[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit

монета 51 С ж. неод. münt, metallraha; kõnek. raha; золотая монета kuldraha, -münt, медная монета vaskraha, -münt, серебряная монета hõberaha, -münt, памятная монета mälestusmünt, юбилейная монета juubelimünt, мелкая ~ разменная монета peenraha, vahetusraha, звонкая монета kõnek. metall (raha kohta), kõlisev, чеканить монету müntima, raha lööma, münte vermima;
◊
ходячая монета kulunud tõde; платить ~ отплатить той же монетой sama mõõduga tasuma ~ vastama; принимать ~ принять за чистую монету puhta kullana võtma; гони монету madalk. lao raha lagedale, otsi raha välja
помеха 69 С ж. неод.
‣ takistus, segav ~ häiriv asjaolu; быть ~ служить помехой кому takistuseks ~ tüliks olema kellele, häirima keda;
‣ (обычно мн. ч.) el., raad. häire; info müra; атмосферные помехи atmosfäärihäired, космические помехи kosmilised häired
розга 72 С ж. неод.
‣ vits, roosk; наказать розгой vitsaga karistama ~ nuhtlema, rooskama, дать розог кому kellele vitsu ~ ihunuhtlust andma;
‣ (обычно мн. ч.) vitsahoobid, peks, vitsanuhtlus, ihunuhtlus; получить пять розог viis vitsahoopi saama
синюха 69 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) med. sinikus, tsüanoos;
‣ bot. sinilatv (rohttaim Polemonium)
слониха 69 С ж. од. emaelevant
сноха 70 С ж. од. minia
соната 51 С ж. неод. muus. sonaat (mitmeosaline heliteos ühele v. mitmele muusikariistale)
тоника 69 С ж. неод. muus. toonika (põhiheli, helistiku esimene aste)
тонина 53 С ж. неод. (без мн. ч.) tekst. õhedus; peenus; тонина волокна kiu peenus, тонина шерсти villa peenus
тонна 51 С ж. неод. tonn; длинная тонна pikk tonn (inglise mõõdusüsteemi massiühik 1016,047 kg), короткая тонна lühike tonn (907,185 kg), регистровая тонна mer. registertonn (laeva mahutavuse mõõtühik), тонна водоизмещения mer. veeväljasurvetonn
фонема 51 С ж. неод. lgv foneem (tähendust eristava funktsiooniga häälik v. häälikuühend)
фоника 69 С ж. неод. (без мн. ч.) foonika (luule häälikulised vahendid; neid uuriv värsiõpetuse haru; helistuudio puldiruum)
хандра 52 С ж. неод. (без мн. ч.) tülpimus, raskemeelsus, hüpohondria, spliin, (elu)tüdimus; впасть в хандру spliini langema, raskemeelseks muutuma, хандра одолевает elutüdimus võtab võimust, хандра напала ~ нашла на кого kellele on elutüdimus peale tulnud, kes on elust tüdinud ~ tülpinud
ханжа I 77 С м. и ж. од. kõnek. (vale)vagatseja, variser, silmakirjatseja, silmakirjateener
ханжа II 77 С ж. неод. (без мн. ч.) van. hansa (hiina leivaviin)
ханша 76 С ж. од. kõnek. khaani naine
холера 51 С ж.
‣ неод. (без мн. ч.) med. koolera;
‣ од. vulg. kurivaim, sindrinahk, raisk, raibe; фу ты, холера oh sa sindrinahk ~ saatananahk ~ saatanahing
холка 72 С ж. неод. turi (hobusel vm. veoloomal); lakk;
◊
намять холку кому madalk. kellele (1) peapesu tegema, (2) vastu kaela ~ kere peale andma
цанга 69 С ж. неод. tehn. tsang; piht(puks), haaratspuks
цинга 70 С ж. неод. (без мн. ч.) med. skorbuut
чомга 69 С ж. од. zool. tuttpütt (lind Podiceps cristatus)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur