?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit
крещение 115 С с.
неод.
‣ ristimine, ristsed (ka ülek.
); боевое крещение tuleristsed;
‣ kolmekuningapäev
речение 115 С с.
неод.
ütlus, väljend, kõnend
решение 115 С с.
неод.
‣ otsustamine, otsus; окончательное решение lõplik otsus, предварительное решение esialgne otsus, eelotsus, решение суда jur.
kohtuotsus tsiviilasjas, конструктивное решение (1) konstruktiivne otsus, (2) tehn.
konstruktsioonilahendus, неопределённое решение (1) ebamäärane otsus, (2) mat.
analüütiline lahend, прийти к решению otsusele jõudma, выносить решение otsust tegema, otsustama, принять решение otsust vastu võtma, otsustama, по решению собрания vastavalt koosoleku otsusele, koosoleku otsuse kohaselt, решение на бой sõj.
lahinguotsus, решение на наступление sõj.
pealetungiotsus, решение о созыве совещания otsus kokku kutsuda nõupidamine, nõupidamise kokkukutsumise otsus;
‣ lahendamine, lahendus, lahend (ka mat.); решение проблемы probleemi lahendamine ~ lahendus, объёмное решение ehit. mahulahendus, плановое ~ планировочное решение ehit. plaanilahend(us), plaaning, planeering, судебное решение jur. kohtulahend, техническое решение tehniline lahend, аналитическое решение mat. analüütiline lahend, особое решение mat. iseärane ~ singulaarne lahend, нулевое решение mat. null-lahend
свечение 115 С с.
неод.
kumamine, kuma, helendamine, helendumine, helendus (ka el.
), helkimine, füüs.
fluorestsents; анодное свечение el.
anoodhelendus, свечение моря merehelendus (elusolendite tekitatud veehiilgamine meredes)
сечение 115 С с.
неод.
‣ lõige, pelklõige, lõikepind, ristlõige; продольное сечение mat.
pikilõige, поперечное сечение mat.
ristlõige, сечение выработки mäend.
kaeveõõne ristlõige, миделевое сечение mer.
laeva kesklõige, kesklaeva ristlõige, золотое сечение kuldlõige, кесарево сечение med.
keisrilõige;
‣ (без мн. ч.) (peeneks, maha) lõikamine, hakkimine, raiumine;
‣ (без мн. ч.) peks, peksmine, piitsutus, piitsutamine
скрещение 115 С с.
неод.
‣ (без мн. ч.
) risti ~ ristamisi ~ ristakuti panemine, ristamine, ristumine (ka lgv.
); sport ristlemine, käärlemine; скрещение языков keelte ristumine;
‣ rist, ristmik, ristumiskoht; скрещение дорог teerist, risttee, ristmik, скрещение улиц tänavarist, ristmik
смешение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ segiajamine, segunemine, segiminek; segunevus; смешение красок värvide segamine, смешение понятий mõistete segiajamine ~ segiminek, смешение языков keelte segunemine, охлаждение смешением keem. segunemisjahutus, критическая температура смешения keem. segunevuse kriitiline temperatuur;
‣ ülek. segadus, segapuder, virvarr, tohuvabohu
смещение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ ümberpaigutamine, ümberpaigutus, teisaldamine, teisaldus; nihutamine, nihutus; nihkumine, nihe, hälve; siire, ränne; info suhtaadress (suhteline aadress baasaadressi suhtes); положительное смещение meh. positiivne nihutus, отрицательное смещение meh. negatiivne nihutus, смещение средней частоты raad. kesksageduse nihkumine, электрическое смещение el. elektrinihe, угловое смещение el. nurganihe, красное смещение astr. punanihe, смещение равновесия tasakaalu nihkumine, tasakaalu nihe, смещение по оси telgnihe, смещение по длине pikinihe, боковое смещение külgnihe, смещение пути mäend. (rööbas)tee nihe, смещение осей tehn. telgede hälve, смещение опор tehn. tugede siire, разрывное смещение geol. siire, paraklass, смещение меандров реки geol. jõeloogete ränne;
‣ raad. eelpingestamine, eelpingestus, eelpinge; автоматическое смещение automaateelpingestus, automaateelpinge, отрицательное смещение negatiivne eelpinge, переменное смещение muudetav ~ muutuv eelpinge;
‣ (ametikohalt) tagandamine, lahtilaskmine; смещение на низшую должность jur. madalamale ametikohale viimine ~ paigutamine, смещение с должности jur. ametist lahtilaskmine
соломонов 132 П liter.
väljendis соломоново решение saalomonlik otsus
сражение 115 С с.
неод.
(suur) lahing, võitlus (kõnek. ka ülek.
), taplus, heitlus; генеральное сражение pealahing, морское сражение merelahing, приграничное сражение piiriäärne lahing, piirilahing, выиграть сражение lahingut võitma, проиграть сражение lahingus lüüa saama, lahingut kaotama, сражение в шахматы ülek.
malelahing
сращение 115 С с.
неод.
‣ (без мн. ч.
) kokkukasvamine, kokkukasve; kokkukasvatamine; сращение краёв раны haava servade kokkukasvamine ~ kokkukasvatamine, полное сращение täielik kokkukasve, täiskokkukasve;
‣ (без мн. ч.) jätkamine, (trossi) pleissimine;
‣ liidus (mitme osa ühend; anat. luude lausühend); med. liited; фразеологическое сращение lgv. kivinenud ühend, idioom, сращение костей anat. luuliidus, sünostoos, соединительнотканные сращения med. sidekudeliited
стечение 115 С с.
неод.
‣ (без мн. ч.
) kokkuvoolamine (ka ülek.
), kogunemine; стечение народа rahvakogunemine, rahvamurd;
‣ kokkusattumine; стечение обстоятельств asjaolude kokkusattumine
съедение 115 С с.
неод.
väljendeis отдать на съедение кому (1) kiskjate ette heitma, (2) kelle voli ~ meelevalla alla andma; оставить на съедение кому (1) kiskjate kätte jätma, (2) kelle voli ~ meelevalla alla jätma
цветение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ õitsemine (ka ülek.), õilmitsemine (van.), lilletamine (van.); цветение воды vee õitsemine, пора цветения õitsemisaeg, õitseaeg, õieaeg;
‣ õied; lilled; запах цветения õielõhn