti tundma, он кончит плохо ta lõpetab halvasti, ему плохо tal on halb ~ paha (olla), ta tunneb end halvasti, с деньгами было плохо rahaga oli raskusi;
‣ Н → С нескл с. неод. kõnek. mitterahuldav (hinne);
◊ из рук вон плохо kõnek. hullemast hullemini, puruhalvasti, nii halvasti, et hullemini enam ei saagi
пончо нескл. С с. неод. pontšo (Ladina-Ameerika päritoluga nelinurkne üleriie peaauguga keskel)
право I 96 С с. неод.
‣ õigus (ka jur.); государственное право riigiõigus, гражданское право (1) kodanikuõigus, (2) jur. tsiviilõigus, уголовное право kriminaalõigus, международное право rahvusvaheline õigus, морское право mereõigus, избирательное право valimisõigus, право голоса hääleõigus, право владения valdamisõigus, право вето vetoõigus, право на жилище eluasemeõigus, elamuõigus, право на изобретение leiutisõigus, õigus leiutisele, право на открытие avastisõigus, avastusõigus, право на материальное обеспечение в старости õigus ainelisele kindlustatusele vanaduses, право на образование õigus haridusele, право на отдых õigus puhkusele, право (нации) на самоопределение (rahvuse) enesemääramisõigus, право на труд õigus tööle, право на иск hagemisõigus, право обжалования edasikaebamisõigus, право подписи allkirjaõigus, право собственности omandiõigus, omandusõigus, право убежища varjupaigaõigus, asüüliõigus, право пользования kasutamisõigus, kasutusõigus, права человека inimõigused, права и обязанности граждан kodanike õigused ja kohustused, по какому праву? mis õigusega? по праву täie õigusega, seaduse järgi, на равных правах võrdõiguslikel alustel, на правах кого kelle õigustes ~ kohustustes, восстановить в правах õigusi ennistama, вступить в свои права (1) ametisse astuma, (2) ülek. oma õigustesse astuma, весна вступила в свои права kevad on oma õigustesse astunud ~ täies hoos, кто вам дал право так говорить? mis õigusega te nii räägite? крепостное право aj. pärisorjus, pärisorjuslik ühiskonnakord;
‣ права мн. ч. (juhi)luba, load; водительские права juhiluba, -load
‣ õigus (ka jur.); государственное право riigiõigus, гражданское право (1) kodanikuõigus, (2) jur. tsiviilõigus, уголовное право kriminaalõigus, международное право rahvusvaheline õigus, морское право mereõigus, избирательное право valimisõigus, право голоса hääleõigus, право владения valdamisõigus, право вето vetoõigus, право на жилище eluasemeõigus, elamuõigus, право на изобретение leiutisõigus, õigus leiutisele, право на открытие avastisõigus, avastusõigus, право на материальное обеспечение в старости õigus ainelisele kindlustatusele vanaduses, право на образование õigus haridusele, право на отдых õigus puhkusele, право (нации) на самоопределение (rahvuse) enesemääramisõigus, право на труд õigus tööle, право на иск hagemisõigus, право обжалования edasikaebamisõigus, право подписи allkirjaõigus, право собственности omandiõigus, omandusõigus, право убежища varjupaigaõigus, asüüliõigus, право пользования kasutamisõigus, kasutusõigus, права человека inimõigused, права и обязанности граждан kodanike õigused ja kohustused, по какому праву? mis õigusega? по праву täie õigusega, seaduse järgi, на равных правах võrdõiguslikel alustel, на правах кого kelle õigustes ~ kohustustes, восстановить в правах õigusi ennistama, вступить в свои права (1) ametisse astuma, (2) ülek. oma õigustesse astuma, весна вступила в свои права kevad on oma õigustesse astunud ~ täies hoos, кто вам дал право так говорить? mis õigusega te nii räägite? крепостное право aj. pärisorjus, pärisorjuslik ühiskonnakord;
‣ права мн. ч. (juhi)luba, load; водительские права juhiluba, -load
право II вводн. сл. kõnek. tõesti, tõepoolest; право, уже поздно on juba tõesti ~ tõepoolest hilja, право, мне так совестно ausõna ~ tõesti mul on väga häbi
право III Н väljendeis право руля! mer. rool paremale! право на борт! mer. paremale poordi!
право- I часть сложных слов õigus-, õiguse-, õige-; право-преемство jur. õigusjärglus, право-нарушитель jur. õigus(e)rikkuja, право-писание lgv. õigekiri, право-славие kirikl. õigeusk
право- II часть сложных слов parem-, parema-, parem; право-сторонний parempoolne, право-бережье jõe parem kallas, parempoolne jõekallas
предо предлог с твор. п. liter. väljendeis предо мной (1) minu ees; (2) van. minuga võrreldes, предо всеми (1) kõigi ees; (2) van. kõikidega võrreldes
просо 94 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ bot. hirss (Panicum); посевное просо (harilik) hirss (Panicum miliaceum);
‣ hirsitangud, hirsiterad
‣ bot. hirss (Panicum); посевное просо (harilik) hirss (Panicum miliaceum);
‣ hirsitangud, hirsiterad
прото- часть сложных слов
‣ proto-, esi-, eel-, põhi-, alg-, ürg-;
‣ ülem-
‣ proto-, esi-, eel-, põhi-, alg-, ürg-;
‣ ülem-
проф- часть сложных слов
‣ (профессиональный) kutse-; профболезни kutsehaigused;
‣ (профсоюзный) ametiühingu-; профсобрание ametiühingukoosolek
‣ (профессиональный) kutse-; профболезни kutsehaigused;
‣ (профсоюзный) ametiühingu-; профсобрание ametiühingukoosolek
психо- часть сложных слов psühho-; психопатология psühhopatoloogia
пусто Н
‣ tühjalt, elutult; говорить красиво, но пусто ilusaid, kuid tühje sõnu tegema, пусто глядеть tühja pilguga vaatama;
‣ предик. on tühi; в кармане пусто tasku on tühi, в комнате пусто tuba on tühi, на душе пусто hinges on tühjus;
◊ чтоб тебе (ему, ей, вам, им) пусто было madalk. et vanatühi sind (teda, teid, neid) võtaks, susi sind (teda, teid, neid) söögu, tont sind (teda, teid, neid) võtku; то густо, то пусто kõnekäänd kord klimp, kord lurr
‣ tühjalt, elutult; говорить красиво, но пусто ilusaid, kuid tühje sõnu tegema, пусто глядеть tühja pilguga vaatama;
‣ предик. on tühi; в кармане пусто tasku on tühi, в комнате пусто tuba on tühi, на душе пусто hinges on tühjus;
◊ чтоб тебе (ему, ей, вам, им) пусто было madalk. et vanatühi sind (teda, teid, neid) võtaks, susi sind (teda, teid, neid) söögu, tont sind (teda, teid, neid) võtku; то густо, то пусто kõnekäänd kord klimp, kord lurr
