[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

бадья 97 С ж. неод. (lai madal puust) tõsteämber, tõstetoober, tõstekopp; laadimismold
балясы С мн. ч. неод. väljendis точить балясы madalk. lõugu lõksutama
биться 325 Г несов.
‣ с кем, на чём võitlema, sõdima kellega, millega; биться на шпагах mõõkadega võitlema, биться насмерть elu ja surma peale võitlema, биться с врагом vaenlastega sõdima;
‣ обо что, чем, без доп. visklema, pekslema, peksma millega mille vastu; птица бьётся о стекло lind peksleb vastu klaasi, волны бьются о берег lained löövad ~ laine lööb vastu kallast, биться головой об стену peaga vastu seina peksma;
‣ tuksuma, põksuma, lööma, pekslema (südame, pulsi kohta);
‣ в чём vappuma milles; биться в истерике hüsteeria(hoogude)s vappuma;
‣ над кем-чем, с кем-чем ülek. kõnek. vaevlema, maadlema kelle-mille kallal, kellega-millega; биться над решением задачи ülesandega maadlema;
‣ (без 1 и 2 л.) purunema; стекло бьётся klaas puruneb;
‣ löödama, tapetama, purustatama;
◊
биться, как рыба об лёд visklema nagu kala kuival; биться из-за куска хлеба iga palukese pärast vaeva nägema, palehigis leiba teenima; биться один на один mees mehe vastu võitlema; биться головой об стен(к)у pead vastu seina taguma; биться об заклад kihla vedama, kihlvedu sõlmima
гаусс 1 С м. неод. füüs. gauss (magnetilise induktsiooni ühik)
даваться 219 Г несов. → сов. даться kõnek.
‣ (обычно с отриц.) кому, без доп. end kätte andma; собака не давалась (в руки) koer ei andnud end kätte, победа легко не даётся võit ei tule kergesti, математика даётся мне легко matemaatikaga saan hästi hakkama;
‣ страд. к давать;
◊
диву даваться ~ даться (aina) imestama, imeks panema
даться 225 Г сов. → несов. даваться
жаться 220 Г несов.
‣ к кому-чему (end) kelle vastu suruma; tunglema; kössitama; ребёнок жмётся к матери laps surub end ema vastu, вся семья жалась в одной комнате kogu perekond oli ühte tuppa surutud, народ жался у двери rahvas tungles ukse juures, жаться от холода külmast kössi tõmbuma;
‣ kõnek. kõhklema, kõhelema; ihnutsema; ты чего жмёшься? (1) mis sa kõhkled ~ kõheled? (2) mis sa ihnutsed?
‣ страд. к жать I и жать II
запуск 18 С м. неод.
‣ lendulaskmine, lahtilaskmine, (sisse)lask(mine); запуск бумажного змея lohe lennutamine, запуск космического корабля kosmose- ~ ruumilaeva start ~ lähetus ~ ülessaatmine, запуск в производство tootmisse andmine;
‣ käimapanek, käivitamine; запуск мотора mootori käimapanek;
‣ põll. kinnijätmine (lehma kohta)
казус 1 С м. неод. jur. juhus; kaasus; med. haigusjuht(um); kõnek. (vahe)juhtum; казус белли lad. ‘casus belli’, казус федерис lad. ‘casus foederis’
кулачки 73 С неод. (без ед. ч.) väljendis драться ~ биться на кулачки ~ на кулачках rusikavõitlust pidama
наемся 1 л. буд. вр. Г наесться
напуск 18 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) (sisse)laskmine; напуск воды в бассейн vee laskmine basseini;
‣ (saapa)voldid; сапоги с напуском voltis ~ lõõtssäärega saapad, lõõtssaapad;
‣ (kleidi) vööle langev ülaosa; платье с напуском puhvis pihaosaga kleit;
‣ ehit. üleulatus, ülekate;
‣ töötluslisa (sepistamisel);
‣ trük. raamatukant (raamatuplokist üleulatuv kaaneosa)
сажусь 1 л. наст. вр. Г садиться

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur